Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-18-1629 26. november 2018 Juhan Siider K.S.i kaebus Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirja nr 5-3/24 tühistamiseks Kaebaja K.S., lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Jõks; Vastustaja Põlva Gümnaasium, lepingulised esindaja vandeadvokaat Tauno Tark ja vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.S.i kaebus.
2.Tühistada Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkiri nr 5-3/24 kaebajat puudutavas osas.
3.Mõista Põlva Gümnaasiumilt K.S.i kasuks välja menetluskulud summas 1530 eurot.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
5.Esialgse õiguskaitse korras peatatud Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirja nr 5-3/24 kehtivus jääb peatatuks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. detsember (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada
3-18-1629 menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirjaga nr 5-3/24 (tl 6) arvati õpilane K.S. Põlva Gümnaasiumi nimekirjast 11. c klassist alates 20.06.2018 välja. Käskkirja ning selles viidatud õppenõukogu protokolli kohaselt postitati kooli Facebook gruppi foto ja video alkoholi tarbimisest õpilaste erapeol. Videol ja fotol oli kujutatud alkoholi tarbimist ning kommentaarides kiideti sellist teguviisi ning halvustati kooli. Fotol oli ka kaebaja. Protokollis on märgitud, et Facebooki Põlva Gümnaasiumi gruppi postitamisega rikuti kooli kodukorra punkti 16, sest Põlva Gümnaasiumi grupi näol on tegemist kooli virtuaalruumiga. Samuti rikuti kodukorra punkti 25 alapunkte 6-9. Kooli direktor saatis 1. juunil 2018 kaebajale ja tema emale ka e-kirja, milles selgitas etteheidetud tegusid ning esitas täiendavaid põhjendusi kaebaja välja arvamise kohta. Kirjas märgiti, et piltide ja videote üleslaadimisega ei ole võimalik seostada ühte konkreetset üritusel osalenud isikut.
2.K.S. (kaebaja) esitas 22. juuni 2018 vaide (tl-d 9-10) Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirja nr 5-3/24 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja palus võimaldada tal jätkata 2018/2019. õppeaastal 12. klassi õpinguid Põlva Gümnaasiumis, sest pole talle süüks arvatud rikkumist toime pannud ning tema kustutamine õpilaste nimekirjast on õigusvastane.
3.Põlva Gümnaasium (vastustaja) jättis 19. juuli 2018. a vaideotsusega nr 2-4/155-2 vaide rahuldamata (tl-d 11-12).
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 16. augustil 2018 kaebuse, milles palub tühistada Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirja nr 5-3/24. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Kohus võttis 17. augusti 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas Põlva Gümnaasiumi kaebusele vastama.
6.Kohus rahuldas 23. augusti 2018. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirja nr 5-3/24 kehtivuse. Kohus juhtis menetluses korduvalt poolte tähelepanu kompromissi sõlmimise võimalusele ja mõistlikkusele, kuid kompromissi sõlmimiseni pooled ei jõudnud.
7.Kaebaja leiab kaebuses, et Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkiri nr 5-3/24 on õigusvastane, sest käskkirjas puuduvad põhjendused kaebaja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise kohta. Kaebaja ei ole talle ette heidetud kodukorra punkte rikkunud, korduva kodukorra rikkumise pärast kaebaja õpilaste nimekirjast väljaarvamiseks puudub õiguslik alus ning käskkiri ei ole proportsionaalne. Käskkirjast ei nähtu viiteid konkreetsetele kodukorra sätetele, mille rikkumise eest kaebaja kooli õpilaste nimekirjast välja arvati. Samuti ei sisalda käskkiri põhjendusi, miks väidetava kodukorra rikkumise eest kohaldati kõige rangemat karistust, st kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist. Käskkirjas viidatud Põlva Gümnaasiumi õppenõukogu 3. mai 2018. a protokolli nr 1-6/20 kohaselt heidetakse kaebajale ette Põlva
