Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 30. jaanuar 2018, Tallinn 3-17-2465
Haldusasi: OÜ Ringvald kaebus Maa-ameti 20. oktoobri 2017 kirjas 11-2/17/7592-6 sisalduva keelduva otsuse tühistamise ning OÜ Ringvald 15. märtsi 2017 kandeavalduse uueks läbi vaatamiseks kohustamise nõuetes. Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Ringvald Dok. kättesaamiseks volitatud isik: Andres Shapura Vastustaja: Maa-amet Esindajad: Toomas Kutti, Glen Roosaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Ringvald kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 1. märtsil 2018 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
OÜ Ringvald omandis on Tallinnas Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12 asuv kinnisasi. Maakatastri andmetel (katastritunnus 78406:611:0239) on katastriüksuse pindala 17 181 m2, millest metsamaa kõlviku pindala on 16 617 m2, loodusliku rohumaa kõlviku pindala on 180 m2 ja muu maa (veealune maa) kõlviku pindala on 384 m2.
2.OÜ Ringvald tellimusel katastrimõõdistamise tööd teinud maamõõtja esitas 15. märtsil 2017 Maa-ametile kandeavalduse dokumendid uute mõõdistusandmete registreerimiseks -1-
selliselt, et katastriüksuse pindala on 17 180 m2, millest metsamaa kõlviku pindala 9358 m2 ja muu maa pindala 7822 m2 (sh. veealune maa 265 m2). Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu muutumise põhjusena toodi välja situatsiooni muutumine looduses (metsaraie). Järgnevalt pidasid Maa-amet ja OÜ Ringvald kirjavahetust, kus esimene seadis katastriüksuse kõlvikulise koosseisu muutumise kahtluse alla ning viimane esitas oma seisukoha kinnituseks täiendavaid selgitusi.
3.Maa-amet saatis 20. oktoobril 2017 OÜ-le Ringvald kirja nr 11-2/17/7592-6, milles teatas, et keeldub maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 8 lõike 2 punkti 1 alusel Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12 kõlviku muudatuse registreerimisest. Maa-amet asus seisukohale, et kõnealusel maatükil toimunud häilraiel tekkinud lage ala kuulub uuendamisele puittaimestikuga ning sellise raie eesmärk ei olnud metsa püsiv eemaldamine ega metsamaa kõlviku majandusliku sihtotstarbe või loodusliku seisundi püsiv muutmine.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Ringvald esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maa-ameti kohustamist kaebaja 15. märtsi 2017 avalduse uueks läbivaatamiseks, leides, et Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12 katastriüksuse kõlvikulise koosseisu muudatuse registreerimisest keeldumine oli õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et katastripidajale esitatud dokumendid olid koostatud litsentsi omava maamõõtja poolt ning vastasid nõuetele. Samuti peab kaebaja Maa-ameti tegevust vastuoluliseks, arvestades, et Kiviranna tee 3a katastriüksuse puhul samasuguses olukorras sellised kõlvikulise koosseisu muudatused registreeriti. Kaebaja on seisukohal, et maamõõtja poolt 15. märtsil 2017 katastripidajale esitatud andmed kajastavad õigesti katastriüksuse tegelikku olukorda.
5.Kaebaja leiab, et Maa-ameti ülesanne ei ole kontrollida kaebaja poolt metsateatise alusel teostatud metsaraie asjaolusid ega seda, kas on toimumas mingisuguseid menetlusi, milles Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12 katastriüksuse kõlvikuline koosseis tähtsust omaks. Kaebaja hinnangul on Maa-amet põhjendamatult juhindunud Keskkonnaameti arvamusest, kuna katastriüksuse muudatuste registreerimise menetluses ei ole Keskkonnaametilt arvamuse või kooskõlastuse nõudmist ette nähtud. Kaebaja hinnangul ei tulene maakatastri pidamist reguleerivatest õigusaktidest, et metsamaa kõlviku muutmine eeldaks metsa raadamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Maa-amet vaidleb OÜ Ringvald kaebusele vastu. Vastustaja selgitab esiteks, et 15. märtsil 2017 katastripidajale esitatud dokumentide hulgas olevas katastrimõõdistamise seletuskirjas oli kõlvikulise koosseisu muutumise selgitusena märgitud, et mets on osaliselt raadatud ning kännud välja juuritud ning alles 12. aprillil 2017 esitas maamõõtja katastripidajale täiendavad dokumendid, mille hulgas olevas seletuskirjas oli eelneva asemel märgitud, et kõnealusel maaüksusel on teostatud raie 14.11.2016 metsateatise nr 7453008901 alusel. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud metsateatise kohaselt maatükil toimunud häilraie iseloomust tulenevalt ei saanud selle raie tulemusena muutuda metsamaa kõlviku majandusliku sihtotstarbe ega loodusliku seisundi püsiv muutus. Vastustaja rõhutab, et MaaKatS § 2 punktist 11 tulenevalt tuleb kõlviku määramisel arvestada nii majanduslikku sihtotstarvet kui looduslikku seisu. Viidates metsaseaduse § 30 lõikele 1, leiab vastustaja, et häilraie tulemuseks ei saa isegi teoreetiliselt olla metsamaa kõlviku majandusliku sihtotstarbe muutus ega -2-
loodusliku seisundi püsiv muutus ning seega ei vastanud katastripidajale esitatud mõõdistustoimik tegelikule olukorrale looduses ja katastriandmete muutmiseks ei olnud alust.
