Aktsiaselts Kagu Petrool kaebus Maksu- ja Tolliameti
18.septembri 2018. a otsuse nr 12.2-7/00142-3 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja aktsiaselts Kagu Petrool, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-18-1832.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot selle kandmisega OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arvelduskontole nr EE512200221011374711.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Kagu Petrool kasuks välja õigusabikulud 302 eurot ja 50 senti ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt tasutud riigilõivust 7 eurot ja 50 senti.
4.Tühistada 27. septembri 2018. a määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub menetlust lõpetava määruse jõustumisega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA või vastustaja) tegi 9. mail 2011. a otsuse nr 12.2-7/131, millega määras aktsiaseltsile Kagu Petrool (edaspidi kaebaja) käibemaksu vähendatud tagatiseks 4000 eurot. Kaebaja omab kütuse müügi tegevusluba nr VKM000664 majandustegevuse registris alates 1. juunist 2011.
2.MTA tegi 18. septembril 2018 otsuse nr 12.2-7/00142-3, millega määras kaebajale uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot (otsuse p 1) ning kohustas tagatise esitama hiljemalt
2.oktoobriks 2018 (otsuse p 2).
3.Kaebaja esitas 24. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 18. septembri 2018. a otsuse nr 12.2-7/00142-3 tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks.
3-18-1832
4.Tartu Halduskohus võttis 25. septembri 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastama.
5.Vastustaja esitas 26. septembril 2018 Tartu Halduskohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas.
6.Tartu Halduskohtu 27. septembri 2018. a määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati vaidlustatud otsuse nr 12.2-7/00142-3 täitmine 30 päevaks.
7.Vastustaja esitas 28. septembril 2018 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub menetluse haldusasjas nr 3-18-1832 halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kuna vaidlustatud haldusakt on Maksu- ja Tolliameti 27. septembri 2018. a otsusega nr 12.2-7/001424 kehtetuks tunnistatud.
8.Tartu Halduskohus palus 28. septembri 2018. a kohtunõudes kaebajal kohtule teatada, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel või esineb tal sellele vastuväiteid. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale, et tal on võimalik üle minna tuvastamisnõudele, kui see on tema õiguste kaitseks vajalik.
9.Kaebaja esitas 3. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles annab teada, et nõustub menetluse lõpetamisega ega oma sellele vastuväiteid. Kaebaja esitas ka menetluskulude nimekirja soovides, et vastustaja kannaks asjas tekkinud menetluskulud. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista õigusabikuluna 605 eurot (ilma käibemaksuta) ja kaebuse ning esialgse õiguskaitse esitamisel tasutud riigilõivu 30 eurot. Õigusabikulud palus kaebaja välja mõista ilma käibemaksuta.
10.Vastustaja esitas 4. oktoobril 2018 seisukoha, milles leiab, et antud juhul ei peaks vastustaja kaebaja menetluskulusid kandma, sest kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud mitte kaebaja kaebusest, vaid MTA 24. septembri 2018. a vaideotsusest nr 61/4185-2.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
12.Kohus leiab, et kuivõrd antud kaebuses vaidlustatud otsuse nr 12.2-7/00142-3 on vastustaja
27.septembri 2018. a otsusega nr 12.2-7/00142-4 kehtetuks tunnistanud, siis tuleb käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel lõpetada. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist otsuse nr 12.2-7/00142-3 õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt HKMS § 152 lg-le
13.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
14.Kaebaja on palunud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. 1. jaanuaril 2018. a jõustunud HKMS § 109 lg 11 järgi ei pea õigusabikulud olema reaalselt tasutud ehk õigusabikulude väljamõistmise eelduseks on üksnes see, et menetlusosalisel on tekkinud nende kulude kandmise kohustus. Kaebaja esindaja on kohtule esitanud nõuetekohase arve, millist nähtub kaebaja kohustus tasuda arve esitajale selle kohtumenetlusega seoses õigusabikulu 605
3-18-1832 eurot (ilma käibemaksuta) ning riigilõiv 30 eurot. Kohtu hinnangul vastab arvel kajastatud õigusabikulu osutatud õigusteenuse mahule. Õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud.
14.1.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise tingis üksnes asjaolu, et selles viidatud maksuotsuse tunnistas vastustaja kehtetuks. Kohtu hinnangul on selline lähenemine kaebaja rolli liigselt vähendav. Fakt on, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebuse menetlusse võtmist. Esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha küsimise määruses viitas kohus ka sellele, et peab kaebust perspektiivikaks. Nende asjaolude pinnalt ei ole kohus veendunud, et vaidlustatud haldusakti tühistamise tingis ainuüksi maksuotsuse tühistamine. Oma roll haldusakti kehtetuks tunnistamisel võis olla ka kaebaja tegevusel haldusakti vaidlustamisel. Ei saa välistada, et haldusakti vaidlustamata jättes oleks haldusakti kehtetuks tunnistamine vähemalt viibinud. Samas nõustub kohus, et peamine põhjus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks seisnes vaideotsusega maksuotsuse tühistamises. Eelnevat arvestades ning võttes aluseks ka HKMS § 108 lg-s 11 sätestatut on kohtu hinnangul õiglane mõista vastustajalt välja 50% kaebaja kantud õigusabikuludest ehk 302 eurot ja 50 senti (605:2).
14.2.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kohus selgitab, et nimetatud norm reguleerib kaebuse esitamisega seotud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2011. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10 ja
28.jaanuari 2013. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Kuna antud juhul esialgse õiguskaitse taotlus lahendati sisuliselt, siis taotluselt tasutud riigilõivu ei saa tagastada. Vastavast menetluskulust tuleb sarnaselt õigusabikuluga mõista 50% välja vastustajalt. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb aga HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.
15.Kuna käesoleva asja menetlus lõpetatakse, siis tühistab kohus HKMS § 253 lg 3 alusel ka
27.septembri 2018. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.