Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 09.05.2011. a otsusega nr 12.2-7/13-1 määruskaebuse esitajale käibemaksu vähendatud tagatiseks 4000 eurot. Määruskaebuse esitaja omab kütuse müügi tegevusluba nr VKM000664 majandustegevuse registris alates 01.06.2011.
2.MTA määras 18.09.2018. a otsusega nr 12.2-7/00142-3 määruskaebuse esitajale uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot ning kohustas tagatise esitama hiljemalt 02.10.2018.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 24.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 18.09.2018. a otsuse nr 12.2-7/00142-3 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 27.09.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas vaidlustatud otsuse täitmise 30 päevaks.
5.MTA esitas 28.09.2018 Tartu Halduskohtule taotluse haldusasjas nr 3-18-1832 menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna MTA tunnistas vaidlustatud haldusakti 27.09.2018. a otsusega nr 12.2-7/00142-4 kehtetuks.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 03.10.2018 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles annab teada, et nõustub menetluse lõpetamisega ega oma sellele vastuväiteid. Määruskaebuse esitaja esitas ka menetluskulude nimekirja, soovides, et MTA kannaks asjas tekkinud menetluskulud.
7.MTA esitas 04.10.2018 seisukoha, milles leiab, et antud juhul ei peaks MTA määruskaebuse esitaja menetluskulusid kandma, sest kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud mitte määruskaebuse esitaja kaebusest, vaid MTA 24.09.2018. a vaideotsusest nr 6-1/4185-2.
8.Tartu Halduskohus lõpetas 08.10.2018. a määrusega asjas menetluse, tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, mõistis MTA-lt määruskaebuse esitaja kasuks välja õigusabikulud 302,50 eurot ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt tasutud riigilõivust 7,50 eurot ning tühistas 27.09.2018. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebuses vaidlustatud otsuse nr 12.2-7/00142-3 on MTA 27.09.2018. a otsusega nr 12.2-7/00142-4 kehtetuks tunnistanud, siis tuli haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Halduskohus märkis, et MTA tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebuse menetlusse võtmist ning et esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha küsimise määruses viitas halduskohus ka sellele, et peab kaebust perspektiivikaks. Seega ei olnud halduskohus veendunud, et HKMS § 108 lg 6 mõttes tingis vaidlustatud haldusakti tühistamise ainuüksi maksuotsuse tühistamine. Oma roll haldusakti kehtetuks tunnistamisel võis olla ka määruskaebuse esitaja tegevusel haldusakti vaidlustamisel. Samas nõustus halduskohus, et peamine põhjus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks seisnes vaideotsusega maksuotsuse tühistamises. Eelnevat arvestades ning võttes aluseks ka HKMS § 108 lg-s 11 sätestatut oli halduskohtu hinnangul õiglane mõista MTA-lt välja 50% määruskaebuse esitaja kantud õigusabikuludest ehk 302,50 eurot. Kuna antud juhul esialgse õiguskaitse taotlus lahendati sisuliselt, siis taotluselt tasutud riigilõivu ei saanud tagastada. Halduskohus leidis, et vastavast menetluskulust tuleb sarnaselt õigusabikuluga mõista 50% välja MTA-lt ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Määruskaebuse esitaja esitas 22.10.2018 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.10.2018. a määruse resolutsiooni p 3 tühistada ja mõista MTA-lt määruskaebuse esitaja kasuks välja õigusabikulud 605 eurot ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt tasutud riigilõiv 15 eurot. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on kohaldanud HKMS § 108 lg 6 ebaõigesti ning ei saa aru, mis põhjusel on halduskohus pidanud õiglaseks vähendada määruskaebuse esitaja menetluskulusid 50% võrra. Määruskaebuse esitaja oli sunnitud kaebuse esitama, kuna talle oli haldusaktiga pandud peale 100 000 eurose tagatise maksmise kohustus ja kaebuse esitamine, kui selline, ei tinginud kindlasti vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamist. Tegelik põhjus seisnes selles, et MTA tunnistas vaidemenetluses ise kehtetuks määruskaebuse esitaja suhtes 30.07.2018 tehtud maksuotsuse, mille koostamise faktiga oli suuresti põhjendatud MTA 18.09.2018. a tagatise määramise otsust. Määruskaebuse esitaja ei ole midagi valesti teinud, mistõttu on poole menetluskulude äriühingu kanda jätmine määruskaebuse esitaja suhtes ebaõiglane. Puudub
põhjendus, miks peaks määruskaebuse esitaja põhjendatud kohtusse pöördumine tooma kaasa olukorra, kus ta peab pooled menetluskulud enda kanda jätma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
11.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.10.2018. a määruse resolutsiooni p 3 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
12.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja kannab menetluskulud eelmainitud sättest tulenevalt juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuse esitamisest. Määruskaebuse esitaja on nii 03.10.2018 halduskohtule esitatud seisukohas kui ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses selgelt väitnud, et määruskaebuse esitaja poolt kaebuse esitamine ei tinginud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamist. Seega on määruskaebuse esitaja ise seisukohal, et MTA-l ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaselt kohustust menetluskulusid kanda. Kuivõrd määruskaebuse esitajat esindab menetluses volitatud esindaja ning eelmainitud seisukoht on määruskaebuse esitaja huve kahjustav, leidis halduskohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et vaatamata määruskaebuse esitaja väidetele mõjutas kaebuse esitamine tõenäoliselt ikkagi 18.09.2018. a otsuse kehtetuks tunnistamist MTA poolt.
13.HKMS § 108 lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Halduskohus pidas MTA poolt 18.09.2018. a otsuse kehtetuks tunnistamise põhjuseid arvestades põhjendatuks mõista HKMS § 108 lg 11 alusel määruskaebuse esitaja menetluskulud 50% ulatuses MTA-lt välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole poolte menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmine asjaolusid arvestades käesoleval juhul ebaõiglane ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole põhjendatud MTA-lt määruskaebuse esitaja menetluskulusid suuremas ulatuses välja mõista.
14.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.10.2018. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.