7.Vastustaja märgib veel, et kaebaja taotles Maa-ametilt üksnes andmete muutmist maakatastris, mitte Eesti topograafia andmekogus (edaspidi ETAK), ent kuivõrd kohtule esitatud kaebuses on kaebaja tuginenud ETAKi pidamist reguleerivatele õigusaktidele, siis selgitab vastustaja, et Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 8 lõike 2 punkti 7 ja keskkonnaministri 20. detsembri 2013 määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ § 29 lõike 2 punkti 1 kohaselt kuulub häilraie tulemusena tekkinud raiesmik kaardistamisele metsana.
8.Vastustaja peab asjakohatuks kaebaja etteheiteid, mis puudutavad vaidlusaluse otsuse tegemisel teiste haldusorganite poolt saadud teabe arvesse võtmist. Vastustaja selgitab, et kõnealust teavet kogus katastripidaja omal algatusel selleks, et lahendada kaebaja esitatud dokumentide pinnalt tekkinud küsitavused. Vastustaja rõhutab, et ei ole teostanud järelevalvet raietegevuse õiguspärasuse üle ega võtnud ka mistahes siduvaid seisukohti küsimustes, mis seonduvad kaebaja kinnistu ehituskeeluvööndi suurusega, poolelioleva planeerimismenetluse vms-ga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et OÜ Ringvald kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Olemasolevad tõendid ei kinnita, et Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12 katastriüksuse (katastritunnus 78406:611:0239) majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundi osas oleks toimunud sellised muutused, mis lubaksid järeldada, et katastriüksuse kõlvikuline koosseis on muutunud ja eelkõige, et metsamaa kõlviku pindala on varasemalt 16 617 m2-lt vähenenud 9358 m2-ni.
10.Vaidlust pole selles, et kõnealusel katastriüksusel teostas 2017. aasta veebruaris-märtsis katastrimõõdistamise töid professionaalne ja litsentsi omav maamõõtja. Maamõõtja aususes ega erapooletuses pole alust kahelda. Võrreldes maamõõtja poolt 6. märtsil 2017 katastriüksuse pindalade määramise plaani (tl. 10), kaebaja 27. detsembri 2017 seisukohale lisatud fotosid (tl. 141-143) ning vastustaja 24. jaanuari 2018 seisukohale lisatud 2017. aastal tehtud aerofotot (tl. 150), on iseenesest usutav, et maamõõtja poolt koostatud plaan kajastab tegelikku olukorda looduses selles mõttes õigesti, et neil aladel, mis on maamõõtja koostatud plaanil tähistatud kui juuritud pinnas (alad 1, 3, 4, 5), tegelikult puid ei kasva. Sellele vaatamata on Maa-amet kokkuvõttes õigesti leidnud, et katastriüksuse kõlvikulist koosseisu puudutavate katastriandmete muutmiseks ei ole alust.
11.Maamõõtja poolt koostatud katastrimõõdistamise seletuskirjast nähtub üheselt, et muudatus looduses on tingitud inimtegevusest. Katastripidajale esimesena esitatud seletuskirja versioonis (tl. 52) on märgitud: „Mets on osaliselt raadatud ja kännud välja juuritud“. Hiljem, menetluse käigus, on katastripidajale esitatud seletuskirja parandatud versioon (tl. 6), kus on märgitud: „[...] katastriüksuse mõõdistustööde aluseks on maaomaniku avaldus [...] kõlvikulise koosseisu, piiride ja pindaja täpsustamiseks, kuna looduses on situatsioon muutunud. [...] maaüksusel on teostatud raie 14.11.2016 metsateatise nr 7453008901 alusel, kännud on välja juuritud]“. Käesoleva vaidluse seisukohast pole tegelikult -3-
mingisugust tähtsust sellel, miks nimetas maamõõtja esialgses seletuskirjas raadamist ning vastavat seletust muutis. Katastrimõõdistamise seletuskirja muutmise fakt iseenesest ei ole olnud Maa-ameti poolt kande tegemisest keeldumise aluseks. Nii algses kui muudetud seletuskirjas põhjendatakse aga katastriüksuse kõlvikulise koosseisu muutumist inimtegevuse tulemusena aset leidnud looduliku situatsiooni muutumisega.
