Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1823 Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. märtsi 2018. a ettekirjutuse nr 12.1-5/00066-1 tühistamiseks Kaebaja – X, volitatud esindaja adv. Asso Prii Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-18-1823 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
3.Asendada käesoleva määruse avaldamisel X nimi tähemärgiga X ning Xi arvelduskonto andmed tähemärgiga Y.
4.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot X Swedbank AS arvelduskontole nr Y.
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-18-1823
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 20.12.2017 riikliku järelevalve raames Eesti Post AS (Omniva) valduses olevat postisaadetist, mis oli saadetud Suurbritanniast Eestisse Xi nimele. Kontrolli käigus tuvastati, et lihtsaadetises oli kinni keevitatud fooliumpakend, milles oli minigrippkott kolme margiga. Läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et saadetises olevad margid (3 tk) võivad sisaldada ainet, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.
2.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKI) 26.01.2018 vastuse kohaselt sisaldavad margid lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
3.MTA tegi 17.03.2018 Xile ettekirjutuse nr 12.1-5/00066-1, millega kohustati esitama soetatud kauba kohta selgitus ja ettekirjutuses loetletud dokumendid.
4.X edastas 18.09.2018 MTA-le vastuse, mille kohaselt tema ei ole saadetist tellinud ega oma saadetise kohta teavet. Samuti ei pidanud ta võimalikuks esitada ettekirjutuses küsitud pangakontode väljavõtteid, sest ta ei kasuta Bitcoini ega muid taolisi makselahendusi.
5.X esitas 24.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.03.2018 ettekirjutuse nr 12.15/00066-1 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Korrakaitseseaduse (KorS) § 27 kohaselt on ohukahtluse korral pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks. Ettekirjutusest nähtuvalt on MTA ametnikud keelatud aineid sisaldava saadetise kõrvaldanud ning selle p VIII kohaselt võetakse saadetis riigi omandisse. Seega ei eksisteeri enam ohtu, mille väljaselgitamiseks või elimineerimiseks oleks vaja tarvitusele võtta meetmeid. Ettekirjutuses kaebajale pandud dokumentide esitamise kohustus ei aitaks ohu olemasolu välja selgitada, sest see on juba tuvastatud. Seega on MTA asunud ettekirjutuse andmisega sisuliselt toimetama süüteomenetlust, paludes kaebajal väljastada dokumendid, mille alusel oleks võimalik määrata karistus. Kaebaja ei ole saadetist tellinud. Maksukorralduse seaduse § 64 järgi ei saa kohustada isikut andma ütlusi, mis võivad teda ennast või tema lähisugulast süüstada. Ettekirjutuses küsitud tõendite väljastamisest keeldumise korral on tõenäoline, et MTA määrab kaebajale sunniraha. Sunniraha kohaldamisega isiku kohustamine teda ennast süüstada võivate tõendite esitamiseks ei saa olla lubatav.
6.MTA tegi 26.09.2018 kauba riigi omandisse ülemineku otsuse nr 2.6-2/00378, millega kandis Xi nimele saabunud lihtsaadetises olevad kolm LSD marki riigi omandisse. Kuna lihtsaadetise saaja ja saatja ei ole tuvastatavad, on saadetises olev aine kaup, mille suhtes kehtivad keelud ja piirangud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09.10.2013 määruse nr 952/2013 art 198 lg 1 punkti b taande 4 ning tolliseaduse (TS) § 80 lg 1 kohaselt kannab toll riigi omandisse ja hävitab tollijärelevalve all eelnimetatud kauba TS § 82 lg-s 2 sätestatud korras.
7.MTA selgitas 27.09.2018 menetlusdokumendis, et on lugenud vaidlusaluse ettekirjutuse kaebaja 18.09.2018 esitatud vastusega täidetuks, ning palus jätta kaebuse läbi vaatamata. MTA on 26.09.2018 teinud otsuse kauba riigi omandisse ülemineku kohta. Otsus puudutab kaupa, mille kohta on MTA nõudnud kaebajalt selgitusi. Nimetatud otsusega on MTA lõpetanud menetluse eelnimetatud kaupa puudutavas osas. MTA on 26.09.2018 otsuse edastanud teadmiseks kaebajale ning märkinud, et loeb 17.03.2018 ettekirjutuse kaebaja poolt täidetuks. Seega ei ole kaebajal võimalik kaebuse rahuldamisega saavutada selle eesmärki. 2(7)
3-18-1823
8.Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 määrusega tagastati Xi kaebus (p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). Kaebuse eesmärgiks on vabaneda MTA 17.03.2018 ettekirjutusega nr 12.1-5/00066-1 kaebajale pandud kohustusest esitada 20.12.2017 postisaadetisega seotud selgitused ja dokumendid. Kuna MTA on lugenud kaebaja 18.09.2018 vastusega vaidlustatud ettekirjutuse täidetuks, on kaebaja ettekirjutusega pandud kohustusest vabanenud. Seega ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 määruse resolutsiooni p 1. MTA on lugenud ettekirjutuse täidetuks ametniku e-kirja, mitte haldusaktiga. Samuti on ettekirjutus loetud täidetuks alles 26.09.2018, s.o 5 päeva pärast ettekirjutuses sätestatud selgituste ja dokumentide esitamise tähtaega ning 2 päeva pärast kaebuse esitamist. Kaebuse esitamise hetkel ei olnud MTA ettekirjutust täidetuks lugenud ning kaebajal oli põhjendatud kartus, et MTA kohustab teda sunniraha abil esitama dokumente, mille nõudmist ettekirjutuses toodud õiguslik alus ei võimaldanud. Seetõttu kasutas kaebaja kaebuse esitamiseks lepingulise esindaja abi ning tal tekkis õigusabikulude tasumise kohustus. MTA poolt ettekirjutuse täidetuks lugemise eesmärk oli vältida menetluskulude hüvitamise kohustust ja vältida MTA halduspraktika hindamist kohtu poolt. 18.09.2018 vastuses kaebaja sisuliselt keeldus ettekirjutuse täitmisest. Seetõttu on MTA käitumine võrdsustatav halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-ga 4. Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisel oleks HKMS § 108 lg 6 kohaselt jäänud menetluskulud MTA kanda. Kuna HKMS ei näe ette erisätteid haldusakti täidetuks lugemise korral menetluse lõpetamise ning menetluskulude jaotuse kohta, tuleks analoogia korras kohaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise sätteid. Kaebuse tagastamise tulemusel tekib olukord, kus kaebaja on vaidlustanud tema õigusi riivava haldusakti, kandnud sellega seoses kulutusi, kuid jääb ilma võimalusest nõuda nende kulutuste hüvitamist. Kaebajal on seoses kaebuse esitamisega tekkinud kohustus tasuda õigusabikulud 672 eurot ning riigilõiv 15 eurot. Tegemist on märkimisväärselt suure summaga. Kaebaja esitas kaebuses ka ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude, mille kohus jättis tähelepanuta. Seega ei olnud kaebaja eesmärgiks üksnes ettekirjutuse täitmise kohustusest vabanemine, vaid sisulise hinnangu saamine ettekirjutuse õiguspärasuse osas, sh tekitatud kahju (menetluskulud) hüvitamist silmas pidades. Kaebaja taotleb, et jõustunud kohtulahendis, sh praeguses kohtumenetluses tehtavates määrustes jm avalikes kohtudokumentides oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 selliselt, et kaebaja nimi asendatakse tähemärgiga ning ei avaldata kaebaja isikukoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt tuvastada. Kaebaja nime avaldamine jõustunud kohtulahendis ei ole vajalik ega eesmärgipärane ning puudub kaalukas avalik huvi, mis tingiks andmete avaldamise vajaduse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 3(7)
3-18-1823 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
11.Kaebaja on vaidlustanud MTA 17.03.2018 ettekirjutuse, millega teda kohustati esitama teave tema nimele saadetud postisaadetise kohta. Kaebaja esitas vastuse ettekirjutusele 18.09.2018 ning kaebuse halduskohtule 24.09.2018. MTA 26.09.2018 otsusega loeti kaup riigi omandisse üle läinuks ning 17.03.2018 ettekirjutus täidetuks (vt MTA 26.09.2018 e-kiri). Halduskohus tagastas tühistamiskaebuse, sest sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja hinnangul on ettekirjutuse täidetuks lugemine tingitud kaebuse esitamisest ning analoogia korras kuuluvad kohaldamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 ja HKMS § 108 lg 6.
12.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Vaidlusalust ettekirjutust ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid see on loetud kaebaja poolt täidetuks. Asjaolu, et kaebaja hinnangul jättis ta 18.09.2018 vastusega sisuliselt ettekirjutuse täitmata, ei muuda seda seisukohta. Ettekirjutusest nähtuvalt viis MTA läbi riiklikku järelevalvet KorS-s ja TS-s sätestatud alustel ohu väljaselgitamiseks ning selle võimalikuks tõrjumiseks. TS § 60 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle Maksu- ja Tolliamet. KorS §-d 7-9 sätestavad põhimõtted, millest lähtuvalt tuleb korrakaitseorganil riiklikku järelevalvet toimetada. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmavad nii need sätted kui ka TS §-s 60 sätestatud MTA üldine pädevus mh MTA õigust otsustada, millal lugeda konkreetne ettekirjutus selle adressaadi poolt täidetuks. Maksuhalduril oli õigus otsustada, kas lugeda Xi poolt saadetud vastus ettekirjutuse täidetuks lugemiseks piisavaks (vt ka MTA 17.03.2018 ettekirjutuse p VIII). Asja lahendamisel ei ole määrav, et MTA luges ettekirjutuse täidetuks ametniku kirja, mitte haldusaktiga. Ettekirjutuse täidetuks lugemiseks haldusakti andmise nõuet ei ole õigusaktidega ka kehtestatud. Eelnevast tulenevalt ei saanud halduskohus kohaldada HKMS § 108 lg-t 6. HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-150-13, p 12). Kaebuse tagastamine (ja sellest tulenevalt menetluse lõpetamine) ei olnud tingitud vastustaja õigusvastasest haldustegevusest.
13.Kaebaja selgitas, et esitas kaebuses ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude, mille halduskohus jättis tähelepanuta, ning kaebaja eesmärgiks oli ettekirjutuse õiguspärasusele sisulise hinnangu saamine, pidades ka silmas kaebajale tekkinud kahju (menetluskulud).
14.Kohtumenetluses kantud menetluskulud ei ole käsitatavad kaebajale tekkinud kahjuna, mille hüvitamist saaks nõuda ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamise järel. Riigikohus on 16.12.2010 määruse nr 3-3-1-83-10 p-s 19 selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustikus menetluskulude hüvitamisele kehtestatud erikorra tõttu ei saa menetluskulude hüvitamist nõuda kahju hüvitamise korras riigivastutuse seaduse alusel. Lisaks ei anna alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lg 2 kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhimõtteliselt välistatud tuvastamiskaebuse edasine menetlemine olukorras, kus menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu ei ole algse kaebuse menetlemine enam eesmärgipärane ning tuvastamiskaebuse menetlemise eesmärgiks oleks mh kaebaja kantud menetluskulude jaotamine. Tartu Ringkonnakohus on 28.10.2014 otsuse asjas nr 3-11-1990 p-s 12 selgitanud, et kui kohus jätaks olukorras, kus tühistamisnõude rahuldamine pole enam muutunud faktiliste või õiguslike asjaolude tõttu võimalik, kaebuse rahuldamata, peaksid ka kaebaja kantud menetluskulud jääma HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt kaebaja enda 4(7)
3-18-1823 kanda. Samas ei pruugi tühistamiskaebuse rahuldamise võimaluse lõppemine olla otseselt seotud kaebaja ega ka vastustaja tegevusega või mõjutatud käimasolevast kohtumenetlusest. Kaebust esitades ei pruukinud kaebaja ette näha, et tema tühistamisnõuet ei ole peatselt muutunud asjaolude tõttu võimalik enam rahuldada. Kaebuse esitamise ajal võis olla tegemist isiku õiguste rikkumisega ning isiku kaebus võis olla põhjendatud. Sellises olukorras oleks ebaõiglane jätta pelgalt muutunud asjaolude tõttu haldusakti tühistamise võimatusele viidates kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Xile ei saa ette heita seda, et ta pöördus ettekirjutuse vaidlustamiseks halduskohtusse, ega ka seda, et ta kasutas professionaalse esindaja abi ja kandis sellega seoses menetluskulusid. Kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebaja kartus, et talle võidakse määrata sunniraha (vt 17.03.2018 ettekirjutuse p VII), põhjendamatu ning kaebajale ei saanud olla teada, et MTA loeb tema 18.09.2018 vastuse alusel ettekirjutuse täidetuks ega kohusta kaebajat esitama täiendavaid dokumente ja selgitusi.
16.Kaebaja hinnangul seisneb ettekirjutuse õigusvastasus selles, et MTA on sisuliselt asunud toimetama süüteomenetlust ning kohustanud kaebajat esitama dokumente, mida võidakse hiljem kasutada tema süüstamiseks. Samuti on MTA ebaõigesti tuginenud ohukahtlusele, sest saadetis antakse üle riigi omandisse ning seega ei eksisteeri enam ohtu, mille väljaselgitamiseks oleks vajalik võtta tarvitusele järelevalvemeetmeid.
17.Tuvastamiskaebuse saatmine halduskohtule edasiseks menetlemiseks ei ole põhjendatud. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. See kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, kui iseenesest tuleb möönda kaebeõiguse olemasolu ehk mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine iseenesest võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Kohtumäärus kaebuse sel alusel tagastamise kohta väljendab sisuliselt kohtu seisukohta, et rahuldada seda kaebust seni teada olevate asjaolude põhjal ei saa, ent kuna õiguste rikkumine pole mingil juhul suur, siis ei tasu hakata nende asjaolude paikapidavust täpsemalt kontrollima. Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivse õiguse rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (496 SE seletuskiri, lk 22, Riigikogu XIII koosseis).
18.Kaebajale tekkinud võimalikku negatiivset tagajärge ei saa pidada intensiivseks. MTA kohustas 17.03.2018 ettekirjutusega kaebajat esitama dokumente ja selgitusi tema nimele saabunud postisaadetise kohta, mille nõudmist ei saa pidada selgelt põhjendamatuks ega eesmärgipäratuks, samuti kaebajat liigselt koormavaks. Ettekirjutus, millega isikut kohustatakse teabe ja tõendite esitamiseks, on õiguspärane ka siis, kui nõutavad dokumendid või teave sisaldab ettekirjutuse adressaati süüstavaid andmeid. Enese mittesüüstamine on subjektiivne õigus, mille kasutamise üle saab isik otsustada ise. Ettekirjutuse täitmata jätmise õiguslikuks aluseks on seejuures tuginemine enese mittesüüstamise õigusele. Seega oli kaebajal võimalik õiguspäraselt keelduda ettekirjutuse täitmisest. Ka juhul, kui kaebaja oleks selgitused ning täiendavad dokumendid esitanud ning tema suhtes viiakse läbi täiendav süüteo- või haldusmenetlus, on tal vastava menetluse raames võimalik esitada vastuväiteid mh menetluse käigus kogutud asitõenditele (sh tugineda enese mittesüüstamise printsiibile).
