Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1310
Haldusasi
Y ja X kaebus Viimsi Vallavolikogu 28. aprilli 2020. a otsuse nr 26 ja 12. juuni 2020. a kirja nr 1-13/28-1 tühistamiseks või alternatiivselt kirja õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad Y ja X, esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja advokaat Ivi Otto Vastustaja Viimsi vald, esindajad HR, vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja vandeadvokaadi abi Helena Noot Kolmandad isikud Tammlaane kodu OÜ ja C, esindaja vandeadvokaat Villy Lopman; Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, esindaja Jüri Sirel; Osaühing JOOSTLEVEL, esindaja IJ
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y ja X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 9. veebruaril 2022
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebajate 31. jaanuari 2022. a menetlusdokumendi lisad 1–3, vastustaja 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendi lisad 1–6 ning Tammlaane kodu OÜ 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendi lisad 10–12. Jätta asja materjalide juurde võtmata Tammlaane kodu OÜ 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendi lisad 1–9 ja 30. augusti 2021. a menetlusdokumendi lisad 1–2.3.
2.Jätta Y ja X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2021. a otsus muutmata.
3.Mõista Y-lt ja X-lt solidaarselt Tammlaane kodu OÜ kasuks välja menetluskulu 3500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-20-1310 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 28. aprilli 2020. a otsusega nr 26 Randvere külas Tammelaane kinnistu (katastritunnus 89001:003:1939, pindala 13,31 ha) ja osaliselt reformimata riigimaa (pindala ca 1,89 ha) detailplaneeringu (DP), millega tehti ettepanek muuta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve osaliselt puhkeotstarbelisest maast väikeelamute maaks. Samuti moodustati 9 üksikelamumaa krunti, millele määrati ehitusõigus ühe kahekorruselise üksikelamu ja kuni kahe ühekorruselise abihoone ehitamiseks. Lisaks moodustati üks loodusliku maa krunt avaliku tee ja puhkeala ehitamiseks rannaalale, kaks loodusliku maa krunti avalikult kasutatava terviseraja ehitamiseks ning kolm loodusliku maa ja kaks tee ja tänava maa krunti. DP seletuskirja kohaselt seisnes DP koostamise avalik huvi kahe asustusüksuse (Tammeneeme küla ja Randvere küla) ühendamises ranna-äärse jalakäijate teega, maa-alale avalikult kasutatava terviseradade võrgustiku kavandamises koos puhkekohaga, rannakindlustuse kavandamises ning piirkonna sademevee ärajuhtimissüsteemi lahendamises. DP-ga muudeti Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (TP 2) selliselt, et haljastu nr 34 ja rohekoridor nihutatakse mere äärde alale, mille on suurem rekreatiivne väärtus. Selle tulemusena suureneb rohevõrgustiku ja haljastu pindala umbes 1000 m2.
2.Viimsi Vallavolikogu tagastas 12. juuni 2020. a kirjaga nr 1-13/28-1 Y ja X vaide 28. aprilli 2020. a otsuse nr 26 kehtetuks tunnistamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, sest vaie ei ole esitatud mitte isiklike õiguste kaitseks, vaid avalikes huvides, mida HMS § 71 lg 1 ei võimalda. Kuna vaide esitajad ei ole planeeritava ala piirinaabrid ja neil puudub sellega vahetu puutumus, siis ei saa DP kehtestamine objektiivselt rikkuda vaide esitajate subjektiivseid õigusi.
3.Y ja X esitasid halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 28. aprilli 2020. a otsuse nr 26 ja 12. juuni 2020. a kirja nr 1-13/28-1 tühistamiseks või alternatiivselt kirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) DP ei täida DP algatamise otsuses välja toodud peamist eesmärki Randvere ja Tammneeme külasid ühendava avaliku tee osas. Lahendamata on jäetud DP alale planeeritavatele avaliku kasutusega teedele avaliku juurdepääsu küsimused. DP-s on näidatud kallasrajal avalikult kasutatav jalgtee, mis katkeb külade piiril ja millele puudub avalik juurdepääs Tammneeme külas asuvalt Mereääre teelt; 2) vaidlustatud otsus on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg-ga 1. DP kehtestamise otsusega rikuti PlanS § 4 lg 2 p-i 6 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg-t 7.
