lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1871/28

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1871/28
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1871

Haldusasi

XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30. mai 2017. a otsuse nr 79560-14 ja 15. augusti 2017. a vaideotsuse nr 1.1-10/30679 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata XX pensioniavaldus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2018. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX, esindaja Gaabriel Tavits Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1871 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. novembril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1871

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusamet määras XX-le 05.02.2001 otsusega nr 79560-1 rahvapensioni töövõimetuse tõttu.
2.XX esitas 16.05.2017 Sotsiaalkindlustusametile taotluse täiendava pensionistaaži arvesse võtmiseks, väites, et ta töötas töölepingu alusel Tartu garnisonis ajavahemikul 06.01.1982– 03.12.1992.

Sotsiaalkindlustusameti 30.05.2017 otsusega nr 79560-14 jäeti taotlus rahuldamata.

4.Sotsiaalkindlustusameti 15.08.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/30679 jäeti XX vaie 30.05.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Tõendid kinnitavad, et XX oli vaidlusalusel ajal teenistuses Nõukogude armees ja viibis sõjaväeosas nr 21894 ja sõjaväeosas nr 21702. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 ei näe ette sellise teenistuse arvestamist pensionistaaži hulka. Kuna XX on Ukraina kodanik, ei ole tema suhtes kohaldatav Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping, tulenevalt selle artiklist 3.
5.XX esitas 14.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 30.05.2017 otsuse nr 79560-14 ja 15.08.2017 vaideotsuse nr 1.1-10/30679 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks lahendada kaebaja 16.05.2017 avaldus uuesti, arvestades tema pensioniõigusliku staaži hulka periood 06.01.1982–17.12.1992. Kaebaja ei teeninud Nõukogude armees vabatahtlikuna. Eristada tuleb kaadrisõjaväelasi ja isikuid, kes tegid abitöid. Kaebaja täitis garnisonis tavalisi tööülesandeid, mida täidetakse töölepingu alusel. Lähtuda ei saa seetõttu isiku positsioonist, vaid täidetud ülesannetest. Kaebaja töötas vanemmehhaanikuna ja tehnikuna. Need ei eelda teenistust Nõukogude armees. Vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne, kaalutlemata ja motiveerimata. Viidatud ei ole tõenditele, mille alusel saaks väita, et kaebaja oli tegevteenistuses vabast tahtest. RPKS ei võimalda pensioniõigusliku staaži hulka arvata aega, mil isik teenis Nõukogude armees kaadrisõjaväelasena. Eesti territooriumil töölepingu alusel töötamise perioodi ei saa pensioniõigusliku staaži hulgast välja arvata.

Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja tööraamatu kanded ei kinnita väidet, et kaebaja töötas garnisonis töölepingu alusel. Kaebaja vabastati 30.12.1981 töölt seoses asumisega teenistusse Nõukogude armees. Rohkem tööraamatus kandeid ei ole. Sõjaväepileti kannetest nähtuvalt asus kaebaja 04.01.1982 teenistusse sõjaväeossa nr 21894 ja alates 07.06.1982 kursandina sõjaväeossa nr 21702. Kaitseministeeriumi Lõuna riigikaitse osakonna 09.05.2003 kirjast ja sellele lisatud arvestuskaardist nähtuvalt oli kaebaja 06.01.1982 üleajateenistuses ja 07.06.1982–01.12.1982 praporštšike kooli kursant; 01.11.1982–07.12.1992 oli ta teenistuses sõjaväeosas nr 21894. Tema auaste oli alates 18.08.1989 vanemprapoštšik. Seega oli kaebaja vaidlusalusel perioodil tegevteenistuses. RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu; § 28 lg 2 annab loetelu tegevustest, mis arvatakse samuti pensioniõigusliku staaži hulka. Nõukogude armee teenistuses oldud aeg selle hulka ei kuulu. RPKS § 28 lg 2 p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti 2(4)

3-17-1871 kaitseväes ja kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg. Teenistus Nõukogude armees ei ole võrdsustatav teenistusega Eesti kaitseväes. Vaidlusalusel perioodil ei olnud kaebaja ka kohustuslikus sõjaväeteenistuses.

7.Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse põhjendustega ega korranud neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Vastustaja on vaidlustatud haldusakte põhjendanud ja kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis vastustaja järeldused ümber lükkaksid. Tõendid ei kinnita, et kaebaja töötas töölepingu alusel. Tõenditest nähtuvalt oli kaebaja teenistuses ja talle oli omistatud vanemprapoštšiku auaste. Abitöödel töötades ei oleks sellist auastet omistatud ega loetud kaebajat teenistuses olevaks. RPKS § 28 lg 2 p 2 ei kohaldu, sest see ei puuduta Nõukogude armees oldud teenistusaega, vaid kaitseväes oldud teenistusaega. RPKS § 28 lg 2 p 5 ei ole samuti kohaldatav, sest kaebaja ei olnud kohustuslikus sõjaväeteenistuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellant töötas vaidlusalusel perioodil abitöödel töölepingu alusel. Abitöid ei tehtud kaadrisõjaväelasena, vaid töölepingu alusel. Tegevteenistuse kohad täideti ohvitseridega, kes olid saanud väljaõppe vastavates õppeasutustes. Kaebajal sellist väljaõpet ei olnud. Isegi kui töötamist garnisonis ei saaks arvestada töötamisena töölepingu alusel, saab vaidlusalust perioodi arvesse võtta RPKS § 28 lg 2 p 2 alusel kui Eesti kaitseväes teenimisega võrdsustatud teenistust.
9.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb varasemate seisukohtade juurde.

nõustub

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 200 p 1 alusel jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused on õiged ja neid ei ole vaja HKMS § 201 lg 4 järgi korrata.
11.RPKS § 28 lg 2 p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Kuigi RPKS jõustumise ajal kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 190 lg 2 p 3 nägi ette, et kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse ka sõjaväeteenistuse aeg mõne teise riigi sõjaväes – kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 29 lg 1 kohaselt tuleb sellist staaži jätkuvalt arvestada –, ei saanud kaebaja sellist staaži arvata kaitseväeteenistuse staaži hulka, sest tõenditest nähtuvalt ei ole ta olnud kaitseväeteenistuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2010 otsus nr 3-3-1-92-09, p 37). Teenistuse aega teise riigi sõjaväeteenistuses ei ole muul juhul peale kohustusliku sõjaväeteenistuse RPKS §-s 28 pensioniõigusliku staažina ette nähtud.

3(4)

3-17-1871

12.Halduskohus ja vastustaja selgitasid õigesti, et kaebaja ei ole olnud Nõukogude armeega töösuhtes, vaid teenistussuhtes. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebajal oli sõlmitud Nõukogude armeega tööleping. Kogutud tõendid kinnitavad, nagu vastustaja ja halduskohus õigesti selgitasid, et kaebaja oli võetud Nõukogude armee teenistusse ja 1989. aastal omistati talle vanemproporštšiku auaste. Teenistusest vabastamine toimus käskkirjaga, mitte poolte kokkuleppel.
13.Autojuhi, mehhaaniku või tehnikuna töötamine ei toimunud Nõukogude armees vähemalt mitte alati töösuhte raames. Vanempraporštšiku auastmeid antigi just selliste tööde tegijatele 1. Relvajõududes töötamise või teenimise vormi üle otsustamisel on ametivõimudel avar otsustusruum ning pensioniõigusliku staaži üle otsustamisel ei pea seadusandja asuma varasemaid teenistuse või töötamise aluseid tööülesannete alusel ümber hindama. Seda, et kaebaja suhet Nõukogude armeega ei saa pidada töösuhteks, kinnitab selge alluvus käsuliinile, tulenevalt teenistusse nimetamise ja vabastamise korraldusest kui ka auastme olemasolu, mis välistasid töösuhtele omase poolte võrdsuse. Seetõttu ei ole vastustajale alust ette heita, et ta ei hinnanud kaebaja ja Nõukogude armee vahelist suhet ümber vastavalt suhte tegelikule iseloomule.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandi menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt välja mõistmata. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%80%D0%B0%D0%BF%D0%BE%D1%80%D1%89%D0%B8%D

0%BA#%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja