Nikolai Lilitškini kaebus tuvastada Tartu Vangla õigusvastane tegevus (Tartu Vangla 02.11.2021. a käskkiri nr 1-1/132) Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte Nikolai Lilitškini vabakasutuskontost ajavahemiku 19.08.18.12.2021 kohta. Keelduda muude täiendavate tõendite kogumisest.
3.Vabastada Nikolai Lilitškin riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse resolutsiooni p 1, 4 ja 5 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 119 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale tõlgituna vene keelde.
1.Tartu Vanglas kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule 12.12.2021 venekeelse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse.
2.Kohus korraldas avalduste tõlkimise eesti keelde.
3.N. Lilitškin taotleb kaebusega Tartu Vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt seisneb vangla õigusvastane tegevus ebaseaduslikus vabaduse võtmises karantiini näol, kui inimene keeldus vanglas tegemast testi ja ta jäeti ilma kõikidest õigustest ja vabadustest, v. a vesi, asjad, toit, tualett, valgus. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse määruse tegemist ja kohustada vanglat täitma VangS § 55. Kaebaja jäetakse ilma jalutuskäikudest ja avaldaja viibib ööpäevaringselt 24 tundi lukustatavas hermeetilises kambris.
Lisaks jäetakse kaebaja ilma alates 12.11.2021 lühiajalistest kohtumistest ja üldse ei vastata ei suulistele ega kirjalikele nõudmistele. Vanglas keelatakse pikaajalist kohtumist lastega, ei anta ajalehti, ajakirju, raamatuid ega väljastata isiklikku raadiot, keelatakse interneti kasutamist. Lühiajaline väljasõit VangS § 32, väljaviimine vanglast, õppida areneda VangS § 35, erialane haridus, töö tagamine VangS § 38, töö väljaspool vanglat VangS § 41, ravi VangS § 53, sotsiaalabi VangS § 57 ja religioossete vajaduste rahuldamine VangS § 62 ja VangS § 105 lg 8 – kõigile neile sätetele viitab kaebaja. Avaldaja on täielikult vaktsineeritud, põdes haiguse läbi, kuid alates 13.11.2021 kuni käesoleva ajani 12.12.2021 jätkatakse jalutuskäikudest ja teistest seaduslikest huvidest ilmajätmist. Kaebaja leiab, et piirangud peavad olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste sisu. Õiguste ja vabaduste sisu moonutamine seisneb selles, et pärast 10-päevast karantiini jätkatakse jalutuskäikudest ilmajätmist ja kui ei teinud testi, siis jäetakse uuesti jalutuskäikudest ilma. N. Lilitškin taotleb kohtuasjast nr 3-21-2738 välja nõuda tema kaebus ja lisada antud asja juurde, samuti vangla kuriteo materjalid tõendid faktid (kaebaja sõnastus). Kaebusele ei olnud lisatud ühtegi asjakohast tõendit.
4.Kohus tegi 14.12.2021 kohtunõude Tartu Vanglale, kohustades vastustajat kohtule teada andma, 1) kas N. Lilitškini suhtes kohaldatakse parasjagu piiranguid, mille tõttu ei ole kaebajale tagatud jalutuskäigud VangS § 55 lg 2 kohaselt; 2) kas N. Lilitškinil on ajavahemikul 12.11.2021 kuni kaebuse esitamiseni ära jäänud lühiajalisi kokkusaamisi, sh kas kaebaja on kokkusaamisi taotlenud, kui jah, siis kas vangla on taotlused rahuldanud või jätnud rahuldamata; 3) kas N. Lilitškinil on ajavahemikul 12.11.2021 kuni kaebuse esitamiseni ära jäänud pikaajaline kokkusaamine lapsega, sh kas kaebaja on kokkusaamist taotlenud, kui jah, siis kas vangla on taotluse rahuldanud või jätnud rahuldamata. Kohus palus vanglal esitada kõik asjakohased menetlusdokumendid ning ühtlasi täpsustada, kui kaebaja suhtes kohaldatakse piiranguid, siis kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse piirangute vaidlustamiseks. Samuti tuli vastustajal esitada omapoolne seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 21.12.2021 seisukoha N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning asjakohased menetlusdokumendid. Kohtu seisukoht
6.N. Lilitškini kaebuses sisalduvad solvangud kohtu ja vanglateenistuse ametnike pihta.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kui isik esitab kohtule kaebuse, millest nähtub eesmärk vaidluse potentsiaalset vastaspoolt ja kohut solvata, ei kasuta kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul kuritarvitab kaebaja oma kaebeõigust tahtlikult. Kohtud on kaebajale korduvalt selgitanud (nt Tartu Halduskohus 12.04.2021. a määruses asjas nr 3-21-759, samuti varasemalt Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-18-2103, Tartu Halduskohus 28.01.2019. a määruses haldusasjades nr 3-19-156 ja 3-19-1657), et kohtule esitatud avaldus peab sisaldama üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti. Seega N. Lilitškin, olles teadlik kohtute seisukohast, on uuesti esitanud Tartu Halduskohtule äärmiselt ebatsensuurseid väljendeid sisaldava kaebuse, mis väljendab ilmselgelt kaebaja pahatahtlikkust ja lugupidamatust kohtu kui institutsiooni vastu.