2(20)
3-20-1310 DP ei ole kooskõlas üldsuse eesmärkidega ega lähtu avalikest huvidest. Puuduvad seaduslikud alused üldplaneeringu muutmiseks (PlanS § 142 lg 1); 3) kehtestatud DP lahendus ei loo ühendust Randvere ja Tammneeme külade asustusalade vahel. DP kehtestamise otsuses on ühendusteed nimetatud üksnes perspektiivseks; 4) DP algatamise järgselt oli planeeritava ala suuruseks umbes 13,8 ha-d, kuid eskiislahenduse tutvustamisel oli planeeritava ala suurus 15,29 ha-d. Oluliselt on nihutatud planeeringuala piiri ida- ja lõunaosas; 5) positsioonilt 13 (kallasrada) asuvalt avalikult teelt puudub võimalus pääseda teiste avalikult kasutatavate teedeni. Vastavaid kokkuleppeid pole sõlmitud teiste erakinnistute ega Tammemetsa kinnistut haldava Riigimetsa Majandamise Keskusega; 6) rikutud on PlanS § 4 lg 2 p-i 5 ja PlanS § 12 lg-t 2, sest rohekoridori ja kogu rohevõrgustiku toimimist ei ole kehtestatud DP lahenduses sisuliselt hinnatud. Kehtestatud DP-ga nähakse ette muudatus TP-s 2. DP-ga nihutatakse haljastu nr 34 ja rohekoridor vahetule ranna-alale. Rohevõrgustiku toimimist ei taga pindala säilitamine, vaid TP 2 kaardil näidatud rohekoridori minimaalne laius. Praegu on see ala kaguosas 200 meetrit ja põhjaosas 120 meetrit. DP lahendusega kahaneb rohekoridori laius ala kaguosas 44 meetrini, mille omakorda lõikab läbi elamukruntide valgustatud ja asfaltkattega juurdepääsutee. See avaldab kogu rohevõrgustiku toimimisele tugevat negatiivset mõju. Pindalade paberil suurendamine on saavutatud erinevate rohevõrgustiku elementide üksteise peale paigutamisega ja üksteise peal olevate elementide pindalade summeerimisega; 7) TP-ga 2 kehtestatud struktuurielementide (rohekoridorid, haljastud jm) asukohti ja ruumikuju on muudetud ainult sellepärast, et formaalselt tagada rohevõrgustiku planeeringueelse pindala säilimine, kuid sellega kaotab teemaplaneering oma mõtte, sest ei arvestata nende elementide tegelikku funktsionaalset toimimist. DP dokumentides pole viidet, millisele tunnustatud metoodikale tugineb pindalade arvutamine, kus erinevad elemendid maastikul suures osas kattuvad ja niiviisi kogupindala kunstlikult suurendavad; 8) puuduvad seaduslikud alused DP kehtestamise otsusega ÜP muutmiseks. Maakasutuse tingimused on täpsustatud TP-s 2. TP-s 2 ei kitsendata otseselt maaüksuste senist kasutamist tulenevalt maa juhtfunktsioonist ega kehtivate detailplaneeringute või katastrisse kantud sihtotstarbest. Maatulundusmaa sihtotstarve ei sea takistusi Tammelaane kinnistu praegusele maakasutusele; 9) Tammelaane kinnistu kasutamise tingimused on sätestatud TP-s 2 ning kallasraja ja ranna piiranguvööndi osas looduskaitseseadusega (LKS) § 35, samuti § 33 lg-ga 3 ja § 38 lg-ga 4, mis on avalikes huvides täiesti piisav. Kallasrada peab olema avalikult kasutatav. DP lahendus suunab kallasraja avatuse ja korrashoidmisega seotud kohustuse eraomanikult kohalikule omavalitsusele, kuid ei loo avalikes huvides lisaväärtust. Kui DP alal on kallasrada praegugi Randvere küla poolt ligipääsetav ja läbitav, siis Tammneeme poole liikudes ligipääs kallasrajale kahe küla piiril katkeb ja liikumisvõimalused kahe küla vahel DP kehtestamisega ei parane; 10) DP on vastuolus avalikke huve väljendava ÜP-ga ning Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005. a määrusega nr 32 „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (TP 1) ja TP-ga 2. Rikutud on PlanS § 130 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevat keeldu. Puudub kindlus, kas vastustaja on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kas kaalumine on toimunud ratsionaalselt; 11) keskkonnamõju hindamist ei ole tehtud objektiivselt, esitatud vastuargumente ei ole sisuliselt hinnatud ning järgimata on jäetud PlanS § 4 lg 2 p-s 5, §-s 8, § 10 lg-tes 1 ja 3, § 11 lg-s 1 ning § 12 lg-s 2 sätestatud ülesanded ja põhimõtted. Kuna planeeringulahendus muutus rohekoridori osas, oli vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks (KSH).
4.Viimsi vald taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
3(20)
3-20-1310 1) kaebusest ei saa aru, milliseid avalikke huve oleks pidanud vastustaja DP menetluses kaaluma ja kuidas on neid kaebajate hinnangul DP kehtestamisega rikutud; 2) ÜP muutmine oli vajalik ja põhjendatud. Vastustaja hindas DP menetluses erinevaid huve. Isikutel ei ole abstraktset usaldust, et üldplaneeringut ei muudeta; 3) DP oli eelduseks terviseraja planeerimisele. DP otsuse lk-l 5 on selgitatud, miks oli vajalik DP elluviimiseks muuta ka ÜP-d. ÜP tasandi planeeringud välistasid Tammelaane kinnistu sihtotstarbelise kasutamise maatulundusmaana. DP üheks ülesandeks oli lahendada üldplaneeringuga sätestatud eesmärgi elluviimine, s.t määrata suur osa planeeringualast üldmaaks, mis eeldas kinnistu omaniku nõusolekut; 4) perspektiivne terviserada, mis ühendab Tammneeme ja Randvere küla, nähtub ÜP ning Viimsi Vallavolikogu 21. juuni 2011. a otsuse nr 43 „Viimsi Valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Lapsesõbralik Viimsi“ (TP 3) kaartidelt. Ilma DP-d kehtestamata polnud vastustajal võimalik tagada ÜP-s ja TP-s 3 märgitud eesmärgi täitmine ehk terviseraja planeerimine, et saavutada Tammneeme ja Randvere külade ühendustee; 5) planeerimismenetluses võetakse eelduseks üldplaneeringus antud üldised suunad ja need seotakse hiljem konkreetsemal tasandil üheks tervikuks. Kogu piirkonna territooriumi ruumilise arengu lahendamine on üldplaneeringu, mitte detailplaneeringu ülesanne (PlanS § 74 lg 1). Kaebajad ei saa eeldada, et vastustaja lahendaks detailplaneeringu menetluse käigus ära kõik ühe piirkonna planeeringualased küsimused; 6) DP annab õigusliku aluse tee rajamiseks Tammelaane kinnistule umbes 330 meetri pikkuses lõigus, mis on külasid ühendava ühendustee oluline osa ja mida on võimalik rajada kuni Mereääre tee 62 kinnistuni. Mereääre tee 62 kinnistu omanikuga on võimalik eraldi kokku leppida. See, millal ja kuidas täpselt tervisetee rajamisega seonduv realiseerub, oleneb mitmetest asjaoludest; 7) tänaseks on kõige mereäärsema kinnistu Tammelaane haljak 4 (positsioon 13) omand läinud asjaõiguslepingu alusel üle vastustajale, nagu ka 4. septembri 2020. a võlaõiguslikus lepingus kolmanda isikuga kokku lepiti. Samuti on lähiajal plaanis sõlmida asjaõiguslepingud 4. septembri 2020. a lepingu p-s 9 viidatud isiklike kasutusõiguste seadmise osas positsioonile 12 vastustaja kasuks, et rajada sinna terviserada ja tagada alale avalik ligipääs. Ilma DP-ta ei oleks eeltoodu võimalik; 8) ekslik on kaebajate arusaam, et ÜP muutmine DP-ga ei olnud vajalik kinnistu avaliku kasutuse tagamiseks, kuna KeÜS § 33 lg 3 ja § 38 lg 4 juba tagavad igaühe ligipääsu kallasrajale. Asjaolu, et KeÜS § 38 lg 4 sätestab kaldaomaniku kohustuse lubada igaühel kallasrada kasutada, ei tähenda, et kaldaomanik oleks kohustatud omal kulul rajama mere äärde tervisetee, sellega seotud taristu ja seda ka avalikes huvides korras hoidma. DP ja 4. septembri 2020. a lepinguga on määratud ala (sh positsioonid 12 ja 13) üldkasutatavaks maaks, alal on haljasala, see on osaliselt võõrandatud vastustajale ja kolmandale isikule on kehtestatud kohustused sinna tervisetee rajamiseks; 9) ÜP-d muutva DP koostamise avalikuks huviks on Randvere küla ja Tammneeme küla vahelise avalikult kasutatava jalgtee jt liikumisradade planeerimine, avalikult kasutatava rekreatsiooniala määramine, rannakindlustuse ja puhkeotstarbeliste rajatiste planeerimine ja piirkonna sademevee ärajuhtimissüsteemi toimimise tagamine. Planeeringuala lõunapoolses osas moodustatakse 9 üksikelamumaa krunti. DP alast on 75% määratud üldkasutatavaks maaks ning 19% elamumaaks. Varem oli Tammelaane kinnistu 100% ulatuses maatulundusmaa, kus ei olnud võimalik mh ka rohevõrgustiku eesmärke saavutada ilma maakasutust muutmata. Seega on vastustaja DP menetluses tasakaalustanud nii avalikke kui erahuve võimalikult suurel viisil, et tagada DP avalike eesmärkide täitmine; 10) vastustaja andis DP menetluses huvitatud isikutele selgitusi DP kohta, samuti andis võimaluse diskussioonis osaleda ja on põhjendanud nii aruteludel, vastustes kui ka 28. aprilli 2020. a otsuses seda, miks on jäetud nende esitatud ettepanekud arvestamata;
4(20)
3-20-1310 11) avalikke huve teeniv terviserada on DP-s kehtestatud ja sellel on ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. 28. aprilli 2020. a otsuse lk 7 p-s 1 ja DP seletuskirja p-s 3.7 on selgitatud, et planeeringus on terviseraja ühe osana ette nähtud Tammneeme ja Randvere külade ühendustee, mis kulgeb mööda mere äärt. Ühtlasi nähtub terviserada ka DP kaardilt. Kolmanda isiku ja vastustaja vahel 4. septembril 2019 sõlmitud lepingus on sätestatud PlanS § 131 alusel detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustus ja sellega seotud tingimused arendajale; 12) terviserajale on ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. DP seletuskirja p-s 3.6 on selgitatud, et juurdepääs planeeringualale on Tammekivi tee L1-lt ning planeeritavate elamukruntide juurdepääsuks on planeeritud rajada uus tee (positsioonid 10, 15 ja 17). Asjaolu, et teid ei ole tänasel päeval rajatud, ei tähenda, et DP-ga ei oleks nende rajamist ette nähtud; 13) mõju rohevõrgustikule on DP käigus hinnatud ja selle pindala ei ole võrreldes ÜP-ga vähendatud. TP-s 2 on ala nr 34 juures selgitatud, et tegemist on ranna-äärse metsaalaga ja alale on lubatud paigaldada haljastu inventari ning rajada sinna jalakäijate- ja kergliiklusteid. Rohekoridori esmaseks funktsiooniks on pakkuda elanikele rekreatiivseid teenuseid. Roheala liigutamine mere äärde ja sealse kinnistu sihtotstarbe muutmine annab võimaluse kasutada seda TP-s 2 märgitud eesmärgil ja rajada sinna terviserada koos vajaliku inventariga selleks, et elanikud saaksid seda otstarbekalt kasutada; 14) rohevõrgustiku toimimist on DP koostaja analüüsinud. 21. juuni 2016. a otsusega nr 75 algatati DP menetlus ning selles leiti, et KSH vajalikkus esineb ja koostati ka KSH eelhinnang. DP koostaja koostas kaks analüüsi/hinnangut, kus analüüsiti, kuhu oleks otstarbekas paigutada DP alal elamukrundid, kas kinnistu keskosasse või mere äärde. Kokkuvõttes leiti, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ei kaasne, mistõttu tehakse ettepanek KSH menetluse lõpetamiseks. KSH-st loobumisega oli nõus ka Keskkonnaamet. Rohevõrgustiku toimimist on DP käigus seega hinnatud. DP-ga ei tekitanud vastustaja uut, varem rakendamata rohevõrgustiku versiooni, kuna haljastu ja rohekoridori kihid kattusid ka varasema teemaplaneeringu kohaselt ning alade nihutamisega muutusid need hoopis suuremaks kui algselt planeeritud. DP on kooskõlastatud ja järelevalveorgan on andnud DP-le oma heakskiidu. Rohekoridori ega haljasala nihutamisel nende suurus tegelikult ei vähenenud, vaid suurenes.
5.Tammlaane kodu OÜ ja C taotlesid vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajad ei ole õiguslikult kvalifitseerinud, milliseid avalikke huve on riivatud; 2) kinnistu maakatastri kohane sihtotstarve oli 100% maatulundusmaa. Omanikul on kinnistul, millel asub mets ja mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, tekkinud õigustatud ootus, et ta saab tegeleda kinnistul metsa majandamisega. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul metsa majandamisega tegelemise keelamine oleks välistanud võimaluse omandit sihipäraselt kasutada ning intensiivselt riivanud kinnistu omaniku omandiõigust. ÜP-d muutev DP algatati selleks, et ennetada kinnistu omaniku ja Viimsi valla huvide vastandumist. Tegemist on PlanS § 1 lg 1 mõttega kooskõlas oleva erinevaid huve tasakaalustava otsustusega; 3) DP tagab Viimsi valla huvid, kuna see välistab Tammelaane kinnistu kasutamise maatulundusmaana ning näeb kinnistule ette terviseraja ning puhkeotstarbeliste objektide rajamise. DP tulemusena on paremini tagatud metsa säilimine ning Viimsi valla elanikud saavad võimaluse ala kasutada. DP tasakaalustab kinnistu omaniku omandipõhiõiguse riivet seeläbi, et jätab kinnistu omanikule võimaluse teenida tulu selliselt, et rajada kinnistule elamurajoon; 4) DP algatamise otsuse kohaselt oli DP laiem eesmärk võimaldada Viimsi valla elanikel kasutada Tammelaane kinnistut puhkeotstarbeliselt. Kehtestatud DP-ga on see eesmärk saavutatud. DP-ga muudeti varem 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu suures osas
5(20)
3-20-1310 üldmaa sihtotstarbega kinnistuks ning sellele on ettenähtud terviseraja ehitamine, mida on võimalik kasutada nii kinnistu piires jalutamiseks kui ka teistele kinnistutele liikumiseks; 5) DP-ga on lahendatud Tammneeme ja Randvere külade ühendustee planeeringuala piires. Enne vaidlusaluse planeeringu kehtestamist ei olnud võimalik jalutada ühest külast teise mööda avalikku teed; 6) DP ala hõlmab kahte kinnistut. Õigustamatu on kaebajate soov, et DP menetluses oleks pidanud lahendama ära kogu Tammneeme küla ja Randvere küla ühendamise küsimuse. Planeeringualasse oleks tulnud hõlmata palju rohkem kinnistuid ning isikute ring, kelle õiguste üle planeerimismenetluses otsustataks, oleks läinud väga suureks. Sedavõrd suurt ala ja isikute ringi puudutavaid planeerimisotsuseid ei oleks otstarbekas teha detailplaneeringu, vaid üldplaneeringu menetluses; 7) DP vastab oma lähte-eesmärgile. DP-ga on välistatud kinnistu kasutamine vastavalt maatulundusmaa sihtotstarbele. Sellega luuakse eeldused Tammelaane kinnistu piires puhkeaja veetmiseks ning kaks küla on ühendatud; 8) DP-ga kavandatav tegevus ei ohusta rohevõrgustiku toimimist. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju analüüsis DP koostaja. Analüüsides on käsitletud DP-ga kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule. Keskkonnaamet hindas DP-ga kaasnevat mõju keskkonnale. Järelikult on DP menetluses mõju rohevõrgustikule välja selgitatud; 9) DP alal paikneval rohekoridoril ja haljastul on pigem rekreatiivne väärtus. DP ala läbiv rohekoridor paikneb põhiliselt haljastutel nr 33, 34 ja 35, kuhu TP-ga 2 on lubatud paigaldada haljastu inventari ning rajada jalakäijate- ja kergliiklusteid; 10) õige ei ole kaebajate väide, et rohevõrgustiku suuruse hulka tuleb arvestada ehituskeeluvööndisse jäävat ala, mida ei ole teemaplaneeringus rohevõrgustikku hõlmatud. Maa-ala ei saa olla varjatult rohevõrgustiku osa, ilma et see nähtuks teemaplaneeringust.
