3-16-1604/13 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.1 Juveelitoodete ost Refining Group OÜ-lt 2.1.1 MTA-le esitatud arvetest (KA p 1.2.1 tabel 1) nähtus, et Taumant OÜ on ostnud Refining Group OÜ-lt kontrollitaval perioodil juveelitooteid ning arvestanud arvetele märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas (KMD). 2.1.2 MTA tuvastas, et Refining Group OÜ-ga kajastatud juveelitoodete ostu-müügitehingutes kaup puudus (KA p 1.2.2.1) ja tehinguid Taumant OÜ ja Refining Group OÜ vahel ei toimunud (KA p 1.2.2.2) ning Taumant OÜ teadis, et ei soetanud juveelitooteid Refining Group OÜ-lt (KA p 1.2.2.3). Eeltoodust tulenevalt MTA järeldab, et Taumant OÜ on sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud Refining Group OÜ poolt väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu summas 102 900 eurot. 2.1.3 Taumant OÜ-l ei olnud õigust kontrollitaval perioodil märts 2014 kajastada käibemaksuarvestuses Refining Group OÜ nimel vormistatud arvetel märgitud käibemaksu, sest arved ei vasta järgmistele nõuetele: a) Maksustava käibena deklareeritav kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt - oleme tuvastanud, et kaupa ei ole tegelikkuses soetatud; b) Esitatud arved peavad vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele - arvetele on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti, kuna tegelikkuses ei toimunud vaidlusaluseid ostutehinguid. Kuna arved ei vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja Taumant OÜ-l puudub õigus juveelitoodete soetamisel 2014 märtsis tasutud sisendkäibemaksu Refining Group OÜ nimeliste arvete alusel maha arvata (KA p 1.2.3). Õiguslikud alused: KMS § 29 lg 1 ning § 31 lg 1. 2.2 Juveelitoodete müük SB Finance Manager SIA-le 2.2.1 MTA-le esitatud arvetest (KA p 1.3.1 tabel 4) nähtus, et Taumant OÜ on müünud SB Finance Manager SIA-le kontrollitaval perioodil juveelitooteid ning deklareerinud arved 2014 märtsi KMD-l 0%-ga maksustatava käibena. 2.2.2 MTA tuvastas, et SB Finance Manager SIA-ga kajastatud juveelitoodete ostumüügitehingutes kaup puudus (KA p 1.3.2.1) ja tehinguid Taumant OÜ ja SB Finance Manager SIA vahel ei toimunud (KA p 1.3.2.2) ning Taumant OÜ teadis, et ei müünud juveelitooteid SB Finance Manager SIA-le (KA p 1.3.2.3). Eeltoodust tulenevalt MTA järeldab, et Taumant OÜ on kauba ühendusesiseses käibes alusetult kajastanud SB Finance Manager SIA-le väljastatud arvete summa 526 400 eurot. 2.2.3 Taumant OÜ-l ei olnud õigust kontrollitaval perioodil märts 2014 kajastada 0 % määraga maksustatava käibe hulgas SB Finance Manager SIA nimel vormistatud arveid, sest Taumant OÜ ei ole arvetel märgitud juveelitooteid SB Finance Manager SIA-le müünud. Ühendusesisese käibe tekkimise aluseks on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Antud juhul ei ole tõendatud, et juveelitooted oleks müüdud ja toimetatud Läti äriühingule SB Finance Manager SIA (KA p 1.3.3). Õiguslikud alused: KMS § 7 lg 1 p 1, § 29 lg 1. 2.3 Au graanuli ost SB Finance Manager SIA-lt

2.3.1 MTA-le esitatud arvetest (KA p 1.4.1 tabel 5) nähtus, et Taumant OÜ on ostnud SB Finance Manager SIA-lt kontrollitaval perioodil Au graanuleid ning deklareerinud Au graanulite soetuse 2014 märtsi KMD-l kauba ühendusesisese soetusena1. 2.3.2 MTA tuvastas, et SB Finance Manager SIA-ga kajastatud Au graanuli ostumüügitehingutes kaup puudus (KA p 1.4.2.1) ja tehinguid Taumant OÜ ja SB Finance Manager SIA vahel ei toimunud (KA p 1.4.2.2) ning Taumant OÜ teadis, et ei soetanud Au graanuleid SB Finance Manager SIA-lt (KA p 1.4.2.3). Eeltoodust tulenevalt MTA järeldab, et Taumant OÜ on alusetult kajastanud Au graanulite ühendusesisest soetust SB Finance Manager SIA-lt summas 617 323,46 eurot. 2.3.3 Taumant OÜ-l ei olnud õigust kontrollitaval perioodil märts 2014 kajastada Au graanulite ühendusesisest soetust SB Finance Manager SIA-lt ning deklareerida Au graanulite ühendusesisese soetuse pöördkäibemaksustamise korras 20% määraga maksustatava käibe ning sisendkäibemaksu hulgas, sest Taumant OÜ ei ole arvetel märgitud Au graanuleid SB Finance Manager SIA-lt saanud. Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse. Antud juhul ei ole tõendatud, et Au graanuleid oleks soetatud (KA p 1.4.3). Õiguslik alus: KMS § 8 lg 1, § 29 lg 1. 