12.MaaKatS § 2 punkti 11 kohaselt on kõlvik ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvik kujutab endast niisiis looduslike või majandusotstarbeliste tunnuste poolest terviklikku ja sama katastriüksuse piirides olevatest teistest kõlvikutest eristuvat maatükki. Täpseid tunnuseid, millele peab teatud maatükk vastama, et see tuleks katastrimõõdistamisel määratleda metsamaa kõlvikuna, ei ole õigusaktides sätestatud. MaaKatS § 2 punktis 11 sätestatud kõlviku definitsioonist ning metsaseaduse (MS) § 3 lõikes 2 sätestatud metsamaa määratlusest saab teha järelduse, et metsamaa kõlvikuna tuleb eelkõige määratleda maatükk, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Selline looduslik seisund määrab iseenesest ära ka vastava maa-ala majandusliku sihtotstarbe – majandusliku otstarbe mõttes on tegemist metsamaaga, kui maatükk on ennekõike kasutuses metsa kasvamise kohana. Raietegevus iseenesest sellist majanduslikku otstarvet ei muuda.
13.Raietegevuse tulemusena metsamaa kõlviku (või selle osa) majandusliku sihtotstarbe muutumisest saab rääkida juhul, kui tegemist on raiega, mis ongi üheselt suunatud selle maa majandusliku sihtotstarbe muutmisele. Maatüki majandusliku sihtotstarbe muutmine ei saa olla üksnes maaomaniku suvaotsus, vaid teatud juhtudel võib see eeldada ka asjaomaste avalik-õigusliku iseloomuga lubade olemasolu. Leian, et raie tulemusena metsamaa majandusliku otstarbe muutmine ja sellest tulenev õigus nõuda maakatastris katastriüksuse kõlvikulise koosseisu andmete muutmist, eeldab igal juhul seda, et raie ja selle tulemusena maa majandusliku otstarbe muutmine toimub kooskõlas õigusaktidega. MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt peab metsaomanik esitama Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatise. Sama paragrahvi lõigete 7, 8 ja 81 kohaselt kontrollib Keskonnaamet metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ning registreerib metsateatise või keeldub sellest. Sisuliselt otsustab Keskkonnamet seega, kas raie on lubatav või mitte.
14.Käesoleval juhul toimusid kaebaja väitel (ja seda kinnitab ka maamõõtja poolt koostatud katastrimõõdistamise seletuskiri (tl. 6)) vaidlusalusel katastriüksusel looduses muudatused metsateatise nr 7453009801 (tl. 97) alusel toimunud raie tulemusel. Kõnealuses metsateatises on kavandatud raie liigina märgitud häilraie (tähis HL). Metsaseaduse § 28 lõike 4 punktist 1 ja § 30 lõikest 1 tulenevalt on häilraie üks turberaie alaliik, turberaie omakorda on aga uuendusraie alaliik. Uuendusraiet tehakse MS § 28 lõike 6 kohaselt aga selleks, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Täiendavalt tuleneb MS § 30 lõikest 3, et häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena korduvate raiejärkudena.
15.Eelmises punktis viidatud sätetest tuleneb üheselt, et häilraie eesmärk on metsa uuendamine või uuenemine. Metsamaa majandusliku otstarbe muutmine on niisiis häilraie eesmärgiga otseses vastuolus. See tähendab, et isegi juhul, kui metsamaa kõlvikul toimunud häilraie tulemusena ei vasta metsamaa kõlvikuna määratletud maatükk enam looduslike tunnuste poolest metsamaa iseloomule (st. MS § 3 lõike 2 punktis 2 toodud tunnustele), ei ole -4-
vastava maatüki majanduslik sihtotstarve muutnud. Seega ei ole alust ka katastrimõõdistamisel või katastriandmetes muudatuste registreerimisel määrata katastriüksuse kõlvikulist koosseisu pelgalt looduses toimunud muudatuste alusel. Sõltumata sellest, milline oli kaebaja tegelik eesmärk eelviidatud metsateatise alusel raie teostamisel, ei saa häilraiet lubav metsateatis põhimõtteliselt olla tõendiks metsamaa kõlviku majandusliku sihtsotstarbe muutumise kohta.