6.Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist ning toetab vastustaja, Tammlaane kodu OÜ ja C esitatud seisukohti.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14. juuni 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt Tammlaane kodu OÜ kasuks välja 1925 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) DP-ga hõlmatud maa-ala asub Randvere küla põhjaosas Tammneeme küla piiril, kahe tiheasustusala vahelisel metsa-alal hajaasustuses. Planeeringualale ulatuvad ranna piiranguvöönd 200 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 1), ehituskeeluvöönd 200 meetrit (LKS 38 lg 2) ja veekaitsevöönd 20 meetrit (veeseaduse § 118 lg 2 p 1). DP alale kohaldub ÜP, TP 1 ja TP 2. Enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist oli Tammelaane kinnistu maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa. Vaadeldav kinnistu asub rohevõrgustiku alal; 2) ÜP ei võimaldanud kolmandal isikul oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, kuna ÜP kohaselt asus vaadeldav maatükk üldkasutataval maal (maakatastriseaduse § 181 lg 9 ja lg 12 p 2). Vastustajal puudus võimalus ilma Tammlaane kodu OÜ nõusolekuta maatulundusmaa sihtotstarvet muuta; 3) detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja põhjendatuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus; 4) TP 1 seletuskirja p-s 4.1 on välja toodud, et kõik elamud Viimsi vallas peavad asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad ei ole lubatud uusi elamuid ja nende abihooneid rajada. Otstarbekas ei ole ÜP-d ega TP-d 1 muutvate detailplaneeringute koostamine enne, kui on tagatud detailplaneeringutega määratud kruntide elanikele vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Menetluses olevate üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul lepitakse kulude katmise põhimõtted kokku enne planeeringu kehtestamist;
6(20)
3-20-1310 5) Viimsi Vallavolikogu 21. juuni 2016. a otsuse nr 75 kohaselt seisnes DP koostamise avalik huvi Tammneeme küla ja Randvere küla ühendamises rannaäärse jalakäijate tee ja/või jalgrattateega, lisaks planeeritakse maa-alale avalikult kasutatav tervisespordiväljak, rannakindlustus ja lahendatakse piirkonna sadevee ärajuhtimissüsteem. Vaidlustatud otsuses on välja toodud, et kehtestatava DP-ga kavandatud perspektiivse tee Mereääre teega ühendamise tehniline lahendus sõltub edasisest koostööst planeeringualaga piirneva kinnistu Mereääre tee 62 omanikuga ja toimub eraldi projekti raames. DP seletuskiri täpsustab, et küladevaheline ühendustee Tammneeme küla poolt jätkub perspektiivis Tammemetsa kinnistul ja Mereääre tee 62 kinnistul kulgeval kallasrajal või sellega piirneval merealal; 6) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine on kohaliku omavalitsusüksuse seadusjärgne kohustus (KeÜS § 38 lg 7). Kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel (KeÜS § 38 lg 71). Kallasrajale juurdepääs peab olema tagatud vastavalt planeeringule. Isikul ei ole kohustust tagada kallasrajale juurdepääsu, see on üksnes KOV-il; 7) vastustaja omandas 7. septembril 2020 Tammelaane haljak 4 kinnistu (dtl 308). Tammlaane kodu OÜ ja vastustaja sõlmisid 4. septembril 2019 lepingu, millega Tammlaane kodu OÜ kohustus andma vallale tasuta üle DP-ga ette nähtud moodustatud lepingu esemele vastava maaüksuse ühe aasta jooksul alates DP kehtestamise jõustumisest. Arendaja on kohustatud projekteerima ja rajama vastavalt DP-le terviseraja selliselt, et olemasolevad pinnasteed oleksid ühendatud ühtseks võrgustikuks ning tekiks Randvere ja Tammneeme külade ühendustee. Vastustaja kinnitusel on lähiajal plaanis sõlmida ka asjaõiguslepingud viidatud isiklike kasutusõiguste seadmise osas positsioonile 12 vastustaja kasuks, et rajada maale terviserada ja tagada alale avalik ligipääs. Puudub põhjus kahelda vastustaja sellistes väidetes. Kallasrajale juurdepääsutee on DP-ga ette nähtud ning vastustajal on kohustus tagada, et DP-s ettenähtu ka ellu viiakse. DP-ga on lahendatud küladevahelise ühendustee rajamine; 8) DP-ga nähti ette ligipääs avalikult kasutatavale teele (vt DP seletuskiri, p 3.6 ja p 3.7); 9) Keskkonnaamet märkis 16. aprilli 2019. a kirjas nr 7-13/19/2949-3, et DP-ga lahendati avalik juurdepääs rannale mööda mereäärseid metsaradu. Seega vaba liikumist