3-18-1629 Gümnaasiumi kodukorra punkti 16 ja punkti 25 alapunktide 6-9 rikkumist. Ebaselge on millist tegu kaebajale ette heidetakse. Samuti ei sisalda protokoll põhjendusi, miks kaebaja suhtes kohaldati kõige karmimat meedet. Direktori hilisem, 1. juunil 2018 kaebaja emale saadetud ekiri ei saa asendada haldusaktis puuduvaid põhjendusi. Direktori e-kiri ja protokoll on põhjendustelt erinevad. Ka direktori e-kiri ei sisalda kaalutlusi rikkumise raskuse ja kohaldatava karistuse osas. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole kodukorra punkti 16 rikkunud. Kaebaja osales 30. aprillil 2018 koolivälisel ajal peol, mis ei toimunud kooli territooriumil ja ei olnud kooli poolt korraldatud. Kodukorra punkti 16 laiendav tõlgendamine, mille kohaselt hõlmab kooli territoorium kodukorra tähenduses endas ka virtuaalruumi, ei ole lubatud ega mõistlik. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud üldtunnustatud moraalinorme ega kooli mainet, sest ta on täisealine õpilane, kes osales peol, kus tarbiti alkoholi koolivälisel ajal ning väljaspool kooli territooriumi. Kuna Põlva Gümnaasiumi Facebooki grupp on kinnine grupp, siis ei saanud peol tehtud piltide postitamine ja nende kommenteerimine kooli mainet rikkuda. Kaebaja ei ole videoid ja pilte postitanud. Kaebajale on küll kaks korda varem direktori käskkirjaga noomitus määratud, kuid mõlema noomituse tegemisest oli vaidlusaluse käskkirja andmiseks möödas enam kui aasta. Kaebaja on seisukohal, et eelnevad karistused olid selleks ajaks kustunud. Samuti ei saa igasugune korduv kodukorra rikkumine olla aluseks õpilase õpilaste nimekirjast väljaarvamisele. Kaebaja leiab, et tema õpilaste nimekirjast väljaarvamine ei ole proportsionaalne. Käskkiri ei sisalda põhjendusi, miks ei oleks saanud kaebaja suhtes kohaldada leebemaid mõjutusvahendeid.
8.Kaebaja ei nõustunud 22. oktoobri 2018 vastuses vastustaja 26. septembri 2018. a esitatud seisukohtadega. Kaebaja hinnangul omistab vastustaja kaebajale tegusid, mis ei ole ühegi seaduse ega kooli kodukorra sätetega vastuolus või mida kaebaja ei ole reaalselt toime pannud. Muuhulgas ei nõustu kaebaja vastustaja väidetega, nagu oleks postituse ja videote Facebooki üleslaadimisest teadlik olemine vastuolus Põlva Gümnaasiumi kodukorra sätetega. Fotode ja videote üleslaadimises ei ole kaebaja süü tõendatud. Kaebaja ei ole fotosid ja videoid Põlva Gümnaasiumi Facebooki gruppi üles laadinud. Kaebaja ei nõustu jätkuvalt vastustaja seisukohaga, nagu oleks vaidlusalusel juhul olnud tegu alkoholi tarbimisega kooli virtuaalterritooriumil. Põlva Gümnaasiumi kodulehelt on näha, et vastustaja on uuendanud kooli kodukorda seisuga 8. oktoober 2018, mille kohaselt kuulub kooli virtuaalterritooriumi alla muuhulgas ka kooli sotsiaalmeedia konto. Käskkirja andmisel ajal ei laienenud kooli kodukord väljapoole Põlva Gümnaasiumi territooriumi.
9.Vastustaja esitas kohtule 7. septembril 2018 vastuse kaebusele. Vastustaja on seisukohal, et käskkiri on nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kaebajale on kogu aeg olnud teada põhjendused, millisel alusel ta kooli õpilaste nimekirjast välja arvati ehk millised on haldusakti sisulised põhjendused. Käskkirjas on tehtud selge viide muu hulgas ka õppenõukogu protokollile, mis kajastab selgelt otsuse faktilist kui ka õiguslikku alust. Käskkiri edastati kaebajale koos põhjaliku kaaskirjaga. Kaaskirjas on tehtud viide varasemalt väljastatud käskkirjadele (noomitused), tema varasematele rikkumistele ja käskkirja andmise õiguslikele alustele. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei tingi haldusakti põhjendamiskohustuse rikkumine haldusakti tühistamist, kui kohtumenetluses on esitatud põhjendused, millest on juhindutud tegelikult ka juba haldusakti andmise ajal. Käskkirja koostamisel on arvesse võetud samu põhjendusi, mida on esitatud kohtumenetluses. Peol viibinud õpilaste seletustes on õpilased kinnitanud ja tunnetanud, et on postitanud halvustavaid kommentaare kooli kohta, rikkudes sellega kooli mainet. Kange alkoholi tarbimist eksponeerinud õpilased tajusid juba fotosid kooliperele üles laadides, et tegemist on taunitava
