Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 57 eurot seoses kõnekaardi vahetuse tõttu raha tagastamisega vanglasisesele arvelduskontole ning takistusega telefonikõnede tegemisel lähedastega
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 30.08.2018 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt nõuab kahju hüvitamist summas 57 eurot selle eest, vangla kõneside operaatori vahetumisel ei kantud tema vanal kõnekaardil olevat raha summas 6,98 eurot mitte uuele kõnekaardile, vaid tema vanglasisesele arvelduskontole, kus 70% rahast läks tema rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi. Vangla andis kaebajale ebaõiget infot ning kaebaja suhtlemine lähedastega oli takistatud.
2.Tartu Vangla jättis 30.10.2018. a otsusega nr 1-13/163-5 N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.N. Lilitškin esitas 08.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse.
Kohus jättis 09.11.2018. a määrusega kaebuse käiguta, kuna kaebaja on väljendanud ennast kaebuses sündsusetult ning lugupidamatult, ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
5.Kaebaja esitas 16.11.2018 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja märgib, et vangla on seadusevastaselt teda tema varast ilma jätnud. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumise eest.
6.Kohus küsis 20.11.2018. a kohtunõudega Tartu Vanglalt N. Lilitškini 30.08.2018. a kahju hüvitamise taotluse ning selle lahendamisega seotud haldusmenetluse materjale.
7.Tartu Vangla saatis 22.11.2018 vastusena kohtunõudele N. Lilitškini 30.08.2018. a kahju hüvitamise taotluse tõlke, väljavõtte kaebaja kirjavahetuse kaardist perioodil 04.05.2018–
15.10.2018, kaebaja K-raha väljavõtte perioodi kohta 04.05.2018–31.08.2018 ja N. Lilitškini 28.05.2018. a avalduse raha tagasi kandmiseks. Kohtu seisukoht
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg p 8 kohaselt peab kaebuse saanud kohus kontrollima, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 mõttes. Kohus saab kaebaja tahtest aru selliselt, et kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 7 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 eurot seoses sellega, et vanglas kõneside operaatori vahetumisel ei kantud tema vanal kõnekaardil olevat raha summas 6,98 eurot mitte uuele kõnekaardile, vaid tema vanglasisesele arvelduskontole, kus 70% rahast läks tema rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi. Kaebaja väitel tekitati talle sellega mittevaralist kahju inimväärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumisega, sest tal ei olnud võimalik helistada ega kirjutada, et teavitada oma lähedasi uutest kontaktandmetest.
10.Tartu Vangla on 30.10.2018. a otsusega nr 1-13/162-5 jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla otsuse kohaselt toimus 23.05.2018 vanglas kinnipeetavate kõneside operaatori vahetus. Teenusepakkuja ei võimaldanud Elisa kõnekaardil olevat raha kanda üle Telia kõnekaardile. Ainuke viis Elise kõnekaardil oleva raha ülekandmiseks oli võimalus kanda see mõnele arveldusarvele. N. Lilitškini Elisa kõnekaardil olnud 6,98 eurot kandis Elisa Eesti AS kinnipeetava vanglasisesele kontole (laekus 12.06.2018). Sellest hoiustati 3,49 eurot nõuete fondi ja 1,40 eurot vabanemisfondi. Vabad vahendid summas 2,09 eurot on kinnipeetav kasutanud vangla kaupluses ostude eest tasumiseks. Kinnipeetava kirjavahetuskaardi kohaselt on N. Lilitškin peale kõneside operaatori vahetust saatnud kirju, mistõttu ei vasta tõele N. Lilitškini väide, et ta ei saanud oma lähedasi teavitada operaatori muutusest.
11.Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Asjaoludest nähtub, et Elisa kõnekaardil olnud raha 6,98 eurot kanti kaebaja vanglasisesele arvelduskontole, kuna teenusepakkuja ei võimaldanud Elisa kõnekaardil olevat raha kanda üle uue teenusepakkuja Telia kõnekaardile. Asjaolu, et kaebaja vanglasisesele arvelduskontole kantud rahast tehti 70 protsenti ulatuses kinnipidamisi ei anna alust kaebaja varalise kahju hüvitamise rahuldamiseks, kuna nimetatud kinnipidamiste tegemine tuleneb seadusest. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 esimese lausele jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla oleks seda sätet rikkunud. Kuna kaebaja vanal kõnekaardil olnud raha kanti kaebaja vanglasisesele arvelduskontole, siis ei ole kohtu hinnangul kaebajale varalist kahju tekkinud. Kaebaja 28.05.2018. a avalduse vormist nähtub, et kaebajal oli võimalik lasta vanalt kõnekaardilt raha üle kanda ka mõnele vanglavälisele arvelduskontole. Sellisel juhul ei oleks sellelt rahalt VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipidamisi tehtud. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud.