rannal antud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse kohaselt ei piirata. Sellest tulenevalt on planeeringulahenduse elluviimisel positiivne mõju vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele; 10) kuna DP-ga muudeti ÜP-ga määratud juhtotstarvet ning vähendati ehituskeeluvööndit, oli ÜP muutmine põhjendatud; 11) rohekoridori ja kogu rohevõrgustiku toimimist on sisuliselt hinnatud. TP-s 2 (lk 56) on ala nr 34 juures selgitatud, et ÜP-ga on ala reserveeritud puhkeotstarbeliseks maaks ja väikeses osas üldkasutatavate hoonete maaks. Ala omab tähtsust, kuna rannal on säilinud mets, mis täidab ühtlasi rohekoridori funktsiooni. Alale on keelatud ehitada hooneid. Alale on lubatud paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada sinna jalakäijate- ja kergliiklusteid. Kuivõrd TP 2 nägi ette, et ala kasutatakse rekreatiivsete teenuste pakkumiseks, oli õigustatud vastustaja lähenemine lahendada olukord DP-ga. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju analüüsis DP koostaja Skepast&Puhkim AS kahel korral („Planeeringulahenduse alternatiivide võrdlus – mõju metsale, rohekoridorile ja haljastule“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse hinnang“). Mõlemas analüüsis on käsitletud DP-ga kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule. Eelistati lähenemist, et elamukrundid paiknevad kinnistu keskosas, kuna siis väheneks väiksem metsaala ning säiliks kompaktne looduslik rannikulähedane metsaala. Kui elamukrundid rajatakse kinnistu keskosasse, siis jääks avalikkusele kasutada suurem osa vahetust mereäärsest ranna-alast, mis omab soodsat sotsiaalset mõju ja hoiab alal rohevõrgustiku rekreatiivseid teenuseid. KSH läbiviimise vajalikkuse hinnangus leiti, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga maa- ja veekasutust, ülenormatiivset välisõhu saastet, müra ja vibratsiooni. Samuti ei kaasne ebasoodsat keskkonnamõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele soovituste järgimisel, taimkattele, 7(20)
3-20-1310 loomastikule, loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele, rohevõrgustikule, kliimale jne. Keskkonnaamet nõustus, et KSH läbiviimine ei ole vajalik. Keskkonnaamet andis 16. aprilli 2019. a kirjaga nr 7-13/19/2949-3 nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks ulatuses, mis on kantud DP joonisele nr 4. Keskkonnaamet asus seisukohale, et planeeringu ellurakendamisel ei kaasne ehituskeelu vähendamisega negatiivset mõju looduskoosluste säilimisele ja ranna eripära arvestava asustuse suunamisele. Samuti on tagatud planeeringu ellurakendamisel rannal vaba liikumine ja juurdepääs; 12) DP ala nihutamine ei olnud kunstlik. DP-ga ei vähendatud rohekoridori ega haljastu nr 34 pindala. Otsuse nr 26 järgi (p 2) nihutati DP-ga rohevõrgustiku haljastu nr 34 oma seniselt asukohalt rannaäärsele alale, mis on DP põhjenduste kohaselt ka suurema rekreatiivse väärtusega, pidades silmas ala üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet puhkeotstarbelise maana. Ühtlasi suureneb selle muudatusega haljastu pindala seniselt 59 506 m2-lt 70 656 m2-le. Joonistelt nähtub, et algselt planeeritud rohevõrgustiku ala ja haljastusala kattusid juba TP-s 2. Kooskõlastuses tõi Keskkonnaamet välja, et elamumaaks kavandatav ala kattub rohevõrgustiku koridori alaga, DP-ga säilitatakse koridor, nihutades selle ranna ehituskeeluvööndi alale. Järelevalve teostaja leidis, et rohevõrgustiku ümberpaigutamise vajadus on põhjendatud. DP kooskõlastasid mh Terviseamet, Maa-amet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet. Puudub alus kahelda Keskkonnaameti ning teiste DP-le kooskõlastuse andnud asutuse seisukohtade õigsuses; 13) kuna kaebajad ei ole välja toonud, kuidas vastustaja 12. juuni 2020. a kiri rikub kaebaja õigusi, puudub alus selle tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks; 14) kaebajate taotlus määrata vastustajale ja Tammlaane kodu OÜ-le trahv valeväidete esitamise eest jääb rahuldamata, kuna valeväite esitamist pole tuvastatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebajad taotlevad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja rikkus PlanS § 142 lg-t 1. Detailplaneeringuga võib üldplaneeringut muuta üksnes erandlikul juhul põhjendatud vajaduse korral. Tammelaane