3-18-1629 ning kooli juhtkonna poolt reaktsiooni eeldava tegevusega. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja tarbis alkoholi, propageeris seda fotol ja oli teadlik video ja foto üleslaadimisest koolipere Facebooki keskkonda. Vastustaja hinnangul on tegemist kodukorra ilmselge rikkumisega. Kaebaja ei ole suhtunud kaasinimestesse lugupidavalt, ei ole järginud üldtunnustatud moraalinorme, pole hoidnud kooli head mainet, pole järginud tervislikke eluviise. Vastustaja on kehtestanud keelu tarbida alkoholi kooli territooriumil, et muu hulgas vältida halva eeskuju andmist teistele kooli õpilastele tervist kahjustava käitumise kaudu. Kange alkoholi tarbimise avalikustamine (ning selle mittetakistamine), sellise teguviisi heakskiitmine oma kommentaariga ning kooli autoriteedi nõrgestamine rikub säärast eesmärki. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Facebooki lehekülg kujutab endast virtuaalterritooriumi kodukorra tähenduses. Vastustaja märgib, et õigus haridusele ei ole absoluutne ning õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamine ei ole seaduse tähenduses mõjutusmeede. Varasemad mõjutusvahendid ei ole kaebaja käitumist muutnud.
10.Vastustaja selgitas 26. septembril 2018 kohtu nõudel täiendavalt, milliseid kaebajale etteheidetavaid tegevusi ta on kodukorra rikkumise all mõistnud. Kaebaja on rikkunud muu hulgas kohustust järgida üldtunnustatud moraalinorme (kodukorra punkti 25 alapunkt 6) sellega, et tarbis koos alaealistega alkoholi, oli teadlik piltide ja video üleslaadimisest kooli Facebooki lehele, propageerides sellega alkoholi tarbimist ning kommenteeris pidustusi sõnadega „pulli peab saama“. Sama tegevusega on kaebaja rikkunud kohustust suhtuda kaasinimestesse lugupidavalt ning õõnestanud kooli juhtkonna autoriteeti. Kaebaja on rikkunud sama tegevusega ka kohustust hoida kooli head mainet (kodukorra punkti 25 alapunkt 8). Läbi Facebooki lehe jõudsid postitused rohkem kui 200 inimeseni ning on enam kui tõenäoline, et intsidendist on tänaseks teada saanud ka kooli Facebooki grupi liikmeks mitteolevad isikud. Kaebaja on tekitanud mulje, et õpilased tohivad alkoholi tarbimist propageerida ka kooli juhtkonna teadmisel. Kaebaja on rikkunud kange alkoholi tarbimisega kohustust järgida tervislikke eluviise (kodukorra punkti 25 alapunkt 9).
KOHTU SEISUKOHT
11.Käesolevas asjas on vaidluse all Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirja nr 5-3/24 õiguspärasus kaebajat puudutavas osas. Nimetatud käskkirjaga arvati kaebaja Põlva Gümnaasiumi nimekirjast alates 20. juunist 2018 välja. Kaebaja leiab, et käskkiri on õigusvastane, sest kaebaja ei ole etteheidetud rikkumist toime pannud, käskkirjas puuduvad põhjendused ning käskkirjas viidatud õppenõukogu protokollist ei selgu, milliste kodukorra sätete rikkumist kaebajale ette heidetakse ja millistele kaalutlustele tuginedes otsustati valida karistuseks koolist välja arvamine.
12.Kohus analüüsib esmalt käskkirja põhjendamiskohustuse täitmist (I), võtab siis seisukoha kaebajale etteheidetud tegude tõendamise ja kvalifitseerimise osas (II) ja lahendab seejärel esitatud nõude, jagab menetluskulud ning lahendab muud menetluslikud küsimused (III). I
13.Praeguses asjas vaidlustatud käskkirja puhul on tegemist haldusaktiga (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2013. a otsust asjas nr 3-3-1-68-12, p 16). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani
3-18-1629 poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõutele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti korral ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 2-3).
