Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-180
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. novembril 2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-180 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-180 määraga maksustatava käibe (pöördmaksustamise korras) ja sellelt arvestatud käibemaksu. Perioodil juuli kuni august 2014 jättis XX deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning deklareeris sisendkäibemaksu rohkem kui ette nähtud. Sellega rikkus XX MKS § 85 lg-s 4 sätestatud deklareerimiskohustust. XX korraldas äriühingu tegevuse selliselt, et 31.12.2014 maksuotsusega määratud maksusumma on tänaseni tasumata. Seega on ta rikkunud ka MKS § 105 lg-st 1 tulenevat tasumiskohustust. XX süü vormiks on tahtlus. Äriühingu juhtimine, sh kõik vaidlusaluste tehingutega seonduv oli XX kui ainsa juhatuse liikme kontrolli all. Asjaolude kogumist tuleneb, et XX andis maksuhaldurile tehingute kohta teadlikult ebaõiget ja vastuolulist teavet, hoidis teadlikult kõrvale sõidukite maksuhaldurile ettenäitamisest ja jättis vaatamata maksuhalduri korduvatele korraldustele tehingutega seotud dokumendid esitamata. Sellest saab järeldada tema tahtlust ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamiseks ja äriühingu maksukohustuse vähendamiseks. Juhatuse liikme tegevuse ning äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui XX oleks juhatuse liikmena täitnud oma kohustust deklareerida makse õigesti ja tasunud maksud õigeaegselt, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud.
XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vastutusotsus tühistada.
Sõidukite ostu ja müügi tehingud toimusid Rubbex Holding OÜ nimel ja äriühingu majandustegevuse raames, seega on MTA alusetult keelanud neilt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamise ja määranud tasumiseks tulumaksu. Kaebaja käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal oli Rubbex Holding OÜ-l piisavalt vara maksukohustuste täitmiseks. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et järgmine juhatuse liige jättis oma kohustused täitmata. Kaebaja sai aru, et kauba ühendusesisese soetamise korral tuleb käibemaksu tasuda alles kauba edasimüümisel ning seetõttu ei deklareerinud kaebaja käibemaksu kauba soetamisel. Kaebaja ei ole esitanud tahtlikult valedeklaratsioone. Jääb arusaamatuks, miks sõidukite omandamise tehingutelt tuleb maksta käibemaksu (arvestades, et käibemakse tasutakse vaid ettevõtlusega seotud tehingutelt) ja samal ajal ka tulumaksu põhjusel, et tehingutele kulunud raha ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega.
3-17-180 käibemaksukohustuslaselt (Audi Q7 soetus Lindsec OÜ-lt) ja kolm ühendusesiseselt (Land Rover Range Rover Sport soetus British Premium Cars GmbH-lt; Volvo XC60 D3 soetus Moll Automobile GmbH & Co-lt ja Volvo XC60 D5 soetus Autohaus Markötter GmbH-lt). Viienda sõiduki puhul (Autohaus Mühlenhort GmbH-lt soetatud Volvo XC60 D5) on maksuhalduri etteheiteks ühendusesisese soetuse (käibemaksukohustuse) deklareerimata jätmine. Kõnealuste sõidukite soetamisega seonduv maksukohustus jaguneb seega kolmeks erinevaks maksustamisolukorraks: a) kauba soetamisel teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt väljastab müüja arve, kus on sõiduki müügihinnale lisatud 20% käibemaks (KMS § 1 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1). Kauba soetamisel maksustatava käibe tarbeks on ostjal võimalik deklareerida müügiarvel kajastatud käibemaks enda sisendkäibemaksuna (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1); b) Eesti käibemaksukohustuslase poolt Euroopa Liidu (EL) teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt kauba soetamisel väljastab müüja arve ilma käibemaksuta (0% käibemaksumääraga) ning ostja on kohustatud pöördmaksustamise korras deklareerima (ja tasuma) käibemaksu 20%-lises määras (KMS § 1 lg 1 p 5, § 3 lg 4, § 8 lg 1 ja § 15 lg 1); c) Eesti käibemaksukohustuslase poolt EL teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt ettevõtluse tarbeks kauba soetamisel on ostjal võimalik deklareerida samaaegselt käibemaksu tasumise kohustusega ka sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 4). Kaebajalt nõutav Rubbex Holding OÜ maksuvõlg seondub nelja sõiduki ühendusesisese soetamisega, millest kolme soetuse (koos sellega kaasneva käibemaksukohustusega) on Rubbex Holding OÜ deklareerinud ja ühe sõiduki soetuse (Volvo XC60 D5 soetus Autohaus Mühlenhort GmbH-lt) jätnud deklareerimata. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tema juhitav äriühing deklareeris sarnaseid tehinguid erinevalt ning milline on tema etteheide maksuhaldurile deklareerimata jäänud tehingult maksu määramisega ja kaebajalt sissenõudmisega. Ühendusesisese soetuse deklareerimise kohustus tuleneb seadusest ning kaebaja oli Rubbex Holding OÜ seadusliku esindajana kohustatud tagama kohustuse täitmise (MKS § 8 lg 1). Selles osas on vastutusotsus põhjendatud. Audi Q7 soetust Lindsec OÜ-lt põhjendas XX algselt kauba ehitustegevuse käigus kasutamise vajadusega, kuid maksuhaldur tuvastas, et sõiduk oli arvele võetud hoopis Rootsis. XX selgitas seejärel, et mõte oli sõiduk Rootsis müüki panna ning hiljem andis XX maksuhaldurile teada, et kõik sõidukid ongi müüdud. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile Audi Q7 müügi kohta (kasutamise kohta seonduvalt Rubbex Holding OÜ ettevõtlusega/maksustatava käibega) ühtegi dokumenti (vt vastutusotsuse p 4.5 alap a ja p 6.1 alap 5). Kaebaja ei esitatud tõendeid ka selle kohta, et sõiduk oleks müüdud Rubbex Holding OÜ poolt kaebajale endale, nagu kaebaja väitis kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et Audi Q7 puhul ei saa lugeda sisendkäibemaksu deklareerimise eeldusi täidetuks. Kaebaja ei ole seega nõuetekohaselt täitnud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ja seetõttu on vastutusotsus ka nimetatud osas põhjendatud. Ülejäänud kolme sõiduki osas (Land Rover Range Rover Sport soetus British Premium Cars GmbH-lt; Volvo XC60 D3 soetus Moll Automobile GmbH & Co-lt ja Volvo XC60 D5 soetus Autohaus Markötter GmbH-lt) väitis kaebaja maksumenetluses samuti, et sõidukid on müüdud, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Seejuures oli kaebaja varasemalt maksuhaldurile väitnud, et kõik sõidukid asuvad aadressil XXX, Tallinn, kuid maksuhalduri läbi viidud vaatluse käigus selgus, et sõidukid ei asunud seal (vastutusotsuse p 4.5). Kohtuistungil väitis kaebaja, et üks sõiduk (Land Rover Range Rover Sport) müüdi Lätti ja ülejäänud kolm müüdi koos Rubbex Holding OÜ-ga, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et ka nimetatud sõidukite osas ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud ning see on etteheidetav kaebajale. 4(9)
3-17-180 Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et sisendkäibemaksu hulgas on alusetult kajastatud Amserv Auto AS arve alusel 116,59 eurot parkimisandurite eest, mille seotust Rubbex Holding OÜ maksustatava käibega ei ole selgitatud, ning täiendavalt 359,35 eurot, mille kohta ei esitatud maksuhaldurile algdokumente. Kui maksukohustuslane ei ole selgitanud või tõendanud sisendkäibemaksu deklareerimise eelduste täidetust (s.o seotust äriühingu maksustatava käibega), on tegemist alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega. Maksukohustuse deklareerimise ning deklareeritud andmete õigsuse ja selle tõendamise eest vastutab äriühingu juhatus, seega kaebaja. Lisaks käibemaksule nõutakse kaebajalt Rubbex Holding OÜ tulumaksukohustuse täitmist. Maksuhaldur on seisukohal, et Rubbex Holding OÜ poolt Lindsec OÜ-lt ja neljalt välisriigi äriühingult sõidukite soetamine ei ole seostatav kaebaja ettevõtlusega. See järeldus põhineb analoogselt käibemaksuarvestusega asjaolul, et maksumenetluses ei tuvastatud sõidukite seost kaebaja ettevõtlusega. Sellest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult lugenud sõidukite eest tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotuks ja määranud tasumisele tulumaksu (TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1). Sarnaselt nende tehingutega kaasneva käibemaksukohustusega tuleb tulumaksukohustus sisse nõuda kaebajalt. Sõidukite omandamise tehingutelt käibemaksu tasumise nõudmine ning tehingutega seotud väljamaksete maksustamine tulumaksuga ei ole vastuoluline, sest neil maksudel on erinev maksuobjekt. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et Rubbex Holding OÜ nimel sõiduki soetamine saab olla seostatav üksnes maksustatava käibe ja/või ettevõtlusega. Juriidilisel isikul on võimalik ja lubatud soetada kaupa nii maksustatava käibega ja/või ettevõtlusega seotud eesmärgil kui ka mitteseotud eesmärgil. Erinev on vaid tehinguga kaasnev maksukohustus. Juhatuse liikme vastutuskohustuse tekkimiseks ei pea MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lgst 1 tulenevalt tuvastama juhatuse liikme tegevuse tulemusena äriühingu vara vähenemist, vaid tuvastada on vaja juhatuse liikme poolne maksuõigusrikkumine, mille tulemusena tekib äriühingul maksuvõlg, mille hilisem sissenõudmine äriühingult ei ole tulemuslik. Kaebajale etteheidetavaks tegevuseks on maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, millega näidati Rubbex Holding OÜ maksukohustust tegelikust väiksemana (deklareerimiskohustuse rikkumine), ning varjatud maksukohustuse täitmata jätmine (tasumiskohustuse rikkumine). Kuigi vastutusotsuses on analüüsitud ka kaebaja tegevust deklareerimis- ja tasumiskohustuse tekkimise järgselt (eelkõige viie sõidukiga seonduvalt), siis vastavad asjaolud toetavad maksuhalduri hinnangul järeldust, et kaebaja oli juba deklareerimis- ja tasumiskohustuse tekkimise ajal teadlik sellest, et sõidukeid ei soetatud maksustatava käibe ja ettevõtluse tarbeks. Tahtluse tuvastamisel lähtutakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatust (MKS § 40 lg 4). VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seda, kas kaebaja soovis maksudeklaratsioone esitades maksukohustust varjata, saabki hinnata muu hulgas edasiste sündmuste ja isiku edasise tegevuse kaudu (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-74-09, p 9).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-17-180 asjaolude kohta on vaja tõendeid esitada. Kaebaja selgitas juba vastutusmenetluses, et oli kõik Rubbex Holding OÜ-ga seotud dokumendid uuele omanikule üle andnud. Kaebaja eeldas, et Audi Q7 müük on ammendavalt tõendatud tema enda ütlustega, sest ta esindas mõlemat müügitehingu poolt. See müügitehing tehti MTA revidendi survel ning kaebajale jäi arusaamatuks, millist selgitust maksuhaldur soovib kuulda – kas seda, et sõiduk soetati ettevõtluses kasutamiseks või edasimüügiks. Kaebaja ostis kõik sõidukid tema juhitava äriühingu nimel eesmärgiga sõidukid edasi müüa ja seda ka reaalselt tehti. Viiest sõidukist neli müüdi edasi kasumlikult ning sellisteks tehinguteks olid kontaktid just kaebajal ja temaga seotud äriühingutel. Seega olid tehingud seotud Rubbex Holding OÜ ettevõtlusega. See, mida Rubbex Holding OÜ uus omanik tegi sõidukite müügist saadud kasumiga või kuidas ta kajastas seda äriühingu raamatupidamises, väljub kaebaja mõjusfäärist. Halduskohus asus vastutusotsust põhjendama asjaoludega, mida selles ei sisaldu. Halduskohus leidis, et vastutusotsuse aluseks on deklareerimiskohustuse rikkumine ja selle tõttu tekkis äriühingul maksuvõlg. Selline järeldus on võimatu, sest maksuvõla tekkimisega saab põhjuslikus seoses olla ainult maksukohustuse täitmata jätmine, eriti arvestades, et äriühingul oli maksukohustuse täitmiseks piisavalt vara. Vastutusotsuses ei sisaldu põhjendusi tasumiskohustuse rikkumise kohta ning tasumiskohustust ei ole kaebaja juhatuse liikmena rikkunud. Isegi kui kaebaja eksis Rubbex Holding OÜ maksudeklaratsioonide esitamisel, ei olnud see tegevus tahtlik.
3-17-180 28.02.2015 leping, millega UU müüs Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8756C2288422) XR Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ 04.03.2015 arve 2. Malmin Autotalo Oy-le Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8756C2288422) müügi kohta; 01.03.2015 leping, millega UU müüs Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256C2238972) XR Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ 15.03.2015 arve 2. Malmin Autotalo Oy-le Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256C2238972) müügi kohta; XR Negotium OÜ pangakonto väljavõte laekumiste kohta 2. Malmin Autotalo Oy-lt. Ringkonnakohus võttis need tõendid 29.06.2018 määrusega asja juurde ja lisaks kuulas 03.10.2018 istungil vande all üle XX.
7(9)
3-17-180
3-17-180 esitatud varasemate tõenditega vastuolus olevad väited ja tõendid pigem süvendavad kahtlust, et kaebaja esitas Rubbex Holding OÜ maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, näidates äriühingu maksukohustust tegelikust väiksemana, ja jättis seetõttu Rubbex Holding OÜ nimel maksud õigeaegselt tasumata. Sellise tegevuse tulemusena tekkis Rubbex Holding OÜ-l maksuvõlg. Maksuhaldur väidab õigesti, et halduskohus ei ole asunud vastutusotsust ise põhjendama, vaid on vastanud kaebuse väidetele, tuginedes vastutusotsuses tuvastatud ajaoludele.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.