kinnistu omanikule oli kinnistu omandamisel teada, et kinnistule pole lubatud ehitada. TP 1 ja TP 2 eesmärk oli keelata avalikes huvides üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kehtestamine rohevõrgustiku aladel ja määrata elamualade laiendamise keeld väljapoole elamumaid. ÜP kohaselt asub ala puhkeotstarbelisel maal hajaasustusega piirkonnas, mis on ette nähtud puhkemajanduse arendamiseks ja roheala säilitamiseks. TP 2 peab rohevõrgustiku koridori ala oluliseks ja säilitatavaks vähemalt 120 m laiusena. DP-ga üldplaneeringute, TP 1 ja TP 2 sellises ulatuses muutmine ei ole kooskõlas avaliku huviga ega PlanS § 142 lg 1 mõttes põhjendatud. Looduse kaitsmise ja säilitamise huvile eelistati eraomaniku huve. Üldplaneeringu, TP 1 ja TP 2 muutmise kõiki aspekte pole kaalutud ja kumulatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele pole hinnatud; 2) halduskohus ja vastustaja pole viidanud ühelegi pärast üldplaneeringu, TP 1 ja TP 2 kehtestamist muutunud asjaolule, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena PlanS § 142 lg 1 mõttes. Tammlaane kodu OÜ-l oli õigus maad kasutada tulenevalt maa juhtfunktsioonist. Maatulundusmaa sihtotstarve ei takistanud tal maad sihtotstarbeliselt kasutada. Nimetatud asjaolu ei oleks käsitatav mõjuva põhjusena. Mõjuva põhjusena ei tule käsitada ka seda, et vastustaja ei saaks ilma Tammlaane kodu OÜ nõuolekuta maatulundusmaa sihtotsarvet muuta. Vastustajal puudus vajadus maa sihtotsarvet muuta. Tammlaane kinnistu kasutamise tingimused olid määratud TP-ga 2 ning kallasraja ja ranna piiranguvööndi osas kehtivad LKS §-d 35, 37 ja 38, samuti KeÜS § 33 lg 2 ja § 38 lg 4. Need normid on avalike huvide kaitseks piisavad. Juurdepääs kallasrajale loodi TP-ga 1 ja TP-ga 2. DP lahendus ei loo juurdepääsu 8(20)
3-20-1310 kallasrajale ega ühenda Randvere ja Tammneeme külasid. Eesmärgiks oli võimaldada rohevõrgustiku alale ehitada. Halduskohus hindas valesti Tammlaane kodu OÜ ja vastustaja vahel 4. septembril 2019 sõlmitud lepingut, kuna sellega pandi kolmandale isikule kohustus rajada ühendustee vastavalt DP-le. DP ei loo ühendusteed külade vahel. Kohustus pole seotud tähtpäevadega. Halduskohus jättis tähelepanuta Keskkonnaameti 28. mai 2020. a kirja, milles märgiti, et ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndisse kavandatava tee kohta puudub kooskõlastus ja nõusolek; 3) halduskohus jättis käsitlemata kaebuse p-d 1.1–1.15, 2.1 ja 2.4–2.5. Samuti ei käsitlenud halduskohus 19. aprilli 2021.a seisukoha p-e 5–8 ja 10; 4) rikuti PlanS § 4 lg 2 p-i 5 ja § 12 lg-t 2. DP lahenduses ei ole rohekoridori ja rohevõrgustiku toimimist hinnatud. Samuti on DP koosseisust puudu rohekoridori vähendamise ja haljastu nr 34 killustamise keskkonnamõju leevendavad keskkonnatingimused. Halduskohus on kaebaja vastavad väited jätnud hindamata. Kaebuse keskne väide oli, et avalikes huvides on kaitsta rohevõrgustikku, kuna seeläbi säilitatakse looduskeskkond. Avalikku huvi riivatakse seeläbi, et TP 2 kohaselt on keelatud rohevõrgustikku muuta, kitsendatud on rohevõrgustiku koridore, eiratud on eesmärki tagada vallas võimalikult suur ja süsteemne rohealade võrgustik. Puuduvad rohevõrgustiku toimimist tagavad keskkonnatingimused ja alahinnatud on loodushoiu ja loomastiku kaitsmise aspekti. Kuigi üldplaneering seab eesmärgiks rekreatiivse tegevuse, on rohekoridori esmane funktsioon kaitsta floorat ja faunat. Rohevõrgustiku toimimist rikub selle nihutamine ida suunas ja selle kitsamas kohas vähendamine 44 meetrini, samuti 5 meetri laiune valgustatud asfaltkattega sõidutee. Rohevõrgustiku koridori arvelt moodustati krundid nr 1, 7, 8 ja 9. Tegelikku mõju pole arvesse võetud. Keskkonnaamet viitas 17. juuni 2016. a kirjas, et kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele pole hinnatud. KSH hinnangust ei selgu, kuidas funktsionaalsus säilib, kui rohekoridori laiust vähendatakse 200 meetrilt 44 meetrini. Roheala nr 34 ei nihutata, vaid see tükeldatakse kaheks väiksemaks alaks, millega on rikutud TP-d 2. DP lõpliku planeeringu lahenduse mõju hinnang rohekoridorile tulnuks kajastada DP seletuskirjas või oleks tulnud koostada eraldi dokument mõju hindamise kohta. DP koosseisust on puudu rohekoridori vähendamise ja haljastu nr 34 killustamise keskkonnamõju