Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.12.2018 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

3-18-761 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OSAÜHINGU BALTEK ARENDUS.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-18-761 lõppfaasis planeeringuala parkimiskohtade arvu oluliselt vähendati ning ei arvestatud selle suhtes kaebaja poolt 15.03.2017 esitatud vastuväitega. Seletuskirjas viidatakse planeeringuala parkimislahenduse osas 21.06.2016 Tallinna Linnakantseleis toimunud kohtumisele, kus linna esindajate ja arendaja vahel lepiti kokku planeeringualal parkimiskohtade vähendamises ja eemalasuval linnale kuuluval maatükil parkla rajamises. Samas ei selgu seletuskirjast, miks selline kokkuleppe sõlmiti ning kas ja kuidas peaks väljapool planeeringuala linna maal kavandatavad lahendused mõjutama planeeringuala parkimislahenduse põhjendatust. Arvestades, et otsus, eelnõu ega seletuskiri ei kajasta isegi kaebaja vastuväite esitamist, on ilmne, et otsuse andmisel ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve. 3) Otsusega kehtestati planeeringulahendus, mida KSH aruandes üldse ei hinnatud ja mille puhul parkimiskohtade suhteline arv (nende suhe suletud brutopinna ruutmeetritesse) oluliselt vähenes. Arvestades juba täna planeeringualal valitsevat parkimiskohtade puudust ja sellest tulenevat negatiivset mõju lähiala kortermajade elanikele (hoone klientide parkimine kortermajade hoovides, mistõttu on aeg-ajalt blokeeritud juurdepääs ühistu jäätmemahutitele), on ilmselge, et parkimiskohtade täiendav suhteline vähendamine planeeringualal üksnes süvendab olemasolevat probleemi. Seega oleks parkimislahenduse muutmisel tulnud muuta ja täiendada ka KSH aruannet, muuhulgas hinnates seal parkimiskohtade arvu suhtelise vähendamise mõju naaberkinnistute liikluskorraldusele. KSH aruande muutmata jätmisel oleks otsuses tulnud aga selgitada, miks kehtestatava lahenduse erinevus võrreldes KSH aruandes hinnatud lahendustest ei mõjuta KSH lähteülesannet ega selle järeldusi. 4) Detailplaneeringu seletuskirja p 3.4 kohaselt on sõidukite juurdepääs planeeritavale alale kavandatud J. Sütiste teelt ja ka ja Retke teelt. Nimetatud kava ei ole osaliselt realiseeritav. Väidetav juurdepääs J. Sütiste teelt kujutab endast Põhja-Eesti Regionaalhaiglale (PERH) kuuluval J. Sütiste tee 19 kinnistul asuvat erateed, mida ei ole määratud avalikku kasutusse. Liginedes seda teed mööda J. Sütiste tee 17 kinnistule, selgub, et tee on kinnistu piiril suletud ja selle kaudu autoga J. Sütiste tee 17 kinnistule ei pääse. 5) Asjasse ei puutu see, et detailplaneeringu planeeringualale ette nähtud parkimiskohtade arv jääb Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” kehtestatud normatiivide piiresse (edaspidi ka: parkimisnormatiiv). Parkimisnormatiivi piiresse mahtumine tähendab pelgalt seda, et lahendus ei ole ilmselgelt õigusvastane, mitte aga seda, et see on konkreetse piirkonna ja detailplaneeringu vajadustest lähtuvalt piisav ja põhjendatud. Detailplaneeringu kehtestamisel peabki kohalik omavalitsus hindama seda, kas kehtestatava detailplaneeringulahenduse puhul piisab normatiivile vastavast parkimiskohtade arvust või oleks vajalik suurem parkimiskohtade arv. On ilmselge, et planeeritav parkimiskohtade arv ei ole piisav. Tänasel hetkel on planeeringualal asuval hoonel üks parkimiskoht 75,72 ruutmeetri kohta ja detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt ei ole juba see piisav. Otsusega kehtestatud lahendus jääb selle normatiivi piiresse, nähes ette ühe koha 127,65 ruutmeetri kohta. Arendaja on kõnealuse avalikkusele suunatud funktsiooniga hoone parkimise lahendanud vaid hoone üürnike osas omal krundil, klientide parkimine on aga tervikuna kavandatud „lähiümbrusse“, s.t. naabruses asuvatele niigi parkimiskohtade nappuse all kannatavatele kinnistutele. Samuti ei puutu asjasse 50 kohaga avaliku parkla rajamine Retke tee 30b linnale kuuluval kinnistul. Ei Mustamäe linnaosa üldplaneeringust ega ühestki muust õigusaktist ei tulene võimalust, et parkimise lahendamist planeeringuala piires võiks asendada linna rahalise toetamisega, mida linna maale arendaja vahenditest parkla rajamine endast sisuliselt kujutab. Lisaks asub Retke tee 30b kinnistu vaidlusalusest planeeringualast ligi 200 meetri kaugusel, sealjuures PERH-i ja Tallinna Lastehaigla ligipääsutee läheduses, mistõttu on parkla mõju piirkonna parkimisprobleemide leevendamisele marginaalne. Kaebaja ei ole Sütiste tee 15 hoonet teenindava teemaa omanik, mistõttu tema võimalused seal parkimist korraldada on piiratud.