2.4 Au graanuli müük Refining Group OÜ-le 2.4.1 MTA-le esitatud arvetest (KA p 1.5.1 tabel 7) nähtus, et Taumant OÜ on müünud Refining Group OÜ-le kontrollitaval perioodil Au graanuleid ning deklareerinud Au graanulite müügi 2014 märtsi KMD-l real 9 erikorra alusel maksustatava kulla käibena2. 2.4.2 MTA tuvastas, et Refining Group OÜ-ga kajastatud Au graanuli ostu-müügitehingutes kaup puudus (KA p 1.5.2.1) ja tehinguid Taumant OÜ ja Refining Group OÜ vahel ei toimunud (KA p 1.5.2.2) ning Taumant OÜ teadis, et ei müünud Au graanuleid Refining Group OÜ-le (KA p 1.5.2.3). Eeltoodust tulenevalt MTA järeldab, et Taumant OÜ on alusetult kajastanud kulla käivet Refining Group OÜ-le väljastatud arvete alusel summas 617 161,42 eurot. 2.4.3 Taumant OÜ-l ei olnud õigust kontrollitaval perioodil märts 2014 deklareerida Au graanulite müüki erikorra alusel maksustatava kulla käibena. Käive tekib kauba võõrandamisest või teenuse osutamisest ettevõtluse käigus, kuid Taumant OÜ ei ole arvetel märgitud Au graanuleid Refining Group OÜ-le müünud (KA p 1.5.3). Õiguslik alus: KMS § 29 lg 1 ja § 411 lg 1, lg 2 p 3. 2.5 Tehing Kuljetus Fagerlund Oy-ga 2.5.1 MTA tuvastas, et Taumant OÜ ei ole kajastanud 2014 märtsi KMD-l teenuse ühendusesisest soetust Soome äriühingult Kuljetus Fagerlund Oy (KA p 1.5.5). 2.5.2 MTA tuvastas, et Taumant OÜ-l kuulub 2014 märtsi KMD-l deklareerimisele teenuse ühendusesisene soetus summas 159,28 eurot. Kuna teenus ühendusesisene soetamine kuulub pöördmaksustamisele, tuleb käive deklareerida ka 20% määraga maksustatava käibena (KMD rida 1), sellelt arvestatud käibemaks arvestatud käibemaksuna (KMD rida 4) ja kuna teenus on soetatud ettevõtluse tarbeks, siis ka sisendkäibemaksuna (KMD rida 5), seega suureneb 2014

8.Täiendavalt märgib kohus järgmist. 8.1 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et „maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. [---] Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele“ (vt RKHKo 3-3-1-15-13, p-d 13 ja 15). Maksuotsuses on tuvastatud põhjendatud kahtlus selles, et kaevatavas maksuotsustes kajastatud juveelitoodete ostu- ja müügitehingud on näilikud (st tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud) ning tehtud alusetu maksueelise saamise eesmärgil. Selmet lükata maksuotsuse järeldused veenvalt ümber, on kaebaja piirdunud üldsõnaliste vastuväidetega. Kaebuse mittenõustumine maksuotsuse järeldustega ja kohtuistungil tehtud viide lepinguvabadusele pole maksuotsuse tühistamiseks piisav. 8.2 Kaebuses on ekslikult leitud, et vastustaja pole arvestanud kaebaja viidatud lepingute, arvete ja aktidega. Kontrollaktist, mis on maksuotsuse lahutamatu osa (vt maksuotsuse p 1), nähtuvalt on vastustaja neid piisavalt analüüsinud ja tuvastanud järgmised asjaolud: 1) lepingutes kokkulepitut pole järgitud: a) puudub kauba koguse ja kvaliteedi vastuvõtu korra juhend, kuigi lepingu kohaselt pidi selline juhend olema poolte vahel vormistatud (vt kontrollakti p-d 1.1 ja 2.1), b) puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et kaupa ühel või teisel viisil kontrolliti, kuigi lepingu kohaselt kauba kontrollimine pidi toimuma (vt kontrollakti p-d 1 ja 2), c) puuduvad kauba tellimused, kuigi lepingu kohaselt toimus kauba partii ettevalmistamine tellimuse alusel (vt kontrollakti p-d 1.1 ja 2.1), d) tasumise viisi ehk kohustuste tasaarveldust pooled omavahel kokku ei leppinud, kuigi kõik lepingu muudatused tuli vormistada kirjalikult ehk pidid olema mõlema poole poolt allkirjastatud (vt kontrollakti p-d 1.2 ja 2.2); 2) kaebaja arvetel puuduvad kauba väljastamise kuupäevad ja neile pole märgitud käibemaksumäära kohaldamise alust (vt kontrollakti p 1); 3) aktidel puuduvad kauba üle andnud isiku nimi ja aktidele märgitud kuupäeval kauba üleandmist toimuda ei saanud (vt kontrollakti p-d 4, 1.4.2.1 ap 1 ja 1.5.2.1 ap 2). Kohus nõustub vastustajaga, et eelkirjeldatud asjaolud seavad (koos muude maksumenetluses tuvastatud asjaoludega) kahtluse alla kaebuses viidatud lepingute, arvete ja aktide usaldusväärsuse, mistõttu ei tõenda need tehingute reaalset toimumist. 8.3 Ka kaebuses esile toodud asjaolu, et kaebaja tehingupartnerid on vaidlusalused tehingud deklareerinud ei oma olukorras, kus vastustaja on põhjendatult tuvastanud tehingute mittetoimumise, määravat tähtsust.