Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1604
Haldusasi
Taumant OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. juuli 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/023821-19 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Taumant OÜ, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Meelis Rohtlaan
Menetluse alus ringkonnakohtus
Taumant OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Taumant OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
25.oktoobri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1604 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. novembril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-1604 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 24.04.2014 teate nr 12.2-3/023821-1 ja 14.05.2014 korralduse nr 12.2-3/023821-2 alusel Taumant OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2014. a märts. Kontrolli tulemuste kohta koostas MTA 20.06.2016 kontrollakti nr 12.2-3/023821-18.
2.Maksu- ja Tolliamet nõudis 18.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/023821-19 Taumant OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud 2014. a märtsi tagastusnõude summas 102 900 eurot ning luges maksuotsuse Tallinna Halduskohtu 08.08.2014 määruse nr 3-14-51698 alusel eelarestitud 2014. a märtsi käibemaksu enammakse (summas 102 900 eurot) arvel täidetuks. Taumant OÜ deklareeris 2014. a märtsi käibedeklaratsioonil (KMD) juveelitoodete ja kullagraanulite ostu- ja müügitehinguid Refining Group OÜ-ga ning SB Finance Manager SIA-ga, mille tulemusel tekkis äriühingul käibemaksu enammakse summas 102 900 eurot. Maksuhaldur vähendas kontrolli tulemusena Taumant OÜ 2014. a märtsi 20% määraga maksustatavat käivet 617 164,18 euro võrra ja sellelt arvestatud käibemaksu 123 432,84 euro võrra, 0% määraga maksustatavat kauba ühendusesisest käivet 526 400 euro võrra, sisendkäibemaksu 226 332,84 euro võrra, kauba ja teenuse ühendusesisest soetamist 617 164,18 euro võrra ning erikorra alusel maksustatava kulla käivet 617 161,42 euro võrra. 1)
Taumant OÜ ei ole 2014. a märtsis Refining Group OÜ-lt juveelitooteid soetanud ning Refining Group OÜ-ga vormistatud ostu-müügitehingutes puudus kaup. Sellest tulenevalt on Taumant OÜ kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult Refining Group OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaksu 102 900 eurot.
2)
Taumant OÜ ei ole 2014. a märtsis SB Finance Manager SIA-le juveelitooteid müünud ning SB Finance Manager SIA-ga vormistatud ostu-müügitehingutes puudus kaup. Sellest tulenevalt on Taumant OÜ kajastanud 0% määraga maksustatava ühendusesisese käibe hulgas alusetult SB Finance Manager SIA-le väljastatud arveid summas 526 400 eurot.
3)
Taumant OÜ ei ole 2014. a märtsis SB Finance Manager SIA-lt kullagraanuleid soetanud ning SB Finance Manager SIA-ga vormistatud ostu-müügitehingutes puudus kaup. Sellest tulenevalt on Taumant OÜ alusetult kajastanud kauba ühendusesisest soetust SB Finance Manager SIA-lt summas 617 323,46 eurot.
4)
Taumant OÜ ei ole 2014. a märtsis Refining Group OÜ-le kullagraanuleid müünud ning Refining Group OÜ-ga vormistatud ostu-müügitehingutes puudus kaup. Sellest tulenevalt on Taumant OÜ alusetult kajastanud erikorra alusel maksustatava kulla käibe hulgas Refining Group OÜ-le väljastatud arveid summas 617 161,42 eurot.
5)
Taumant OÜ ei ole 2014. a märtsi KMD-l kajastanud teenuse ühendusesisest soetamist Soome äriühingult Kuljetus Fagerlund Oy. Sellest tulenevalt suureneb Taumant OÜ 2014. a märtsi 20% määraga maksustatav käive 159,28 euro võrra ning arvestatud käibemaks ja sisendkäibemaks 31,86 euro võrra.