3(12)

3-18-761 6) Ehkki kaebus on esitatud eelkõige J. Sütiste tee 15 kinnistu kaasomanike ühistu huvide kaitseks, riivab J. Sütiste tee 17 puudulik parkimiskorraldus ka avalikke huve. Käesoleval juhul tulenevad kahjustatud avalikud huvid planeerimisseadusest (PlanS) ning Mustamäe linnaosa üldplaneeringust. Olukorras, kus detailplaneeringuala liikluskorralduse lahendus mõjutab liikluskoormust ning parkimiskohtade piisavust ka väljapoole planeeringuala, eksisteerib avalik huvi selle vastu, et liikluskorralduse valik toimuks õiguspäraselt. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses puudub asjakohane faktiline põhjendus, mistõttu ei ole arusaadav, miks on valitud just selline liikluskorraldus. Muuhulgas ei selgu otsusest, miks on viimasel hetkel muudetud parkimise lahendust, vähendades oluliselt parkimiskohtade suhtelist arvu võrreldes nii olemasoleva korraldusega kui ka KSH aruandes hinnatud lahendustega. Samuti ei selgu otsusest, miks detailplaneeringus viidatakse kahele juurdepääsuteele, kui üks neist ei ole ei õiguslikult ega faktiliselt kasutatav ning puudub informatsioon selle kohta, et vastustaja kavandaks samme nende takistuste kõrvaldamiseks. Parkimiskohtade nappus Mustamäel üldiselt, samuti konkreetselt kõnealuses piirkonnas on üldteada. Liikluskorralduse lahendus vaidlusalusel kinnistul mõjutab mitte üksnes piirkonna üldist liikluskorraldust, vaid ka haljastust, selle abil loodavaid/säilitatavaid puhvertsoone majade vahel ning seega laiemalt piirkonna elukvaliteeti. Otsuse põhjendustest oleks pidanud selguma, kuidas vastustaja neid väärtusi on kaalunud ja miks just valitud lahendust tuleks pidada heaks valikuks nende väärtuste tasakaalustamisel. Lisaks riivab avalikke huve ka parkimiskorralduse sisuline lahendus. Ehkki Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb detailplaneeringutega parkimine reeglina lahendada omal krundil, on see vaidlusaluse detailplaneeringu parkimise lahendus hoone külastajate osas lahendatud „lähiümbruses“, s.t. väljapoole planeeringuala. On ilmne, et otsusega kehtestatud lahenduse tagajärjel suureneb veelgi parkimiskohtade nappus piirkonnas, mis ei ole kooskõlas avalike huvidega. 7) Ehitusluba on õigusvastane samadel motiividel kui detailplaneering.

