Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-17-2465 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-2465 geoportaali ja selle infosüsteemi haldamise, arendamise, kasutamise ning selle kaudu teabe kättesaadavaks tegemise nõuded ja kord“ (määrus nr 129) § 8, et geoportaali kaudu avalikustatud andmetel on õiguslik tähendus. Geoportaalis on avalikustatud nii ETAK kui ka maakatastri andmed. Lisaks tuleneb maakatastris registreeritud andmete õiguslik tähendus ka MS § 3 lg 2 p-st 1 koosmõjus looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-ga 2. Maakatastri andmed on aluseks maa korralisel hindamisel, selle maksustamisel, notariaalsete tehingute teostamisel ja kinnisasja sundvõõrandamisel. Maakatastri kui riigi põhiregistri andmete õigsust eeldatakse. Katastripidajale esitatud dokumendid olid koostatud litsentsi omava maamõõtja poolt ning vastasid nõuetele. Maa-ameti tegevus on vastuoluline, sest Kiviranna tee 3a katastriüksuse puhul samasuguses olukorras registreeriti kõlvikulise koosseisu muudatused. Maamõõtja poolt 15.03.2017 esitatud andmed kajastavad õigesti katastriüksuse tegelikku olukorda, kuna looduses on toimunud Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kõlvikuline muudatus ning katastritoimik vastab Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 37 ,,Riigi maakatastri pidamise korra kinnitamine“ (määrus nr 37) p-s 34 sätestatud nõuetele. Kõlvik on maaüksuse looduslik seisund ja Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kõlviku määramisel lähtus maamõõtja sellest, mida ta looduses nägi. Tegemist ei ole katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega, mis eeldaks detailplaneeringu olemasolu ning raadamist. Lisaks on pärast kaebuse menetlusse võtmist uuendatud ETAK andmeid, mis tõendab, et vastustaja on tunnustanud kaebaja nõude põhjendatust. Metsamaa kõlvikute klassifitseerimisel ja registreerimisel puudub ühtne reeglistik ja praktika, mistõttu tuleb kandeavalduse menetlemisel lähtuda kinnistu tegelikust olukorrast, mitte Maaameti katastriandmetest, kuna sellisel juhul ei ole ebaõigeid andmeid võimalik parandada. Vastustaja kontroll metsateatise alusel toimunud metsaraie osas ja pöördumised Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole ei ole kohased. Keskkonnaameti 03.07.2017 seisukoht, et metsamaa kõlviku muutmine eeldab metsa raadamist Keskkonnaameti loa alusel, ei ole kohaldatav, kuna kaebaja ei ole teostanud raadamist ning seetõttu ei ole Keskkonnaameti nõusolek kõlviku muudatuse registreerimiseks nõutav. Keskkonnaameti 03.07.2017 kirjas esitatud viited metsamaal asuva ranna ehituskeeluvööndi vähendamise menetlusele on ennatlikud, kuna vastuvõetud detailplaneeringut ja ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust ei ole Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse kõlvikulise muudatuse registreerimise menetluses esitatud. Samuti ei ole Keskkonnaamet pädev esitama arvamusi või seisukohti katastriüksuse kõlvikulise muudatuse registreerimise menetluses. Keskkonnaameti seisukoht on vastuolus Keskkonnaministeeriumi 24.04.2017 kirjas nr 2-10/17/2828-2 ja Maa-ameti 26.10.2016 kirjas esitatud seisukohaga. Samuti ei lükka kaebaja väiteid ümber Keskkonnainspektsiooni 16.10.2017 vastus, kuna kõlvikulise muudatuse otsustajaks on Maa-amet. Kaebaja palub jätta kohaldamata MS § 3 lg 2 p 1, mis sätestab termini „metsamaa kõlvik“. Maaamet peab juhinduma kehtivatest õigusaktidest, mh MS § 3 lg 2 p-st 1, mis aga kohustab kandeavalduse menetlemisel juhinduma maakatastri andmetest, mis tegelikult on puudulikud või aegunud.

