Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

Avalduse kohaselt on tegemist eesmärgipärase inimtegevuse käigus kujundatud ja tähistatud motokrossirajaga. Avaldaja on seisukohal, et motokrossiraja näol on tegemist ehitisega, mis on rajatis selle ehitamise ajal kehtinud ja ka praegu kehtivatest, ehitustegevust reguleerivatest õigusnormidest tulenevalt. Avaldaja hinnangul on motokrossirada kui rajatis ehitatud ehitise suhtes kehtivaid õigusnorme eirates ja see rajatis on seetõttu ebaseaduslik rajatis. Rajatise omanikule tuleb teha ettekirjutus selle likvideerimiseks. Krossirajal toimuv müra tekitav tegevus häirib teiste Aarna küla elanike rahu. Järve Krossirajalt kostub krossimootorratasete vali mootorimüra. Põlva Vallavalitsus on oma vastuskirjas 13.06.2018 nr 7-6/18-1611-2 asunud seisukohale, et pinnase koorimisel tekkinud muldrada ei ole ehitis ehitusseadustiku tähenduses. Ainus ehitusseadustiku kohane rajatis nimetatud asukohas on ehitatud ülesõit (sild). Praegune omavalitsus moodustati 2017. aastal ja hetkel kehtib 11.02.2015 vastu võetud ehitusseadustik, mis ei näe ette nõudeid eramaal paiknevale teele ja kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitistele, kui nende kasutamine ei ole avalikkusele suunatud. Avalike ürituste korraldamiseks peab ürituse korraldaja taotlema kohaliku omavalitsuse luba ja selle kooskõlastama vastavate ametkondadega. Vastustaja seisukohalt võib päevasel ajal sõita mootorratastega omal kinnistul, öörahu peab olema tagatud. Virge Kärsten on 22.06.2018 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva valla vastu. Kaebaja palub kohustada Põlva valda läbi viima haldusmenetlus ja andma haldusakt, millega tehakse ettekirjutus Aarna külas Põlva vallas Põlvamaal asuva Tuuliku talu (Savimäe A-21) kinnistu (registriosa number 471638) omanikule tema maal asuva omavolilise ehitise (rajatise) – Järve Krossiraja likvideerimiseks või anda haldusakt, millega keeldutakse ettekirjutuse tegemisest eelnimetatud isikule. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 03.07.2018 kaebuse menetlusse võtnud ning kohtumäärusega 22.08.2018 on kohus kaasanud menetlusse kolmanda isikuna Annika Järve. Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebaja on seisukohal, et Põlva Vallavalitsus on põhjendamatult jätnud täitmata seaduse nõuded ning ei ole andnud kaebaja avalduse (taotluse) alusel seadusega ettenähtud haldusakti kas ettekirjutust ebaseadusliku, omavolilise ehitise (rajatise) likvideerimiseks või haldusakti, millega keeldutakse ettekirjutuse tegemisest. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14, § 35 lg 1 p 1, § 43 lg 1 p 1, § 43 lg 2, korrakaitseseaduse (KorS) § 6 ja § 28 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 1 lg 1 ja lg 2. Avalduse (taotluse) adressaadiks oli seadusest tulenevalt Põlva Vallavalitsus, kuna tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) §-st 130 on käesoleval ajal kohaliku omavalitsuse üksus riikliku järelevalve teostajaks ehitustegevuse seaduslikkuse üle. Vastustaja on rikkunud kõiki eelnimetatud HMS sätteid – on jätnud haldusmenetluse läbi viimata ja haldusakti andmata. Selle asemel on vastustaja piirdunud vaid abivallavanema poolt allkirjastatud dokumendiga, mis ei ole haldusakt. Tegemist ei ole väidetavalt „pinnase koorimise teel tekkinud“ rajaga, vaid rajatisega, mille ehitamiseks on loodud maa eri kõrguses tasapinnad suurtes kogustes pinnase kuhjamisega vastava tehnika abil. See rajatis sisaldab ka muid ehituslikke elemente – näiteks viadukti. Kaebuses on taotletud kohustada vastustajat – Põlva valda Põlva Vallavalitsuse kaudu läbi viima kaebaja taotluse alusel haldusmenetlus ja andma haldusakt – kas üksikaktina, millega tehakse ettekirjutus Aarna külas Põlva vallas Põlvamaal asuva Tuuliku talu (Savimäe A-21 kinnistu) omanikule tema maal asuva omavolilise ehitise (rajatise) – Järve Krossiraja likvideerimiseks, või haldusaktina, millega keeldutakse ettekirjutuse tegemisest eelnimetatud

