Hausgalerie Gruppe OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. mai 2018. a korralduse nr 4-1/11237-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Hausgalerie Gruppe OÜ, volitatud esindaja Kaspar Kamsakann; Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hausgalerie Gruppe OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. detsembril (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 21. mail 2018 Hausgalerie Gruppe OÜ-le (kaebaja) korralduse nr 4-1/11237-1 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks hiljemalt 7. juuniks 2018. Korralduse kohaselt on Rootsi maksuhaldur pöördunud rahvusvahelise ametiabi korras MTA poole täiendava teabe saamiseks Rootsi maksukohustuslase Dala Uppköp AB ja Hausgalerie Gruppe OÜ vahel toimunud tehingute kohta. Rootsi maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist informatsiooni kogumisel.
2.Kaebaja esitas korralduse nr 4-1/11237-1 peale 18. juunil 2018 vaide, mis jäeti MTA 11. juuli 2018. a vaideotsusega nr 6-1/4136-2 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 6. augustil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada tema suhtes tehtud 21. mai 2018. a korraldus nr 4-1/11237-1.
4.Tartu Halduskohus võttis 15. augusti 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
5.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 5. septembril 2018, paludes jätta kaebus rahuldamata ning võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
6.Tartu Halduskohus määras 17. septembri 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja arvates on vaidlustatud korraldus nii õiguslikult kui ka faktiliselt motiveerimata. Korraldusest ei selgu, millise välisriigi pädeva asutuse või Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutusega kavatseb maksuhaldur kaebajalt korralduse täitmise tulemusena saadud teavet (milleks on kahtlemata kaebaja maksusaladus) MKS § 30 lg 1 ja lg 2 alusel ilma kaebaja nõusolekuta jagada. Kaebaja õigusi rikub mahuka ja detailse teabe ning dokumentide nõudmine korralduse alusel, milles ei ole selle andmise õiguslik alus nõuetekohaselt põhjendatud ning millest ei selgu, millise välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel kaebajalt kolmanda isikuna teavet nõutakse. Samuti ei selgu vaidlustatud korraldusest, mida on teinud välisriigi maksuhaldur teabe saamiseks välisriigi maksukohustuslaselt, mistõttu ei ole täidetud MKS § 61 lg-st 2 tulenev tingimus, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Asjaolu, et Rootsi maksuhaldur on väidetavalt kinnitanud, et siseriiklikud võimalused teabe saamiseks on ammendunud, ei sisalda infot selle kohta, kas Rootsi maksuhaldur on Dala Uppköp AB poole pöördunud.
8.Vastustaja hinnangul on korraldus nr 4-1/11237-1 õiguspärane ning kaebuse põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks. Antud juhul osutab MTA rahvusvahelist ametiabi Rootsi (mis kuulub Euroopa Liitu alates 1995) maksuhalduri ametiabi taotluse alusel ning teabe ja dokumentide nõudmisel Eesti maksumaksjalt lähtutakse seega Eesti seadustest. Vaidlustatud korralduses on MTA selle õigusliku alusena viidanud MKS § 30 lg-le 1 ja lg-le 2; §-le 46; § 61 lg-le 1 ja lg-le 3 ning § 62 lg-le 1 ja lg 3 p-le 2 ja p-le 4 ning puudub alus väita, et korralduses ei sisaldu selle andmise õiguslikku alust. Vastustaja ei pea põhjendatuks kaebaja nõuet, et korralduses oleks tulnud täiendavalt viidata veel ka välislepingule või Euroopa Liidu
3-18-1561 õigusaktile. Vaidlustatud korralduses on lisaks selle andmise õiguslikule alusele välja toodud ka MKS § 46 lg 3 p-s 5 nõutav haldusakti andmise faktiline alus. Taotluse esitanud riigi maksuhaldur on kinnitanud oma taotluses, et on ammendanud teabe saamiseks tavapärased teabeallikad ning vastustaja hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust arvata, et Rootsi maksuhaldur ei ole maksukohustuslase poole pöördunud. Seega praegusel juhul on MKS § 61 lg-st 2 tulenev tingimus täidetud ning olukorras, kus on tegemist rahvusvahelise ametiabi korras esitatud taotluse täitmisega, ei pea MTA kontrollima täiendavalt MKS § 61 lg lg-s 2 sätestatud piirangu täitmise eeldusi.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on MTA 21. mai 2018. a korralduse nr 4-1/11237-1, millega nõuti kaebajalt teavet tehingute kohta Rootsi maksukohustuslasega Dala Uppköp AB, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et teabe nõudmiseks puudus õiguslik alus ning teavet nõuti lubatust suuremal määral, lisaks pole kindel, et Rootsi äriühing on oma maksukohustuslase poole varasemalt pöördunud.
10.MKS § 511 lg-d 3 ja 4 näevad ette, et rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses ning ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks riigisiseste õigusaktidega. MTA korraldus tehti rahvusvahelise ametiabi korras esitatud Rootsi maksuhalduri taotluse täitmiseks. Korraldusest nähtub, et Rootsi maksuhaldur uurib Dala Uppköp AB ja Hausgalerie Gruppe OÜ vahel toimunud tehinguid ning Rootsis on siseriiklikud võimalused teabe saamiseks ammendunud. Vastustaja esitas kohtule ka Rootsi maksuameti rahvusvahelise ametiabi taotluse, millest nähtub teabe küsimise vajadus ning Rootsis toimuva maksumenetluse sisu ning seos käibemaksuga. Ametiabi taotlus vastab Nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 „halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas“ (edaspidi määrus nr 904/2010) nõuetele. Rootsi maksuhaldur on teabevahetuse asutuseks määruse nr 904/2010 artikkel 4 mõttes ning ametiabi taotluse õiguslikuks aluseks on eelkõige nimetatud määruse art 7, mis näeb ette taotluse esitamise õiguse ning selle täitmise korra. Artikkel 7 lg 1 kohaselt edastab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutuse palvel taotletud teabe, sealhulgas konkreetset juhtumit või juhtumeid käsitleva teabe. Teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised (art 7 lg 2). Art 15 alusel võib liikmesriikide pädevad asutused edastada ka omaalgatuslikult teiste liikmesriikide pädevatele asutustele artiklis 13 lõikes 1 osutatud teavet, mida ei ole edastatud osutatud automaatse teabevahetuse korras ning millest nad on teadlikud ja mis nende arvates võib nimetatud pädevatele asutustele kasulik olla. Kohus möönab, et maksuhaldur võinuks vaidlustatud korralduses viidata konkreetsetele määruse 904/2010 sätetele, mitte piirduda üldise viitega Rootsi maksuameti ametiabi taotlusele, kuid see ei tingi korralduse õigusvastasust ega tühistamist. Vaidlustatud korraldusest on arusaadav, kelle ametiabi taotluse täitmiseks maksuhaldur teabe esitamist nõuab ning mis asjaoludel. Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et MKS § 511 lg 3 eeldused teabe nõudmiseks ametiabi korras ei ole täidetud.
11.MKS § 511 lg-st 4 tulenevalt tuleb teabe nõudmisele kohaldada eelkõige maksukorralduse seadust. MKS § 61 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul,
3-18-1561 kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb üldjuhul pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole (MKS § 61 lg 2). MKS § 62 lgst 1 tulenevalt võib maksuhaldur nõuda ka maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Kolmandat isikut tuleb käsitleda nende normide mõttes menetlusvälise isikuna (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 26. septembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-2324, p 9).
12.Maksukohustuslasena MKS § 61 lg 2 mõttes tuleb selles asja käsitleda Rootsi äriühingut Dala Uppköp AB, kelle maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks viib maksumenetlust läbi Rootsi maksuhaldur. Korraldusest nähtuvalt on Hausgalerie Gruppe OÜ nimetatud Rootsi äriühingu tehingupartneriks ning käsitletav „kolmanda isikuna“ MKS § 61 lg 1 mõttes.
13.Kaebaja on seisukohal, et Rootsi maksuhalduri kinnitus selle kohta, et siseriiklikult on teabe saamise võimalused ammendunud, ei ole kaebajalt teabe nõudmiseks piisavad, sest sellest ei selgu, kas Rootsi maksuhaldur on Dala Uppköp AB poole pöördunud. Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Kohtumaterjalide hulgas olevast rahvusvahelise ametiabi taotlusest nähtub mitte üksnes eelnimetatud kinnitus, vaid ka teave selle kohta, et Rootsi maksukohustuslasega ei ole olnud Rootsi maksuhalduril võimalik ei kirjalikult ega telefonitsi kontakti saada. Nimetatud asjaolu kinnitab, et Rootsi maksuhaldur on üritanud Dala Uppköp AB kontakteeruda ning tehingute asjaolude kohta teavet saada, kuid see pole õnnestunud. Seetõttu polnud Eesti maksuhalduril alust Rootsi maksuhalduri kinnituses kahelda ning MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus teabe nõudmiseks on seega täidetud.
14.Kohtu hinnangul on maksuhalduri korralduse alusel selge, miks ja millega seoses kaebajalt teavet ja dokumente nõutakse. Korralduses on selgitatud, et teavet soovitakse Dala Uppköp AB ja Hausgalerie Gruppe OÜ vahel ajavahemikul 1. aprill 2016 kuni 31. detsember 2016 toimunud tehingutega seoses ning teabe küsimise eesmärgiks on teabe saamine tehingu asjaolude kohta. Korralduses on välja toodud rahvusvahelise ametiabi palve põhisisu, millest nähtub, et Rootsi maksuhaldur on ammendanud siseriiklikud võimalused tehingute kohta teabe saamiseks, samuti on selgelt välja toodud ajavahemik, mille kohta teavet saada soovitakse. Nõutud teave on piiritletud konkreetse äriühinguga tehtud tehingutega. 9 kuust ajavahemikku ning selle kohta esitatud küsimuste sisu ei saa pidada ülemääraseks ning puudub alus käsitleda korralduses nõutud teavet sedavõrd mahukana, et see ei ühtiks MKS § 61 eesmärkidega. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on kohtu hinnangul sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Ka kohtupraktikas on vastavat kriteeriumit peetud asjakohaseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-16-2324, p 9 ja nr 3-3-1-24-11, p 13). Samuti ei saa pidada kaebajale esitatud küsimuste mahtu ülemääraseks, sest need seondusid konkreetse ajavahemiku ja konkreetse äriühinguga tehtud tehingutega. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et maksuhaldur oleks vaidlustatud korralduses nõudnud sellise teabe esitamist, mis ei seondunud uuritavate tehingutega. Teavet nõuti korralduse aluseks olevas Rootsi maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning sellist teavet võib Eesti maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi taotluse täitmiseks nõuda. Korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud ning sisaldab viidet asjakohastele siseriiklikele sätetele.
3-18-1561
15.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.