8.Kuna kaebaja on teadlikult kuritarvitanud oma menetlusõigusi ning HKMS § 44 lõiked 1 ja 2 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 esimene lause ei kaitse isiku õigust pöörduda niisugustel asjaoludel kohtusse, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul kuulub N. Lilitškini kaebus HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastamisele.
9.HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb vvaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult.
10.Kohtule 12.12.2021. a avalduses on kaebaja märkinud kaebuse nõudeks Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise. HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamiseks seaduses sätestatud piirangud. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamine tõhus õiguskaitsevahend. Kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam nõuda Tartu Vangla direktori 02.11.2021. a käskkirja nr 1-1/132 punkti 6 tühistamist, kui tema eesmärk on vaidlustada vanglas testi tegemise nõuet ja testi tegemisest keeldumisega tulenevaid piiranguid. Kaebajal on vastavalt Tartu Vangla 21.12.2021. a seisukohale pooleli vaidemenetlus nimetatud käskkirja osas. Kaebaja viited erinevatel muudele vangistusseaduse sätete rikkumistele on ebaselged ning kaebajal on õigus pöörduda kohtu poole kaebusega, mis ei sisalda solvanguid, ning vastab HKMS §-des 37-39 sätestatud nõuetele.
11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtu poole. II
12.Vaatamata kaebuse tagastamisele vaatab kohus sisuliselt läbi kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, tuginedes Riigikohtu seisukohale 17.05.2017. a määruses asjas nr 3-3-1-88-16 (p 15).
13.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vangla kohustamist võimaldada temale jalutuskäigud, mis on ette nähtud VangS § 55 järgi. HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit toimingut tegema.
14.Kaebuses sisaldus taotlus vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 esimese lause alusel käesoleva haldusasja materjalide juurde väljavõtte N. Lilitškini vabakasutuskontost ajavahemiku 19.08.-18.12.2021 kohta.
15.Kaebaja taotlus võtta täiendavalt käesoleva haldusasja juurde kohtuasjas nr 3-21-2738 esitatud kaebus ja muud materjalid jääb rahuldamata HKMS § 62 lg 2 teise lause alusel, sest kohus on piisavalt tõendeid kogunud, et käesolevas asjas kaebaja EÕK taotlus lahendada (Tartu Vangla 21.12.2021. a vastuse lisad).
16.Kohus kontrollis, kas EÕK taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul oli taotleja majanduslik seisund selline, mis ei võimalda riigilõivu tasumist. Kohus leiab, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et riigilõivu seaduse kohaselt tasuda (RLS § 60 lg 6). Kohus vabastab N. Lilitškini riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.
17.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Tartu Vangla esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on EÕK taotlus kohtule esitatud vaidemenetluse kestel (HKMS § 249 lg 2).