isikule. Kaebaja on esitanud ka menetluskulude nimekirja ja palub panna menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja leiab, et käesolevas kaebuses ei ole täidetud kohustamisnõude eeldused. Savimäe A-21 kinnistule ei ole väljastatud krossiraja projekteerimistingimusi, ehitusluba ega kasutusluba. Põlva Vallavalitsus on olnud seisukohal, et pinnase koorimise teel tekkinud rada ei ole ehitis varem kehtinud ehitusseaduse ja hetkel kehtiva ehitusseadustiku tähenduses. Kui kinnisasjal paiknevat rada ei kasutata avaliku motospordirajatisena, siis ei kehti sellele avaliku spordirajatise nõuded. Savimäe A-21 kinnistul paiknev pinnasrada ei ole registreeritud avaliku spordirajatisena. Avalike ürituste korraldamiseks oma kinnistul tuleb taotleda vastav luba kohalikust omavalitsusest. Põlva Vallavalitsus ei ole viimase kahe aasta jooksul väljastanud Savimäe A-21 kinnistule avaliku ürituse luba. Põlva Vallavalitsus on väljastanud loa avaliku ürituse korraldamiseks vaidlusalusel rajal vaid ühel korral. Kaebuse eesmärk on saavutada ehitusjärelevalve teostamine Savimäe A-21 kinnistul asuva rajatise suhtes. Vastustaja selgitas kaebajale 13.06.2018 saadetud vastuses, et vaidlusaluse krossiraja puhul ei ole tegu ehitisega ehitusseadustiku tähenduses ning vastusest nähtub üheselt valla keeldumine algatada järelevalvemenetlus. Vastustaja hinnangul on vastus käsitletav haldusaktina ja see vastab HMS § 51 lõikes 1 sätestatud haldusaktile esitatud nõuetele. Tegemist ei ole avaliku spordirajatisega ehitusseadustiku tähenduses.

2.Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks (kohustamiskaebuse) viia läbi haldusmenetlus ja anda haldusakt kaebaja hinnangul ebaseadusliku rajatise (Järve Krossiraja) õigusliku seisundi hindamiseks, sealhulgas teha rajatise õigusvastasuse tuvastamisel rajatise omanikule ettekirjutus ebaseadusliku rajatise likvideerimiseks või anda haldusakt, millega keeldutakse ettekirjutuse tegemisest. 3.Kohus märgib, et halduskohtule esitatud kaebuse teemaks ei ole rajatise õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamine, vaid kaebaja taotlus on saavutada olukord, kus vastustaja algatab haldusmenetluse, viib selle läbi vastavate õigusnormide kohaselt ning teeb selle kohta otsustuse, millega kas tuvastab rajatise ebaseaduslikkuse või asub seisukohale, et see on seaduslik ja keeldub rakendamast meetmeid rajatise likvideerimiseks. Kaebaja on märkinud, et taoline avalik haldustegevus oleks ka rajatise omaniku huvides, kes saaks haldusmenetluses esitada rajatise kohta omapoolsed seisukohad, hinnangud ja nende faktilised ja õiguslikud põhjendused. 4.Kohus märgib, et esiteks tuleb anda hinnang sellele, kas Põlva Vallavalitsuse 13.06.2018 vastus kaebajale nr 7-6/18-1611-2 on haldusakt või mitte. Kohus nõustub siinjuures kaebajaga, et nimetatud vastuskiri kaebajale ei ole haldusakt. Nimetatud dokument on vastuskiri kaebaja pöördumisele ja ei vasta haldusakti tunnustele. HMS § 51 kohaselt on haldusakt antud avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks, isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. 