14.Vaidlustatud käskkirjas on viidatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 28 lg-tele 2 ja 5 ning § 71 lg-le 3, Põlva Gümnaasiumi kodukorrale ja õppenõukogu 3. mai 2018. a protokollile nr 1-6/20. Seega on vaidlustatud käskkirjas viidatud üldsõnaliselt haldusakti andmise õiguslikele alustele ning sellest ei selgu kodukorra punktid, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse. Samuti ei sisalda käskkirja tekst nõuetekohasel määral faktilisi aluseid ega kaalutlusi. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt on lubatud esitada haldusakti põhjendus ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele tuleb haldusaktis viidata. Käskkirjas on viidatud õppenõukogu 3. mai 2018. a protokollile, mis on kaebajale pärast vastustaja poole pöördumist kättesaadavaks tehtud. Seega võib vastavalt HMS § 56 lg-le 1 arvestada käskkirja õiguspärasuse hindamisel ka õppenõukogu protokollis märgitud põhjendustega.
15.Kohtu hinnangul ei vasta vaidlustatud käskkiri ning selles viidatud õppenõukogu protokoll haldusakti põhjendamisnõuetele. Kaebajale ette heidetud tegevust on kirjeldatud üldsõnaliselt ja kooli kodukorra erinevate punktide rikkumise põhjendus on lakooniline ning raskesti mõistetav. Samuti puuduvad eelnimetatud dokumentides elementaarsetki kaalutlused määratud karistuse valimisel. Kohus on seisukohal, et haldusakt on vastuolus HMS § 56 nõuetega ning on seetõttu formaalselt õigusvastane.
16.Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Kohus võib siis HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Nimetatud viis ei mõjuta siiski haldusakti formaalsele õiguspärasusele antavat hinnangut, vaid on oluline üksnes haldusakti materiaalse õiguspärasuse hindamisel.
17.Õppenõukogu protokolli kohaselt (tl 8) on Põlva Gümnaasiumi direktor koosolekul selgitanud, et kaebaja on koos teiste õpilastega 29.-30. aprilli öösel postitanud Põlva Gümnaasiumi Facebooki gruppi foto, video ja kommentaarid. Videol ja fotol oli kujutatud alkoholi tarbimist ning kommentaarides sellise teguviisi kiitmist ning kooli halvustamist. Protokollis on märgitud, et Facebooki Põlva Gümnaasiumi gruppi postitamisega rikuti kooli kodukorra punkti 16, sest Põlva Gümnaasiumi grupi näol on tegemist kooli virtuaalruumiga. Samuti rikuti kodukorra punkti 25 alapunkte 6-9. Kooli direktor saatis 1. juunil 2018 kaebajale ja tema emale e-kirja, milles selgitas täiendavalt otsuse põhjendusi. Kohus peab võimalikuks arvestada 1. juunil 2018. a kaebajale ning tema emale saadetud kooli direktori e-kirjas kajastatud põhjendustega. On usutav, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest ka haldusakti andmisel, sest need on esitatud vahetult pärast haldusakti andmist, samuti seonduvad e-kirjas kajastatud põhjendused otseselt kaebajale etteheidetud rikkumistega ega ole ka märkimisväärses vastuolus õppenõukogu protokollis ning käskkirjas kajastatuga.
3-18-1629
18.Kohus ei arvesta aga teiste kohtumenetluses esitatud haldusakti täiendustega.
18.1.Vastuses vaidele on vastustaja märkinud, et tõendamist on leidnud kaebaja osalemine piltide ja videote üleslaadimisel ning kommentaaride kirjutamisel. Vastuses kaebusele märgib vastustaja, et käesolevas asjas on tõendatud kaebajapoolne alkoholi tarbimine, selle propageerimine fotol (nt kommentaar „pulli peab saama“) ja foto ning video üleslaadimisest koolipere Facebooki keskkonda teadlik olek. Vastustaja on märkinud, et pole tõendatud, kas kaebaja laadis ise video ja foto üles. Vastustaja 26. septembril 2018 esitatud vastuses kohtunõudele heidab vastustaja kaebajale ette seda, et ta tarbis (kanget) alkoholi avalikult koos alaealistega, poseeris peo olukorras, propageeris alkoholi tarbimist, oli teadlik piltide ja video üleslaadimisest kooli Facebooki grupi lehele ning ei takistanud seda, ning kommenteeris kogu koolipere ees pidustuste olukorda kui „pulli peab saama“. Vastustaja hinnangul on teiste õpilaste seletuskirjadega tõendatud, et kaebaja tegi ka ise postitusi ja laadis pilte üles.