18.Tartu Vanglal selgitas 21.12.2021. a seisukohas, et Tartu Vangla direktori 02.11.2021. a käskkirjaga nr 1-1/132 (lisa 1) piirati alates 03.11.2021. a vaktsineerimata kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust. Nimetatud käskkirja punkti 6 kohaselt otsustati alates 01.11.2021 kohaldada kõikide kinnipeetavate suhtes, kes keelduvad Covid-19 haigust põhjustava viiruse suhtes testi tegemisest, isolatsiooniosakonna meetmeid kuni isolatsiooniperioodi lõpuni või haigussümptomite korral nende tervenemiseni. Kuivõrd N. Lilitškin on vaktsineeritud kinnipeetav siis käskkirja nr 1-1/132 punkti 1 alusel temale piirangud ei kohaldunud ja tal oli võimalik jätkuvalt liikuda eluosakonna piireks selleks ettenähtud vabal ajal. Kui N. Lilitškin keeldus testi tegemisest ja vanglal ei olnud võimalik veenduda, et N. Lilitškin ei ole nakatunud, siis käsitleti kinnipeetavat kui nakkusohtliku kinnipeetavat ja temale kohaldus liikumispiirang 10 päevaseks isolatsiooniperioodiks (käskkirja nr 1-1/132 punkt 6).
19.Tartu Vangla direktori 02.11.2021. a käskkirjast nr 1-1/132 nähtuvad järgmised põhjendused testimiseks: „Viiruse leviku tõkestamiseks on vajalik välja selgitada nakatunud isikud ja selleks on vajalik läbi viia testimisi ka kinni peetavate isikute seas. Testimise eesmärgiks on välja selgitada, kas ja millised kinni peetavad isikud on nakatunud, et neid viiruse edasikandumise vältimiseks teistest eraldada. Kui kinni peetav isik keeldub testimisest, ei ole võimalik vanglal veenduda, kas isik võib kujutada nakatumise ja haigestumise tõttu ohtu teistele või mitte. Seetõttu tuleb kõiki kinni peetavaid isikuid, kes on keeldunud testimisest COVID-19 viiruse suhtes, käsitleda kui nakatunuid ja kohaldada isolatsiooniperioodiks isolatsiooniosakonna meetmeid sõltumata sellest, kas isik on vaktsineeritud või mitte ning kas ta paikneb kinnises vanglas või avavanglaosakonnas.“
20.Vangla kinnitusel keeldus kaebaja 19.11.2021 testi tegemisest, mistõttu käsitleti teda alates 19.11.2021 kui nakkusohtlikku kinnipeetavat ja kohaldati tema suhtes eneseisolatsiooni. Seega perioodil 19.-30.11.2021 ei olnud N. Lilitškinil võimalik jalutuskäikudel käia. Ajavahemikul 01.12.-06.12.2021 oli kaebajal võimalik jalutuskäikudel käia. 06.12.2021 toimus Tartu Vanglas nii kinnipeetavate kui teenistujate nn laustestimine. Kinnipeetav N. Lilitškin ei nõustunud testi tegema, mistõttu käsitleti teda kui nakkusohtlikku kinnipeetavat ja tema suhtes kohaldati vangla direktori 02.11.2021. a käskkirja nr 1-1/132 p 6 alusel 10-päevast eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni ajal ei olnud kinnipeetaval võimalik käia jalutuskäigul. Alates 17.12.2021 oli N. Lilitškinil taas võimalik käia jalutuskäigul.
21.Tartu Vangla kinnitusel esitas N. Lilitškin 24.11.2021 vanglale venekeelse pöördumise, mis registreeriti numbriga 2-3/3317-1. Tartu Vangla edastas 01.12.2021. a kirjaga nr 2-3/3317-2 (lisa 4) kinnipeetava võõrkeelse pöördumise tõlkijale tõlkimiseks ning võõrkeelse dokumendi tõlge saabus vanglasse 07.12.2021 (lisa 5). Kuivõrd dokumendist ilmnes, et tegemist on vaidega, siis registreeriti vanglale esitatud pöördumine 15.12.2021. a ümber vaidena nr 1-11/412-1 (lisa 3). Käesoleval ajal on vaie veel Tartu Vangla menetluses ja menetlus ei ole lõppenud. Vaidega nr 111/412-1 vaidlustab kaebaja kehtestatud piiranguid, mis näevad ette testi tegemise kohustuse ja testist keeldumise korral piiravad kinnipeetava õigust jalutuskäigule.