3-18-761 alale ette nähtud parkimiskohtade arv vastab parkimisnormatiivile. KSH ei tegele parkimisprobleemide lahendamisega ega ole võrdsustatav detailplaneeringuga. KSH eesmärgiks on hinnata detailplaneeringuga kavandatava mõju keskkonnale. Kuivõrd detailplaneeringuga kavandatakse vähem parkimiskohti, kui kõige esialgsem lahendus ette nägi, siis puudus ka vajadus KSH aruannet muuta. KSH aruande muutmise vajadus oleks tekkinud juhul, kui parkimiskohti oleks esialgu plaanitust rohkem kavandatud. Detailplaneeringu seletuskiri selgitab, miks on kõige varasema lahendusega võrreldes parkimiskohtade arvu planeeritaval alal vähendatud – leevendamaks ümbruskonnas valitsevat parkimiskohtade vähesust, rajatakse detailplaneeringust huvitatud isiku poolt vastavalt 21. juulil 2017 sõlmitud halduslepingule nr TKA126 piirkonna teenindamiseks Retke tee 30b kinnistule 50-kohaline avalikult kasutatav parkla. Parkimisnormatiivide rakendamine Tallinnas on ennast aastate jooksul õigustanud, samas on selge ka see, et jätkuv autostumine ei võimalda linnalises keskkonnas luua sellist ideaalilähedast parkimiskorraldust, kus ühtegi probleemi ei esine ja kõik oleksid sajaprotsendiliselt rahul. Kaebaja kurdab, et haiglat külastavad patsiendid pargivad kaebaja territooriumil. Viidatud 50-kohaline parkla on mõeldud selle probleemi leevendamiseks. 3) Otsuse seletuskirjas on öeldud, et juurdepääs krundile on kavandatud Retke teelt ja Sütiste tee 19 kinnistu kaudu ka J. Sütiste teelt. J. Sütiste teelt on juurdepääs jalakäijatele ja Retke teelt sõidukitele. Krunti läbiv jalakäijate tee on detailplaneeringus ette nähtud avalikult kasutatavana. Otsuse seletuskirjas on selgitatud, et PERH oli vastu sõidukite juurdepääsule läbi PERH-ile kuuluva teelõigu J. Sütiste tee poolt, kuid PERH kooskõlastas jalakäijate juurdepääsu läbi PERH-ile kuuluva teelõigu J. Sütiste tee poolt. Seega on detailplaneering kavandatud juurdepääsuteede osas – vastupidiselt kaebaja väidetule – realiseeritav. 4) Kaebaja väited, et haigla külastajad on korduvalt tema jäätmekogumismahutid kinni parkinud, ei saa olla põhjustatud vaidlustatud detailplaneeringust, kuna detailplaneering kehtestati alles 22. märtsil 2018 ja seda ei ole hakatud ellu viima. Teiseks lasub korteriühistul kohustus majandada kaasomandit oma liikmete ühistes huvides. Korteriühistul on võimalik oma territooriumil kaebuses kirjeldatud juhtumite ärahoidmiseks paigaldada liikluskorraldusvahendeid. Nt on maaomanikul õigus valesti või valesse kohta pargitud sõidukile tellida teisaldusfirmast sundteisaldus ja hiljem süüdlaselt kulu sisse nõuda – korteriühistul on võimalik oma territooriumile paigaldada parkimist keelav märk ja valesti pargitud sõiduki teisaldamise hoiatusmärk, mida kaebaja ilmselt antud juhul teinud ei ole. Kaebaja parkimis- ja jäätmeveo probleemid ning võimalik lahendus neile ühelt poolt ning J. Sütiste tee 17 detailplaneering ja ehitusluba teiselt poolt ei ole omavahel sellises seoses, et kui kohus tühistaks J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu ja ehitusloa, siis kaoksid J. Sütiste tee 15 parkimis- ja jäätmeveo probleemid või saaksid vähemalt leevendust. J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu ega ehitusloa realiseerimine ei lisa J. Sütiste tee 15 korterelamule parkimiskoormust ega täiendavaid takistusi jäätmeveoks. Ei ole tõendatud, et parkimissegadus oleks põhjustatud just haigla külastajate poolt. Juurdepääsu tee avamine teiselt poolt ehk Lepistiku pargi poolt ei ole võimalik ja seetõttu on linn valmis ehitanud J. Sütiste tee 15 juurde platsi jäätmeveokite ümberpööramiseks. Samuti on linn tellinud projekt J. Sütiste tee 9 kuni 15 majade hoovialade korrastamiseks, millega on ette nähtud nõutavas laiuses sõidutee ja lisaparkimiskohtade rajamine, kuid kahjuks ei ole ühistud olnud nõus antud projekti elluviimisse panustama. Seega on olemas lahendused J. Sütiste tee 15 parkimis- ja jäätmeveo probleemide lahendamiseks, kuid nendesse peab kaebaja ise panustama ja need ei ole seotud J. Sütiste tee 17 detailplaneeringu ja ehitusloaga. Ei ole usutav kaebaja väide, et tuhanded J. Sütiste 17 kliendid hakkavad parkima just J. Sütiste tee 15 korterelamu juurde. J. Sütiste tee 17 kinnistule juurdepääs sõidukitega kulgeb Retke teelt. Kaardilt nähtub, et sõidukite juurdepääs J. Sütiste tee 17 kinnistule asub J. Sütiste tee 15 kinnistust ja selle parkimiskohtadest geograafiliselt üsna kaugel. On selge, et J. Sütiste tee 15 korterelamu parkimiskohad ei jää J. 5(12)

