lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-180/72

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-180/72
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-180

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti

8.novembri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00572-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-180 muutmata.
7.detsembri

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. novembril 2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-180 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Rubbex Holding OÜ (kuni 03.11.2014 Hämariku OÜ; edaspidi Rubbex Holding OÜ) maksude deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli kuni september 2014 ning kohustas 31.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/026486-19 äriühingut tasuma maksuvõlga 54 094,29 eurot. 1) Rubbex Holding OÜ jättis 2014. a augusti käibemaksudeklaratsioonil (KMD) deklareerimata sõiduki (Volvo XC60 D5) soetamise Saksamaa äriühingult. Autohaus Mühlenhort GmgH kinnitas MTA-le sõiduki müüki ning esitas tehingu toimumist ja sõiduki Eestisse toimetamist kinnitavad tõendid. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 5, § 8 lg 1, § 11 lg 2 ja § 12 lg 1 alusel tuleb sõiduki soetamine deklareerida ühendusesisese käibe hulgas ja tasuda käibemaksu. 2) MTA-le esitatud andmete kohaselt soetas Rubbex Holding OÜ 2014. a juulis ja augustis lisaks eespool nimetatud sõidukile ühe sõiduki (Audi Q7) Lindsec OÜ-lt ja kolm sõidukit (Range Rover Sport, Volvo XC60 D3 ja Volvo XC60 D5) Saksamaa äriühingutelt. MTA tuvastas, et sõidukite olemasolus ei ole kahtlust, kuid need ei ole soetatud Rubbex Holding OÜ maksustatava käibe tarbeks. Rubbex Holding OÜ väitel on sõidukid edasi müüdud, kuid selle kohta puuduvad tõendid. On võimalik, et Rubbex Holding OÜ juhatuse liige XX kasutas sõidukeid ise või müüs need eraisikuna või teiste temaga seotud äriühingute kaudu. XX ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ning alates 31.10.2014 on äriühingu juhatuse liikmeks Läti kodanik Mauritis Ugis, kellega MTA ei ole kontakti saanud. KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel ei ole Rubbex Holding OÜ-l seetõttu õigust eespool nimetatud sõidukite soetamisega seonduvalt sisendkäibemaksu maha arvata. 3) Rubbex Holding OÜ esitatud andmete kohaselt soetas äriühing 2014. a juulis Amserv Auto AS-lt parkimisandureid. MTA tuvastas, et need ei ole soetatud Rubbex Holding OÜ maksustatava käibe tarbeks ning KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel puudub õigus kajastada seda tehingut käibemaksuarvestuses. 4) Rubbex Holding OÜ on 2014. a augusti ja septembri käibemaksuarvestuses kajastanud 244,74 euro ulatuses kulusid, mille kohta ei ole esitatud kuludokumente. KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel puudub õigus kajastada neid kulusid käibemaksuarvestuses. 5) Rubbex Holding OÜ soetas 2014. a juulis ja augustis viis sõidukit. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuleb nende sõidukite soetamisel tehtud väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustada tulumaksuga.
2.MTA kohustas 08.11.2016 vastutusotsusega nr 13-7/00572-17 XX tasuma Rubbex Holding OÜ maksuvõlga 52 752,59 eurot (põhivõlg 50 655,51 eurot ja intress 2097,08 eurot). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 alusel on XX Rubbex Holding OÜ endise juhatuse liikmena vastutav äriühingu 31.12.2014 maksuotsusega kindlaks tehtud, kuid tasumata maksuvõla eest, mida ei ole õnnestunud Rubbex Holding OÜ-lt sisse nõuda. XX on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat käibe- ja tulumaksu deklareerimise ning tasumise kohustust. XX oli 17.03.2014–04.11.2014 äriühingu ainus juhatuse liige, mille tõttu saab tema tegevuse samastada äriühingu tegevusega. XX jättis augustis 2014 deklareerimata 20% 2(9)

