Aktsiaseltsi ERTS EKKA kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.08.2016. a otsuse nr 8-3.1/27295 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – aktsiaselts ERTS EKKA, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets esindajad Haldusasi
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Asja läbivaatamine
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 08.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 aktsiaseltsi ERTS EKKA (edaspidi ka kaebaja) tasuma maksusumma 140 332,08 eurot. Maksuotsuse vaidlustas kaebaja halduskohtus (haldusasi nr 3-16-1602).
2.Kaebaja esitas 24.08.2016 Maksu- ja Tolliametile taotluse tekkinud enammakse tagastamiseks summas 9356,40 eurot.
3-16-1853
3.MTA esitas 30.08.2016. a otsusega nr 8-3.1/27295 kaebajale intressinõude 77 413,29 eurot, jättis tagastusnõude rahuldamata ning tasaarvestas tagastusnõude summa 9356,40 eurot intressinõudega. Maksuhaldur kohustas kaebajat tasuma intressivõla 68 056,89 eurot kümne päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates.
4.Aktsiaselts ERTS EKKA esitas 15.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 30.08.2016. a otsuse nr 8-3.1/27295 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse peatada kaebuse menetlus kuni kohtuasjas nr 3-16-1602 lahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohus võttis 16.09.2016 määrusega kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-161853) ning jättis 19.09.2016 määrusega rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (määrus jõustus ringkonnakohtu 03.10.2016 määrusega).
5.MTA tunnistas 13.09.2016 otsusega nr 12.2-3/020104-65 vaidlustatud 30.08.2016 otsuses esitatud intressinõude osaliselt kehtetuks (s.o 25 892,76 euro ulatuses). Lõplik maksuotsusega määratud maksusummalt tasumisele kuuluv intressisumma sõltub otsuse kohaselt maksukohustuse tasumise hetkest.
6.MTA teatas 30.09.2016 vastuses halduskohtu 19.09.2016 määrusele, et on nõus menetluse peatamisega kuni kohtuasja nr 3-16-1602 lahendi jõustumiseni. Tartu Halduskohus peatas 05.10.2016 määrusega haldusasja nr 3-16-1853 menetluse kuni lõpplahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-16-1602. Halduskohus leidis, et käesoleva asja otsus intressinõude osas sõltub muuhulgas haldusasja nr 3-16-1602 lahendist, milles selgub põhinõude kehtivus (tl 55). Haldus- ja ringkonnakohus jätsid haldusasjas nr 3-16-1602 rahuldamata kaebuse maksuotsuse nr 12.2-3/020104-64 tühistamiseks. Riigikohus otsustas 10.08.2018 määrusega haldusasjas nr 3-16-1602 aktsiaseltsi ERTS EKKA kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta.
7.Tartu Halduskohus uuendas 13.08.2018 määrusega haldusasja nr 3-18-1853 menetluse ning menetlusosalistel tuli esitada seisukohad ja taotlused seoses kohtukoosseisu muutumisega (tl 65). MTA teatas 23.08.2018, et ei taotle menetlustoimingute kordamist uue kohtukoosseisu poolt (tl 69). Kaebaja teatas 30.08.2018, et tal ei ole taotlusi kohtukoosseisu muutmisega ning ta ei soovi menetlustoimingute kordamist (tl 80). Eelnevalt on MTA esitanud 07.10.2016 vastuse kaebusele (tl 57-58).
8.Kohus otsustas 03.09.2018 määrusega vaadata haldusasja nr 3-18-1853 läbi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks (tl 81). Menetlusosalised ei ole kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist, esitab järgmised seisukohad.
9.1.Intressinõude põhjendused ja intressinõude lisas kajastatud intressivõla kujunemine ei selgita intressivõla summa arvutuskäiku ega võimalda kontrollida intressinõude õiguspärasust. Intressi arvestamise puhul on oluline, millal intressi arvestamise aluseks olnud maksusumma on tasutud (see on tähtis nii viivitatud päevade arvu määratlemise, intressi summa kujunemise, kui ka intressi aegumise või vähendamise puhul). Intressinõudele lisatud arvestusest ei kajastu kaebaja enammaksed ja muud asjaolud, mille 2(8)
3-16-1853
tulemusel on võimalik intressinõuet vähendada. Vastustaja on kaebaja hinnangul rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-t 1 ja HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet.