3-17-2465 MaaKatS § 2 p 1 kohaselt on maakataster andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. ETAK on ruumiandmete seaduse § 67 lg 1 kohaselt riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti. Maakataster ja ETAK on eraldi andmekogud, mida reguleerivad erinevad õigusaktid ning millesse andmete kandmine toimub erinevatel alustel. Kaebaja taotles kande tegemist maakatastrisse. Seega ei oma ETAK-sse andmete kandmise normistik praegusel juhul tähtsust. Määruse nr 171 § 8 lg 2 p 7 kohaselt kantakse andmebaasi topoandmete ühe topograafilise nähtusena puittaimestik, sh puittaimestiku tüüp. Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 ,,Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ (määrus nr 76) § 29 lg 2 p 1 määratleb, et mets on puittaimede kasvuala, kus puuvõrade liituvus on vähemalt 30%, sh raiesmikud ja noorendikud, mille pindala on vähemalt 500 m2. Seega isegi kui metsamaa kõlvikul on läbi viidud häilraie ja selle tulemusel on tekkinud raiesmik, kaardistatakse see määruse nr 76 kohaselt samuti metsana. Seega ei muutu kaebajale kuuluval katastriüksusel teostatud häilraie tulemusel ETAK-sse kantud puittaimestiku tüüp ning andmed ETAK-s on õiged. Määruse nr 129 § 8 sätestab, et geoportaali teenuste kaudu avalikustatavatel andmetel on õiguslik tähendus ulatuses, mis on neile õigusaktiga antud. Kaebaja ei ole ühelegi sellisele õigusaktile viidanud. Geoportaal ei ole andmekogu, vaid internetiportaal, mis kuvab mitmete erinevate andmekogude andmeid. MaaKatS § 2 p 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ (määrus nr 264) § 24 p 5 kohaselt esitab maamõõtja toimiku koosseisus kõlvikute pindalade määramise materjalid. Määruse nr 264 § 12 lg 2 sätestab, et kui situatsiooni kontrollimisel looduses ilmnevad erisused katastri aluskaardil esitatud kõlvikute piirides (kontuurides) ja liikides, teostab maamõõtja looduses toimunud kõlvikute piiride (kontuuride) muudatuste mõõdistamise ning kõlviku liigi täpsustamise. Seega tuleb kõlviku korrektsel määramisel arvestada nii majanduslikku sihtotstarvet kui looduslikku seisu. Katastrisse kantud andmed peavad olema ajakohased ja vastama tegelikule olukorrale looduses. Katastripidaja jättis kaebaja kandeavalduse rahuldamata, sest menetluse käigus selgus, et metsamaa kõlviku muutumist teiseks kõlvikuks ei olnud looduses tegelikult toimunud. Kaebaja esitas 09.04.2017 katastripidajale Keskkonnaameti poolt 14.11.2016 kontrollitud metsateatise nr 7453008901, mille kohaselt oli Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksusel läbi viidud häilraie. Maamõõtja esitas 12.04.2017 katastriüksuse täiendatud mõõdistustoimiku, milles märkis, et katastriüksusel on teostatud raie 14.11.2016 metsateatise nr 7453008901 alusel, kännud on välja juuritud. Sama märkis kaebaja 24.04.2017 taotluses. Seega on kaebaja ise korduvalt kinnitanud, et metsamaa kõlviku väidetav muutumine muu maa kõlvikuks on tingitud teostatud häilraiest. Häilraie on MS § 30 lg-st 1 tulenevalt üheks turberaie alaliikidest. Häilraie eesmärk on metsa uuendamine ja tervendamine, mitte selle püsiv eemaldamine. Seega ei muuda häilraie maa looduslikku seisundit, kuna mets kuulub uuendamisele. Katastripidajale ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid metsa uuendamise kohustuse puudumist. Häilraie sisuks ega tulemuseks ei saa olla metsamaa kõlviku majandusliku sihtotstarbe muutus ega loodusliku seisundi püsiv muutus. Sama on kinnitanud Keskkonnaamet 03.07.2017 kirjas nr 13-2/17/76412. Lisaks eelnevale tuvastas Keskkonnainspektsioon 09.10.2017 Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse vaatluse käigus, et kõnealune raie ei muuda maakatastrisse kantud kõlviku liiki ega vähenda ranna piiranguvööndi ulatust. Menetluse käigus tuvastati lisaks, et maamõõtja

