Keskkonnaõigus › Jäätmed

3-17-27 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-17-27 kuidas ettekirjutuse tegija arvates tuleks seda täita. Kaebaja ei saa teostada kontrolli Kummimatid OÜ üle. Kaebaja saaks ettekirjutust täita vaid õigusrikkumist toime pannes. Ettekirjutuse täitmine ei ole võimalik. Kinnistut, millel käitluskoht asub, omab Vialine Group OÜ, kes on alates 24.01.2015 üles öelnud üürilepingu Kummimatid OÜ-ga, viimane on aga selle ülesütlemise vaidlustanud tsiviilkohtus. Seega on käitluskoha kaudseks valdajaks isik (Vialine Group OÜ), kellega kaebajal puuduvad mistahes õigussuhted, otsese valduse üle käib aga täna tsiviilkohtus vaidlus kahe kaebajast sõltumatu isiku (Kummimatid OÜ ja Vialine Group OÜ) vahel. Kaebaja ei saa ei õiguslikult ega faktiliselt mõjutada seda, kas Kummimatid OÜ täidab talle asetatud kohustust käidelda käitluskohas asuvad vanarehvid. Kaebaja ei vastuta tema poolt nõuetekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale (Kummimatid OÜ) üle antud vanarehvide taaskasutamata jäämise eest. JäätS § 28 lg-te 1 ja 4 alusel on kaebaja vastutus tema poolt taaskasutusse suunatud vanarehvide eest läinud üle Kummimatid OÜ-le. JäätS § 26 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav, sest vastustaja ei ole tõendanud, et vanarehvid oleks turule toodud kaebaja liikmete või klientide poolt, ent säte ei muul juhul kohaldatav. JäätS § 26 lg-s 1 sätestatud kohustus „tagada kogumine ja taaskasutamine“ tähendab seda, et tuleb luua kogumisvõrgustik, mis aitab probleemtooteid käitlusse suunata ning sõlmida lepingud nõuetekohaseid lube omavate jäätmekäitlejatega, kes kohustuvad probleemtooted taaskasutama. Tootjate kohustused ei mõjuta jäätmevaldaja vastutuse põhimõtteid. Määrusega nr 80 ei saa teha seadusest erisusi. Vastustaja tugines määruse nr 80 redaktsioonile, mis jõustus 20.06.2014, mil valdav enamus vaidlusaluse ettekirjutuse objektiks olnud vanarehve oli juba Kummimatid OÜ-le üle antud. Tootjavastutuse säilimine kõrvuti jäätmevaldaja vastutusega ei ole seadusest arusaadav, nagu ka tootjavastutusorganisatsiooni vastutus selliste vanarehvide kõrvaldamise ja taaskasutuse eest, mis on turule lastud isiku poolt, kes ei ole tootjavastutusorganisatsiooni liige ega klient. Regulatsioon, kui seda tõlgendada nii, nagu vastustaja õigeks peab, oleks vastuolus õigusselguse põhimõttega. Ettekirjutuse tegemise aluseks on toime pandud rikkumine Kummimatid OÜ poolt. Kaebajale ei saa ettekirjutust KorS § 28 lg 1 alusel teha. Isegi kui tootjavastutuse põhimõttest tulenevalt ei lõpeks kaebaja vastutus vanarehvide jäätmekäitlejale üleandmisega, ei saa kaebaja vastutus olla solidaarne, vaid täiendav ning kaebaja vastutaks juhul, kui Kummimatid OÜ jätab oma kohustused täitmata. Kaebaja saaks vastutada vaid juhul, kui asendustäitmise kulude sissenõudmine Kummimatid OÜ-lt ei õnnestu. Ettekirjutusega vanarehvide käitlemiseks antud tähtaeg oli ebarealistlikult lühike, mistõttu selle täitmine oli võimatu või ebaproportsionaalne. Ebaselge on, mida tuleb ettekirjutuses näidatud tähtaja jooksul teha, st milles seisneb vanarehvide nõuetekohane käitlemine. Keskkonnainspektsiooni korraldatud hangetes on antud vanarehvide äravedamiseks oluliselt pikemad tähtajad (7 kuni 19 tonni päevas) võrreldes praegusel juhul nõutuga (209 tonni päevas). Isegi kui Kummimatid OÜ-le ei saanud anda pikemat tähtaega jäätmeloa kehtivuse lõppemise tõttu, ei pidanud kaebajale antud tähtaeg olema sama lühike.

Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tulenevalt JäätS § 26 lg-st 1 on tootjad kohustatud tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused 3(10)

3-17-27 individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. JäätS § 26 lg 9 kohaselt vastutab tootjate ühendus tootja kohustuste eest, kui tootja on kohustused kirjaliku lepinguga üle andnud. Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 määruse nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“ (määrus nr 80) § 6 lg 1 kohaselt on tootja kohustatud ringlusse võtma või taaskasutama kõik kogutud vanarehvid. Vanarehvid loetakse ringlusse võetuks või taaskasutatuks ainult siis, kui vanarehvide töötlemisel saadud korduskasutatavad, ringlusse võetavad ja taaskasutatavad vanarehvid ja materjalid on tegelikult korduskasutusse suunatud, protekteeritud, ringlusse võetud või taaskasutatud või täidetud on JäätS §-ga 21 sätestatud nõuded (§ 6 lg 5). Tootjavastutuse põhimõttest tulenevalt peab tootjavastutusorganisatsioon olema veendunud, et jäätmekäitleja, kellele vanarehvid üle antakse, täidab lepingut nõuetekohaselt. Kaebajal on kohustus omada ülevaadet kogu probleemtoote käitlusahelast, sh vanarehvide kogumisest, nende edasise käitlusega tegelejatest ja käitlemise rahastamisest. Vastavalt määruse nr 80 seletuskirjale peab kaebaja suutma tõendada, et vanarehvide töötlemisel saadud purustatud vanarehvid või materjalid on ka reaalselt taaskasutatud või ringlusse võetud. Selle kohustuse täitmiseks on kaebajal vaja tagada, et vanarehvid saavad reaalselt taaskasutatud ja lakkavad olemast jäätmed. Tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks pärast Kummimatid OÜ-le vanarehvide käitlemise käsundi andmist teinud täiendavaid järelepärimisi või kontrollinud tema nimel ja eest kogutud vanarehvide edasist käitlust. Kaebaja on seega rikkunud oma kohustusi. Kaebaja on avaliku korra eest vastutav isik, kellele võib KorS § 28 lg 1 alusel teha ettekirjutuse korrarikkumise (JäätS § 26 lg-test 1 ja 9 ning määruse nr 80 § 6 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumise) kõrvaldamiseks. Keskkonnariski tõttu ei ole põhjendatud ettekirjutuse täitmiseks pikema tähtaja andmine.

3-17-27 vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest. Sellisel juhul vastutab tootjate ühendus tootja vastavate kohustuste täitmise eest. Ettekirjutus on ebaselge. Ei ole võimalik aru saada, kuidas peaks kaebaja tagama Kummimatid OÜ-le pandud kohustust, arvestades, et Kummimatid OÜ on kaebajast sõltumatu juriidiline isik. Kaebajal ei ole võimalik ettekirjutust täita, kuna vanarehvid asuvad kolmandale isikule kuuluval territooriumil ning kuuluvad Kummimatid OÜ-le. Nii kaua, kui vanarehvid on Kummimatid OÜ seaduslikus valduses, ei saa vastustaja nendega ilma Kummimatid OÜ nõusolekuta läbi viia ühtegi tegevust. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses selgitanud, kuidas kaebaja peaks tagamiskohustuse täitma. Haldusakti täitmise tagamine on haldusorgani ülesanne ning ettekirjutuse täitmist saab tagada üksnes vastustaja. Kaebaja ei vastuta tema poolt nõuetekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale Kummimatid OÜ-le üle antud vanarehvide taaskasutamata jätmise eest solidaarselt Kummimatid OÜ-ga. Kummimatid OÜ-l oli kehtiv jäätmeluba nr L.JA/325317, mis lõppes 14.09.2015. Pole tõendatud, et kaebajale oleks Kummimatid OÜ-le vanarehve üle andnud pärast jäätmeloa kehtivuse lõppu. JäätS § 26 lg-d 1 ega 9 ei ole erisätted JäätS § 28 lg 4 suhtes. Jäätmeseadusest seda otsesõnu ei nähtu. Tootjate ühenduse eesmärk on probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine. JäätS § 26 lg-st 1 tuleneb kohustus probleemtootest tekkivate jäätmete kogumiseks ja nende taaskasutamiseks või nende kõrvaldamiseks. Tootjate ühenduse vastutus on JäätS § 26 lg-s 9 piiratud. Vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele probleemtoote üleandmist tuleb lugeda JäätS § 26 lg-tes 1 ja 9 sätestatud kohustuse täitmiseks. Õigusaktidest ei tulene kaebaja solidaarvastutust. Tootjavastutuse põhimõte ei välista JäätS § 28 lg-te 1 ja 4 kohaldamist. Kaebajal on jäätmeloast tulenevalt üksnes õigus ladustada vanarehve (tegemist on vahelaoga) eesmärgiga need üle anda käitluseks vastavat luba omavatele isikutele. Kaebaja on jäätmed üle andnud jäätmeloa kehtivuse ajal seda omanud isikule. Kummimatid OÜ kohustused tulenesid tema jäätmeloast ja on seega temaga lahutamatult seotud. Jäätmeloaga pandud kohustuste panemine tootjale või tootjate ühendusele soodustaks jäätmeloaga pandud kohustuste täitmata jätmist. See ei saa olla seaduse eesmärk. Keskkonnaministri 16.02.2011 määruse nr 12 „Probleemtooteregistri registrikaardi vormid“ § 2 p-st 12 tuleneb tootjate ühenduse kohustus teada turule lastud rehvidest ja teada, mis neist edasi saab, ent mitte vastutust jäätmekäitleja kohustuste eest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artiklid 8 ja 15 annavad liikmesriikidele õiguse ette näha tootjate laiendatud vastutus; seejuures ei ole piiratud liikmesriikide õigust otsustada, millisel juhul ja tingimustel vastutab esmane jäätmetekitaja kogu töötlemisahela eest ning millisel juhul võivad jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja vastutust jagada või delegeerida töötlemise eri etappides osalejate vahel. Jäätmeseaduses ei ole seda aga tehtud. Vastustajal tuleb kaaluda ettepaneku tegemist regulatsiooni täpsustamiseks. Haldusmenetluse alustamise aluseks ei olnud mitte oht või ohukahtlus, vaid avaliku korra rikkumine Kummimatid OÜ poolt. Seega saab praegusel juhul avaliku korra eest vastutavaks isikuks olla isik, kes avalikku korda rikub, st Kummimatid OÜ. Kaebaja ei ole avalikku korda rikkunud ega põhjustanud ohukahtlust või ohtu või olukorra tekkimise võimalust, mille realiseerimisel tekib oht või ohukahtlus. Seega on ettekirjutuse tegemine kaebajale vastuolus KorS § 28 lg-ga 1.

5(10)

3-17-27 Kaebaja väited, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike, on põhjendatud. Kaebajale mõistliku tähtaja andmine kohustuse täitmiseks ei saa muuta kolmandale isikule antud jäätmeluba nr L.JÄ/325317. Vastutus vanarehvide taaskasutuse korraldamiseks saab üle minna alles pärast seda, kui Kummimatid OÜ ei ole jäätmeloast ja ettekirjutusest tulenevaid kohustusi täitnud. Keelamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Selle nõude võib esitada vaid juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja teeb kaebaja õigusi rikkuva toimingu (HKMS § 45 lg 1). Ettekirjutuse tühistamise tõttu kaebajat puudutavas osas ei ole see tõenäoline. Kui vastustaja seda ikkagi teeb, on kaebajal hiljem õiguskaitsevahendid olemas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Tallinna

Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja enda valmistatud probleemtoodete eest alates nende valmistamisest kuni ajani, kui tooted lakkavad nende jäätmeks muutumise järel olemast jäätmed. Seda on selgitatud ka jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1044 SE) seletuskirjas. Seega ei vabane tootja vastutusest, kui ta on tooted kokku korjanud ja jäätmekäitlejale üle andnud. Ta peab ka teadma, mida jäätmekäitleja nendega edasi teeb. Ka tootjalt selle kohustuse üle võtnud tootjavastutusorganisatsioon vastutab jäätmete eest kuni nende taaskasutuse või ringlussevõtuni. Tootjavastutus on ette nähtud JäätS § 26 lg-tes 1 ja 9. Määruse nr 80 § 6 lg 1 paneb tootjavastutusorganisatsioonile kohustuse võtta ringlusse või taaskasutada kõik kogutud vanarehvid. Seda kohustust selgitab sama paragrahvi lg 5. Määruse seletuskirja kohaselt peab tootja suutma tõendada, et vanarehvide purustamisel saadud materjal on tegelikult taaskasutatud või ringlusse võetud. Selle tagamiskohustuse täitmiseks peab kaebaja leidma eraõiguslikke vahendeid ja kasutama koostööpartnerite abi. Kaebaja peab lepingupartnereid seejuures kontrollima ja vajadusel kasutama eraõiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Viis, kuidas kaebaja seda kohustust täidab, on tema enda valida. Vastustaja ei saa seda kaebajale ette kirjutada. Tõendid ei kinnita, et kaebaja oleks pärast vanarehvide käitlemise käsundi andmist Kummimatid OÜ-le teinud järelepärimisi või kontrollinud tema nimel ja eest kogutud vanarehvide edasist käitlust ning seda, kas rehvid on reaalselt taaskasutatud või ringlusse võetud. Seega on kaebaja jätnud tagamiskohustuse täitmata. Kõrgendatud keskkonnaohu tõttu peab vanarehvide käitlemine toimuma kiiresti. Viidatud normidest tuleneva kohustuse rikkumisega on seetõttu tegemist juba siis, kui üks koostööpartner ei täida enda ülesandeid seoses vanarehvide taaskasutuse või ringlusse võtuga. Halduskohus jättis tähelepanuta JäätS § 26 lg 1 ja määruse nr 80 eelviidatud sätete eesmärgi, kui asus seisukohale, et JäätS § 26 lg 1 ei ole erisäte § 28 lg 4 suhtes. Tootjavastutusorganisatsiooni vastutus lõpeb siis, kui vanarehvid on lakanud olemast jäätmed. Kui tootjavastutusorganisatsioon annab oma JäätS § 26 lg-st 1 tuleneva tagamise kohustuse täitmiseks rehvid edasiseks käitlemiseks üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, on JäätS § 26 lg-st 1 (tootjavastutus) ja JäätS § 28 lg-dest 1 ja 4 (jäätmevaldaja vastutus) tulenevate vastutusahelate näol tegemist kahe paralleelselt jooksva ahelaga. Kaebaja kohustus ei ole täidetud (vanarehvid ei ole taaskasutatud ega ringlusse võetud), kui need on üle antud jäätmekäitlejale. Tootjavastutusorganisatsioon peab tegema kõik vajalikud toimingud (nt kogumisvõrgustike loomine, vanarehvide jäätmekäitlejatele üleandmine, jäätmete reaalse 6(10)

3-17-27 taaskasutamise järelkontroll ja vajadusel uute koostööpartnerite leidmine), et tagada vanarehvide tegelik taaskasutamine. Kaebaja vastutus on ettenähtav ega ole vastuolus õigusselguse põhimõttega. Halduskohus kohaldas ebaõigesti KorS § 4 lg-t 1, § 5 lg-t 1 ja § 15 lg-t 1, mille tõttu tuvastas ebaõigesti, et kaebaja ei ole KorS § 28 lg 1 mõistes avalikku korda tagama kohustatud isik, kellele võib teha ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud JäätS § 26 lg-test 1 ja 9 ning määruse nr 80 § 6 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada vaidlusalusel kinnistul asuvate tema poolt sinna toimetatud vanarehvide tegelik taaskasutusse suunamine, mille tagajärjel on kinnistul keskkonnahäiringut põhjustav olukord. Kaebaja on avaliku korra eest vastutav isik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-27 või kõrvaldama. Kui mõni tootja või tootjate ühendus täidab seda kohustust suuremas ulatuses, kui on tema poolt turule lastud rehvide osatähtsus, saab ta nõuda selle kohustuse täitmise eest teistelt tootjatelt, kelle poolt kogutud ja taaskasutatud vanarehvide osatähtsus on väiksem kui nende poolt turule lastud rehvide osatähtsus, rahalist hüvitist. Rahalise hüvitise mittemaksmise korral ei vabane rehvitootja või tootjate ühendus aga vanarehvide kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kohustusest. Tähtsust ei oma seejuures rehvi kaubamärk, tootja ega mõõtmed, sest vastu tuleb võtta ja käidelda kõiki sama tootja poolt turule lastavate rehvidega samast liigist rehvid.

3-17-27

(allkirjastatud digitaalselt) 9(10)

3-17-27

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.