3-17-180 määraga maksustatava käibe (pöördmaksustamise korras) ja sellelt arvestatud käibemaksu. Perioodil juuli kuni august 2014 jättis XX deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning deklareeris sisendkäibemaksu rohkem kui ette nähtud. Sellega rikkus XX MKS § 85 lg-s 4 sätestatud deklareerimiskohustust. XX korraldas äriühingu tegevuse selliselt, et 31.12.2014 maksuotsusega määratud maksusumma on tänaseni tasumata. Seega on ta rikkunud ka MKS § 105 lg-st 1 tulenevat tasumiskohustust. XX süü vormiks on tahtlus. Äriühingu juhtimine, sh kõik vaidlusaluste tehingutega seonduv oli XX kui ainsa juhatuse liikme kontrolli all. Asjaolude kogumist tuleneb, et XX andis maksuhaldurile tehingute kohta teadlikult ebaõiget ja vastuolulist teavet, hoidis teadlikult kõrvale sõidukite maksuhaldurile ettenäitamisest ja jättis vaatamata maksuhalduri korduvatele korraldustele tehingutega seotud dokumendid esitamata. Sellest saab järeldada tema tahtlust ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamiseks ja äriühingu maksukohustuse vähendamiseks. Juhatuse liikme tegevuse ning äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui XX oleks juhatuse liikmena täitnud oma kohustust deklareerida makse õigesti ja tasunud maksud õigeaegselt, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud.

3.XX esitas vaide, mille MTA jättis 28.12.2016 vaideotsusega nr 6-1/3552-2 rahuldamata, lisades vastutusotsuse põhjendustele järgmist. Rubbex Holding OÜ maksevõime muutumine maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla ilmnemise vahelisel ajal ei oma tähtsust, sest juhatuse liikmelt ei nõuta kahju hüvitamist, vaid solidaarselt äriühingu maksuvõlga. MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt peab juhatuse liige toimima selliselt, et äriühingul maksuvõlga ei tekigi. Rubbex Holding OÜ-l tekkis maksuvõlg, sest XX juhatuse liikmeks oleku ajal kajastas ta äriühingu maksuarvestuses tahtlikult valeandmeid, mille tõttu jäid maksud õigeaegselt tasumata.

XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vastutusotsus tühistada.

Sõidukite ostu ja müügi tehingud toimusid Rubbex Holding OÜ nimel ja äriühingu majandustegevuse raames, seega on MTA alusetult keelanud neilt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamise ja määranud tasumiseks tulumaksu. Kaebaja käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal oli Rubbex Holding OÜ-l piisavalt vara maksukohustuste täitmiseks. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et järgmine juhatuse liige jättis oma kohustused täitmata. Kaebaja sai aru, et kauba ühendusesisese soetamise korral tuleb käibemaksu tasuda alles kauba edasimüümisel ning seetõttu ei deklareerinud kaebaja käibemaksu kauba soetamisel. Kaebaja ei ole esitanud tahtlikult valedeklaratsioone. Jääb arusaamatuks, miks sõidukite omandamise tehingutelt tuleb maksta käibemaksu (arvestades, et käibemakse tasutakse vaid ettevõtlusega seotud tehingutelt) ja samal ajal ka tulumaksu põhjusel, et tehingutele kulunud raha ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega.

5.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjenduste juurde.
6.Tallinna Halduskohus jättis 07.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes HKMS § 165 lg 2 alusel vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega. Kaebaja etteheited vastutusotsusele seonduvad eelkõige sõidukite soetamisega kaasneva maksukohustuse sissenõudmisega. Nelja sõiduki puhul viiest on maksuhalduri etteheiteks alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine, sh soetati nimetatud neljast sõidukist üks Eesti 3(9)