16.Asjakohatud on kaebaja etteheited, mis puudutavad vastustaja poolt teiste haldusorganite (Keskkonnaamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti) poole pöördumist. Maa-amet ei ole teistelt haldusorganitelt taotlenud kooskõlastusi ega ole keelduva otsuse tegemisel tuginenud sellise kooskõlastuse puudumisele. Haldusorganil on kohustus asja otsustamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning vajadusel isiku poolt esitatud andmete õigsust ja tõendite usaldusväärsust kontrollida. Seadus ei keela haldusorganil otsustamise seisukohast olulistes küsimustes seisukoha kujundamiseks vajaliku teabe või arvamuste saamiseks pöörduda teiste haldusorganite poole. Muuhulgas pole keelatud pöörduda teiste haldusorganite poole õigusnormide tõlgendamiseks vajalike arvamuste küsimiseks. Mistahes sellised teiste organite arvamused ei ole otsustavale haldusorganile siduvad ning lõppkokkuvõttes peab pädev organ ise tuvastama otsuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud ja otsustama, kuidas õigust kohaldada. See aga ei muuda teiste arvamuste või seisukohtade küsimist iseenesest õigusvastaseks ega too kaasa neid arvamusi küsinud otsustuspädeva organi poolt asjas tehtud otsuse õigusvastasust.
17.Asjakohatu on ka kaebaja viide sellele, et katastripidaja pädevuses ei ole metsateatise alusel toimunud raietegevuse õiguspärasuse hindamine. Antud juhul ei olegi Maa-amet seda hinnanud ega väitnud, et kaebaja reaalne tegevus oleks metsateatisega vastuolus olnud. Küll on Maa-amet aga õigesti leidnud, et häilraie tulemusena ei saa põhimõtteliselt metsamaa kõlvik (või osa sellest) muutuda muuks kõlvikuks.
18.Kaebaja ei saa oma nõuet põhjendada viitega sellele, et väidetavalt samaväärses olukorras on katastripidaja varem Kiviranna tee 3a katastriüksuse puhul vastavad muudatused katastris teinud. See, kas või mis põhjustel viimatinimetatud katastriüksuse andmeid muudeti, ei ole oluline, nagu pole vaja hinnata ka seda, kas nende kahe juhtumi faktilised asjaolud ja õiguslik olukord olid samasugused. Võimalik varasem objektiivselt õigusvastane või põhjendamatu haldustegevus ei anna põhimõtteliselt isikule õiguspärast ootust, et haldusorgan ka edaspidi samamoodi toimib.
19.Kaebaja taotlus jätta kohaldamata metsaseaduse § 3 lõike 2 punkt 1 ei ole põhjendatud kuna käesoleva vaidluse seisukohast ei ole tegemist asjassepuutuva normiga. Maa-amet ei ole katastriandmete muutmisest keeldunud MS § 3 lõike 2 punkti 1 alusel ning sellele sättele ei ole vajalik tugineda ka kaebuse lahendamisel. Kõnealune säte võib olla asjassepuutuv mõnes kõnealuse katastriüksusega seotud edaspidises vaidluses (nt. vaidlused, mis seonduvad kaebaja kinnistu kruntideks jagamise või ehitusõiguse määramisega), ent nagu kaebaja ise õigesti märgib, ei olnud need küsimused Maa-ameti keelduva otsuse ega ole ka käesoleva vaidluse esemeks.
20.Mis puudutab kaebaja seisukohta, et Maa-amet on põhjendamatult jätnud uuendamata Eesti Topograafia andmekogu andmed, siis on vastustaja õigesti märkinud, et taotlus, mille Maa-amet 20. oktoobri 2017 otsusega rahuldamata jättis, puudutas maakatastri andmete -5-
muutmist, mitte Eesti topograafia andmekogu andmete uuendamist. Eesti Topograafia andmekogu pidamist reguleerivad õigusaktid ei reguleeri maakatastri pidamist ning need ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad. Topograafia andmekogu andmed ei määra siduvalt ära seda, milline on katastriüksuse kõlvikuline koosseis ning topograafia andmekogu andmed ei lähtu omakorda maakatastri andmetest.
21.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.