22.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja esitanud kohtule kaebuse ennatlikult VangS § 11 lg-st 5 ja HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt. Kui kaebaja esitatud vaie jäetakse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus pöörduda 02.11.2021. a käskkirja nr 1-1/132 punkti 6 tühistamise nõudega halduskohtu poole.
23.Kohus leiab, et kaebajal puudub praegusel juhul EÕK vajadus, kuna alates 18.12.2021 on kaebajal võimalik vangla kinnitusel taas jalutuskäikudel käia, sest tema suhtes kohaldatud eneseisolatsioon on lõppenud. Kui kaebaja edaspidi ei keeldu testi tegemisest, siis ei ole ka ohtu isolatsioonimeetmete taaskordseks kohaldamiseks.
24.Kohtule avalikult kättesaadavate andmete põhjal eeldatakse, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda. Kui juba läbipõdenud/vaktsineeritud organismi satub viirus uuesti, võib see seal kiiresti paljunema hakata. Immuunsüsteeme ei pruugi kohe uut nakatumist märgata ega sellele vastata, eriti kui antikehade tase on juba vaikselt langema hakanud. Seega võib tekkida ajavahemik, mil nakatunu kehas toodetakse viirust ja ta võib seda isegi mingil madalal tasemel väljutada, kuid immuunsüsteem pole veel pidurit tõmmanud.1 Seetõttu ei pea kohus käesoleva EÕK taotluse läbi vaatamise käigus vangla kehtestatud piiranguid ja testimise nõuet ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervise kaitse ning sel eesmärgil võib olla testimine vajalik meede.
25.Tartu Vangla täpsustas kohtule esitatud seisukohas, et alates 18.12.2021 on kaebajal taas võimalik käia jalutuskäikudel, kuid tema vanglasisene liikumis- ja suhtlemisvabadus on siiski jätkuvalt piiratud. Kaebaja suhtes kohaldati Tartu Vangla üksuse juhi 25.11.2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/306 (lisa 6) täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Tartu Vangla märkis 21.12.2021. a seisukohas, et käskkiri täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta on kehtiv, käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud ja kohaldatud abinõusid ei ole lõpetatud. Kaebaja ei ole kaebuses väljendanud tahet kohaldada EÕK abinõusid seoses täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisega, vaid nõudnud jalutuskäikude võimaldamist. Nimetatud 25.11.2021. a käskkiri ei piira aga kaebaja viibimist igapäevasel ühetunnisel jalutuskäigul.
26.Seoses lühi- või pikaajaliste kokkusaamistega puudub EÕK kohaldamise vajadus, sest kaebaja ei ole kokkusaamisi taotlenud. Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetel ei ole kaebaja alates 12.11.2021 esitanud vanglale taotlusi lühi- või pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks. Ka ei ole vangale teadaolevalt alates 12.11.2021 kaebajal lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi ära jäänud. Kaebaja viited erinevatel muudele vangistusseaduse sätete rikkumistele on ebaselged.
27.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Kaebaja ei ole oma 12.12.2021 avalduses põhistanud, millised pöördumatud tagajärjed temale saabuvad, kui kohus EÕK ei kohalda. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebajale saabuksid taolised tagajärjed, seetõttu jätab kohus kaebaja EÕK taotluse rahuldamata.
28.Kaebuses sisaldus taotlus määrata tasuta riigi õigusabi.
29.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole samas ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, sest on veendunud, et kaebaja on suuteline ise väljendama oma tahet ja esitama taotlusi enda õiguste kaitseks. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud (ainuüksi 2021. aastal 21 kohtuasja), mistõttu ta on kursis kohtumenetluse käiguga. Halduskohus annab kaebajale ka menetlusabi, tõlkides kaebaja venekeelseid avaldusi.
Erik Abner, funktsionaalse genoomika teadur. Kas haiguse läbi põdenud inimene, kes ise teist korda ei haigestu, kannab viirust edasi? Kättesaadav: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele
30.Seega saab kaebaja oma emakeeles väljendada, mis on tema kohtusse pöördumise põhjus ja eesmärk. Kohtu veendumusel on taotleja võimeline ise halduskohtu poole pöörduma ja oma kaebust sisustama. Tulenevalt HKMS § 2 lõigetest 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse ning kohus kogub tõendeid vajadusel omal algatusel. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
31.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses. Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1). Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7). Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.