3-17-180 käibemaksukohustuslaselt (Audi Q7 soetus Lindsec OÜ-lt) ja kolm ühendusesiseselt (Land Rover Range Rover Sport soetus British Premium Cars GmbH-lt; Volvo XC60 D3 soetus Moll Automobile GmbH & Co-lt ja Volvo XC60 D5 soetus Autohaus Markötter GmbH-lt). Viienda sõiduki puhul (Autohaus Mühlenhort GmbH-lt soetatud Volvo XC60 D5) on maksuhalduri etteheiteks ühendusesisese soetuse (käibemaksukohustuse) deklareerimata jätmine. Kõnealuste sõidukite soetamisega seonduv maksukohustus jaguneb seega kolmeks erinevaks maksustamisolukorraks: a) kauba soetamisel teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt väljastab müüja arve, kus on sõiduki müügihinnale lisatud 20% käibemaks (KMS § 1 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1). Kauba soetamisel maksustatava käibe tarbeks on ostjal võimalik deklareerida müügiarvel kajastatud käibemaks enda sisendkäibemaksuna (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1); b) Eesti käibemaksukohustuslase poolt Euroopa Liidu (EL) teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt kauba soetamisel väljastab müüja arve ilma käibemaksuta (0% käibemaksumääraga) ning ostja on kohustatud pöördmaksustamise korras deklareerima (ja tasuma) käibemaksu 20%-lises määras (KMS § 1 lg 1 p 5, § 3 lg 4, § 8 lg 1 ja § 15 lg 1); c) Eesti käibemaksukohustuslase poolt EL teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt ettevõtluse tarbeks kauba soetamisel on ostjal võimalik deklareerida samaaegselt käibemaksu tasumise kohustusega ka sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 4). Kaebajalt nõutav Rubbex Holding OÜ maksuvõlg seondub nelja sõiduki ühendusesisese soetamisega, millest kolme soetuse (koos sellega kaasneva käibemaksukohustusega) on Rubbex Holding OÜ deklareerinud ja ühe sõiduki soetuse (Volvo XC60 D5 soetus Autohaus Mühlenhort GmbH-lt) jätnud deklareerimata. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tema juhitav äriühing deklareeris sarnaseid tehinguid erinevalt ning milline on tema etteheide maksuhaldurile deklareerimata jäänud tehingult maksu määramisega ja kaebajalt sissenõudmisega. Ühendusesisese soetuse deklareerimise kohustus tuleneb seadusest ning kaebaja oli Rubbex Holding OÜ seadusliku esindajana kohustatud tagama kohustuse täitmise (MKS § 8 lg 1). Selles osas on vastutusotsus põhjendatud. Audi Q7 soetust Lindsec OÜ-lt põhjendas XX algselt kauba ehitustegevuse käigus kasutamise vajadusega, kuid maksuhaldur tuvastas, et sõiduk oli arvele võetud hoopis Rootsis. XX selgitas seejärel, et mõte oli sõiduk Rootsis müüki panna ning hiljem andis XX maksuhaldurile teada, et kõik sõidukid ongi müüdud. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile Audi Q7 müügi kohta (kasutamise kohta seonduvalt Rubbex Holding OÜ ettevõtlusega/maksustatava käibega) ühtegi dokumenti (vt vastutusotsuse p 4.5 alap a ja p 6.1 alap 5). Kaebaja ei esitatud tõendeid ka selle kohta, et sõiduk oleks müüdud Rubbex Holding OÜ poolt kaebajale endale, nagu kaebaja väitis kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et Audi Q7 puhul ei saa lugeda sisendkäibemaksu deklareerimise eeldusi täidetuks. Kaebaja ei ole seega nõuetekohaselt täitnud MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ja seetõttu on vastutusotsus ka nimetatud osas põhjendatud. Ülejäänud kolme sõiduki osas (Land Rover Range Rover Sport soetus British Premium Cars GmbH-lt; Volvo XC60 D3 soetus Moll Automobile GmbH & Co-lt ja Volvo XC60 D5 soetus Autohaus Markötter GmbH-lt) väitis kaebaja maksumenetluses samuti, et sõidukid on müüdud, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Seejuures oli kaebaja varasemalt maksuhaldurile väitnud, et kõik sõidukid asuvad aadressil XXX, Tallinn, kuid maksuhalduri läbi viidud vaatluse käigus selgus, et sõidukid ei asunud seal (vastutusotsuse p 4.5). Kohtuistungil väitis kaebaja, et üks sõiduk (Land Rover Range Rover Sport) müüdi Lätti ja ülejäänud kolm müüdi koos Rubbex Holding OÜ-ga, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Eeltoodut arvestades on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et ka nimetatud sõidukite osas ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud ning see on etteheidetav kaebajale. 4(9)