5(7)
3-18-1823
19.Esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. TS §-st 61 ja 66 lg-st 1 tuleneb, et MTA-l on õigus läbi vaadata postisaadetisi ning kohaldada KorS §-des 30–34 ja 44–52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid. KorS § 5 lg 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Vaidlustatud ettekirjutuses on selgitatud, et EKI ekspertiisi kohaselt sisaldas kaebaja nimele saadetud pakk LSD-d, mille õiguspäraseks käitlemiseks on vajalik Ravimiameti luba. Juhul, kui isik Ravimiameti luba ei oma, on nimetatud aine käitlemine keelatud ning väärteo- ja kriminaalkorras karistatav. Ohu kahtlus hõlmas mh ka seda, et tegemist võib olla keelatud ainete ebaseadusliku sisse- ja väljaveoga. Seega oli vastustajal ettekirjutuse tegemise hetkeks ilmnenud piisavalt asjaolusid, mis andsid aluse arvata, et aset võib leida korrarikkumine. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et ohtu ei olnud, kuna saadetis kavatseti üle anda riigi omandisse. See ei välistanud vastustaja kohustust välja selgitada võimalikud andmed paki saatja ja käitlemise kohta ning Terviseameti loa võimalik olemasolu. Kaebaja viidatud ettekirjutuse p VIII viitab sellele, et saadetis antakse riigi omandisse, kui kaebaja ei esita ettekirjutuses märgitud andmeid ja dokumente. Seega ei saanud ettekirjutuse koostamise hetkel olla vastustajale tõsikindlalt teada, et vaidlusalune saadetis antakse üle riigi omandisse, vaid eksisteeris ka võimalus, et saadetis antakse õiguspäraselt üle kaebajale või vastustajal õnnestub kindlaks teha paki saatja (või LSD võimalik ebaseaduslik käitlemine). Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, et MTA oleks ületanud oma volitusi riikliku järelevalve teostamisel. MTA luges kaebaja 18.09.2018 vastusega 17.03.2018 ettekirjutuse täidetuks. Kaebaja selgitas 18.09.2018 vastuses, et ei oska anda infot vaidlusaluse paki kohta ega esitanud vastustajale ühtegi dokumenti. Kuna MTA luges 26.09.2018 ettekirjutuse täidetuks ning kauba üle läinuks riigi omandisse, puudub edasiselt oht, et kaebaja suhtes kohaldatakse sunniraha. Kaebaja 18.09.2018 vastuses MTA-le täiendavaid dokumente ei esitanud, mistõttu puudub ka oht, et vastustaja võiks haldusmenetluses kogutud dokumente kasutada mõne muu menetluse raames. Eelnevast tulenevalt ei nähtu ringkonnakohtule, et ettekirjutuse täitmisega kaasnesid kaebajale sellised negatiivsed tagajärjed, mis õigustaksid tuvastamiskaebuse edasist menetlemist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on kaebajal vajaduse korral võimalik kaitsta oma õigusi järgevates menetlustest.
20.Ka algselt esitatud tühistamiskaebuse (mille halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastas) edasine menetlemine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tühistamiskaebusest nähtuvalt oli kaebaja eesmärgiks vabaneda vaidlustatud ettekirjutusest. Arvestades, et MTA luges 26.09.2018 vaidlusaluse ettekirjutuse täidetuks, ei ole sellel eesmärgil tühistamiskaebuse edasine menetlemine võimalik, sest kaebaja on kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud. Tühistamiskaebuse edasist menetlemist ei õigusta ka kaebaja huvi jaotada menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on 08.05.2014 määruse asjas nr 3-3-1-12-14 p-s 9 selgitanud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-89-13, p 18). Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtule äratuntav, 6(7)
3-18-1823 et sellised erandlikud asjaolud võiksid esineda. MTA 26.09.2018 kiri ei viita sellele, et ettekirjutusest järgneks kaebajale negatiivseid tagajärgi ka pärast selle täidetuks lugemist, sest MTA selgitustest nähtuvalt on menetlus lõppenud.
21.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.09.2018 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
22.Määruskaebuses on kaebaja taotlenud praeguses kohtumenetluses tehtavate jõustunud kohtulahendite avaldamisel tema nime asendamist tähemärgiga. Ringkonnakohus peab seda taotlust põhjendatuks ning rahuldab selle HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt. Kohtumääruse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga X ning tema arvelduskonto andmed tähemärgiga Y.
23.Määruskaebuse esitamisel on 15.10.2018 tasutud riigilõiv 15 eurot. RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt on alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu Xi Swedbank AS arvelduskontole nr Y (HKMS § 104 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.