5.Kohtu arvates ei ole antud kirjaga tekitatud kellelegi õigusi ega pandud kohustusi, pole õigusi ja kohustusi muudetud ega lõpetatud. Vaidlusalune kiri ei vasta haldusakti vorminõuetele (HMS § 54 ja § 55), puudub vaidlustamisviide, mis on omane igale haldusaktile (HMS § 57 lg 1). Asjaolu, et 13.06.2018 kiri on pealkirjastatud „Haldusmenetluse algatamisest“ ei ole siin siiski tegemist sisuliselt haldusmenetluse algatamisega, vaid Põlva Vallavalitsus on vastavalt 10.05.2018 (11.05.2018) esitatud taotlusele haldusmenetluse algatamiseks vastuse esitatud taotluse järgi pealkirjastanud. Tegemist on pöördumisele vastuskirjaga, mis sisult on selgitava tekstiga ning ei loo kellelegi mingeid õigusi ega kohustusi. Antud juhul ei ole kohalik omavalitsus teinud otsustust, vaid selgitanud asjaolusid. Kui tegemist oleks olnud haldusaktiga haldusmenetluse algatamiseks, peaks järgnema sellele ka menetluse lõpetamine, mis peaks lõppema kas haldusakti andmisega, toimingu sooritamisega või halduslepingu sõlmimisega (HMS § 43). 6.Kohus nõustub sellega, et kui Savimäe kinnistule ei ole väljastatud krossiraja projekteerimistingimusi, ehitusluba ega kasutusluba, ei ole tegemist rajatisega. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalusel kinnistul pinnase koorimise teel tekkinud rada, mis ei ole ehitis varem kehtinud ehitusseaduse kui ka hetkel kehtiva ehitusseadustiku tähenduses. Savimäe A-21 kinnistul paiknev pinnasrada ei ole registreeritud avaliku spordirajatisena. Ainus ehitusseaduse kohane rajatis on samas asukohas märgitud sild (ülesõit). Praegune omavalitsus on moodustatud 2017. aastal ja hetkel kehtib 2015. aastast jõustunud ehitusseadustik, mis ei näe ette nõudeid eramaal paiknevate teede ehitamiseks kui tee ei ole suunatud avalikuks kasutamiseks. 7.Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 ja lg 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Kuni 01.07.2015 kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ehitis

aluspinnaga koht-kindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 8.Kui kinnisasjal paiknevat rada ei kasutata avaliku motospordirajatisena, siis ei kehti sellele ka spordirajatise nõuded, asja materjalide kohaselt ei ole Savimäe A-21 kinnistul paiknev pinnasrada avalik spordirajatis, kus tehakse spordivõistlusi või sporditreeninguid. Kui kinnistu omanikul on soov teha avalik üritus oma kinnistul, tuleb taotleda vastav luba. Antud asjas on näha, et 10.07.2012 on Põlva Vallavalitsus andnud loa Mini karikasarja 3. etapi korraldamiseks Järve Krossirajal. 9.Mis puudutab tolmu ja müra tekitanud mootorratastega sõitmine Savimäe A-21 kinnistul, on Terviseamet pöördunud küsimustega valla poole asjaolude selgitamiseks ning Põlva Vallavalitsuse 11.03.2016 vastusega nr 7-6/16-189-5 on vald vastanud, et Savimäe kinnistule ei ole algatatud detailplaneeringut, kuna selleks kohustus puudub ja tegemist ei ole avaliku spordirajatisega. Viitega sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42, mis sätestab müra normtasemed, on liiklusmüra madalaim lubatud tase päeval 65 dB ja kõrgeim tase 80 dB. Märgitud on, et inimesed, kes on allkirja andnud tekkinud müra kohta, elavad ca 600 meetri kaugusel teisel pool Saverna-Põlva maanteed ning maanteel olev liiklusmüra on isikutele tunduvalt lähemal kui Savimäe kinnistul paiknev rada. 10.Kaebaja on märkinud, et kaebaja kinnistu ja kolmanda isiku kinnistu Savimäe A-21 vahe on 350 meetrit ja need kinnistud ei piirne, kuid see ei tähenda, et tegemist ei oleks naaberkinnistuga. Kohus nõustub sellega, et isegi kui kinnistute maatükid ei piirne vahetult, võivad ka sellisel juhul kinnistute omanikud käituda üksteist häirivalt. Sellisel juhul on võimalik lähtuda KorS § 56. 