12.Kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla ei korraldanud vanal kõnekaardil olnud raha ülekandmist uuele kõnekaardile. VangS § 28 lg 1 kohaselt on vangla ülesanne telefoni kasutamise võimaluse tagamine. Vangla tagab selle läbi teenusepakkuja. Vangla on selgitanud, et vanalt kõnekaardilt raha uuele ülekandmist ei võimaldanud teenusepakkuja. Seetõttu ei saa
vangla olla vastutav selle eest, et kaebaja vanal kõnekaardil olnud raha ei kantud uuele üle. Kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peab kahju tekkimine olema põhjuslikus seoses haldusorgani õigusvastase tegevusega. Kohtule nähtub asjaoludest, et vangla tegevus ei saanud olla selles osas õigusvastane, et ta ei taganud vanal kõnekaardil olnud raha uuele kõnekaardile ülekandmist, kuna vangla seadusest tulenev ülesanne oli üksnes tagada telefoni kasutamise võimalus. Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nentinud, et kaebajale ei antud piisavalt selgitusi selle kohta, et vanalt kõnekaardilt ei saa raha uuele kaardile üle kanda. Kuid vangla on siiski taganud kaebajale võimaluse vanalt kõnekaardilt raha tagasisaamiseks, sest on väljastanud talle vastava avalduse blanketi.
13.Varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamine on ebatõenäoline ka seetõttu, et varasemalt on kohtupraktikas leitud, et isegi juhul, kui vanglas vahetus kõneside operaator ja seoses sellega ei tagastatud üldse kõnekaardile laetud, kuid kasutamata jäänud raha, siis ka sellisel juhul ei olnud alust vangla vastu esitatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2016. a otsus asjas nr 3-14-52581).
14.Kohtu hinnangul on ka kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja väitel alandas vangla oma tegevusega tema inimväärikust ja rikkus eraelu puutumatust. Kaebaja väitel andis vangla talle ekslikku infot raha tagastamise kohta ning kuna ta ei saanud helistada ega kirjutada, et teavitada oma lähedasi uue telefonikaardi andemetest, siis ei olnud tal võimalik ka lähedastega kontakti hoida.
15.Väärikuse alandamine ja eraelu puutumatus on ühed RVastS § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvedest, mille rikkumise korral on mittevaralise kahju hüvitise nõudmine võimalik. Samas mitte igasugune haldusorgani õigusvastane tegevus ei kvalifitseeru väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 mõttes. Väärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.10.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-47-14, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Asjaoludest nähtub, et kõneside operaatori vahetus toimus 23.05.2018, kaebaja on esitanud avalduse vanalt kõnekaardilt raha tagasisaamiseks 28.05.2018, raha laekus tema vanglasisesele isikukontole 12.06.2018 ning kaebaja sai sellest teada 14.06.2018. Isegi juhul, kui kaebaja oli eksituses ja arvas, et tema avalduse alusel kantakse vanal kõnekaardil olnud raha uuele kaardile, siis takistused kolmenädalasel perioodil telefonikõnede tegemisel ei saa kohtu hinnangul olla kaebaja väärikust alandavad. Kaebaja kirjavahetuse kaardilt nähtub, et kaebaja on sellel ajavahemikul olnud korduvalt kirjavahetuses erinevate eraisikutega. Seetõttu on ebausutavad kaebaja väited, et lisaks helistamisele ei olnud tal võimalik pidada lähedastega ka kirjavahetust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul ebatõenäoline ka kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine eraelu puutumatuse rikkumise alusel.
16.Kohus leiab, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt saab ka kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Kaebus puudutab kaebaja varalisi nõudeid üksnes seitsme euro ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas on kaebuse asjaolud sellised, mis annavad alust pidada riivet väheintensiivseks. Kuigi väärikus ja eraelu puutumatus on olulised õigushüved, ei saa takistusi telefonikõnede tegemisel lähedastega kolmenädalasel perioodil olukorras, kus isikul oli võimalik lähedastega suhelda ka kirja teel, pidada niivõrd intensiivseks riiveks, et see annaks alust mittevaralise kahju rahalisele hüvitamisele RVastS § 9 lg 1 alusel.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.