3-18-761 Sütiste tee 17 kinnistule sõidukiga pääseda tahtjate teekonnale ette. Samuti asub suur avalikult kasutatav parkla Retke tee 32 kinnistul. Naaberkinnistute kasutamine parkimislahenduseks on üsna tavapärane. Lisaks ei ole tegemist „kusagil mujal“ kavandatava parklaga. Retke tee 30b kinnistu asub Tallinna Lastehaigla parkla kõrval Retke tee ja Sütiste tee nurgal ning tegemist on enimkasutatava juurdepääsuteega J. Sütiste tee 17 kinnistule ehk Retke tee 30b kinnistule kavandatav parkla jääb täpselt J. Sütiste tee 17 kinnistule sõidukiga pääseda tahtjate teekonnale. 5) Populaarkaebuse väited ei ole põhjendatud. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on põhjendatud ja kõigi menetluses osalenute huve on kaalutud. Kõik huvitatud isikud on ära kuulatud ja kõigi ees on täidetud selgituskohustust, seega on kaebaja väited vastustajapoolsest menetlusnormide rikkumisest ainetud. Eraldi on kaebaja oma populaarkaebuse osas välja toonud taas liikluse, sh parkimiskorralduse teema. KSH aruandes on hinnatud ka liiklusest tulenevaid mõjusid. KSH aruande kohaselt on detailplaneeringus kavandatut võimalik ellu viia, ilma et see avaldaks olulist mõju keskkonnale. KSH aruandes ja detailplaneeringus on toodud vajalikud leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks. Mis puudutab konkreetselt parkimiskorraldust, siis heidab kaebaja ette, et parkimiskohtade nappus Mustamäel üldiselt, samuti kõnesolevas piirkonnas on üldteada. Samas ei arvesta kaebaja üldse seda, et just piirkonna üldise parkimisprobleemi leevenduseks on vaidlustatud detailplaneeringust huvitatud isikuga kokku lepitud 50-kohalise avalikult kasutatava parkla Retke tee 30b kinnistule ehitamine. 6) Kuna ehitusluba vastab detailplaneeringule, on see õiguspärane.

3-18-761 15.03.2017) kaebaja esindajatele selgitatud, et parkimiskohtade ümberpaigutamine on tingitud vajadusest säilitada maksimaalselt (kõrg)haljastust. Nagu kaebaja ise märgib, on piirkonnas parkimiskohtade defitsiit, mis tähendab, et kui kolmanda isiku kinnistule rohkem kohti kavandada, siis oleks need kohad ka faktiliselt kasutuses, see aga tähendab omakorda suuremat liikluskoormust piirkonnas. On üldteada, et juhul, kui parkimiskohti juurde kavandada, kasvab ka liikluskoormus. Seetõttu ongi linna eesmärk olnud liikluskoormust hajutada ning kavandada uus parkla asukohta, mis ei tooks kaasa liikluse intensiivistumist kitsal alal. Planeerimislahenduses ette nähtud parkimiskohtade arvu on vähendatud kaebaja nõudel. Kohalik omavalitsus võib sõlmida planeeringust huvitatud isiku ehk arendajaga kokkuleppe, mille kohaselt too aitab arendada avalikku infrastruktuuri, sealhulgas sotsiaalobjekte. See on levinud praktika, mida on korduvalt käsitlenud ka kohtud. Asjasse puutumatud on kaebaja viited jäätmemajanduse korraldamisele. Esiteks ei ole kuidagi tõendatud, et väidetavad „tühisõidud“ seonduvad kolmanda isiku klientide parkimisega. Kahtlemata külastab PERHi kümnetes kordades rohkem inimesi kui kolmandale isikule kuuluvat hoonekompleksi. Teiseks on kaebajal võimalik korraldada enda territooriumil parkimine selliselt, et prügivedu ei oleks takistatud. 3) Detailplaneeringu seletuskirja punkti 3.4 on ilmselt lohakusest sisse jäänud viide sõidukite juurdepääsu kohta nii Retke teelt kui ka J. Sütiste teelt. Seevastu detailplaneeringu kehtestamise otsuses on konkreetselt välja toodud, et juurdepääs krundile on kavandatud Retke teelt ja Sütiste tee 19 kinnistu kaudu ka J. Sütiste teelt. J. Sütiste teelt on juurdepääs jalakäijatele ja Retke teelt sõidukitele. Krunti läbiv jalakäijate tee on detailplaneeringus ette nähtud avalikult kasutatavana. Juhul, kui detailplaneeringu kehtestamise otsuses ja planeeringu seletuskirjas esineb vasturääkivusi, tuleb lähtuda planeeringu koostamise korraldaja mõttest ja eesmärgist planeeringu kehtestamisel. Antud juhul ei ole kahtlust, et detailplaneeringu seletuskirja p-s 3.4 toodu on vananenud. Kaebajal on võimalik kehtestada enda krundil parkimiskorraldus, mis võõraste isikute parkimise välistab. 4) Kaebus detailplaneeringu otsuse tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebus ehitusloa tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja on praeguses vaidluses soovinud suuresti kaitsta kolmandate isikute (korteriühistu liikmete) õigusi, milleks seadus talle aga pädevust ei anna. Liiklus- ja parkimiskorraldus J. Sütiste tee 15 hoone ümbruses saab kaebuse väiteid arvestades seonduda üksnes korteriomanike või lähiala elanike subjektiivsete õiguste võimaliku riivega, mitte avaliku huvi kahjustamisega (TlnRngK 3-15-1893, p 11). Korteriühistu esitatud kaebus saaks olla esitatud üksnes selliste õiguste kaitseks, mis puudutavad korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist ning liiklusohutusega seonduvad asjaolud ei ole korteriühistu pädevuses (TlnHK 3-14-51228, p 10.1). Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ka HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5) Populaarkaebusena esitatud kaebuse asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, sest avalikes huvides olev liikluskorralduse probleem on lahendatud Retke tee 30b parkla rajamisega. Parkimiskohtade nappust Mustamäel ei saa ega pea lahendama ühe kinnistu detailplaneeringuga, mistõttu ei ole detailplaneeringus sätestatud parkimislahendus, sh täiendava parkla rajamine Retke tee 30b kinnistule, vastuolus avalike huvidega. Kui kaebaja poolt väidetavate subjektiivsete õiguste riive allikaks olev probleem seisneb Tallinna linnale kuuluvas teemaas, mis ei kuulu kaebajale ega tema liikmeteks olevatele korteriomanikele ega kolmandatele isikutele ega ole vaidluse all oleva detailplaneeringu osa, siis ei saa vaidluse all olev detailplaneering ka kuidagi rikkuda kaebaja ega tema liikmeks olevate korteriomanike õigusi, kuivõrd J. Sütiste tee 17 detailplaneering ei lahenda ega peagi lahendama nimetatud probleeme. Planeeringuala ei hõlma J. Sütiste tee 15 hoovis olevat vastustajale kuuluvat 7(12)

3-18-761 teemaad. Kolmandat isikut ei saa kuidagi süüdistada selles, et kaebaja poolt valitsetava kortermaja teenindamiseks ei ole piisavalt parkimiskohti ja vaba ruumi. Esinevad kaalukad põhjendused parkimise lahendamiseks väljaspool planeeringu ala, kuna niivõrd suur parkla ei oleks kuidagi füüsiliselt planeeringualale mahtunud. 6) Kaebajal puuduvad eraldiseisvad argumendid ehitusloa õigusvastasuse osas ning kaebaja on kaebust põhistanud üksnes detailplaneeringu osas esitatud kaebusega. Kaebajal puudub kaebeõigus naaberkrundile ehitusloa väljastamise küsimuses, sest ehitusluba ei saa vaidlustada populaarkaebusena. Ehitusluba saab vaidlustada vaid isiklike subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu, milleks võiks näiteks olla naabrusõiguse rikkumine või muu asjaõiguse rikkumine. Kuid ükski väide detailplaneeringu tühistamiseks esitatud kaebuses ei viita naabrusõiguste rikkumisele ning samuti puudub korteriühistul õigus esindada korteriomanikke sellises küsimuses (TlnHK 3-14-51228, p 10.1).