11.Antud juhul on kaebaja sooviks, et vaidlusalusel kinnistul lõpeks raja kasutamine mootorsõidukitega sõitmiseks. Kohtult on kaebaja nõudnud, et kohalik omavalitsus viiks läbi haldusmenetluse vastavalt 10.05.2018 (11.05.2018) esitatud taotlusele haldusmenetluse algatamiseks, et tuvastada omavoliliselt rajatud krossiraja olemasolu ja teha ettekirjutus selle likvideerimiseks ja anda asja kohta õiguslik hinnang. 12.Kohus rahuldab kaebuse, kuna leiab, et Põlva Vallavalitsusele on esitatud taotlus 10.05.2018 (11.05.2018) haldusmenetluse algatamiseks seonduvalt toimuvaga Põlvamaal Põlva vallas Aarna külas Savimäe talus kinnistul nimega Savimäe A-21, mille suhtes tuleb algatada menetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Tulenevalt HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab menetlus taotluse esitamisega haldusorganile, mida antud juhul kaebaja teinud on. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse 2 peatüki kohaselt tuleb läbi viia haldusmenetlus, mille käigus kogutakse tõendeid, kuulatakse üle menetlusosalised ja tehakse kaalutletud otsustus menetluse lõppemise kohta. Kuna lõppjärelduse tegemiseks ei ole ainuke lahendus haldusakti andmine, märgib kohus ettekirjutusse, et selles osas on vajalik teha menetlust lõpetav otsustus. 13.Kohus märgib, et teeb Põlva Vallavalitsusele ettekirjutuse 10.05.2018 (11.05.2018) esitatud taotluse osas haldusmenetluse algatamiseks ja selles osas menetlust lõpetava otsustuse tegemiseks (kaebaja on küll nõudnud haldusakti andmist, kuid kohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega). Kohus märgib, et ei tee ettekirjutust selle kohta, millisele järeldusele peab vald tulema, kuna tegemist on valla kaalutlusotsusega lõppjärelduse osas, millesse kohus ei saa sekkuda, kuna ei asu haldusorgani asemele kaalutlusi läbi viima ja ei saa haldusorgani asemel otsustust teha. Kaebaja poolt tehtud viited Kors § 6 ja 28 ei ole antud asjas asjakohased ega vajalikud.

14.Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse ning teeb vastustajale ettekirjutuse lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 2. Kohus on lähtunud asja menetlemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 15.Menetluskuludest Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot ja õigusabikulud summas 670 eurot, kaebaja on esitanud sellekohased kuludokumendid. 3. isik ja Põlva Vallavalitsus ei ole omapoolseid menetluskulusid esitanud. Kohus märgib, et antud juhul tuleb Põlva Vallavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud (kohtukulud, kohtuvälised kulud) kuid mitte selles ulatuses, mida on taotletud. Tulenevalt HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et väljamõistmisele kuulub riigilõiv 15 eurot ja õigusabikuludena 300 eurot, kuna kohus leiab, et kaebuse koostamisel ja dokumentidega tutvumisel ei olnud asjaolud nii keerukad, et seda oleks pidanud tegema 8 tundi ja 22 minutit. Kaebaja pool on kohtule esitanud pöördumised küll kolmel korral, kuid põhiliselt oli tegemist asjaolude kordamisega ning seega on kohus arvamusel, et selle töö tegemiseks ei kulunud nii palju töötunde. Seega on menetluskulud kokku 315 eurot, mille kohus kaebaja kasuks vallalt välja mõistab. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.