2(8)
3-16-1604
3.Taumant OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 08.08.2016 kaebuse MTA 18.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/023821-19 tühistamiseks. Maksuotsuse järeldused põhinevad üksnes oletustel ja tõendite ebaõigel hindamisel. Maksuotsuse põhjendustes on korduvalt tuginetud kaebajaga seotud erinevate isikute väidetele, kuid pole võetud arvesse, et lepingute, arvete ja aktide alusel on osutatud reaalseid teenuseid ning müüdud reaalset kaupa. Tehingute kohta on sõlmitud lepingud, mis kinnitavad poolte vahelisi majanduslikke suhteid. Tehingute alusel väljastatud arved vastavad raamatupidamise seaduse (RPS) ja käibemaksuseaduse (KMS) nõuetele. Kõik arved on tasutud ja pooled on kajastanud tehinguid oma käibemaksuarvestuses. Kontrollaktis välja toodud vastuolud erinevate osapoolte seletustes on pigem formaalsed ning võivad olla kantud isikute subjektiivsetest kriteeriumitest ja mälust ühe või teise sündmuse talletamisel. Kauba olemasolu pole tagantjärele võimalik enam tõendada muul viisil kui üksnes dokumentaalselt, kuna kaup on ammu edasi müüdud. MTA loogikat järgides oleks võimalik alati väita, et tehinguid pole toimunud ja kaupa pole müüdud.
4.Maksu- ja Tolliamet palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja etteheited maksuotsusele on ebakonkreetsed ja sisutühjad ning kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas tõendavad lepingud, arved ja aktid usaldusväärselt, et vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingud on reaalselt toimunud. MTA on asunud seisukohale, et vaidlusalustes tehingutes kaupa tegelikult ei liikunud ja tegemist oli näilike tehingutega. Maksuotsuse järeldusi ei saa ümber lükata pelgalt väitega, et kaup on reaalselt soetatud. Kaebaja esitatud lepinguid on kontrollaktis analüüsitud ning jõutud järeldusele, et pooled ei järginud lepingutes kokkulepitut. Puudus kauba koguse ja kvaliteedi vastuvõtu korra juhend, kuigi lepingu kohaselt pidi selline juhend olema vormistatud. Puuduvad tõendid, et kaupa oleks ühel või teisel viisil kontrollitud, kuigi lepingu kohaselt tuli kaupa kontrollida. Lepingu kohaselt toimus kauba partii ettevalmistamine tellimuse alusel, kuid tellimused puuduvad. Tasumise viisi ehk kohustuste tasaarveldust ei ole pooled omavahel kokku leppinud, kuigi kõik lepingu muudatused tuli vormistada kirjalikult. Kaebaja esitatud arved ei vasta nõuetele. Arvetel puuduvad kauba väljastamise kuupäevad ja neil ei ole märgitud käibemaksumäära kohaldamise alust. Kauba üleandmise-vastuvõtmise aktides puudub kauba üle andnud isiku nimi ning kauba üleandmist ei saanud aktides märgitud kuupäevadel toimuda. Vaidlusaluste tehingute reaalset toimumist ei saa järeldada asjaolust, et kaebaja tehingupartnerid on need samuti deklareerinud. MTA tuvastas, et tootekirjelduse koostamise ja hinnaläbirääkimise osas antud selgitused on omavahel vastuolus. Kui isikute selgitused sama asjaolu kohta on erinevad, ei ole alust väita, et vastuolud on vaid formaalsed.