3-17-180 Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et sisendkäibemaksu hulgas on alusetult kajastatud Amserv Auto AS arve alusel 116,59 eurot parkimisandurite eest, mille seotust Rubbex Holding OÜ maksustatava käibega ei ole selgitatud, ning täiendavalt 359,35 eurot, mille kohta ei esitatud maksuhaldurile algdokumente. Kui maksukohustuslane ei ole selgitanud või tõendanud sisendkäibemaksu deklareerimise eelduste täidetust (s.o seotust äriühingu maksustatava käibega), on tegemist alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisega. Maksukohustuse deklareerimise ning deklareeritud andmete õigsuse ja selle tõendamise eest vastutab äriühingu juhatus, seega kaebaja. Lisaks käibemaksule nõutakse kaebajalt Rubbex Holding OÜ tulumaksukohustuse täitmist. Maksuhaldur on seisukohal, et Rubbex Holding OÜ poolt Lindsec OÜ-lt ja neljalt välisriigi äriühingult sõidukite soetamine ei ole seostatav kaebaja ettevõtlusega. See järeldus põhineb analoogselt käibemaksuarvestusega asjaolul, et maksumenetluses ei tuvastatud sõidukite seost kaebaja ettevõtlusega. Sellest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult lugenud sõidukite eest tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotuks ja määranud tasumisele tulumaksu (TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1). Sarnaselt nende tehingutega kaasneva käibemaksukohustusega tuleb tulumaksukohustus sisse nõuda kaebajalt. Sõidukite omandamise tehingutelt käibemaksu tasumise nõudmine ning tehingutega seotud väljamaksete maksustamine tulumaksuga ei ole vastuoluline, sest neil maksudel on erinev maksuobjekt. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et Rubbex Holding OÜ nimel sõiduki soetamine saab olla seostatav üksnes maksustatava käibe ja/või ettevõtlusega. Juriidilisel isikul on võimalik ja lubatud soetada kaupa nii maksustatava käibega ja/või ettevõtlusega seotud eesmärgil kui ka mitteseotud eesmärgil. Erinev on vaid tehinguga kaasnev maksukohustus. Juhatuse liikme vastutuskohustuse tekkimiseks ei pea MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lgst 1 tulenevalt tuvastama juhatuse liikme tegevuse tulemusena äriühingu vara vähenemist, vaid tuvastada on vaja juhatuse liikme poolne maksuõigusrikkumine, mille tulemusena tekib äriühingul maksuvõlg, mille hilisem sissenõudmine äriühingult ei ole tulemuslik. Kaebajale etteheidetavaks tegevuseks on maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, millega näidati Rubbex Holding OÜ maksukohustust tegelikust väiksemana (deklareerimiskohustuse rikkumine), ning varjatud maksukohustuse täitmata jätmine (tasumiskohustuse rikkumine). Kuigi vastutusotsuses on analüüsitud ka kaebaja tegevust deklareerimis- ja tasumiskohustuse tekkimise järgselt (eelkõige viie sõidukiga seonduvalt), siis vastavad asjaolud toetavad maksuhalduri hinnangul järeldust, et kaebaja oli juba deklareerimis- ja tasumiskohustuse tekkimise ajal teadlik sellest, et sõidukeid ei soetatud maksustatava käibe ja ettevõtluse tarbeks. Tahtluse tuvastamisel lähtutakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatust (MKS § 40 lg 4). VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seda, kas kaebaja soovis maksudeklaratsioone esitades maksukohustust varjata, saabki hinnata muu hulgas edasiste sündmuste ja isiku edasise tegevuse kaudu (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-74-09, p 9).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Maksu määramine Rubbex Holding OÜ-le oli põhjendamatu. Halduskohus rikkus uurimiskohustust, sest heitis kaebajale ette, et sõidukite edasi müümine on tõendamata, kuid jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ega selgitanud, milliste 5(9)

3-17-180 asjaolude kohta on vaja tõendeid esitada. Kaebaja selgitas juba vastutusmenetluses, et oli kõik Rubbex Holding OÜ-ga seotud dokumendid uuele omanikule üle andnud. Kaebaja eeldas, et Audi Q7 müük on ammendavalt tõendatud tema enda ütlustega, sest ta esindas mõlemat müügitehingu poolt. See müügitehing tehti MTA revidendi survel ning kaebajale jäi arusaamatuks, millist selgitust maksuhaldur soovib kuulda – kas seda, et sõiduk soetati ettevõtluses kasutamiseks või edasimüügiks. Kaebaja ostis kõik sõidukid tema juhitava äriühingu nimel eesmärgiga sõidukid edasi müüa ja seda ka reaalselt tehti. Viiest sõidukist neli müüdi edasi kasumlikult ning sellisteks tehinguteks olid kontaktid just kaebajal ja temaga seotud äriühingutel. Seega olid tehingud seotud Rubbex Holding OÜ ettevõtlusega. See, mida Rubbex Holding OÜ uus omanik tegi sõidukite müügist saadud kasumiga või kuidas ta kajastas seda äriühingu raamatupidamises, väljub kaebaja mõjusfäärist. Halduskohus asus vastutusotsust põhjendama asjaoludega, mida selles ei sisaldu. Halduskohus leidis, et vastutusotsuse aluseks on deklareerimiskohustuse rikkumine ja selle tõttu tekkis äriühingul maksuvõlg. Selline järeldus on võimatu, sest maksuvõla tekkimisega saab põhjuslikus seoses olla ainult maksukohustuse täitmata jätmine, eriti arvestades, et äriühingul oli maksukohustuse täitmiseks piisavalt vara. Vastutusotsuses ei sisaldu põhjendusi tasumiskohustuse rikkumise kohta ning tasumiskohustust ei ole kaebaja juhatuse liikmena rikkunud. Isegi kui kaebaja eksis Rubbex Holding OÜ maksudeklaratsioonide esitamisel, ei olnud see tegevus tahtlik.