18.2.Eeltoodust nähtub, et vastustaja on korduvalt muutnud kohtumenetluses oma seisukohti kaebajale etteheidetavate tegude osas. Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud dokumentide põhjal üheselt selge, milliseid tegevusi vastustaja kaebajale ikkagi ette heidab. Vastustaja ei ole olnud kaebajale etteheidetavate tegude kirjeldamise osas järjepidev. Vastustaja on põhimõtteliselt igas uues menetlusdokumendis toonud esile uue etteheidetava asjaolu ning muutnud teo kirjeldust. Kohtule esitatud materjalides heidetakse kaebajale ette nii tegevust kui ka tegevusetust, samas kohtueelsetes materjalides peaasjalikult aktiivset tegevust, mis seisnes alkoholi tarbimises kooli virtuaalterritooriumil ning oma tegevuse propageerimises kooli sotsiaalmeedia kontol. Kohus ei ole seetõttu veendunud, et vastustaja on kohtumenetluse käigus esitatud väidetest lähtunud ka haldusakti andmisel. Sellest tulenevalt ei arvesta kohus vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavaid selgitusi haldusakti faktilise aluse kohta. Kohus lähtub vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel üksnes vaidlustatud käskkirjas, õppenõukogu protokollis ning kooli direktori 1. juuni 2018. a e-kirjas viidatud faktilistest ning õiguslikest alustest. II
19.Vaidlustatud käskkirjas viidatud õppenõukogu protokollis on kaebajale ette heidetud kooli kodukorra punkti 16 ja punkti 25 alapunktide 6-9 rikkumist. Põlva Gümnaasiumi 19. juuli 2018. a vastuses vaidele ning 1. juuni 2018. a kirjas on märgitud, et koolist väljaarvamise otsuse aluseks olid kodukorra punkti 16 ja punkti 25 alapunktid 6 ja 8.
20.Õppenõukogu protokolli kohaselt on vastustaja seisukohal, et kaebaja osales alkoholi tarbimist kujutava foto, video ja kommentaaride postitamisel. Vastustaja on esitanud kohtule kaebaja ja kahe teise õpilase seletuskirjad (tl-d 34-36). Õpilaste seletuskirjade kohaselt postitasid nad kooli Facebooki gruppi alkoholi tarbimist kujutavaid pilte ja kommentaare. Üheski seletuskirjas ei ole märgitud, et kaebaja oleks fotosid ja videoid postitanud. Kaebaja seletuskirja kohaselt oli tema pildi peal, kus oli näha ka alkohol. Vastustaja on kohtule esitanud väljatrükid kooli Facebooki grupist, kus ühel pildil on kolm noormeest, kes poseerivad alkoholiga (tl 39) ning kommentaarid (tl 40-41), samuti video, millel on näha üks noormeest (mitte kaebaja), kes tarbib kanget alkoholi ning hingab midagi laualt sisse või imiteerib seda. Kohtule esitatud väljatrükkidelt kooli Facebooki lehelt nähtub, et kaebaja on postitanud kommentaari tekstiga „pulli peab saama“ (tl 40). Politsei- ja Piirivalveameti 24.05.2018. a kirja nr 2.1-3/12106-2 kohaselt (tl 42) ei ole piltide ja videote üleslaadimisega võimalik seostada
3-18-1629 ühtegi konkreetset isikut. Samuti on vastustaja vastuses kaebusele olnud seisukohal, et tõendatud ei ole, et kaebaja laadis ise video ja foto üles.
21.Eelpool nimetatud tõendite alusel ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja oleks alkoholi tarbimist kujutava foto ja video kooli Facebooki gruppi postitanud. Asjaolu, et ta võis olla teadlik nimetatud foto ja video Facebooki gruppi postitamisest, ei oma määravat tähendust. Kohtu hinnangul on asjas esitatud tõendite alusel üksnes tõendatud, et kaebaja oli ühel kooli Facebooki gruppi üles laaditud fotol, millel kujutati alkoholi tarbimist, ning kaebaja postitas kommentaari tekstiga „pulli peab saama“.
22.Kooli kodukorra punkti 16 kohaselt on koolimajas, kooli territooriumil ja kooli poolt korraldatud üritustel, õppekäikudel ja ekskursioonidel keelatud omada ja/või tarvitada tubakatooteid, alkoholi ja/või teisi sõltuvusaineid ning mängida hasartmänge.
22.1.Õppenõukogu protokolli kohaselt postitasid Põlva Gümnaasiumi õpilased, sh kaebaja, Põlva Gümnaasiumi Facebooki gruppi foto ja video, millel oli kujutatud alkoholi tarbimist. Vastustaja on seisukohal, et Põlva Gümnaasiumi Facebooki grupi näol on tegemist kooli virtuaalruumiga ning sinna alkoholi tarbimist kujutava video ja foto postitamisega rikuti kodukorra punkti 16.
22.2.Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et õpilased pidutsesid ühe õpilase kodus. Seega ei asunud õpilased alkoholi tarbimise ajal koolimajas, kooli territooriumil ega ka kooli poolt korraldatud üritusel. Kohtu hinnangul ei saa kooli Facebooki gruppi postitatud alkoholi tarbimist kujutavat videot või fotot samastada kooli territooriumil alkoholi tarbimisega. See, et fotod ja videod laaditi üles kooli Facebooki gruppi ei muuda alkoholi tarbimise asukohta. Alkoholi tarbimise kohaks jääb endiselt väljaspool kooli territooriumi asunud erapind. Alkoholi tarbimise puhul on tegemist reaalajas ning konkreetses asukohas toimuva aktiivse tegevusega. Foto ja video saavad üksnes kujutada minevikus konkreetsel ajal ja kohas toimunud situatsiooni. Kooli käsitluse kohaselt tuleks ka näiteks koolimajja alkoholi tarbimist kujutava foto seinale paigutamist samastada koolimajas alkoholi tarbimisega. Kohtu hinnangul ei ole selline käsitlus õige. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et alkoholi tarbimist kujutava foto ja video postitamisega kooli Facebooki gruppi ei rikutud kooli kodukorra punkti 16. Seega on vastustaja ebaõigesti kaebajale ette heitnud kooli kodukorra punkti 16 rikkumist.
23.Kooli kodukorra punkti 25 alapunkti 6 kohaselt on Põlva Gümnaasiumi õpilane kohustatud suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme, alapunkti 7 kohaselt on ta kohustatud täitma kooli kodukorda, alapunkti 8 kohaselt hoidma kooli head mainet ning alapunkti 9 kohaselt järgima tervislikke eluviise.
23.1.Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kooli kodukorra punkti 15 kohaselt kasutatakse infokanalitena koolipere liikmete vahel ka sotsiaalmeedia võrgustikke ning kooli Facebooki gruppi haldavad kooli töötajad, siis laienevad kooli kodukorra punktist 25 tulenevad kooli õpilaste kohustused ka käitumisele kooli Facebooki grupis. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja tegevust võib pidada alkoholi tarvitamist propageerivaks. Kuigi kaebaja oli vaidlusaluse teo ajal täisealine, võib kohtu hinnangul sama kooli õpilasena oma kooli Facebooki gruppi postitatud fotol alkoholiga poseerimist ning foto kommenteerimist tekstiga „pulli peab saama“ pidada üldtunnustatud moraalinorme mittejärgivaks tegevuseks. Kuna kaebaja on kommenteerinud seda pilti tekstiga „pulli peab saama“, siis on ta kohtu hinnangul andnud
3-18-1629 sellega foto postitamisele heakskiidu. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et kaebaja oleks nõudnud koheselt foto eemaldamist või väljendanud muul viisil mittenõustumist selle foto avaldamisega kooli Facebooki lehel. Seega on kohtu hinnangul vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja on oma tegevusega rikkunud kooli kodukorra punkti 25 alapunkti 6.
23.2.Kuna kooli kodukorra punkti 25 alapunkti 7 kohaselt on õpilane kohustatud täitma kooli kodukorda ja kohus leidis eelpool, et kaebaja on rikkunud kooli kodukorra punkti 25 alapunkti 6, siis on kaebaja sellega ühtlasi rikkunud ka alapunkti 7. Kohtu hinnangul ei saa neid käsitleda siiski kahe erineva rikkumisena.
23.3.Kooli hinnangul on kaebaja oma tegevusega kahjustanud ka kooli mainet. Õppenõukogu protokolli kohaselt jõudsid Facebooki gruppi tehtud postitused peaaegu 200 inimeseni ning need postitused olid nähtavad kuni järgmise päeva (30. aprilli) ennelõunani. Vaideotsuse kohaselt on Põlva Gümnaasiumi Facebooki grupi puhul tegemist kooli poolt hallatud ning loodud suhtluskogukonnaga. Selles on märgitud, et grupp on „koolipere (st õpilased ja kooli töötajad) töögrupp, kus toimub igapäevase õppetöö ja koolieluga seotud info vahetus“ ning grupi moderaatoriteks on kooli direktor, õppejuht ja teised koolitöötajad.
23.3.1.Õiguskirjanduse kohaselt eeldab juriidilise isiku maine ehk reputatsiooni riive avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (R. Maruste. Paragrahv 17. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, kättesaadav internetist aadressil www.pohiseadus.ee (19.11.2018)).
23.3.2.Kuna tõendatud on üksnes kaebaja tegevus, mis seisnes selles, et ta poseeris fotol alkoholiga ning kommenteeris seda fotot tekstiga „pulli peab saama“, siis kohtu hinnangul ei saa nimetatud tegevust pidada kooli mainet kahjustavaks. Ainuüksi asjaolu, et kooli Facebooki gruppi tehtud vaidlusalused postitused jõudsid peaaegu 200 inimesi, ei tähenda, et kooli maine sai avalikkuse ees kahjustada. Asjaoludest nähtub, et kooli Facebooki grupi näol on tegemist nn kinnise grupiga, st et grupi liikmeteks on üksnes koolipere liikmed ja sinna tehtud postitused on nähtavad üksnes grupi liikmetele. Seega ei olnud avalikkusele vaidlusalused postitused nähtavad. Lisaks sellele nähtub asjaoludest, et kooli Facebooki grupi haldajateks on kooli töötajad. Seega on vastustajal grupis avaldatu üle märkimisväärne kontroll. Muuhulgas on vastustajal võimalik seada kooli Facebooki grupis sisse kontrollimehhanismid, mis võimaldavad seada gruppi tehtud postitustele eelkontrolli. Käesoleval hetkel ei nähtu, et vastustaja oleks seda võimalust kasutanud.
23.4.Kohus on seisukohal, et kaebaja tegevust fotol poseerimise ning foto kommenteerimise osas ei saa pidada ka kooli kodukorra punkti 25 alapunkti 9, mille kohaselt on õpilane kohustatud järgima tervislikke eluviise, rikkuvaks. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis põhjendanud, milles tema arvates selle kodukorra punkti rikkumine seisnes. Vaideotsuse ja 1. juuni 2018. a e-kirja kohaselt nimetatud kodukorra punkti rikkumist kaebajale ka ette ei heideta. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et kuna kaebaja on täisealine, siis üksnes fotol alkoholiga poseerimist ei saa pidada kodukorra punkti 25 alapunkti 9 sellisel määral rikkumiseks, mis võiks anda alust kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamisele. Samuti ei saa täisealise õpilase poolt alkoholi tarbimist iseenesest käsitleda sedavõrd tervislikke eluviise eiravana, et see oleks kvalifitseeritav eelnimetatud kodukorra punkti rikkuvana.
3-18-1629
24.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kooli direktori käskkiri kaebaja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise osas õiguspärane, kuna ei ole tõendatud, et kaebaja oleks rikkunud kõiki kodukorra punkte, mille rikkumist talle ette heideti.
25.Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt ei too distsiplinaarkaristuste määramisel mõne teo äralangemine tegude kogumist, mille eest määrati distsiplinaarkaristus, ja mõne teo ebaõige kvalifitseerimine tahtliku teona, alati kaasa distsiplinaarkaristuse määramisel tehtud kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui ebaõigesti kvalifitseeritud tegu või teod ei moodusta olulist osa ette heidetud tegudest ei arvu ega eelkõige rikkumise raskuse poolest (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2221, p 13). Kohus leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka praeguses asjas vaidlustatud käskkirja puhul, millega kaebaja arvati välja õpilaste nimekirjast. Seega juhul, kui mõni tegu, mida kaebajale rikkumisena ette heideti, langeb tegude kogumist ära, siis ei too see koheselt kaasa kaalutlusotsuse õigusvastasust, kui äralangenud tegu või teod ei moodusta olulist osa rikkumistest tervikuna.
26.Praeguses asjas on õppenõukogu protokolli kohaselt kaebajale ette heidetud kooli kodukorra viie erineva punkti rikkumist (punkt 16 ja punkti 25 alapunktid 6-9). Vaideotsuse kohaselt on koolist väljaarvamise otsuse aluseks kooli kodukorra punkt 16 ja punkti 25 alapunktid 6 ja 8. Kohtu hinnangul saab praeguses asjas tõendatud kaebaja tegudest pidada rikkumiseks üksnes kooli kodukorra punkti 25 alapunkti 6. Lisaks sellele nähtub kohtule vastustaja põhjendustest, et vastustaja arvates on kõige olulisemaks rikkumiseks kooli kodukorra punkti 16 rikkumine. Kuna kohtu hinnangul on vastustaja ebaõigesti kvalifitseerinud kaebaja teod kooli kodukorra punkti 16 rikkumisena ning vastustaja on ebaõigesti kaebajale ette heitnud ka kooli kodukorra punkti 25 alapunktide 7-9 rikkumist, siis moodustavad ebaõigesti kvalifitseeritud tegude kogumist äralangenud teod nii arvu kui ka rikkumise raskuse poolest olulise osa. Seetõttu on käskkirjas langetatud kaalumisotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele. Kohtu hinnangul on vastustaja määratud karistus rikkumise asjaolusid arvestades ka ebaproportsionaalselt raske. Ainuüksi varasem kodukorra rikkumise fakt ning karistada saamine ei ole koosmõjus toime pandud uue rikkumise asjaoludega piisav kaebajale kõige rangema karistuse määramiseks. III
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Põlva Gümnaasiumi direktori 29. mai 2018. a käskkirja nr 5-3/24 kaebajat puudutavas osas.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud enda menetluskulude vastustajalt väljamõistmist ning on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja on palunud hinnata kaebaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, kuivõrd need ei pruugi tema arvates olla täies mahus põhjendatud.
28.1.Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja lepinguline esindaja osutanud kokku õigusabi 13,8 tunni ulatuses keskmise tunnitasuga 240 eurot, millele lisandub riigilõiv 30 eurot. Menetluskulude kogusummaks on 2526,12 eurot.
3-18-1629
28.2.Vastustaja hinnangul ei ole tehnilised tegevused kuluks, mida oleks põhjendatud vastaspoolelt välja mõista, samuti on vastustaja arvates kohtupraktika kohaselt mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud menetluskuluks ei ole kaebaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 0,1 tundi riigilõivu tasumiseks kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt. Riigilõivu tasumine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need oleks saanud tasuda kohtule ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindaja abita. Samal põhjusel ei ole alust arvel kajastatud panga teenustasu (12 senti) väljamõistmiseks vastustajalt. Sellist toimingut ei saa käsitleda õigusabi osutamisena.
28.3.Vastustaja arvates on kohtupraktikas mõistlikuks menetlusosalise esindajakulu tunnitasuks 120 eurot. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Vastustaja ei ole viidanud kohtupraktikale, mille alusel ta sellisele järeldusele on jõudnud. Näiteks haldusasjas nr 3-3-1-82-14 on Riigikohus 3. märtsi 2015. a otsuses pidanud mõistlikuks tunnihinnaks 193,2 eurot. Kohtu hinnangul ei saa 240 euro suurust õigusabi teenuse tunnihinda pidada sedavõrd ebamõistlikult suureks, et ainuüksi sellest tulenevalt saaks HKMS § 109 lg 6 alusel jätta osad menetluskulud välja mõistmata. Lisaks nähtub kohtule esitatud arvest, et kogu teenust ei ole osutatud eelnimetatud tunnihinnaga.
28.4.Kohus leiab, et arvestades praeguse vaidluse keerukust ja mahtu ei ole ajakulu 13,7 tundi täies ulatuses põhjendatud. Praeguses asjas oli vaidluse all kooli direktori käskkirja kui haldusakti õiguspärasus ning seda eelkõige seisukohast, kas selle haldusakti andmisel on järgitud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid. Seega ei nõudnud see vaidlus ühegi haldusõiguse spetsiifilise eriosa tundmist. Samuti ei nõudnud kaebaja esindamine mahuka dokumentatsiooni läbitöötamist. Lisaks sellele kattuvad koolile esitatud vaide ning kohtule esitatud kaebuse põhiseisukohad suurel määral, kuid vaidemenetlusest ei nähtu, et kaebaja oleks seal esindajat kasutanud. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks arvel kajastatust 60% ehk 1500 eurot, mille kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 30 eurot. Seega mõistab kohus Põlva Gümnaasiumilt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 1530 eurot.
29.Kohus rahuldas 23. augusti 2018. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 253 lg 3 esimese kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Sama lõike kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega või menetlust lõpetava määrusega. Kuna kohus rahuldas praeguses asjas kaebuse, siis puudub alus esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Esialgse õiguskaitse korras peatatud Põlva Gümnaasiumi direktori käskkirja kehtivus jääb peatatuks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
30.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.