9.2.Kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust ning ta ei saanud enda suhtes läbi viidud menetluses osaleda. Käesolevas asjas ei esine erandeid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 ja MKS § 13 lg 2 mõttes, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosaline ära kuulamata. Vastustaja ei teavitanud kaebajat haldusmenetluse algatamisest. Kaebaja sai intressi määramise menetlusest teada alles siis, kui vaidlustatud intressinõue oli kaebajale kätte toimetatud. Maksuhaldur ei küsinud kaebajalt arvamust ega esitanud kaebajale vaidlustatud haldusakti projekti, millele kaebaja saanuks vastuväiteid esitada. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmist ja ära kuulamise põhimõtte rikkumist ei saa pidada väheoluliseks menetlusnõuete rikkumiseks, mis HMS § 58 alusel ei too kaasa haldusakti tühistamist, kuna intressinõue on tehtud olukorras, kus intressi määramine on osaliselt aegunud või on intressinõue ebaõiglane ja kaebaja suhtes ebaproportsionaalne ning esinevad alused intressinõude valdavas osas kustutamiseks.
9.3.Intressinõue on (vähemalt osaliselt) aegunud. Vastustaja on lugenud maksuvõla 40 215,80 euro suhtes täidetuks Tallinna Halduskohtu 19.03.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-14-312. Kaebaja leiab, et MKS § 118 lg-st 1 ja lg-st 3 tuleb aru saada selliselt, et kui vastustaja on kohaldanud eelaresti kaebaja enammaksele võimaliku maksukohustuse täitmiseks, siis tuleb ka maksukohustuse täitmist ja intressi aegumist arvestada viidatud toimingust. Kuna 19.03.2015 möödus üheaastane tähtaeg 40 215,80 euro suhtes intressi arvestamiseks ja määramiseks, siis on intressinõue selles osas aegunud. Kaebaja hinnangul tuleneb Riigikohtu praktikast, et intressi määramise õiguspärasuse hindamiseks ja aegumise kindlakstegemiseks tuleb kontrollida intressisumma kujunemist kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade ja nende maksudeklaratsioonide osas määratud maksusunõuete järgi (nt Riigikohtu 29.03.2006 otsus asjas nr 3-3-1-7-06).
9.4.MTA ei ole intressinõude tegemisel arvestanud oluliste asjaoludega nagu maksukontrolli läbiviimise kestus. Riigikohus on leidnud, et faktilises olukorras, kus maksukohustuslane pidi ootama kontrolli tulemusi (maksuotsuse tegemist) enam kui 3 aasta vältel ja seetõttu ei saanud arvestada ja ette näha tekkida võiva kohustuse lõplikku suurust, mille hulka tuleb arvestada ka maksuintressid, on maksukohustuslasel võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist MKS § 114 lg 3 alusel (nt Riigikohtu 06.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-78-14). MTA ei ole sisuliselt intressivõla kustutamist kaalunud.
10.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning esitab järgmised vastuväited.
10.1.Maksuhaldur on kaebajale määranud 08.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 maksusumma, millelt kaebaja peaks seaduse sõnastusest tulenevalt ise intressi arvestama ja tasuma. Maksuotsuses on ka selgitatud, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas. Intressisumma on võimalik saada teada e- maksuameti/e-tolli rubriigis „Nõuded ja kohustused“ või MTA teenindusbüroodes.
10.2.Kaebaja väited selle kohta, et põhjendused ja intressinõude lisas kajastatud intressivõla kujunemine ei selgita intressivõla summa arvutuskäiku ega võimalda kontrollida intressinõude õiguspärasust, on paljasõnalised. 30.08.2016 intressinõude lisas olev intressiarvestuse kaart võimaldab saada ülevaade oma intressinõude arvutuskäigust, kuna sellel on selgelt välja toodud intressisummad perioodide kaupa, samuti intressi 3(8)
3-16-1853
vähendused. Kaebaja ei ole selgelt välja toonud, kus intressiarvestuse kaardil on viga või arusaamatus.
