Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 3. oktoober 2016, Tartu
Haldusasi
Aktsiaseltsi ERTS EKKA kaebus Maksu- ja Tolliameti
30.augusti 2016. a otsuse nr 8-3.1/27295 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. septembri 2016. a määrus Aktsiaseltsi ERTS EKKA määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja aktsiaselts ERTS EKKA Esindaja v.-adv Helmut Pikmets Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
3-16-1853
RESOLUTSIOON
Jätta aktsiaseltsi ERTS EKKA määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. septembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts ERTS EKKA esitas 24. augustil 2016 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse tekkinud enammakse tagastamiseks summas 9356,40 eurot.
8.augusti 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 kohustas MTA aktsiaseltsi ERTS EKKA tasuma maksusumma 140 332,08 eurot. Kaebaja tasus selle maksusumma ning vaidlustas nimetatud otsuse (haldusasi nr 3-16-1602). MTA esitas 30. augusti 2016. a otsusega nr 8-3.1/27295 aktsiaseltsile ERTS EKKA intressinõude 77 413,29 eurot, jättis intressi tagastusnõude rahuldamata ning tasaarvestas tagastusnõude summa 9356,40 eurot intressinõudega. Maksuhaldur kohustas aktsiaseltsi ERTS EKKA tasuma intressivõlga summas 68 056,89 eurot kümne päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates.
2.Aktsiaselts ERTS EKKA esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on vastustaja arvestanud kaebajale intressi, mis on osaliselt
aegunud ning kuulub olulises osas kustutamisele. Koos kaebusega esitas aktsiaselts ERTS EKKA esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis nimetatud otsuse kehtivuse peatamist. Taotluse kohaselt võib intressinõude sundtäitmise peatamata jätmine tuua kaebajale suure tõenäosusega kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Kaebajal ei ole rahalisi vahendeid kohustuse täitmiseks. Lisaks halveneksid kaebaja majandusnäitajad. Kohustuse kohene kajastamine kaebaja raamatupidamises annab vale signaali kreeditoridele ning mõjutab kaebaja igapäevast majandustegevust. Intressinõude täitmise peatamata jätmine võimaldab makshalduril arestida kaebaja arvelduskontod. Taotluse rahuldamata jätmine võib kaasa tuua kaebaja pankrotistumise. Kaebaja hinnangul on kaebus perspektiivikas.
3.Tartu Halduskohtu 19. septembri 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti aktsiaseltsi ERTS EKKA esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruses leiti, et kaebust ei saa hetkel küll ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuid samas ei ole see ka ilmselgelt perspektiivikas. Taotluse rahuldamata jätmise poolt on asjaolu, et veenvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud pöördumatult kahjulike tagajärgede oht kaebajale. Üksnes majandusliku olukorra raskenemine ei saa olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Lisaks võib hilisemalt osutuda raskendatuks või võimatuks intressinõude sissenõudmine. Kaebaja õiguste hilisem kaitse ei ole võimatu ega raskendatud, kuna kaebajale positiivse kohtuotsuse korral on tal võimalik lisaks maksusummale nõuda ka intressi vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 116 ja 117. Kaebajal on võimalik oma õiguste riivet vähendada, taotledes maksuvõla ajatamist. Vastustaja on 13. septembri 2016. a otsusega nr 12.2-3/020104-65 tunnistanud vaidlusaluse otsuse osaliselt kehtetuks, vähendades kaebajalt välja nõutavat intressisummat 25 892,76 euro võrra. Seega on vaidlusaluse otsusega nõutavast intressinõudest vaja tasuda veel 42 164,13 eurot. Halduskohus leidis, et avalik huvi maksude laekumise tagamiseks kaalub käesoleval juhul üles kaebaja õiguste mõningase riive.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Aktsiaselts ERTS EKKA esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
19.septembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning esialgset õiguskaitset kohaldada. Määruskaebuse põhjendused:
4.1.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuna intressinõue on osaliselt kehtetuks tunnistatud, mis annab alust kahelda intressinõude õiguspärasuses.
4.2.Halduskohus ei ole määruses analüüsinud kaebaja finantsolukorda. Kaebajal puuduvad intressinõude täitmiseks rahalised vahendid. Kaebaja on vahetult enne intressinõude esitamist tasunud 8. juuli 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 määratud maksukohustuse, mis on niigi suur koormus äriühingu eelarvele. Kaebaja ei ole ette näinud täiendavalt umbes 50 000-eurost intressi ja sellega kaasnevat tulumaksu tasumist oma eelarves. Niivõrd suure täiendava kohustuse kohene kajastamine kaebaja raamatupidamises tähendaks kaebaja jaoks täiendava kahjumi tekkimist viidatud summas. See aga annab ebaõige pildi kaebaja kreeditoridele, eelkõige Danske Bankile, kellele kaebaja esitab seoses laenusuhetega perioodilisi aruandeid. Lisaks kaasneb intressinõude täitmise peatamata jätmisega ka maksuvõla avalikustamine, mida esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu oleks võimalik vältida. Maksusumma ajatamine seda aga ei väldiks.
4.3.Alusetu on väide, et hilisem intressinõude sissenõudmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks, kuna kaebaja kavatseb jätkata oma majandustegevust.
4.4.Intressivõla kohene laekumine ei kaalu üles põllumajandussektoris tegutseva ettevõtja huvi jätkata majandustegevust.
5.MTA vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt:
5.1.Vastustaja ei tunnistanud 13. septembri 2016. a otsusega nr 12.2-3/020104-65 vaidlusalust otsust osaliselt kehtetuks mitte seetõttu, et intressinõue oleks õigusvastane, vaid seetõttu, et maksumenetluse kestus oleks MTA hinnangul pidanud olema lühem.
5.2.Intressinõude aluseks on maksuotsus, mille kohaselt on kaebaja oma maksuarvestuses valeandmeid esitanud, mistõttu on õiglane ka maksuvõla avalikustamine.
5.3.Kuigi kaebaja on väitnud, et jätkab oma tegevust, on ta esialgse õiguskaitse taotluses viidanud ka sellele, et taotluse rahuldamata jätmine võib kaasa tuua äriühingu pankrotistumise ja lõpetamise. See viitab sellele, et intressinõue võibki jääda tasumata. Lisaks on maksumenetluses selgunud, et kaebaja on ka varasemalt maksuarvestuses ebaausalt käitunud, seega ei ole tema väited jätkamise kohta usutavad.
5.4.Äriühingul ei ole kinnisvara, registervarana omab ta ainult 2003. a väljalaskega laadurit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg-de 1 ja 3 alusel tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel analüüsida, kas taotluse rahuldamata jätmise tõttu võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Lisaks tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Aktsiaseltsi ERTS EKKA hinnangul toob esialge õiguskaitse kohaldamine äriühingule kaasa majanduslikud raskused ning võib viia äriühingu pankrotistumiseni. Ühtlasi ei näe äriühing, et tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid veel ühe täiendava kohustuse tasumiseks, kuna ta on ära tasunud MTA 8. juuli 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 nõutud maksusumma 140 332,08 eurot. Nimetatud maksuotsuse on kaebaja ka vaidlustanud ning see on registreeritud haldusasjana nr 3-16-1602. Lisaks on määruskaebuses märgitud, et maksuvõla avalikuks tegemine võib mõjuda negatiivselt kaebaja suhetele panga ning äripartneritega.
9.Analüüsides kaebaja finantsolukorda, leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja bilansist ja kasumiaruandest (tl 16), mis on esitatud koos esialgse õiguskaitse taotlusega ja kajastab 2016. a esimest kaheksat kuud nähtub, et kaebajal on käibevara kokku 824 922 eurot. Kui võrrelda seda eelmise majandusaasta aruandest nähtuva käibevaraga seisuga 31. detsember 2015, mil kaebajal oli käibevara 788 185 eurot, on hetkeseisuga käibevara isegi suurenenud. Samas on kaebaja lühiajalised kohustused võrreldes
31.detsembri 2015. a seisuga suurenenud – kui tollal oli kaebajal lühiajalisi kohustusi summas 232 328 eurot, siis 31. augusti 2016. a seisuga on neid 484 972 eurot. Teisalt on kaebaja eelmiste perioodide jaotamata kasum 560 842 eurot. Eelnevast järeldub, et nõutava intressisumma 42 164,13 eurot tasumise järgselt ei ähvarda äriühingut majandustegevuse lakkamine ega majanduslikesse raskustesse sattumine.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib ka asjaolu, et kaebaja ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist (MKS § 111 lg 1). Ka maksuvõla avalikustamine ja võimalik maine kahjustamise oht ei too kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Tegemist on pelgalt abstraktse väitega, mida ei toeta konkreetsed asjaolud. Maksukohustuslase huvi maksuvõla avalikustamise edasilükkamise kohta peab olema konkreetne ja oluline (Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2012. a määrus haldusasjas nr 3-12-595, p 7). Juhul kui kaebaja peab maksuvõla avalikustamist väga kaalukaks negatiivseks tagajärjeks, on tal selle vältimiseks
võimalik maks tasuda (Tartu Ringkonnakohtu 1. augusti 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-1364, p 11).
11.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, puudub vajadus avalike ja kaebaja huvide analüüsimiseks ning kaebuse perspektiivikuse hindamiseks.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb aktsiaseltsi ERTS EKKA määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. septembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.