8.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemalt öeldu juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Tehingute toimumine ei ole tõendatud. Kaebaja jättis tõendid õigel ajal esitamata. Halduskohus ei ole vastutusotsust täiendavalt põhjendanud, vaid vastanud kaebuse väidetele. Maksuvõla tekkimisega on põhjuslikus seoses ka deklareerimiskohustuse täitmata jätmine, sest kui kaebaja oleks maksud õigesti deklareerinud, ei oleks Rubbex Holding OÜ-l maksuvõlga tekkinud. Deklaratsioonidel kajastati valeandmeid ning tasumiskohustus jäeti täitmata kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud, ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja väitel seisnes Rubbex Holding OÜ ettevõtlus muu hulgas sõidukite soetamises, remontimises ja edasi müümises. Kaebaja väidab, et Rubbex Holding OÜ soetas ka vastutusotsuses nimetatud sõidukid oma maksustatava käibe tarbeks ja sõidukite eest tehtud väljamaksed on seotud äriühingu ettevõtlusega. Oma väidete kinnituseks esitas kaebaja apellatsioonimenetluses järgmised uued tõendid: 27.12.2017 ja 28.12.2017 e-kirjad, millega edastati kaebajale vaidlusaluste sõidukitega seotud dokumendid; Rubbex Holding OÜ ja XX vaheline 20.08.2014 müügileping, mille esemeks on Audi Q7; ZL Company OÜ ja XX vaheline 20.08.2014 laenuleping Audi Q7 ostu finantseerimiseks; XX ja XR Negotium OÜ vaheline 02.12.2014 leping Audi Q7 müügi kohta; XR Negotium OÜ 22.12.2014 arve Westlund Automobil AB-le Audi Q7 müügi kohta; Rubbex Holding OÜ 06.09.2014 arve TERIFU SIA-le Range Rover Sport müügi kohta; 04.11.2014 leping Rubbex Holding OÜ vara ja osakute müügi kohta UU-le; 14.01.2015 leping, millega UU müüs Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256X2248495) XR Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ 18.01.2015 arve 2. Malmin Autotalo Oy-le Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256X2248495) müügi kohta; 6(9)

3-17-180 28.02.2015 leping, millega UU müüs Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8756C2288422) XR Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ 04.03.2015 arve 2. Malmin Autotalo Oy-le Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8756C2288422) müügi kohta; 01.03.2015 leping, millega UU müüs Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256C2238972) XR Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ 15.03.2015 arve 2. Malmin Autotalo Oy-le Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256C2238972) müügi kohta; XR Negotium OÜ pangakonto väljavõte laekumiste kohta 2. Malmin Autotalo Oy-lt. Ringkonnakohus võttis need tõendid 29.06.2018 määrusega asja juurde ja lisaks kuulas 03.10.2018 istungil vande all üle XX.