5.Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2017 otsusega Taumant OÜ kaebuse rahuldamata, nõustudes HKMS § 165 lg 2 alusel MTA 18.07.2016 maksuotsuse põhjendustega. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vaidlusalused juveelitoodete ostu- ja müügitehingud on näilikud (st tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud) ning tehtud alusetu maksueelise saamise eesmärgil. Kui MTA on tõendanud põhjendanud kahtlust, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, läheb tõendamiskoormus maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 järgi üle maksukohustuslasele (vt Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p-d 13 ja 15). Maksuotsuse järelduste veenva ümberlükkamise asemel on kaebaja piirdunud üldsõnaliste vastuväidetega. MTA järeldustega mittenõustumine ja viide lepinguvabadusele ei ole maksuotsuse tühistamiseks piisav. Kontrollaktist nähtuvalt on maksuhaldur kaebaja viidatud lepinguid, arveid ja akte piisavalt analüüsinud ning tuvastas, et lepingutes kokkulepitut ei järgitud, kaebaja arvetel puuduvad kauba väljastamise kuupäevad ja viited käibemaksumäära kohaldamise alusele, aktidele ei ole märgitud kauba üle andnud isikut ja aktide kuupäevadel ei saanud kauba üleandmist toimuda. Kaebuses viidatud lepingud, arved ja aktid ei saa tõendada tehingute reaalset toimumist, sest maksumenetluses tuvastatud asjaolud seavad kahtluse alla nende usaldusväärsuse. Asjaolu, et kaebaja tehingupartnerid on vaidlusalused tehingud samuti deklareerinud, ei oma määravat tähtsust olukorras, kus vastustaja on põhjendatult tuvastanud tehingute mittetoimumise. 3(8)
3-16-1604
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Taumant OÜ palub 23.11.2017 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Maksuhalduri ja halduskohtu järeldused põhinevad üksnes oletustel ning ei ole kooskõlas kohtumenetluse käigus uuritud tõenditega. Halduskohus ei ole oma otsust põhjendanud (HKMS § 157 lg 1 ja § 158 lg 1 rikkumine). Apellant jääb esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde, et lepingud, arved ja aktid tõendavad tehingute reaalset toimumist ning MTA viidatud vastuolud on üksnes formaalsed. Maksuhalduril ega kohtul ei ole õigust kirjutada ette, millisel viisil ja kuidas peaksid isikud oma majandustegevust juhtima, vaid oletuste asemel tulnuks hinnata konkreetseid fakte. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik väita, et kaupa ei ole soetatud ega võõrandatud, kui tehingute kohta on olemas kõik dokumendid ja kõik tehingupartnerid on tehingud deklareerinud. MTA ega kohus ei ole selgitanud, milliste muude tõendite alusel oleks kaebajal üldse võimalik veel kauba liikumist tõendada (arvestades, et kaup on ammu edasi müüdud). Maksuotsuse loogikast lähtudes peaks isik hakkama maksuhaldurit alati tehingute juurde kutsuma, et hiljem poleks võimalik väita, et dokumendid ei tõenda midagi ja tehinguid tegelikkuses ei toimunud.
7.Maksu- ja Tolliamet palub 16.01.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes 19.10.2016 vastuses esitatud seisukohtade juurde. Näilike tehingute kajastamine tehinguosaliste käibedeklaratsioonidel ei tähenda, et tegemist on reaalsete tehingutega, sest isegi kui neid on deklareeritud, puudus selleks alus. Tehingute kohta vormistatud dokumendid ei kinnita samuti automaatselt tehingute toimumist, sest maksuhalduri hinnangul ei ole need usaldusväärsed. Puudub ka võimalus määrata kindlaks dokumentide ja tõendite nimekirja, mille olemasolu korral saaks väita, et tehingute reaalne toimumine on tõendatud. Kui puuduvad asjaolud, mis seaksid tehingu toimumise kahtluse alla, siis võib tehingu tegelikku toimumist piisavalt tõendada juba ainuüksi nõuetekohane arve. Praegusel juhul on maksumenetluses aga kogutud selliseid tõendeid ja tuvastatud asjaolusid, mis veenvalt tõendavad, et apellant on osalenud maksupettuse toimepanemises.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Taumant OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.HKMS § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Praegusel juhul on Taumant OÜ nii kontrollakti kohta esitatud 11.07.2016 eriarvamuses (MTA 19.10.2016 vastuse lisa 5) kui ka maksuotsuse peale esitatud 08.08.2016 kaebuses (tl 3-4p) üldsõnaliselt märkinud, et maksuhalduri järeldused põhinevad üksnes oletustel ja tõendite ebaõigel hindamisel ning kõik vaidlusalused tehingud on reaalselt toimunud ja deklareeritud õigesti. Vaatamata sellele, et võrreldes äärmiselt lakoonilise eriarvamusega, on kaebaja kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et tema hinnangul kinnitavad vaidlusaluste tehingute tegelikku toimumist nende tehingute kohta vormistatud nõuetekohased dokumendid (lepingud, arved, aktid), arvete tasumine ja tehingute deklareerimine kõigi osaliste poolt ning MTA viidatud vastuolud on pelgalt formaalsed, ei ole kaebaja senini esitanud ainsatki konkreetset põhjendust, kuidas on maksuhaldur hinnanud tõendeid ebaõigesti. Seetõttu võis halduskohus põhjendatult nõustuda MTA 18.07.2016 maksuotsuses (tl 5-7) ja selle lahutamatuks 4(8)
3-16-1604 osaks olevas MTA 20.06.2016 kontrollaktis (tl 8-39p) tehtud järeldustega. Halduskohus on lisaks vastanud kaebaja väidetele selgelt, et lepingud, arved ja aktid ning tehingute deklareerimine ei saa kinnitada tehingute tegelikku toimumist, sest need ei ole muude maksumenetluses kogutud tõendite põhjal usaldusväärsed. Kokkuvõttes võis halduskohus praegusel juhul tugineda HKMS § 165 lg-le 2 ning seda ei saa käsitada kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena.
10.MKS §-st 150 tulenevalt saab tõendamiskoormus maksukohustuslasele üle minna vaid tingimusel, et maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (nt Riigikohtu 18.12.2017 otsus nr 3-15-2961, p 15; 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, p 20). MTA 18.07.2016 maksuotsus koos selle lahutamatuks osaks oleva MTA 20.06.2016 kontrollaktiga vastavad ringkonnakohtu hinnangul sellele nõudele täielikult. Maksuhaldur on kontrollaktis põhjalikult analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ja põhjendanud neist tehtud järeldusi, mistõttu on kaebajal MKS § 150 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja vastuväited maksuotsusele on sellele vaatamata jäänud vaid üldsõnalisteks, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik neile ka üksikasjalikult vastata, vaid kohus saab hinnata üksnes seda, kas maksuhaldur on kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludest teinud loogilised ja eluliselt usutavad järeldused.
11.Maksuhaldur on kõigi Taumant OÜ poolt 2014. a märtsis deklareeritud vaidlusaluste tehingute (s.o juveelitoodete ja kullagraanulite soetamine ja edasimüümine) osas leidnud, et tehingute kohta vormistatud dokumentide alusel ei ole tegelikkuses mingit kaupa liikunud, vaid dokumendid on koostatud üksnes maksueelise saamise eesmärgil. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud tehingute toimumise kinnitamiseks lepingud, arved ja kauba üleandmisevastuvõtmise aktid. Arvete tasumine on toimunud tasaarveldustega (s.o Refining Group OÜ-lt soetatud ja SB Finance Manager SIA-le edasi müüdud juveelitoodete eest on Taumant OÜ tasaarvelduste korras tasunud SB Finance Manager SIA-lt soetatud ja Refining Group OÜ-le edasi müüdud kullagraanulitega – vt 14.04.2014 tasaarveldusdokument – MTA 19.10.2016 vastuse lisa 62) ning kaebaja kinnitusel on kõik tehingutes osalenud äriühingud need ka deklareerinud.
12.Ringkonnakohus rõhutab, et maksuhalduril on kohustus hinnata kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Seetõttu ei saa pelgalt tehingute kohta koostatud dokumentide formaalne korrektsus ja tehingute kajastamine väidetavate osaliste maksudeklaratsioonides (Läti maksuhalduri vastusest SCAC-päringule nähtub iseenesest, et näiteks SB Finance Manager SIA on tehingud tõepoolest deklareerinud – MTA 19.10.2016 vastuse lisad 118–119) kinnitada tehingute tegelikku toimumist, kui muud kontrollimenetluses kogutud tõendid seavad põhjendatult kahtluse alla nende usaldusväärsuse. Kui väljastatud arvetel kajastatud majandustehinguid ei ole reaalselt toimunud, pole ka võimalik väita, et arve vastaks KMS § 37 või RPS § 7 nõuetele. Tehingutest möödunud aega ja tehinguosaliste esindajate või muude isikute eeldatavat võimet konkreetseid sündmusi tagantjärele mäletada, samuti nende võimalikke põhjuseid kallutatud ütluste andmiseks, tuleb kahtlemata võtta isikute seletuste hindamisel arvesse, kuid see ei tähenda, et pärast teatud aja möödumist ei saakski maksuhaldur tugineda tehingute mittetoimunuks lugemisel (st dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuse hindamisel) isikute ütlustele. Sellest ei järeldu ka nõuet, et maksukohustuslane peaks hakkama kõiki tehinguid ebamõistlikult üksikasjalikult jäädvustama või kutsuma nende juurde tunnistajaks maksuhalduri esindaja. Maksukohustuslane peab oma ettevõtlustegevuse korraldama viisil, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (nt Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, p 21). Kui asjas puuduksid tõendid, mis veenvalt kinnitavad, et kaebaja esitatud lepingutes, arvetel ja aktidel kajastatud majandustehinguid ei ole tegelikult toimunud (st dokumentide alusel mingit kaupa ei liikunud), siis võiks tehingute toimumise tõendamiseks iseenesest piisata juba olemasolevatest dokumentidest. 5(8)
3-16-1604
13.Taumant OÜ on esitanud Refining Group OÜ-lt juveelitoodete ostmise kohta 17.03.2014–26.03.2014 arved, lepingud ja aktid (MTA 19.10.2016 vastuse lisad 10–14, nimekirja järgi lisad 10–24) ning juveelitoodete SB Finance Manager SIA-le müümise kohta 17.03.2014–26.03.2014 arved, lepingud, aktid ja CMR-d (MTA 19.10.2016 vastuse lisad 96– 100, nimekirja järgi lisad 96–115). Maksuhaldur on kauba puudumist tehingutes järeldanud kokkuvõtlikult sellest, et kuigi tegemist oli hinnalise kaubaga, mille puhul on kõige olulisemateks kogus ja kvaliteet, ning sõlmitud lepingute p-d 4.1 ja 4.2 viitasid kauba vastuvõtu korra juhenditele, siis tegelikult mingeid juhendeid ei olnud ja kauba kontrollimist ei toimunud, ehkki Taumant OÜ juhatuse liige (perioodil 27.12.2013–31.10.2014) IM väitis oma 02.06.2014, 21.12.2015 ja 04.01.2016 seletustes (MTA 19.10.2016 vastuse lisad 25, 27 ja 28), et kaupa kontrolliti (Refining Group OÜ-s kohapeal tema enda, VS või TT poolt) ja sellel eesmärgil vormistati ka esialgsed aktid (mille olemasolu ei leidnud kontrollimenetluses siiski kinnitust). Varasem Refining Group OÜ tegevdirektor TT seevastu märkis 04.11.2015 seletustes (MTA 19.10.2016 vastuse lisa 30), et tema nende ehete kontrollimisega ei tegelenud (kuigi oli Refining Group OÜ-s ainsaks teemantide eksperdiks, mida on 18.03.2014 seletustes kinnitanud ka Refining Group OÜ juhatuse liige VS – MTA 19.10.2016 vastuse lisa 31), vaid vormistas Taumant OÜ koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel üksnes Refining Group OÜ arved.
14.Pidades silmas, et kajastatud tehingute objektiks olid väärisehted (27 teemantidega kuldehet koguväärtuses 514 500 eurot ilma käibemaksuta) või väärismetall (19,653 kg puhta kulla graanuleid koguväärtuses 617 323,46 eurot ilma käibemaksuta), millel puudusid igasugused sertifikaadid (olenemata sellest, et nende olemasolu ei olnud iseenesest nõutav), ei saa kauba kontrollimata jätmist pidada äris tavapäraseks, mida kinnitavad ka tehingute kohta vormistatud lepingud ja tehinguosaliste esindajate seletused. Tehingutes osalenud isikute vastuolulisi ütlusi kauba kontrollimise kohta ei ole alust pidada pelgalt formaalseks kõrvalekaldeks. Apellant ei ole esitanud mingeid sisulisi vastuväiteid maksuhalduri järeldusele, et IM ei saa pidada teemantide ja kulla kvaliteedi kontrollimiseks pädevaks isikuks (vt kontrollakti p 1.2.2.1 alap 2.6.1 ja p 1.4.2.1 alap 2.1.1 – tl 13 ja 33) ning Baltic Brilliant OÜ juhatuse liige EB kinnitas 07.11.2014 seletustes (MTA 19.10.2016 vastuse lisa 34), et tema ei ole IM tellimusel hinnanud ehetes olevaid teemante. Maksuhalduri kahtlust süvendab seegi, et Taumant OÜ-l puudus majandustegevuse registris väärismetalltoodete seaduse §-s 3 nõutud registreering väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo, hulgimüügi või jaemüügi kohta. Maksuhaldur on muu hulgas KEY 4U OÜ (praeguse ärinimega Techno City Eesti OÜ) maksumenetluses kogutud tõendite alusel tuvastanud, et tehingute ahela esimeseks ja viimaseks lüliks olnud äriühingutes (vastavalt BE7EP OÜ ja Easy-Clean OÜ) puudus üldse majandustegevus.
15.Isegi kui mõningaid maksuhalduri etteheiteid saaks üksikult võttes tõepoolest lugeda pigem formaalseteks (nt lepingute p-des 1.2 viidatud tellimusi ja kokkulepet ülekande asemel tasaarveldamise korras tasumiseks ei ole eraldi fikseeritud; IM viidatud raamlepingut ei ole maksuhaldurile esitatud; puudusid sertifikaadid, mida peetakse vähemalt 1-karaadiste teemantide puhul tavapäraselt siiski vajalikeks, sest nendeta on raske teemantehteid edasi müüa – vt MTA 19.10.2016 vastuse lisad 52–56; müügiarvetel viite puudumine 0% määraga käibemaksustamise alusele; juveelitoodete edasimüügil tarnetingimuste lahknevus lepingute eesti- ja venekeelses versioonis; müügiarvetel puuduvad viited KMS §-s 411 sätestatud kullamaterjali maksustamise erikorrale jm), võimaldavad need koostoimes muude tuvastatud asjaoludega siiski järeldada, et koostatud dokumendid ei kajasta tegelikke majanduslikke sooritusi, vaid nende vormistamisega on püütud üksnes jätta mulje tehingute toimumisest. Apellant ei ole esitanud mingeid selgitusi selle kohta, et kuigi SB Finance Manager SIA 6(8)
3-16-1604 31.03.2014 tasaarveldusdokumendist (MTA 19.10.2016 vastuse lisa 116) nähtuvalt tuli Taumant OÜ-l tasuda Läti äriühingule 104 020,61 eurot, ei ole seda kohustust täidetud ega ka nõutud selle täitmist (SB Finance Manager SIA loovutas nõude 12.05.2014 V.A.G. OÜ-le, tasaarveldades selle oma väidetava võlaga majandustegevust mitteomava V.A.G. OÜ ees, kelle juhatuse liige ei ole mingite tehingute tegemist kinnitanud), mis viitab dokumendi näilikkusele.
16.Taumant OÜ on esitanud SB Finance Manager SIA-lt kullagraanulite ostmise kohta 18.02.2014 lepingu (MTA 19.10.2016 vastuse lisa 192) ja 22.03.2014–29.03.2014 arved, aktid ja CMR-d (MTA 19.10.2016 vastuse lisad 165–173, nimekirja järgi lisad 165–191) ning kullagraanulite Refining Group OÜ-le edasimüümise kohta 06.03.2014 lepingu (MTA 19.10.2016 vastuse lisa 220) ja 17.03.2014–26.03.2014 arved ja aktid (MTA 19.10.2016 vastuse lisad 202–210, nimekirja järgi lisad 202–219). Maksuhaldur on järeldanud tehingutes kauba puudumist muu hulgas sellest, et kui IM kinnitusel toimus kauba tegelik üleandmine ja vastuvõtmine aktides märgitud kuupäevadel, siis nähtub aktidest, et Taumant OÜ võttis kauba SB Finance Manager SIA-lt vastu alles 22. ja 29.03.2014, kuid andis sama kauba Refining Group OÜ-le üle juba 17., 19., 21., 24. ja 26.03.2014. Tegemist on kahtlemata sisulise, mitte formaalse vastuoluga ning seda ei kõrvaldada kuidagi IM 02.06.2014 seletus, et kauba ostumüügitehingute vormistamine ja kauba faktiline üleandmine võibki toimuda erinevatel kuupäevadel. IM väited võimalikust laojäägi realiseerimisest on vastuolus Taumant OÜ raamatupidamise andmetega (mida maksuhaldur ei ole pidanud ka usaldusväärseteks – MTA 19.10.2016 vastuse lisa 222). Maksuhaldur on muu hulgas KEY 4U OÜ maksumenetluses kogutud tõendite alusel tuvastanud, et tehingute ahela esimeseks ja viimaseks lüliks olnud äriühingutes (vastavalt Easy-Clean OÜ ja BE7EP OÜ) puudus üldse majandustegevus. Sarnaselt juveelitoodetega tehtud tehingutega on MTA põhjendatult pidanud kullagraanulite ostu-müügi näilikkusele viitavaks asjaolu, et puuduvad igasugused andmed, et tehingutes liikunud kulda oleks üldse analüüsitud, mida ei saa pidada äris tavapäraseks (mh märkis Refining Group OÜ töötaja TZ 21.01.2016 seletustes, et VS soovis reeglina teada väga täpset kullaproovi, aga tema analüüsis röntgenaparaadiga üksnes kulla- ja hõbedamurdu või valandeid, katkisi ehteid, münte jmt, kuid mitte kullagraanuleid ning seda ei teinud Refining Group OÜ-s ka keegi teine ja kasutatav aparaat seda üldse ei võimaldanudki – MTA 19.10.2016 vastuse lisa 33).
17.Maksuhaldur on lisaks tuvastanud, et Taumant OÜ ei ole üheski teises kuus deklareerinud samas suurusjärgus käibe mahtu nagu 2014. a märtsis (526 400 eurot). Äriühing registreeriti käibemaksukohustuslasena 2013. a septembris ning perioodil 2013. a septembrist kuni 2014. a augustini on käivet deklareeritud keskmiselt 3837,32 eurot kuus. Taumant OÜ-l puudusid tegutsemiseks vajalikud majanduslikud vahendid (sh poleks vaidlusaluste tehingute toimumine olnud ilma tasaarveldusteta üldse võimalik) ning ta omab juhatuse liikme IM kaudu seoseid enamike tehingute ahelas näidatud äriühingutega (IM oli sel perioodil volitatud esindajaks ka KEY 4U OÜ-s, mille juhatuse liige oli tema isa JM; IM tundis varasemast nii Refining Group OÜ juhatuse liiget VS kui ka SB Finance Manager SIA prokuristi AB). Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur veenvalt ära näidanud, et isikute vahelised seosed ei ole juhuslikud, vaid tegemist on olnud ühiselt organiseeritud tehingute ahelaga, mille eesmärk oli tekitada Taumant OÜ-le alusetu maksueelis. Kuna Refining Group OÜ ei teeninud tehingutest mingit kasumit, osales ta tehingute ahelas Taumant OÜ, mitte enda huvides. Toimunud tehingute ahela tagajärjel tekkis Taumant OÜ-l õigus küsida riigilt sisendkäibemaksu arvestuses tagasi Refining Group OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaks 102 900 eurot, kuid äriühingul endal käibemaksu riigile ülekandmise kohustust ei tekkinud. Olemuselt on tegemist maksupettusega, mis seisneb manipuleerimises käibemaksusüsteemi ülesehitusega eesmärgil saada alusetu maksueelis. Kokkuvõttes ei ole Taumant OÜ maksu- ega kohtumenetluses esitanud veenvaid
7(8)
3-16-1604 põhjendusi või tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse apellandi osalemisest maksupettuses.
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Taumant OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.10.2017 otsus muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Taumant OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 60 lg-te 4 ja 7 alusel riigilõivu 750 eurot (tl 85), kuid pole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud muude menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.