10.3.Kaebaja viited tema ära kuulamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Intressi arvestamise ja tasumise kohustus tuleneb otseselt seadusest ning see ei ole maksuhalduri kaalutlusotsus. Juba maksuotsuses on selgitatud, kuidas maksukohustuslane saab täita oma seadusest tulenevat kohustust intressiarvestust pidada ja intresse tasuda. Ebaselged on kaebaja viited (RKHK nr 3-3-1-83-11), et kui asi otsustatakse menetlusosalise kahjuks, siis ei tohi seda teha enne teda ära kuulamata. Intressi kehtestamise eesmärgiks on nii riigi varaliste huvide kaitsmine kui ka maksumaksja ja maksu kinni pidaja motiveerimine täita rahalisi kohustusi riigi ees õigeaegselt.
10.4.Intressinõue ei ole aegunud. Intressi arvestamise aegumistähtaeg tuleneb MKS § 118 lg- st 1. Kaebaja ettemaksukonto arestiti prognoositava maksusumma ulatuses, mida ei saa kaebaja kasutada, aga mida ei saa kasutada ka maksuhaldur, kuna eelaresti jõustumisel ei olnud veel nõuet ehk maksuotsusega määratud maksusummat. Maksusumma määrati 08.07.2016 maksuotsusega, mistõttu pole õige kaebaja lähenemine intressinõude aegumise osas.
10.5.Kaebaja argumendid maksukontrolli kestuse osas on praeguseks vananenud, kuna maksuhaldur on 13.09.2016 otsusega nr 12.2-3/020104-65 vaidlustatud 30.08.2016 tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 8-3.1/27295 esitatud intressinõude osaliselt kehtetuks tunnistatud just maksumenetluse kestuse tõttu.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesolevas asjas vaidlustatud intressinõue tuleneb maksumenetlusest, mille tulemuseks oli haldusasjas nr 3-16-1602 vaidlustatud maksuotsus (tl 70-79). Maksuintress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus (MKS § 31 lõige 1 punkt 5) ja tugineb seega maksukohustuse olemasolul. Nüüdseks on halduskohtu ja ringkonnakohtu lahendid haldusasjas nr 3-16-1602, millega kaebus jäi rahuldamata, jõustunud Riigikohtu 10.08.2018 määrusega, millega Riigikohus ei võtnud aktsiaselts ERTS EKKA kaebust menetlusse. Seega ei ole enam vaidlust põhivõla olemasolu üle, s.t et 08.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 oli kaebaja maksukohutus määratud õiguspäraselt.
12.Käesolevas asjas esitatud kaebuse esemeks on maksuhalduri 30.08.2016 otsus, millest ilmneb, et 30.08.2016 seisuga kuulus tasumisele intress summas 77 413, 29 eurot, millest pärast tasaarvestust tagastusnõude võrra kohustas maksuhaldur kaebajat tasuma 68 056,89 eurot (tl 10). Vastustaja on 13.09.2016 otsusega nr 12.2-3/020104-65 tunnistanud osaliselt kehtetuks käesolevas asjas vaidlustatud 30.08.2016 otsuses nr 8-3.1/27295 esitatud intressinõude ning kustutas aktsiaseltsi ERTS EKKA poolt tasumisele kuuluva intressi perioodi 30.08.2015 kuni 08.07.2016 eest, kokku summas 25 892,76 eurot (tl 27-28). Maksuhaldur lähtus seejuures mõistliku menetlusaja kriteeriumist, märkides, et MTA ei teostanud menetlustoiminguid kaebaja maksumenetluses ajavahemikus 12.03.201407.07.2016 kokku 314 päeval ning viivitused ei olnud tingitud selle menetlusega seotud asjaoludest. Maksuhaldur leidis, et otsuses välja toodud perioodide eest ei ole intresside 4(8)
3-16-1853
nõudmine õigustatud ning maksumenetlus oleks pidanud lõppema 314 päeva varem ehk 29.08.2015.
13.MKS § 115 lg-s 1 on sätestatud, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 115 lg 3 näeb ette, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 10 päeva. Eeltoodud intressi määr on 0,06 protsenti päevas (MKS § 117 lg 1).
14.Praegusel juhul tuleneb kaebajale suunatud intressinõude ulatus MTA 13.09.2016 otsusest nr 12.2-3/020104-65 koostoimes praeguses asjas vaidlustatud otsusega. Maksuhaldur märkis 13.09.2016 otsuses, et lõplik maksuotsusega määratud maksusummalt tasumisele kuuluv intressisumma sõltub maksukohustuse tasumise hetkest. Kaebaja ei ole MTA 13.09.2016 otsust nr 12.2-3/020104-65 vaidlustanud.
15.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning sellest ei selgu intressisumma kujunemine.
15.1.Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (MKS § 95) kohta käivaid sätteid (MKS § 115 lg 3 ls 3). MKS § 95 lg 2 ls 2 kohaselt peab maksuotsusest selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud.
15.2.Kohus nõustub vastustajaga esmalt selles, et seadusest tulenevalt peab maksukohustuslane intressisumma ise arvutama (MKS § 115 lg 1). Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuses on see kaebaja kohustus selgelt välja toodud. Samas on maksuhaldur märkinud, et tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud otsuse lisas (intressiarvestuse kaart), kus on märgitud viivitatud päevade arv ja intressimäär. Maksuhaldur on otsuses esitanud ka intressiarvutuse metoodika: tähtpäevaks tasumata maksusumma on korrutatud viivitatud päevade arvuga ja intressimääraga.
15.3.MKS § 95 lg-st 2 ja § 115 lg 3 ls-st 3 tulenevalt peab intressinõue vastama MKS §-s 46 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul sisaldab vaidlustatud otsus maksu määramise haldusakti kohustuslikke vormielemente (MKS § 46 lg-d 2-5), sh ilmneb otsusest koos selles viidatud lisaga (intressiarvestuse kaart), milliste perioodide ja milliste maksude lõikes intress on kujunenud. Kui ka vaidlustatud otsusest ei pruugi otsesõnu selguda selle seos maksu määramise aluseks olnud maksuotsusega, on maksuhaldur märkinud, et on tuvastanud, et kaebaja pole tasunud talle määratud maksusummat tähtpäevaks ega arvestanud ja tasunud tasumata maksusummalt intressi. Kaebajale oli praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajaks juba teada 08.07.2016 maksuotsuse sisu (sh intressikohustuse osas) ning ta oli selle halduskohtus vaidlustanud (kaebus haldusasjas nr 3-16-1602 on esitatud 08.08.2016). Seega ei nõustu kohus kaebaja väidetega ebapiisava põhjendamise kohta, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise.
5(8)
3-16-1853
16.Kaebaja väidab ka ärakuulamiskohustuse täitmata jätmist intressinõude tegemisel. Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud intressinõudest teada alles selle kättetoimetamisel, kaebajalt ei küsitud arvamust ega tutvustatud talle otsuse projekti, millele ta saanuks vastuväiteid esitada.
16.1.Vastustaja on seisukohal, et intressi tasumise kohustus tuleneb seadusest ja tegemist pole maksuhalduri kaalutlusotsusega. Vastustaja leiab, viidates seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et tegemist pole isiku kahjuks tehtud otsusega, vaid intressinõude eesmärgiks on nii riigi varaliste huvide kaitsmine kui ka maksumaksja ja maksu kinnipidaja motiveerimine rahalisi kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus nõustub selle seisukohaga (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-15-16, p 109).
16.2.Kohtu arvates ei ole ärakuulamata jätmine siiski intressinõude puhul automaatselt lubatav. Seda kinnitab ka kohtupraktika. Riigikohus on 03.05.2017 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-80-16 (p 18) leidnud järgmist. MKS § 13 reguleerib maksukohustuslase ärakuulamist, olles seega erinormiks võrreldes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 40. MKS § 13 lg 1 järgi on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. MKS § 13 lg 2 p 2 näeb sarnaselt HMS § 40 lg 3 p-ga 2 ette, et maksukohustuslasele ei tule tagada lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigust, kui maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Sellest normist nähtub üheselt, et erand ärakuulamiskohustusest on kohaldatav vaid menetluses, kus haldusorganil on olnud isikuga varem kontakt: viimane esitas avalduse, taotluse või on andnud seletuse. Samas leidis Riigikohus, et isegi kui intressinõude esitamisele eelnenud haldusmenetluses ei olnud isikuga kontakti, kuid teave maksuintressi tasumise kohustuse, intressi suuruse ja arvutusmetoodika kohta sisaldus maksuotsuses ja enne selle andmist kuulati isik ära ja teave arvestusliku intressi kohta on kättesaadav ka e-maksuametis, ei saa intressi maksmise kohustus olla isikule üllatuslik. Riigikohus rõhutas ka, et asjaolude koosmõju hinnates on oluline, et intressinõude esitamisel puudub maksuhalduril kaalumisruum (viidatud otsus, p-d 19 ja 20).
16.3.Praegusel juhul puudus vaidlus selles, et kaebaja on ära kuulatud maksuotsuse tegemise menetluses (08.07.2016 otsus nr 12.2-3/020104-64 p 3, tl 76p-78p). Kohtud ei ole haldusasjas nr 3-16-1602 tuvastanud uurimis- ega ärakuulamiskohustuse rikkumist maksuotsuse andmise menetluses. Maksuotsuse sissejuhatavas osas on märgitud, et maksusumma tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates (MKS § 95 lg 5). Tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas. Samas on ka märgitud, et intressisummat on võimalik teada saada e-maksuameti/e-tolli rubriigis „Nõuded ja kohustused“1 või MTA teenindusbüroodes (tl 70).
16.4.Eelnevat arvestades leiab, kohus et kaebaja täiendavalt ära kuulamata jätmine enne intressinõude esitamist ei kujuta endast menetlusviga, mis tingiks haldusakti tühistamise. Intressi maksmise kohustus ei saanud olla kaebajale ka üllatuslik (vt ka viidatud lahend asjas 3-3-1-80-16, p-d 19 ja 20).
17.Kaebaja on kaebuses väitnud, et maksuhaldur pole intressinõude tegemisel arvestanud nõude kujunemise asjaolusid, sh ebamõistlikult pikka menetlusaega. Kaebaja on märkinud, et pikaajalise menetluse korral, mis ei võimalda ette näha maksukohustuse lõplikku suurust, on põhjendatud intressinõude kustutamine MKS § 114 lg 3 alusel ebamõistliku menetlusaja osas. Kaebaja on seejuures osundanud Riigikohtu 06.03.2015 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-78-14.
17.1.Vastustaja on 13.09.2016 otsusega nr 12.2-3/020104-65 tunnistanud vaidlustatud 30.08.2016 otsuses esitatud intressinõude osaliselt kehtetuks, s.o 25 892,76 euro ulatuses (tl 271
Vt ka https://www.emta.ee/et/ariklient/maksukorraldus-maksude-tasumine/intresside-tasumine
6(8)
3-16-1853
28). Arvestades läbiviidud maksumenetluse mahukust ning maksukohustuslase poolt kaasaaitamiskohustuse täitmist, leidis maksuhaldur, et mõistlik maksumenetluse kestus sellise maksumenetluse puhul on 643 päeva. Intressi kustutamisel tuleb maksukohustuslane asetada olukorda, mis oleks olnud, kui maksumenetlus ei oleks viibinud. Maksuhaldur leidis, et otsuses nimetatud perioodide eest ei ole intresside nõudmine õigustatud ning maksumenetlus oleks pidanud lõppema 314 päeva varem ehk 29.08.2015. Seega on maksuhalduri arvates põhjendatud arvestada intressi kuni 29.08.2015 (k.a).
17.2.Maksuhaldur on intressinõuet vähendanud 13.09.2016, st isegi veel enne, kui kaebaja käesolevas asjas kohtule 15.09.2018 kaebuse esitas. Seega on maksuhaldur tunnistanud menetluse ebamõistlikku kestust ning sellele vastavalt ka intressinõuet vähendanud. Kaebaja ei ole hilisemas menetluses oma seisukohta selles osas korrigeerinud. Kaebaja ei ole ka haldusasja kirjalikus menetluses esitanud ühtegi sisulist seisukohta ega täiendavaid tõendeid. Kohtu hinnangul puudub eelnevat arvestades alus pidada intressinõuet õigusvastaseks ka põhjusel nagu poleks vastustaja arvestanud nõude suurust mõjutanud asjaoludega, sh ebamõistliku menetlusajaga.
18.Kaebaja väitel on intressinõue ka vähemalt osaliselt aegunud. Kaebaja viitab seejuures kohtumäärusele haldusasjas nr 3-14-312, millega kohus andis MTA-le loa aresti seadmiseks kaebaja ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks summas 40 215 eurot 80 senti. Kaebaja leiab, et sellest ajast tuleb hakata ka arvestama maksukohustuse täitmise ja intressinõude aegumist.
18.1.Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. (MKS § 118 lg 1). Säte kehtib selles sõnastuses alates 01.07.2013. Sätte muutmise eesmärk oli seletuskirja järgi see, et maksuotsus tekitab n-ö uue maksukohustuse ja kogu maksuotsusel on üks ühtne intressi arvestamise aegumistähtaeg – see, millised on erinevad maksukohustused ehk n-ö põhivõlad ja millal need tasuti, ei ole erinevalt varem kehtinud normist oluline (maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 414 SE seletuskiri, lk 10; viidatud lahend asjas nr 3-3-1-80-16, p 27). See, milliseid maksukohustusi maksuotsus puudutab, ei ole intressi arvestamise aegumisel oluline. Intressinõuet ei esitata pärast selle tähtaja möödumist ning intressinõude aegumisele kohaldatakse MKS § 98 lõikes 4 sätestatut (MKS § 118 lg 3).
18.2.Kohus nõustub vastustajaga, et intressinõude aegumistähtaeg ei saa hakata kulgema nn eelaresti lubamisest. Kohus andis 19.03.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-312 loa kaebaja ettemaksukonto arstimiseks prognoositava maksusumma ulatuses, kuid sel hetkel ei olnud veel maksusummat määratud. Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist maksuhalduri taotluse alusel (MKS § 1361) on ennetav abinõu, mida kohaldatakse, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane ning selle abinõu kohaldamise ajal ei ole veel täit kindlust, et maksukohustust kindlaks määrav otsus lõpptulemusena igal juhul tehakse (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)-c)).
7(8)
3-16-1853
18.3.Vastustaja on 08.07.2016 maksuotsuses märkinud: „Maksuotsus loetakse p 1 nimetatud summa (40 215,80 euro) ulatuses täidetuks AS Erts Ekka poolt maksustamisperioodil oktoober 2013 alusetult deklareeritud ja äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammakse arvelt, millele Tallinna Halduskohtu 19.03.2014 määrusega nr 3-14-312 antud loal on seatud eelarest käesoleva maksuotsuse täitmise tagamiseks.“ Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur seejuures silmas pidanud, et maksuotsus olnuks täidetud juba eelarestiks loa andmise hetkest. Vastustaja märgib põhjendatult, et asjas nr 3-14-312 arestitud ettemaksukontole laekuvaid summasid ei saanud pidada maksuotsuse täitmiseks, kuna sel ajal puudus maksuotsusega määratud maksukohustus. Arestitud ettemaksukonto summasid ei saanud riik kasutada samaväärselt laekuva maksutuluga.
18.4.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et intressinõuet ei saa pidada ka osaliselt aegunuks.
19.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt on selle seni kehtivas osas (s.t osas, mida vastustaja pole 13.09.2016 nr 12.2-3/020104-65 otsusega kehtetuks tunnistanud) õiguspärane ning puuduvad alused selle tühistamiseks.
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kumbki pool ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega kuludokumente. Ainsaks tõendatud menetluskuluks on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivud (kokku 795 eurot). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud. Seetõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).