11.Ringkonnakohus kohustas 29.06.2018 määruses kaebajat esitama lätikeelsete dokumentide (14.01.2015, 28.02.2015 ja 01.03.2015 lepingud, millega UU müüs kolm sõidukit Volvo XC60 XR Negotium OÜ-le; apellatsioonkaebuse lisad nr 10, 12 ja 14) tõlked eesti keelde hiljemalt seitse päeva enne kohtuistungit ja hoiatas, et tõlke esitamata jätmise korral jäävad tõendid tähelepanuta. Kuna kaebaja ei ole tõendite tõlkeid esitanud ega põhistanud selle võimatust, jätab ringkonnakohus need kolm tõendit tähelepanuta (HKMS § 81 lg 4).
12.Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud apellatsioonimenetluses kogutud tõendid ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks.
13.KMS § 29 lg 1 alusel on maksukohustuslasel õigus arvata maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha teiselt maksukohustuslaselt soetatud ja maksukohustuslase ettevõtluses kasutatavate kaupade eest tasutud käibemaks. Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 3 lg 2). Maksuhaldur leidis, et vastutusotsuses nimetatud viie sõiduki kasutamine Rubbex Holding OÜ ettevõtluses ei ole tõendatud, sest kaebaja, kes oli äriühingu juhatuse liige, andis sõidukite soetamise eesmärgi ja asjaolude kohta vastuolulisi ütlusi ning jättis asjakohased tõendid esitamata (vt vastutusotsuse p 4.5).
14.Audi Q7 kohta selgitas kaebaja 03.10.2014 esialgu, et Rubbex Holding OÜ-l oli sõidukit vaja ehitamisega seotud kauba vedamiseks ja sõidukit ei ole veel Eesti liiklusregistris, sest kaebajal ei ole olnud aega sellega tegeleda (MTA 22.05.2017 vastuse lisa 4; küsimused nr 15 ja 18). Hiljem aga, kui maksuhaldur küsis, miks auto on alates 23.08.2014 Rootsis arvele võetud ja 01.09.2014 Eesti liiklusregistrist kustutatud, ütles kaebaja, et auto on tema käes ja mõte oli see Rootsis müüki panna (küsimus nr 25). Kuna seletuse andmise ajal olid mõlemad registrikanded juba tehtud, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja püüdis oma seletusega maksuhaldurit eksitada. Kaebaja väitis 03.10.2014 seletuses veel, et Audi Q7 oli pärast soetamist remondis ja seletuste andmise ajal pargitud aadressile XXX, Tallinn. Auto remontimise kohta (kes ja milliseid töid tegi; kes ja millal tööde eest tasus jne) ei ole kaebaja seni mingeid tõendeid esitanud. MTA püüdis kaebajaga korduvalt sõiduki vaatlust kokku leppida, kuid tulutult. Seejärel viis MTA 07.10.2014 aadressil XXX läbi ette teatamata vaatluse, kuid autot ei olnud kaebaja nimetatud kohas (MTA 22.05.2017 vastuse lisad 8 ja 9). Eelnevat arvestades pole tõendatud, et Audi Q7 oli üldse Rubbex Holding OÜ valduses. Apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest selgub, et Rubbex Holding OÜ müüs Audi Q7 20.08.2014 XX-le, võttes selleks ZL Company OÜ-lt 20.08.2014 laenulepingu alusel laenu (apellatsioonkaebuse lisad 4 ja 5). Kuna kõik tehingud tehti XX osalusel, pidi ta neist juba 03.10.2014 maksuhaldurile seletusi andes teadlik olema. XX rääkis aga 03.10.2014 MTA-le alles plaanist sõiduk müüki panna. See tekitab kahtluse, et apellatsioonimenetluses Audi Q7 edasi müümise kohta esitatud tõendid (apellatsioonkaebuse lisad 4–7) on vormistatud tagantjärele ega kajasta tegelikke asjaolusid. Ebausaldusväärsed tõendid tuleb jätta kõrvale.

7(9)

3-17-180

15.Sõiduki Range Rover Sport soetas Rubbex Holding OÜ dokumentide kohaselt 2014. a juulis Saksamaa äriühingult ning sõiduki transportis Eestisse kaebaja tuttav MM. Kaebaja väitis 03.10.2014 MTA-le, et sõiduk viidi pärast soetamist remonti ja asub XXX. Sarnaselt Audi Q7 kohta märgitule ei esitanud kaebaja tõendeid remonditööde asjaolude kohta ega võimaldanud maksuhalduril sõiduki olemasolus veenduda. Kaebaja selgitas 03.10.2014 veel, et Rubbex Holding OÜ on alustanud sõiduki müügiga, pakkudes seda suusõnaliselt oma tutvusringkonnas, ja mõned huvilised on autot ka vaatamas käinud (küsimus nr 37). Apellatsioonimenetluses esitatud tõendite järgi oli aga Range Rover Sport juba 06.09.2014, s.o enne maksuhaldurile seletuste andmist, müüdud SIA-le TERIFU (vt 06.09.2014 arve, lisa 8). Neid vastuolusid arvestades peab kohus ka Range Rover Sport müügi kohta esitatud uusi tõendeid (apellatsioonkaebuse lisad 3 ja 8) ebausaldusväärseteks ega võta neid asja lahendamisel arvesse.
16.Eespool öeldu on asjakohane ka kolme Volvo XC60 soetamisega seonduvalt – kaebaja väited sõidukite remontimise kohta on tõendamata ja kaebaja ei loonud maksuhaldurile võimalust sõidukite olemasolus veenduda, st pole tõendatud, et sõidukid üldse olid Rubbex Holding OÜ valduses. Kaebaja selgitas maksuhaldurile 03.10.2014, et sõidukid on soetatud edasimüügiks ja ta tegeleb sellega aktiivselt. Kaebaja andis maksuhaldurile seletuse ka 20.10.2014 (MTA 22.05.2017 vastuse lisa 6), milles ütles, et kõik sõidukid on nüüd müüdud. Apellatsioonkaebuses ütleb kaebaja, et võõrandas kolm sõiduautot Volvo XC60 samaaegselt Rubbex Holding OÜ 100% osalusega UU-le 04.11.2014 lepinguga (apellatsioonkaebuse lisa 9). Maksuhalduri poolt varasemalt esitatud tõenditest selgub aga, et äriühingu osa notariaalne müügileping sõlmiti 31.10.2014 (vastutusmenetluse toimiku lisa nr 30). Igal juhul on aga nimetatud lepingud autode müümise kohta hilisemad kui kaebaja 20.10.2014 seletus, kus ta väitis, et sõidukid on müüdud. Lisaks on kaebaja 28.07.2015 maksuhaldurile seletanud, et Rubbex Holding OÜ-le kuuluvad sõidukid on antud äriühingu võõrandamise ajal üle UU volitatud isikule LL-le sõidukite Läti Vabariiki toimetamiseks (vastutusmenetluse toimiku lisa 29). LL ütles aga 16.12.2015 e-kirjas, et ei tunne UU, tal ei olnud mingit volitust ja ta pole mingite autodega kunagi tegelenud (vastutusmenetluse toimiku lisa 35). LL selgitas küll 27.09.2016 e-kirjas, et tema varasem e-kiri ei olnud õige ja tegelikult anti tema kätte võtmed, mille ta andis edasi (nimesid vms e-kirjas ei nimetata; vastutusmenetluse toimiku lisa 47), kuid täpsemateks selgitusteks ei olnud LL enam maksuhaldurile kättesaadav (vt vastutusmenetluse toimiku lisad 48–51). Neid vastuolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluses esitatud tõendid kolme Volvo XC60 müümise kohta ei tõenda sõidukite kasutamist Rubbex Holding OÜ ettevõtluses.
17.Kaebaja kinnitas 03.10.2018 kohtuistungil vande all ütlusi andes, et tehingud toimusid apellatsioonkaebuses kirjeldatud viisil. Eespool toodud tõendite analüüsist nähtub, et apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja nende kinnituseks esitatud dokumentaalseid tõendeid ei saa pidada usaldusväärseks. Kaebaja ei ole andnud mõistlikku selgitust, miks tema seletused ei ole olnud järjekindlad. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka kaebaja vande all antud ütlused ei kõrvalda vastuolusid tõendites.
18.TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi tuleb maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud vara soetamise eest tehtud väljamaksetelt. Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud järeldused on asjakohased ka tulumaksu määramisega seonduvalt.
19.Kokkuvõttes ei lükka apellatsioonkaebuse väited ja apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid ümber vastutusotsuse järeldust, et Rubbex Holding OÜ-l oli tekkinud maksuvõlg.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 16 toodud põhjendustega, et kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kaebaja süü vormiks on tahtlus, ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Ringkonnakohus lisab, et apellatsioonimenetluses 8(9)

3-17-180 esitatud varasemate tõenditega vastuolus olevad väited ja tõendid pigem süvendavad kahtlust, et kaebaja esitas Rubbex Holding OÜ maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, näidates äriühingu maksukohustust tegelikust väiksemana, ja jättis seetõttu Rubbex Holding OÜ nimel maksud õigeaegselt tasumata. Sellise tegevuse tulemusena tekkis Rubbex Holding OÜ-l maksuvõlg. Maksuhaldur väidab õigesti, et halduskohus ei ole asunud vastutusotsust ise põhjendama, vaid on vastanud kaebuse väidetele, tuginedes vastutusotsuses tuvastatud ajaoludele.

21.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja