Malle Jaanikesingi kaebus Põltsamaa Vallavolikogu 23.03.2017. a otsuse nr 279 „Rehe katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15.11.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Malle Jaanikesingi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Malle Jaanikesing, volitatud esindajad Siim Vahtrus ja Merlyn Mannov Vastustaja – Põltsamaa vald, volitatud esindaja advokaat Veiko Viisileht Kolmas isik – Farm In Productions OÜ
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.11.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 18.10.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Põltsamaa Vallavalitsus otsustas 11.01.2016. a korraldusega nr 16 algatada detailplaneeringu menetluse Põltsamaa vallas Mõhkülas Rehe katastriüksusel (katastritunnus 61602:002:0510) Farm In Productions OÜ taotluse alusel. Põltsamaa vald leidis, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga (korralduse p 2). Korralduse lisana kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad nr 69. Korralduse p 5 kohaselt otsustati keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgitada detailplaneeringu koostamise käigus ja küsida seisukohta Adepte Ekspert OÜ poolt koostatud eelhinnangule. Põltsamaa Vallavalitsus otsustas sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise üleandmise kohta Farm In Productions OÜ-ga (korralduse p 6). Detailplaneeringu algatamisest teavitati korralduse saatmisega ka Jõgeva maavanemat ja piirinaabreid.
2.Malle Jaanikesing esitas 18.05.2016 Põltsamaa Vallavalitsusele seisukohad, vastuväited ja ettepanekud Rehe detailplaneeringu eskiisi menetlemisel. Põltsamaa vald vastas pöördumisele 17.06.2016.
3.Põltsamaa Vallavalitsuse 05.07.2016. a korraldusega nr 236 võeti Rehe katastriüksuse detailplaneering vastu ja teatati, et avalik väljapanek korraldatakse 20.07.-20.08.2016. Kohalikud elanikud esitasid 18.08.2016 Põltsamaa vallale ühispöördumise. Põltsamaa vald vastas pöördumisele 16.09.2016.
4.Rehe detailplaneeringu avalik arutelu toimus 26.05.2016 ning 21.09.2016. Rehe katastriüksuse detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste arutelu toimus 04.01.2017, kus osales ka kaebaja.
5.Põltsamaa Vallavalitsuse 21.09.2016. a korraldusega nr 334 otsustati jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Põltsamaa Vallavalitsuse 31.10.2016. a korraldusega nr 375 tunnistati nimetatud vallavalitsuse korraldus nr 334 kehtetuks, kuid 31.10.2016. a korraldusega nr 376 otsustati uuesti, et Rehe katastriüksuse detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik, kuna tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga.
6.Põltsamaa Vallavolikogu otsustas 23.03.2017. a otsusega nr 279 kehtestada Põltsamaa vallas Mõhkülas Rehe katastriüksuse detailplaneeringu. Vastavalt lähteseisukohtadele on Rehe katastriüksuse detailplaneeringu eesmärk maaüksuse jagamine ja osaline sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast tootmismaaks ning tootmismaa krundile ehitusõiguse määramine õlikultuuride töötlemise tehase püstitamiseks, õlikultuuride, teravilja kuivatus- ja hoiustamiskompleksi rajamiseks ning õlikultuuride kasvatamist ja töötlemist tutvustava infopaviljoni püstitamiseks. Planeeringuala pindala on 20,21 ha. Detailplaneering muudab Põltsamaa valla üldplaneeringut, kuna osa maatulundusmaast muudetakse tootmismaaks.
7.M. Jaanikesing esitas 28.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Põltsamaa Vallavolikogu 23.03.2017 otsuse nr 279 tühistamist. Kaebuse kohaselt on Rehe katastriüksuse detailplaneering õigusvastane, kuna planeeringulahendus on vastuolus valla kehtiva üldplaneeringuga ning puuduvad mõjuvad põhjused üldplaneeringu muutmiseks, planeeringulahendus on vastuolus planeerimisseaduses (PlanS) sätestatuga, detailplaneeringu menetlemisel rikuti olulisi menetlusnõudeid ning detailplaneeringu kehtestamise otsus on
motivatsioonipuudustega. Arendaja on andnud teada, et soovib tootmisüksuse tegelikult rajada Põltsamaa valla asemel Imavere valda ning ei ole enam Rehe katastriüksusel tegevuse arendamisest huvitatud, mistõttu puudus vajadus detailplaneeringu kehtestamiseks lähtuvalt arendaja erahuvidest. Planeering on vastuolus avalike huvidega, kuna muudab ilma põhjenduseta üldplaneeringut, halvendades seeläbi valla elukeskkonda, hävitades pöördumatult väärtusliku põllumaa ning seejuures on rikutud avalikke huve kaitsvaid menetlusnorme.
8.Tartu Halduskohus jättis 15.11.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et Rehe katastriüksuse detailplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, kuna tööstuskompleks on planeeritud maa-alale, millele on ette nähtud teistsugune maakasutus. Vastustaja on üldplaneeringu vastavat muutmist põhjalikult kaalunud ning kaebajale oma seisukohta nii õiguslikust kui faktilisest aspektist korduvalt selgitanud (I kd, tl 17-20 ja tl 24-27). Kohus nõustus vastustajaga, et arvestades mh kehtiva valla üldplaneeringu ca 20 aasta tagust koostamisaega (1997 – 1998) ja üldplaneeringu põhilahenduse muutumist teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,-183,0“, on üldplaneeringu osaline muutmine põhjendatud. Aeg, olud ja vajadused on edasi liikunud ning vald vajab arenguks ja konkurentsivõimelisena püsimiseks paindlikkust ka ruumilises planeerimises. Sellist paindlikkust võimaldab halduskohtu arvates nii kehtiv seadus kui valitsev kohtupraktika. Arvestades, et Rehe katastriüksuse ala asub vahetult suure maantee ääres hajaasustusalal ja lähimad elamud on Rehe katastriüksuse detailplaneeringu ehitusalast ca 400 m kaugusel, ei saa halduskohtu hinnangul väita, et kompleks häiriks naabreid erakordsel moel. Kohtul ei ole alust kahelda ka selles, et planeeritud tehas ei ole keskkonnale ja ümberkaudsetele elanikele kahjulik. Rehe katastriüksuse detailplaneeringu realiseerimisega on seotud märkimisväärne õiguspärane erahuvi – Rehe katastriüksuse detailplaneeringu algatamise taotluse esitanud Farm In Productions OÜ osanikud on ühistud E-Piim, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Metsaküla Piim, Rakvere Piim ja Saaremaa Piim. Nii vastavate ühistute liikmed kui kohalikud põllumehed saavad tehast kasutada vilja kuivatamiseks. Avalik huvi ning õiguspärane erahuvi üldplaneeringu osaliseks muutmiseks on tekkinud ca 20 aastat pärast üldplaneeringu kehtestamist seoses Rehe detailplaneeringu algatamisega, mistõttu on täidetud ka üldplaneeringu muutmise ajakriteerium. Antud juhul puuduvad Rehe detailplaneeringu alal sellekohased eritingimused ja nõuded, konkreetsele alale ega lähiümbrusse ei jää kaitsealuseid loodusobjekte ega kaitstavate liikide elupaiku, puuduvad maakasutuspiirangud (nt rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud jms). Planeering vastab planeerimisseaduses sätestatule, mida kinnitavad sellele antud kooskõlastused, sh Jõgeva maavanema heakskiit. Kuna kaebaja ei ole välja toonud, kuidas Rehe katastriüksuse detailplaneering eirab kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasolu põhimõtet, siis ei saa kohus anda hinnangut nimetatud väitele. Halduskohtu arvates ei ole võimalik väita, et kolmanda isiku poolt planeeringu koostamise tõttu oleks planeering liigselt kolmanda isiku huve soosiv. Nagu tõenditest nähtub, oli planeeringu kujunemine valla kontrolli all, selle tehniline valmimine oli üksnes kolmanda isiku teha. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja kõik otsuse motiivid on avalikkusele kättesaadavad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 15.11.2017. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist. Kaebaja taotleb kaebuse rahuldamist, Põltsamaa Vallavolikogu 23.03.2017. a otsuse nr 279 tühistamist ning menetluskulude jätmist vastustaja kanda. 30.08.2018 esitas kaebaja täiendavad seisukohad vastuseks vastustaja 20.01.2018. a vastusele ning tema seisukohad on kokkuvõtvalt järgnevad. 1) Kaebaja hinnangul on detailplaneering kehtiva üldplaneeringuga maakasutuse otstarvete osas selges vastuolus. Tööstuskompleksi detailplaneeringu koostamisel ei ole asukoha valimisel lähtutud keskkonnale kõige vähem kahju tekitamise põhimõttest. Kaebaja arvates pole vastustaja põhjendanud, miks pole tööstuskompleksi rajamine võimalik maa-alal, mille juhtfunktsiooniks on üldplaneeringu kohaselt tootmismaa. Käesoleval juhul ei esine ka ülekaalukat huvi üldplaneeringu muutmiseks. Arendaja on omandanud Imavere vallas Tööstuse kinnistu, mistõttu puudus vajadus detailplaneeringu kehtestamiseks lähtuvalt arendaja erahuvidest. Vajadust kahe tootmishoone ehitamiseks pole kolmas isik enne kohtuvaidlust kordagi väitnud. 2) Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on soovitatav ehitustegevuseks mitte kasutada häid põllumaid, mida vaidlusaluse detailplaneeringu ala on. 3) Detailplaneeringu kohase tööstuskompleksi rajamisega riivatakse ebaproportsionaalselt kaebaja ja teiste piirkonna elanike omandipõhiõigust ning õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale. 4) Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) menetluse algatamata jätmine otsustati pärast detailplaneeringu vastu võtmist. 5) Vastustaja ei vastanud detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele õigeaegselt. Detailplaneeringu vastuvõtmise hetkel ei olnud Põltsamaa vald saanud veel kõiki kooskõlastusi. Halduskohus oleks pidanud sisuliselt käsitlema ka kaebaja väiteid selle kohta, et isikuid ei ole õigeaegselt kaasatud. 6) Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et halduskohus on jätnud analüüsimata mitmed olulised tõendid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kohus on vääralt tõlgendanud avalikkuse kaasamise nõudeid ja maavanema heakskiidu tähendust, samuti vääralt kohaldanud HMS § 58 ja jätnud kohaldamata PlanS § 130 lg 2 p 1.
10.Vastustaja esitas 22.01.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, paludes jätta M. Jaanikesingi apellatsioonkaebus rahuldamata ja kõik kulud kaebaja kanda. Vastustaja märgib vastuses apellatsioonkaebusele järgmist. 1) Vastustaja on alternatiivseid asukohti kaalunud, mis on nähtav haldusmenetluse toimikust. Alternatiivide kaalumist on korduvalt menetluse jooksul kirjeldatud ja põhjendatud ka erinevates kaebajale edastatud kirjades. 2) Üldplaneeringu muudatus on marginaalne, kuna suuremas osas maatulundusmaa säilitatakse ja ehitusalune ala moodustab vaid 1,5 ha. Muudatuse on tinginud oluline avalik huvi. Kehtiv üldplaneering on koostatud 1998. a ja uue üldplaneeringu koostamiseks algatati menetlus 25.01.2007, kuid tänaseni on see kehtestamata. Seda on korduvalt planeeringumenetluse jooksul kaebajale selgitatud. Vallal on pädevus enda territooriumil vastavate muudatuste vajadus ära tunda ning muudatused ellu viia. Planeeringu koostamisel on arvestatud keskkonnakahju minimeerimise põhimõtet. Planeeritav tegevus on keskkonnale ja ümberkaudstele elanikele ohutu, mida kinnitavad nii KSH eelhinnang kui asjakohaste ametkondade antud kooskõlastused. Väidetav saasteoht ning
keskkonnakahju tekkimine on tõendamata. Planeeritava tegevuse puhul ei ole olemuselt tegemist ohtliku rajatisega. Avalikel aruteludel ning kirjavahetuses on kaebajale korduvalt toonitatud, et tootmiskompleks tuleb teiste analoogsel tehnoloogial põhinevate tehastega võrreldes väiksem. Lähimad elamud on Rehe detailplaneeringu ehitusalast ca 400 m kaugusel. Planeeritav tegevus ei oma olulisi mõjutusi lähiala elanikele. 3) Kaebaja väited seoses tööstuskompleksi rajamisega Imavere valda ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ega muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Planeeringu koostamisel on arvestatud nii avalike kui erahuvidega, samuti võrdse kohtlemise põhimõtetega. Arvestades, et ligi 13,2 ha osas säilib planeeringualal maatulundusmaa sihtotstarve, on valla hinnangul tegemist senist maakasutust oluliselt vähem riivava lahendusega kui põllumajandusmaa muutmisel elamute ehitamiseks mõeldud maaks. 4) Tööstuskompleksi rajamise ja maantee ümberehituse näol on tegemist samalaadsetest huvidest kantud arendustega. Maanteede ja tööstusobjektide rajamisel ei ole võimalik kaaluda nende asukohti piiramatu paindlikkusega. 5) Rehe detailplaneeringualale tööstuskompleksi rajamise tulemusel ei hävi planeeringualale jääv põllumaa. Tootmiskompleks on ümbritsetud katse- ja näidispõldudest, mis parandab piirkonna hetkelist harimata rohumaa miljööd oluliselt. Kohapeal olev kaseallee säilitatakse ning tootmiskompleks ümbritsetakse kõrghaljastusega. Võrreldes praeguse olukorraga hakatakse vastavat ala planeeringu elluviimisel väärtusliku põllumaana suuremas osas kasutama ja maa atraktiivsus tervikuna tõuseb, mitte ei lange. Tagatud on kaebaja õigus puhtale keskkonnale. KSH eelhinnangust selgus, et detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju ei saa eeldada ning puuduvad negatiivsed mõjutused. Asjakohased ei ole kaebaja väited võimalikule liikluskoormuse ja transpordimüra suurenemisele, kuna Rehe planeeringuala paikneb transpordikoridoris, kus liiguvad sõidukid Tallinn-Tartu suunal ja maanteelt Põltsamaa suunas niikuinii, olenemata Rehe detailplaneeringust. 6) KSH algatamata jätmine oli õiguspärane, sh põhjusel, et KSH eelhinnang sisaldas kõiki vajalikke komponente ning oli koostatud piisava põhjalikkusega. Eelhinnang näitab, et väljaspool planeeringuala ei esine mingeid negatiivseid mõjutusi. 7) Detailplaneeringumenetlus on olnud igakülgselt kaasav ja avalikkuse põhimõttega kooskõlas. 8) Vastustaja leiab, et maavanema heakskiitu on halduskohus hinnanud koos teiste tõenditega ning kohus ei ole sellele omistanud erakordselt suurt kaalu. 9) Planeeringu koostamise üleandmine ei ole vastuolus seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga. Kooskõlas PlanS § 130 lg 1 teise lausega ei ole vald üle andnud planeeringu koostamise korraldamist ja vajalike menetlustoimingute tegemist. 10) Kehtestatud üldplaneering ei tekita abstraktset kaitstavat usaldust kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks.
11.Kolmas isik ringkonnakohtule oma seisukohta apellatsioonkaebuse kohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti jätnud kaebuse rahuldamata ning Põltsamaa Vallavolikogu 23.03.2017. a otsuse nr 279 tühistamata. Toimikute materjalide ja halduskohtu otsuses toodud põhjenduste pinnalt ei ole ringkonnakohtul alust asuda ka seisukohale, nagu oleks halduskohus käesoleva lahendi
tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning rikkunud kohtumenetluse norme. Vaidlustatud otsusest nähtuvad selgelt kohtu põhjendused ning halduskohtu järeldused ja seisukohad on jälgitavad ning igati motiveeritud. Vaidlustatud lahendis on halduskohus tähelepanu pööranud käesolevas asjas olulistele küsimustele ning analüüsinud kaebaja seisukohti, mis vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust omasid. See, et kaebajale ei pruugi halduskohtu seisukohad meeldida, kuna esitatud kaebus jäeti rahuldamata, ei tähenda veel seda, et halduskohtu otsus oleks põhjendamata, selles oleksid tõendid jäetud hindamata ning selle tõttu jõudis halduskohus otsuses valedele lõppjäreldustele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-29-10 tehtud lahendis märkinud, et seadus võimaldab planeerimismenetluse läbiviimisega seonduva kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena. Halduskohus leidis ringkonnakohtu arvates vaidlustatud otsuses õigesti, et kaebuses esitatud väidetest nähtuvalt on see esitatud avalikes huvides, kuna kaebust ei põhjendata selgelt isiku enda õiguste ja vabaduste rikkumisega ning kaebajal puudub muu põhjendatud huvi (planeeringuala piirinaaber vms) haldusakti vaidlustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal Rehe detailplaneeringu alaga faktiline side, rääkimata kuivati ja õlitehase võimalikest kahjulikest mõjutustest kaebaja suhtes. Samuti ei ole kaebaja senini tõendanud ega põhistanud, et planeeritav tegevus kuidagi konkreetselt tema enda subjektiivseid õiguseid või huve kahjustaks. Kaebuse p-s 7 on küll paljasõnaliselt väidetud, et: „kavandatav tegevus riivab kaebaja õigust omandile ja tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale“, kuid kaebuses puudub igasugune selgitus selle kohta, milles täpsemalt sellised väidetavad riived või rikkumised kaebaja suhtes seisnevad ja kuidas avalduvad. Juhul, kui kaebaja tugineb planeeringuotsuse eeldatavale objektiivsele õigusvastasusele ega ole menetluse käigus suutnud osundada asjaoludele, mis veenvalt kinnitaksid planeeringu kehtestamise mõju tema enda õigustele ja vabadustele ega ka muud kaebajatega seonduva põhjendatud huvi olemasolu otsuse vaidlustamiseks, on kohtulik kontroll vastava haldusakti või toimingu osas oma ulatuselt teatavasti piiratud. Populaarkaebuse esitamisel saab kohus kaebuses esitatud nõuete ulatuses kontrollida üksnes akti kooskõla seadustega, eelkõige planeerimismenetlusele kehtestatud nõuete täitmist. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla ka abstraktsete kolmandate isikute erahuvide kaitse. Populaarkaebus teenib üksnes avalike huvide kaitset. Populaarkaebuse korral on kitsendatud ka kohtu volitused kontrollida kaalutlusõiguse kasutamist ning hinnata akti motiveerituse piisavust. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab planeeringu kehtestamisel samuti otsustada üksnes haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata näiteks seda, kas planeeringualale paigutatud hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ka apellatsioonkaebuse väitega, et tööstuskompleksi rajamisega Rehe katastriüksusele riivatakse kaebaja õigusi ja seda tehakse ebaproportsionaalselt. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal korduvalt palutud oma väiteid konkretiseerida, kuid seda pole tehtud.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Rehe detailplaneering vastab PlanS §-s 8 nimetatud nõuetele ning seda kinnitavad ka planeeringulahendusele antud kooskõlastused, sh Jõgeva maavanema heakskiit. Asja materjalidest nähtuvalt on planeeritav tootmiskompleks ümbritsetud katse- ja näidispõldudest, olemasolev kaseallee säilitatakse ning hoonete ümber
planeeritakse kõrghaljastust. Vastustaja on planeerimisel arvestanud erinevate osapoolte huvidega, sh on kaalutud ka naaberkinnistute omanike huve ja õigusi ning leitud, et Rehe detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne riivet, mis peaks kaasa tooma planeeringu muutmise või tühistamise. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust selgus samuti, et vaidlusaluse detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju eeldada ei saa ning puuduvad ka keskkonnaga seonduvad negatiivsed mõjutused. Eelhinnangu koostanud ekspert on täiendavalt vastanud ka Jõgeva Maavalitsuse poolt esitatud küsimustele ning ringkonnakohtul puudub samuti alus kahelda Adepte Ekspert OÜ poolt koostatud eelhindamise tulemustes, arvestades muuhulgas ka seda, et nimetatud eksperthinnangu kiitsid heaks ka pädevad ametiasutused (Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet jt). Asjakohased ei ole ka kaebaja viited võimalikule liikluskoormuse ja transpordimüra suurenemisele, kuna Rehe planeeringuala paikneb juba nagunii transpordikoridoris, kus liiguvad sõidukid Tallinn-Tartu suunal ja Põltsamaa suunal. Tootmise kõrgperioodil ca kahe veoauto lisandumine ühes tunnis toorme maha- ja pealelaadimiseks ei ole sellises transpordisõlmes ilmselt märkimisväärne liikluskoormuse tõus. Samale järeldusele on jõudnud ka halduskohus, märkides oma otsuses veel lisaks, et isegi ilma vastava tehase rajamiseta liiguvad juba vaidlusaluses piirkonnas rapsikoormatega laaditud veokid ning võimalik liikluskoormuse tõus oleks ka hooajaline, mis vähendab võimalikku riivet veelgi.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et üldplaneeringu muutmiseks oli vallal planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt. näiteks Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-12-07 ja nr 3-3-1-87-08) ning kohtu kontroll sellise kaalutlusotsuse üle on piiratud (vt. näiteks Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-16 ja nr 3-3-1-15-08) ja kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Vaidlust ei ole ka selle üle, et tootmisalade ja ka muude alade valikul lähtutakse esmalt üldplaneeringust ja selle alusel menetletakse detailplaneeringuid. Samas on nii kehtiva õiguse kui ka kohtupraktikaga lubatud, et vajaduse korral on võimalik detailplaneeringuga üldplaneeringut muuta. Käesoleval juhul pidaski vastustaja vastavat muudatust kõiki asjaolusid arvestades põhjendatuks. Halduskohus leidis põhjendatult, et antud asjas läbi viidud menetlus oli läbipaistev ja avalikkust igakülgselt kaasav ning lähtuti mõistlikest, arusaadavatest ja läbipaistvatest kaalutlustest, mille osas sai ka kaebaja menetluse jooksul korduvalt oma seisukohti esitada ja teda on korduvalt ka avalikel aruteludel ära kuulatud. Diskretsiooni piire ületatud ei ole ja kuna vastustaja käitus igati õiguspäraselt, on Rehe detailplaneeringu menetlus ning selle kehtestamise otsus samuti õiguspärased, märkis halduskohus oma otsuses.
16.Kaebaja leiab esitatud apellatsioonkaebuses, et halduskohus jättis arvestamata kaebaja väited, et üldplaneeringus on valla territooriumil ette nähtud konkreetsed tootmismaa alad väljaspool Rehe detailplaneeringu ala, millele tööstusobjektide rajamine oleks sobiv. Ringkonnakohtu hinnangul on selline kaebaja väide alusetu, kuna halduskohtu otsusest ja asja materjalidest nähtuvalt puudus vallal otsene kohustus kaaluda planeeritavale tegevusele alternatiivseid asukohti, kuid seda siiski tehti ja leiti, et sellise ettevõtte logistiliselt optimaalne asupaik on Kesk-Eesti, kus ristuvad põhja-, lõuna-, ida- ja läänesuunalised teed. Samuti oli oluliseks näitajaks maantee vastavus täis- ja poolhaakes transpordile ning ehituseks sobiva pinnase olemasolu. Koha valikul arvestati ka sellega, et lähimad naabrid jääksid vähemalt 200 meetri kaugusele. Arendaja otsis koostöös vallaga mitmeid asukohti, kuid kõiki asjaolusid arvestades oli Rehe kinnistu asukoha poolest parim variant. Vastustaja selgitas, et kuna Põltsamaa vallas pole kohti, kus puuduks asustus, kuid samal ajal oleks mõistlikul kaugusel riigi- või munitsipaalteed, eeldused elektrienergiaga liitumiseks ning planeeringuala asukoht
vastaks ka antud tootmisüksuse tehnilistele, logistilistele ja muudele nõuetele, siis vald, olles kaalunud erinevate asukohtade vahel, jõudis järeldusele, et antud asukoht on parim, vastamaks eelloetletud tingimustele. Halduskohus viitas planeeringuala asukohaga seoses igati õigustatult ka sellele, et muudatus üldplaneeringus oli kõnealuse detailplaneeringu tõttu marginaalne, kuna 20,21 ha suuruse maatulundusmaa sihtotstarbega alast ca 13,2 ha ehk suuremas osas maatulundusmaa säilib ja ehitusalune ala moodustab 20,21 ha-st vaid 1,5 ha. Arvestades valla üldplaneeringu koostamise aega (1998. a), on samuti mõistetav, et aeg, olud ja vajadused võivad olla muutunud ning muudatusi võib olla vaja teha ka ruumilises planeerimises. Selleks ongi ette nähtud vastav eriregulatsioon, et detailplaneeringuga vajadusel üldplaneeringu muutmine võimaldaks tagada paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (vt. näiteks Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-87-08).
17.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et Rehe detailplaneeringu koostamisel ei ole asukoha valimisel lähtutud keskkonnale kõige vähem kahju tekitamise põhimõttest, kuna kavandatud maakasutusega kaasneb saasteoht. Selles osas märgib ringkonnakohus, et väidetav saasteoht ning keskkonnakahju tekkimine on endiselt tõendamata ning nimetatule on tähelepanu juhtinud ka halduskohus (otsuse p 10.1). Ilmselgelt on tegemist üksnes kaebaja paljasõnaliste kahtlustega, arvestades seda, et Rehe detailplaneeringu alale planeeritakse põllumajandussaaduste töötlemise hoonete kompleksi, mille eesmärk on väärindada põllumajandustoodangut (õlikultuurid, kaunviljad, teravili jms) ja ka seda, et planeeritava tegevuse puhul ei ole juba selle olemuselt tegemist ohtliku rajatisega, nagu seda võiksid olla näiteks keemia- või kütusetööstusega seotud tootmiskompleksid. Ka planeeringu avalikel aruteludel on rõhutatud, et kompleksi rajamisel kasutatakse uuenduslikke ning tänapäevaseid tehnoloogiaid, mis välistavad tuntavad mõjutused kompleksi naabruses olevatele majapidamistele – puuduvad müra, spetsiifiline lõhn, õhusaaste, massiline veekasutus, reovee loodusesse juhtimine, päevavalguse varjamine, valgusreostus jne. Eeltoodut kinnitab ka kõnealuse planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (kd I, lk 41-50). Asja materjalidest nähtuvalt on nii avalikel aruteludel kui ka kirjavahetuses kaebajaga selgitatud ka seda, et tootmiskompleks tuleb teiste analoogsel tehnoloogial põhinevate tehastega võrreldes väiksem, mistõttu on selle niigi minimaalsed mõjud sellevõrra veel väiksemad. Kuna lähimad elamud on Rehe detailplaneeringu ehitusalast umbes 400 m kaugusel, on tõenäoline, et tootmiskompleks ei häiri isegi naabreid erakordsel moel ja sellega on nõustunud ka halduskohus vaidlustatud otsuses. Samuti on vastustaja tõendatud, et sarnased kompleksid asuvad nii Eestis kui ka teistes Balti riikides isegi elurajoonide kõrval ning elamutele oluliselt lähemal kui vaidlusaluses planeeringus planeeritav tootmine, mis lisaks eelhinnangus märgitule ja detailplaneeringuga seatud nõuetele annavad veelkord alust arvata, et planeeritav tegevus olulisi mõjutusi lähiala elanikele ei oma. Sarnasele seisukohale jõudis ringkonnakohus ka oma varasemas, 13.06.2017. a määruses, millega lahendati esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimust ja mille p-s 7 märkis ringkonnakohus järgmist: „Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu looduskeskkonna kaitsele. Halduskohus on määruse p-s 10 piisavalt selgitanud, et KSH eelhinnangu kohaselt ei ole detailplaneeringu realiseerimisega eeldada tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist või olulist negatiivset keskkonnamõju, planeeringu alal puuduvad looduskaitselised väärtused ja kultuuripärand. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse, samuti lõhnahäiringu teket, samuti ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on teistsugusel seisukohal, ei anna alust spetsialistide poolt koostatud eelhinnangu ümberlükkamiseks. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et eelhinnangu on heaks kiitnud ka kompetentsed ametiasutused.“ Ka Riigikohus on haldusasjas asjas nr 3-3-1-15-08 tehtud lahendis asunud seisukohale, et planeeringu õiguspärasuse hindamisel ei saa lähtuda pelgalt hinnangust
inimtegevuse võimalikele tagajärgedele, toetamata seda asjatundjate hinnangute või muude tõenditega. Antud juhul on asjatundja hinnanguga ja ametiasutuste heakskiiduga sellele tõendatud Rehe detailplaneeringuga seonduvate kahjulike mõjutuste puudumine. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud vastupidist.
18.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et Rehe detailplaneeringu kehtestamiseks puudus erahuvi, sest arendaja omandas kinnistu ka Imavere vallas, millele on tehase rajamiseks samuti kehtestatud detailplaneering ning väljastatud ehitusload. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esitatud väited seoses kolmanda isiku (Farm In Productions OÜ) tegevusega Imaveres asjakohatud, kuna käesolevas asjas lahendatav küsimus on seotud ainult Rehe detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasuse hindamisega. Küsimus sellest, kuhu kolmas isik mõne tehase veel ehitab või kas ja millal detailplaneering pärast vaidluste lõppemist realiseeritakse, ei puutu vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse hindamise seisukohalt asjasse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluse planeeringu koostamisel on arvestatud nii avalike kui ka erahuvidega, samuti isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastustaja selgitas välja, et Rehe detailplaneeringu ala osas ei ole üldplaneeringuga määratletud kaitstavat avalikku erihuvi, mistõttu puudusid ka takistused vaidlusaluse haldusakti andmiseks. Rehe detailplaneeringu realiseerimisega on samuti seotud märkimisväärne õiguspärane erahuvi – Rehe detailplaneeringu algatamise taotluse esitanud Farm In Productions OÜ osanikud olid asja materjalidest nähtuvalt ühistud E-Piim, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Metsaküla Piim, Rakvere Piim ja Saaremaa Piim, kelle liikmeteks on omakorda paljud põllumehed, s. h kohalikud põllumehed, kes saaksid samuti tehast kasutada vilja kuivatamiseks. Mis puudutab isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, siis selgitas vastustaja, et nad on varasemalt korduvalt maatulundusmaa sihtotstarvet muutnud, sh kõnealusel põllumassiivil ning põllumajandusmaa on senini peamiselt muudetud elamumaaks. Arvestades asjaolu, et antud juhul on tegemist just põllumajandusliku tootmisega/töötlemisega 6,5 ha osas ning ligi 13,2 ha osas säilib planeeringualal maatulundusmaa sihtotstarve, on käesoleval juhul tegemist pigem üldplaneeringut ja senist maakasutust oluliselt vähem riivava lahendusega kui näiteks põllumajandusmaa muutmisel elamumaaks. Samuti ei ole alust arvata, et Rehe detailplaneeringu alal paiknev põllumaa kahjustuks pöördumatult, sest nagu vastustaja menetluse käigus korduvalt selgitatud on, siis Rehe detailplaneeringu alal reaalselt tegelikult põllumaad ei harita. Samas on just planeeringu elluviimisel kavandatud ca 13,2 ha suurusele alale õlikultuuride näidispõllud ja ülejäänud alale vastava saaduse töötlemiseks ette nähtud ehitised ning transpordimaa. Võrreldes käesoleva olukorraga hakataks vastavat ala planeeringu elluviimisel põllumaana pigem suuremas osas kasutama. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust ka kaebaja väitel, et Rehe detailplaneering on vastuolus PlanS § 10 lg-ga 1, kuna selle realiseerumisel häviks jäädavalt põllumaa, mille säilitamine on kaebaja arvates oluline avalik huvi.
19.Põhjendatud ei ole kaebaja arvamus, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle otsustamine oli õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul oli keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine käesoleval juhul õiguspärane ning samale seisukohale on jõudnud ka halduskohus vaidlustatud otsuse p-s 12.3. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia vajaduse korral (vt. näiteks Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-61-11). PlanS § 142 lg 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleval juhul on selline eelhinnang koostatud ja saadetud arvamuse avaldamiseks vastavatele asutustele ning need asutused on leidnud, et keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimiseks antud juhul vajadus puudub. Vastustaja on vastavalt KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumitele ja KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asjaomaste asutuste arvamustele andnud oma hinnangu ja põhjendused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks vajaduse puudumise kohta. Vastustaja on kõiki materjale ja kogutud infot analüüsides ning eelhinnangule tuginedes asunud seisukohale, et mingeid negatiivseid mõjutusi väljaspool planeeringuala ei esine. Seetõttu asuti seisukohale, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on õiguspärane ja põhjendatud. Kaebaja ei ole põhistanud vastupidist, rääkimata oma sellekohaste väidete tõendamisest. Asja materjalidest nähtub samuti, et juba eelhinnang sisaldas kogu vajalikku infot ning oli koostatud piisava põhjalikkusega selleks, et eelhinnangu pinnalt hinnata keskkonnamõju strateegilise hindamise alustamise vajalikkust või mittevajalikkust.
20.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vastustaja on detailplaneeringu menetluse käigus rikkunud detailplaneeringu ja sellega seotud dokumentide edastamise, kooskõlastamise ja arvamuse andmiseks esitamise kohustust. Ringkonnakohus nimetatud väitega ei nõustu, kuna asja materjalidest nähtuvalt on kõik osapooled saanud Rehe detailplaneeringu avalikustatud planeeringulahendusega tutvuda. Rehe detailplaneeringu vastuvõtmisest ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisest on korrektselt teavitatud asjakohaseid asutusi ja kõiki planeeringuala piirinaabreid (kd I, lk-d 75-105). Samuti on kaebaja ise korduvalt ja igakülgselt (nii kirjalikult kui suuliselt) planeeringumenetluses ära kuulatud, mis toetab samuti avalikkuse põhimõtet ning kinnitab seeläbi ka vastustaja otsuse õiguspärasust (vt. nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-8-02). Planeerimismenetluse käigus on toimunud kolm arutelu, kus kaebaja on saanud oma seisukohti väljendada ning kus on põhjalikult selgitatud ka vastustaja kaalutlusi ja seisukohta. Samuti järgiti detailplaneeringumenetluses avaliku väljapaneku ja arutelu nõudeid. Rehe detailplaneeringu avalik väljapanek toimus Põltsamaa Vallavalitsuses, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus ja Põltsamaa valla veebilehel. Avalikud arutelud toimusid Põltsamaa Vallavalitsuses. Avalikustamise korraldamisel lähtuti mõistlikkuse põhimõttest ning piirkonnast – Mõhküla asub Põltsamaa linna vahetus läheduses. Kõrgendatud avaliku huvi tõttu ilmusid piirkonna ajalehes ka mitmed artiklid Rehe detailplaneeringu erinevates etappides toimunud arengutest. Seega on ka halduskohus asunud oma otsuses igati õiguspärasele seisukohale, et detailplaneeringu menetlus oli igakülgselt kaasav ning avalikkuse põhimõttega kooskõlas.
21.Apellatsioonkaebusest tuleneb samuti vääralt, justkui oleks halduskohus ebaõigesti tõlgendanud PlanS §-s 138 sätestatut ja omistanud maavanema heakskiidule tegelikust suurema kaalu. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusalusest kohtuotsusest nähtuvalt (p 13.1) on halduskohus maavanema järelevalvemenetlust ning heakskiitu hinnanud koos teiste tõenditega. Kohtuotsuse järeldus ei tugine seega üksnes järelevalvemenetluses tuvastatule, mistõttu ei saa ka väita, et halduskohus oleks üksnes sellele omistanud erakordselt suure kaalu. Samas kinnitab erapooletu ja põhjaliku järelevalvemenetluse edukas läbimine kaudselt samuti vastustaja seisukohti ning vaidlusaluse haldusakti seaduspärasust, mistõttu on tegemist olulise tõendiga, mida halduskohus ei saanud tähelepanuta jätta.
22.Alust ei ole ka kaebaja väitel, et halduskohus jättis arvesse võtmata PlanS § 130 lg 2 p-st 2 tuleneva. PlanS § 130 lg 2 p 2 peamine eesmärk on tagada erinevate huvide tasakaalustatud arvesse võtmine ning käesoleval juhul oligi Rehe detailplaneeringu koostamine vastustaja poolt algatatud ning korraldatud ja seda tõendavad ka Rehe detailplaneeringu algatamise haldusaktile lisatud detailplaneeringu lähteseisukohad, kus määrati kindlaks kõik nõuded, millele planeering peab vastama. Samuti korraldati nimetatud dokumendiga planeeringu eskiisi kooskõlastamine ja lähteseisukohtadele vastavuse kontroll. Kooskõlas PlanS § 130 lg 1 teise lausega ei ole
vastustaja üle andnud planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Nagu asja materjalidest nähtub, oli planeeringu kujunemine vastustaja kontrolli all ning planeeringu koostamisel arvestati kõigi puudutatud isikute huvisid.
23.Seoses käesoleva vaidlusega on halduskohus samuti igati asjakohaselt viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2007. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-12-07, mille p-s 13 selgitatakse, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Antud juhul võib esitatud kaebustest välja lugeda kaebaja soovi, et teda ümbritsev keskkond ei muutuks. Seega ei ole kaebaja vastuväited antud planeerimis- ja kohtumenetluses olnud täielikult objektiivsed ja põhjendatud ning tõendatud, millele on õiguspäraselt viidanud ka halduskohus.
24.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.11.2017. a otsus muutmata.
25.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad seega kaebaja enda kanda. Vastustaja esitas 30.08.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse määrata kindlaks Põltsamaa valla menetluskulude suurus teises kohtuastmes summas 2016 eurot ja mõista vastavad kulud välja kaebajalt vastustaja kasuks. Vastustaja menetluskulud teises kohtuastmes koosnevad Advokaadibüroo LINKLaw õigusabi eest osutatud teenuste tasust kokku summas 2016 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei saa õigusabikulusid kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista, kui tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse raamidest (vt. nt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja seal viidatud varasem praktika). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas vallas või linnas ruumilise planeerimise korraldamine. PlanS § 4 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus üks planeerimisalase tegevuse korraldajatest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse puhul tegemist planeerimisalase vaidlusega, mis väljuks valla põhitegevuse raamidest. Sellest tulenevalt jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.