4(12)

3-17-2465 on kõlvikud määranud valesti. Seega ei vasta registreerimiseks esitatud katastrimõõdistamise toimik määruse nr 37 p 34 alap-dele 1 ja 2. Kaebaja viidatud Kiviranna tee 3a katastriüksuse kõlvikulise koosseisu muudatus registreeriti katastris 06.04.2017 ekslikult ainult katastriüksuse plaani, piiriprotokolli, katastrimõõdistamise seletuskirja ja muude mõõdistustoimikusse kuuluvate lisadokumentide alusel ilma asjaolusid piisavalt välja selgitamata. Maa-amet ei olnud nimetatud asjaolust siiani teadlik, kuid on Kiviranna tee 3a katastriüksuse menetluse materjalid läbi vaadanud, et kontrollida, kas viidatud menetluses esitatavad andmed vastavad tegelikkusele. Isegi kui täiendava kontrollimise käigus selgub, et katastripidaja registreeris Kiviranna tee 3a kõlvikulise koosseisu muutmise ekslikult, ei tekita ebaõigete andmete ekslik registreerimine kaebajale õiguspärast ootust, et katastripidaja kannaks katastrisse ebaõigeid andmeid ka teiste kaebajale kuuluvate katastriüksuste kohta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29.05.2006 otsus asjas nr 3-3-1-23-06; 06.12.2004 otsus asjas nr 3-3-1-53-04). Ebaõige halduspraktika jätkamist ei saa nõuda, toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. Kaebaja on taotlenud MS § 3 lg 2 p 1 kohaldamata jätmist. Viidatud sättele ei ole katastripidaja kandeavalduse rahuldamata jätmisel tuginenud, mistõttu ei ole säte vaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuv.

3-17-2465 sihtotstarbe – tegemist on metsamaaga, kui maatükk on ennekõike kasutuses metsa kasvamise kohana. Raietegevus iseenesest majanduslikku otstarvet ei muuda. Raietegevuse tulemusena metsamaa kõlviku (või selle osa) majandusliku sihtotstarbe muutumisest saab rääkida juhul, kui tegemist on raiega, mis on üheselt suunatud maa majandusliku sihtotstarbe muutmisele. Praegusel juhul toimusid vaidlusalusel katastriüksusel looduses muudatused metsateatise nr 7453009801 alusel toimunud raie tulemusel. Metsateatises on kavandatud raie liigina märgitud häilraie. MS § 28 lg 4 p-st 1 ja § 30 lg-st 1 tulenevalt on häilraie üks turberaie alaliik, turberaie omakorda uuendusraie alaliik. Uuendusraiet tehakse MS § 28 lg 6 kohaselt selleks, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Metsamaa majandusliku otstarbe muutmine on häilraie eesmärgiga otseses vastuolus. Isegi juhul, kui metsamaa kõlvikul toimunud häilraie tulemusena ei vasta metsamaa kõlvikuna määratletud maatükk enam looduslike tunnuste poolest metsamaa tunnustele, ei ole vastava maatüki majanduslik sihtotstarve muutnud. Seega ei ole alust katastrimõõdistamisel või katastriandmetes muudatuste registreerimisel määrata katastriüksuse kõlvikulist koosseisu pelgalt looduses toimunud muudatuste alusel. Sõltumata sellest, milline oli kaebaja tegelik eesmärk metsateatise alusel raie teostamisel, ei saa häilraiet lubav metsateatis olla tõendiks metsamaa kõlviku majandusliku sihtsotstarbe muutumise kohta. Asjakohatud on kaebaja etteheited, mis puudutavad vastustaja poolt teiste haldusorganite poole pöördumist. Haldusorganil on kohustus asja otsustamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning vajadusel isiku poolt esitatud andmete õigsust ja tõendite usaldusväärsust kontrollida. Seadus ei keela haldusorganil otsustamise seisukohast olulistes küsimustes vajaliku teabe või arvamuste saamiseks pöörduda teiste haldusorganite poole. Muu hulgas pole keelatud pöörduda teiste haldusorganite poole õigusnormide tõlgendamiseks arvamuste küsimiseks. Teiste organite arvamused ei ole otsustavale haldusorganile siduvad ning lõppkokkuvõttes peab pädev organ ise tuvastama otsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud ja otsustama, kuidas õigust kohaldada. See aga ei muuda arvamuste või seisukohtade küsimist iseenesest õigusvastaseks. Asjakohatu on kaebaja viide ka sellele, et katastripidaja pädevuses ei ole metsateatise alusel toimunud raietegevuse õiguspärasuse hindamine. Maa-amet ei ole seda hinnanud. Kaebaja väitel on katastripidaja varem Kiviranna tee 3a katastriüksuse puhul vastavad muudatused katastris teinud. Võimalik varasem õigusvastane või põhjendamatu haldustegevus ei anna isikule õiguspärast ootust, et haldusorgan toimib ka edaspidi samamoodi. Kaebaja taotlus jätta MS § 3 lg 2 p 1 kohaldamata ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole asjassepuutuva normiga, sest Maa-amet ei ole katastriandmete muutmisest keeldunud MS § 3 lg 2 p 1 alusel ning sellele sättele ei ole vajalik tugineda ka kaebuse lahendamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-2465 teabevaldajal on kohustus mitte anda teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 9 lg 2 p 8). Ebaõiged andmed maakatastris võivad põhjustada kaebaja õiguste rikkumist tulevikus, raskendades nt Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kasutamist ja käsutamist. Maaregistris on katastriüksuse kohta ebaõiged, puudulikud ja aegunud andmed ning olukorras, kus vastustaja keeldub neid põhjendamatult parandamast, on tegemist kaebaja õiguste rikkumisega. Vastustaja on kohtumenetluses tuginenud põhjendustele ja kaalutlustele, mida vaidlustatud menetlusotsusest ei nähtu. Halduskohus on nendega põhjendamatult arvestanud. Muu hulgas on vastustaja esmakordselt alles kohtumenetluses väitnud, et Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kõlviku muudatuse registreerimisest keeldumise põhjustas asjaolu, et tegemist on raiesmikuga. Halduskohtu otsus on üllatuslik ja vastuoluline osas, milles kohus on küll nõustunud kaebaja väitega, et katastriüksuse mõõdistustööd on teostatud litsentseeritud isiku poolt looduses fikseeritud olukorrast lähtuvalt, ent jätnud kaebuse rahuldamata. Kuigi vastustaja väidab, et katastriüksuse mõõdistustööde teostamisel ei ole lähtutud looduslikust seisundist, leidis halduskohus vastupidist. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta, et majanduslikku sihtotstarvet ei ole muudetud, kuna selleks on tiheasustusalal vajalik kehtestada detailplaneering (MaaKatS § 18 lg 2). Samuti ei ole halduskohus juhindunud määrusest nr 264, mis ei näe litsentsi omavale maamõõtjale ette katastriüksuse majandusliku sihtotstarbe määramise kohustust, ega määrusest nr 37, mis ei näe ette majandusliku sihtotstarbe registreerimise kohustust maakatastris. Vastavad andmed registreeritakse metsaregistris. Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu pindalast 7822 m2, millelt on puud raiutud ja kännud välja juuritud, ei saa olla raiesmik, kuna raiesmik eeldab kändude olemasolu. Seega ei tugine halduskohtu järeldus asjas esitatud tõenditele. Ekslik on seisukoht, et Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse majanduslik sihtotstarve on metsamaa, sest see on vastuolus katastriüksuse registreeritud kõlvikulise koosseisuga. Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei ole muudetud. Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse looduslik seisund on muutunud inimtegevuse tulemusel, mille fikseerimiseks on kinnistu omanik tellinud katastriüksuse mõõdistamise. Mõõdistamistulemuste alusel on koostatud katastritoimik, mistõttu puudub alus keelduda kõlvikute muudatuste registreerimisest ja see oleks vastuolus vastustaja enda seisukohtadega (Maa-ameti 25.08.2015 kiri nr 12.1-5/9218). Keskkonnaametilt, Keskkonnainspektsioonilt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt arvamuse küsimine ilma neid menetlusse kaasamata ei ole õiguspärane ning on vastuolus hea halduse tavaga. Halduskohus on jätnud lahendamata kaebaja 27.12.2017 menetlusdokumendis esitatud nõuded: tagastada vastustajale 20.12.2017 menetlusdokumendi lisad 1 kuni 4 ja 6, kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega; jätta tähelepanuta vastustaja 20.12.2017 seletuse p-des 42 kuni 45 esitatud vastuväited, kuna pärast kaebuse menetlusse võtmist on uuendatud ETAK andmeid. MS § 3 lg 2 p 1 on asjassepuutuv norm, kuna Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu pindala osas, millelt on puud raiutud ja kännud välja juuritud, ei saa kohaldada MS § 3 lg 2 p-i 2. See, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud MS § 3 lg 2 p-le 1, ei oma taotluse lahendamisel tähtsust, sest vastustaja peab juhinduma kehtivatest õigusaktidest, mh MS § 3 lg 2 p-st 1. Viidatud norm kuulus kohaldamisele.

3-17-2465 Maa-amet ei keeldunud kandest mitte seetõttu, et omanikul puuduks õigus katastriandmeid vastavalt tegelikkusele uuendada, vaid seetõttu, et kaebaja esitas Maa-ametile ebaõigeid andmeid ning menetluses kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksusel metsamaa kõlvik muutunud teiseks kõlvikuks. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ebaõigete ja tegelikkusele mittevastavate andmete registreerimist katastris. Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse ulatuses ei ole ETAK-s kõlvikute andmeid muudetud. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid andmeid tema arvates uuendati, kuid tõenäoliselt peab kaebaja silmas seda, et 2017. a detsembris tegi Maa-amet geoportaalis kättesaadavaks kõik 2017. a aeropildistamise alusel valminud ortofotod. Uued ortofotod avalikustab Maa-amet iga aasta lõpus ning nende avalikustamine ei ole seotud praeguse kohtumenetlusega. Ortofotodel ei ole kõlvikuid eristatud ega määratud. Küll aga on avalikustatud ortofotodelt näha, et mets tervikuna on säilinud. Lisaks sätestab määruse nr 76 § 29 lg 2 p 1, et isegi kui metsamaa kõlvikul on teostatud häilraie, kaardistatakse see metsana. Seega ei muutu häilraie tulemusel ETAK-sse kantud puittaimestiku tüüp ning katastriüksuse andmed on õiged. Katastripidaja selgitas menetluse käigus välja, et metsamaa kõlvik looduses ei ole muutunud teiseks kõlvikuks ning katastripidajale esitatud mõõdistustoimik ei vasta tegelikule olukorrale looduses, mistõttu ei vasta registreerimiseks esitatud katastrimõõdistamise toimik määruse nr 37 p 34 alap-de 1 ja 2 nõuetele. Ebaõigete andmete katastrisse kandmisest keeldumine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2008 otsus asjas nr 3-3-182-07). MaaKatS § 8 lg 1 p 2 kohaselt on katastripidajal õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus. Kui Maa-ametil tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses, on tal õigus ja kohustus küsida kande taotlejalt täpsustavaid andmeid ja selgitusi. Seda on katastripidaja ka teinud. Katastriüksuse mõõdistamise käigus katastriüksuse kõlvikute kaardistamisel on maamõõtja kohustatud lähtuma seaduses sätestatud kõlviku mõistest, mille üheks osaks on majanduslik sihtotstarve. Kaebaja on segamini ajanud katastriüksuse sihtotstarbe mõiste ja kõlviku mõiste üheks osaks oleva kõlviku majandusliku sihtotstarbe. Katastriüksuse sihtotstarve ja katastriüksuse kõlvikuline koosseis määratakse eraldi ning erinevatel alustel. Katastriüksuse sihtotstarve on õiguslik määratlus, mis tähistab katastriüksuse kavandatavat ja lubatavat kasutuseesmärki ega ole seotud katastriüksuse tegeliku seisundiga looduses. Katastriüksuse kõlvikuline koosseis ja selle majanduslik ja looduslik sihtotstarve kajastavad katastriüksuse tegelikku seisundit ning selle kaardistab katastriüksuse mõõdistamise käigus maamõõtja. Ainuüksi asjaolu, et kõlviku mõiste defineerimisel kasutatakse väljendit ,,ühetaoline majanduslik sihtotstarve ja/või looduslik seisund”, ei anna alust katastriüksuse kõlvikute ja sihtotstarbe mõistete samastamiseks. Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 ,,Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 6 p 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Kuigi katastriüksuse kõlvikulise koosseisu looduses määratlemisel võetakse aluseks tegelik olukord, viitab ka katastriüksuse sihtotstarve, et tegemist on või peaks olema metsakasvatuseks kasutatava maaga. Kaebaja esitas 09.04.2017 katastriüksuse kõlvikulise koosseisu muudatuse tõendamiseks katastripidajale Keskkonnaameti poolt 14.11.2016 kontrollitud metsateatise nr 7453008901, mille kohaselt oli Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksusel läbi viidud häilraie. Maamõõtja esitas 12.04.2017 katastriüksuse täiendatud mõõdistustoimiku, milles märkis, et Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksusel on teostatud raie 14.11.2016 metsateatise nr 8(12)

3-17-2465 7453008901 alusel ning kännud on välja juuritud. Sama märkis kaebaja 24.04.2017 taotluses. Seega on kaebaja korduvalt kinnitanud, et metsamaa kõlviku väidetav muutumine muu maa kõlvikuks on tingitud teostatud häilraiest. Häilraie eesmärk on metsa uuendamine ja tervendamine, mitte metsa püsiv eemaldamine. Seega on häilraie teostamisest tulenev õiguslik tagajärg, et selle tegemine ei muuda maa looduslikku seisundit, kuna mets kuulub uuendamisele. Katastripidajale ei ole esitatud dokumente, mis tõendaksid metsa uuendamise kohustuse puudumist. Häilraie sisuks ega tulemuseks ei saa olla metsamaa kõlviku majandusliku sihtotstarbe muutus ega loodusliku seisundi püsiv muutus. Sama on kinnitanud Keskkonnaamet 03.07.2017 kirjas nr 13-2/17/7641-2. Kaebaja on ka ise apellatsioonkaebuses tunnistanud, et metsamaa majanduslik sihtotstarve ei ole muutunud. Lisaks eelnevale tuvastas Keskkonnainspektsioon 09.10.2017 Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksusel toimetatud vaatluse käigus, et kõnealune raie ei muuda maakatastrisse kantud kõlviku liiki ega vähenda ranna piiranguvööndi ulatust. Maa-amet tegi kandeavalduse rahuldamata jätmise otsuse menetluses esitatud ja kogutud tõendite põhjal. Kõik põhjendused nähtuvad 20.10.2017 menetlusotsusest. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb menetlusotsuse hilisem põhjendamine või millised põhjendused sealt puuduvad. Kandeavalduse rahuldamata jätmise aluseks ei olnud see, et tegemist on raiesmikuga, vaid asjaolu, et vaatamata tervendusraiele on metsamaa kõlvik katastriüksusel säilinud. Seda, et metsakõlvik ei muutu puude mahavõtmise järel tõngermaaks, vaid raiesmikuks, märkis katastripidaja seetõttu, et maamõõtja esitatud katastriüksuse plaanil oli ekslikult kasutatud tõngermaa tingmärki. Kuigi kandeotsuse tegemisel ei omanud määravat tähtsust see, et tervendusraie tulemusel oleks metsamaa kõlviku hetkeseisund olnud raiesmik, selgitas katastripidaja 10.04.2017, et vastavalt esitatud metsateatisele on raietööde liigiks häilraie, mille eesmärgiks on uue metsapõlve kasvatamine. Halduskohus ei ole otsuses tuginenud asjaolule, et Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 katastriüksuse metsamaa kõlvik vastab raiesmiku tunnustele. Kiviranna tee 3a katastriüksusega seonduvalt ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust ebaõigete andmete registreerimise suhtes. Apellatsioonkaebuse p-s 17 viidatud lisad on haldusmenetluses kaebaja poolt Maa-ametile esitatud dokumendid ja tõendavad, et kaebaja on esitanud vastuolulisi andmeid ja väiteid. Seega on viidatud lisad asjakohased. Seejuures on lisa 3 piiriprotokoll, mis on katastrimõõdistamise toimiku kohustuslikuks osaks ning millele tuginedes nõuab kaebaja katastriüksuse andmete registreerimist. Samuti väitis kaebaja ebaõigesti, et kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 20.12.2017 taotluse. Selle taotluse osas võttis halduskohus seisukoha vaidlustatud otsuse p-s 20. MS § 3 lg 2 p-le 1 katastripidaja vaidlustatud kandeavalduse rahuldamata jätmisel ei tuginenud. Seega ei ole MS § 3 lg 2 p 1 seotud praeguse kohtuvaidlusega. MS § 3 lg 2 p 1 hindamine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses ei aitaks kaasa kohtuvaidluse lahendamisele, küll aga pikendaks menetlust, kahjustaks kaebaja huve ning põhjustaks ebavajalikku ja põhjendamatut halduskoormust vastustajale ja kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2465 on muutunud ning kas Maa-amet on õiguspäraselt keeldunud andmete parandamisest maakatastris. Kaebaja väited selle kohta, milline on katastriandmete õiguslik tähendus ning millised on Maaameti kui katastripidaja kohustused (viitega AvTS-le) ei ole praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt olulised. Maa-ameti seisukohtadest ei nähtu, et vastustaja vaidleks vastu sellele, et juhul, kui maakatastris kajastatavad andmed kinnistu kõlvikulise koosseisu kohta on ebaõiged ning erinevad tegelikust olukorrast kinnistul, on kinnistu omanikul õigus nõuda andmete parandamist või muutmist. Praeguses asjas on vaidluse all küsimus, kas kaebaja kinnistu kõlvikuline koosseis on tegelikkuses muutunud. Juhul, kui see nii ei ole, ei saa kaebaja nõuda andmete muutmist või parandamist maakatastris.

3-17-2465 tekkis praegusel juhul kahtlus, millist liiki raie on vaidlusalusel kinnistul teostatud ning kas selle tulemusena on muutunud katastriüksuse kõlvikuline koosseis, pöördus vastustaja nii Keskkonnaameti kui ka Keskkonnainspektsiooni poole. Vaidlustatud otsuses ei ole Maa-amet toetunud üksnes teistelt haldusorganitelt saadud teabele, vaid on hinnanud nii kaebaja esitatud dokumente kui ka selgitusi. Haldusmenetluse aluseks olevate asjaolude põhjalik väljaselgitamine on haldusorgani kohustus.

11(12)

3-17-2465

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.