KOHTU PÕHJENDUSED

3-18-761 kaebeõigus küsimuses, mis puudutab kaasomandi osade valitsemist. Parkimine Tallinna linnale kuuluval teemaal, milleks J. Sütiste 15 maja esine on, ei puuduta kaasomandi valitsemise küsimust otseselt. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et avalikult kasutatava tee ääres asuvad parkimiskohad kuuluksid kaebajale või oleksid reserveeritud J. Sütiste 15 korteriühistu liikmetele. Sellisena ei saa J. Sütiste 17 kinnistul asuvate hoonete klientide võimalik parkimine J. Sütiste tee 15 maja ümbruses rikkuda J. Sütiste 15 korteriühistu ega selle liikmete õigusi. Selliseid väiteid kaebaja otseselt ei ole ka esitanud. Kaebaja näeb oma õiguste rikkumist pigem kehtivat parkimiskorda eiravate autojuhtide käitumises, mistõttu on raskendatud J. Sütiste 15 majaelanike liiklemine oma kodu ümbruses, samuti avalike teenuste osutamine (jäätmete äravedu). Kuna jäätmevedu on korteriühistu kaudu tarbitav teenus, puudutavad võimalikud jäätmeautode tühisõidud kaebaja õigusi, mistõttu ei saa J. Sütiste 15 kaebeõigust detailplaneeringu vaidlustamisel kohtu hinnangul välistada. Nõustuda tuleb küll vastustaja ja kolmanda isikuga, et seos J. Sütiste 15 parkimisprobleemide ja J. Sütiste 17 detailplaneeringuga ettenähtud parkimiskohtade arvu vähendamise vahel on arvestades kinnistute paiknemisest ja erinevat juurdepääsu neile üsna küsitav. Kuid pelgalt põhjusliku seose vaieldavus ei anna alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja väiteid tuleb hinnata kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Isikliku puutumuse osas tuleb läbi vaadata ka kaebus ehitusloa tühistamise peale. Ehitusluba ei saa aga vaidlustada avalikes huvides. Parkimisprobleeme J. Sütiste 15 kinnistu juures ei ole kohtu hinnangul põhjust pidada sedavõrd vähekaalukaks, mis õigustakse kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel koostoimes HKMS § 151 lg 2 p-ga 1. Seega jääb rahuldamata kolmanda isiku taotlus jätta kaebus läbi vaatamata.

9(12)

3-18-761 Seega nähtub kohtule, et olemasolev lahendus on sündinud kompromissi tulemusena, kus ühelt poolt on arvesse võetud avalikke huve (roheala ja kõrghaljastuse säilitamine maksimaalses ulatuses, liikluskoormuse vähendamine J. Sütiste tee 17 juurde viivatel kvartalisisestel teedel) ja kohalike elanike huve (suurem parkimisala mõjutab negatiivselt ümbruskonna kortermajade elanikke liiklushäiringute näol, sh asub J. Sütiste tee 7b kinnistul laste mänguväljak, mis jääb planeeringualast ca 18 m kaugusele; detailplaneeringu seletuskirja p 3.1, kd I, tl 41 p). Samuti on arvesse võetud arendaja legitiimset huvi ehitada tervishoiuteenuseid pakkuvad hooned piirkonda, mis Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt on selleks ette nähtud. Vähendades parkimiskohtade arvu J. Sütiste tee 17 kinnistul, tagati väiksem liikluskoormus J. Sütiste tee 17 kvartalisisestel teedel, samuti roheala ja kõrghaljastuse säilimine suuremas ulatuses. Vastav lahendus on keskkonda vähem koormav ja arvestab enam ümbruses elavate inimeste huvidega. Sellisena on planeeringulahenduse muutmise motiivid kohtule arusaadavad ja need nähtuvad piisava selgusega detailplaneeringust, detailplaneeringu kehtestamise otsusest ning viidatud dokumentide seletuskirjadest. Ka kaebajale, kes detailplaneeringu menetluses on aktiivselt osalenud, ei saa need motiivid olla teadmata ega arusaamatud.

10(12)

3-18-761

3-18-761 Põhjendamatu on kaebajalt välja mõista menetluskuluna tasu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest (kajastatud 15.10.2018 arvel). Ebaproportsionaalselt palju aega on kulunud (võrreldes kaebusele vastamisega) ka täiendavate seisukohtade koostamisele. Seetõttu vähendab kohus kaebajalt väljamõistetavat menetluskulu. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks 1800 eurot, mis tuleb J. Sütiste tee 15 korteriühistult OSAÜHING BALTEK ARENDUS kasuks välja mõista. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.