leevendavad keskkonnatingimused (PlanS § 126 lg 1 p 12). Halduskohus hindas Keskkonnaameti kirju valesti, kuna Keskkonnaameti pädevus lõppeb ehituskeeluvööndiga ja pärast seda peab rohekoridori toimimist hindama vastustaja. Seega pole Keskkonnaamet andnud haljastu nr 34 muudatusele kooskõlastust. Halduskohus hindas valesti Rahandusministeeriumi ja teiste organite kooskõlastusi, kuna need organid pole leidnud, et rohevõrgustiku ümberpaigutamine oleks põhjendatud; 5) halduskohus jättis tähelepanuta PlanS § 130 lg 1 ja lg 2 p 2. DP koostamist ei tellinud vastustaja, vaid asjast huvitatud isik Tammlaane kodu OÜ. Tammlaane kodu OÜ tellis DP koostamise Skepast & Puhkim AS-lt hiljemalt 2017. a alguses. Vastustaja korraldas hinnaküsimise DP koostaja leidmiseks alles 9 kuud hiljem. Kogutud pole piisavalt teavet õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks; 6) vastustaja 12. juuni 2020. a kiri tuli tühistada; 7) menetluskulud on valesti jäetud kaebajate kanda.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja järgis PlanS § 142 lg-t 1. Teemaplaneeringud ei keela DP-ga üldplaneeringu muutmist. Üldplaneeringuga ei saa kalduda kõrvale PlanS § 142 lg-st 1 ja kitsendada detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise piiravamaid aluseid. TP 1 seletuskirja p 4.1 kohaselt on üldplaneeringu muutmine lubatud detailplaneeringuga. DP-ga üldplaneeringu muutmiseks esines põhjendatud vajadus. Üldplaneering ja TP 3 nägid DP alal ette mereäärse terviseraja, mis ühendaks Tammneeme ja Randvere külasid. Tammlaane kinnistu asus eraomandis. DP-ga oli üldplaneeringut vaja muuta selleks, et mereäärne ala määrata üldmaaks 9(20)
3-20-1310 ja rajada sinna tervisetee jm puhkeotstarbelised rajatised. DP alast 75% määrati rekreatiivsetel eesmärkidel üldmaaks. Kinnistu on tänaseks vallale üle antud. Tammelaane kinnistu sihtotstarbeline kasutamine maatulundusmaana ei olnud võimalik, kuna see asus üldplaneeringu kohaselt puhkeotstarbelisel maal ja rohevõrgustiku alal. Seega lisaks avalikele huvidele oli tarvis arvestada eraisiku huvidega, milleks planeeriti 9 elamukrunti. Krundid planeeriti ala keskossa, rohevõrgustiku elemendid mere äärde ning seeläbi jäi alles rohkem metsa. Vastustaja on planeerimisel tasakaalustanud erinevaid huve (DP-ga nihutati TP-s 2 välja toodud perspektiivne rohevõrgustiku ala merele lähemale; kohustati Tammlaane kodu OÜ-d võõrandama mereäärne kinnistu vastustajale; määrati 75% planeeringualast üldmaaks; planeeriti mere äärde tervisetee jm rajatised, mille Tammlaane kodu OÜ on kohustatud välja ehitama; ala keskossa kavandati 9 elamukrunti). Sihtotstarbe muutmine oli vajalik kallasrajale juurdepääsu tagamiseks. Seda tehakse planeeringuga. Kallasrada loob olulist lisandväärtust, kuna Tammlaane kodu OÜ on kohustatud terviseraja välja ehitama selliselt, et pinnasteed oleksid ühendatud ühtseks võrgustikuks ning tekiks külade ühendustee. DP-ga ei pidanud terviseraja planeeringut terviklikult lahendama, kuna ühe detailplaneeringuga ei saa kõiki küsimusi lahendada. Vastustaja on DP-ga loonud väga head eeldused terviseraja edasiseks planeerimiseks; 2) vastustaja pole rikkunud PlanS § 4 lg 2 p-i 5 ja § 12 lg-t 2. TP 2 ei sisaldanud rohevõrgustiku muutmise keeldu. Rohekoridor ei muutu loomade jaoks mittetoimivaks. TP 2 kaardilt nähtub, et mitmetes kohtades on rohekoridor 50 meetri laiune ja kõige kitsamas kohas kuni 30 meetrit lai. Rohevõrgustiku elementide liigutamise käigus rohekoridori ja haljasala pindala suurenes. DP alal paiknev rohevõrgustik ei ole erinevate tuumalade ühendamisel määrava tähendusega. Vaidlusalusel alal on üksnes rekreatiivne väärtus. Läbi viidi loomastiku uuring, mille tulemus näitab, et kõige levinum liik oli metskits, kelle eluala võib mõnevõrra piirkonnas aheneda, kuid kellele piirkonna atraktiivsus ja sobivus ei vähene. Keskkonnaamet leidis, et KSH läbiviimine ei ole vajalik. Kaebajad pole vastupidise kohta tõendeid esitanud. Vastustaja kaalus erinevaid viise rohevõrgustiku liigutamiseks, et võimalikult suurel määral saavutada üldplaneeringuga seatud eesmärke. Vastustaja lähtus Skepast&Puhkim AS koostatud hinnangutest ning erinevate huvide kaalumisel saadud tulemustest. Haljasala on eelkõige reaktiivse väärtusega. Üldplaneeringu järgi on tegemist puhkeotstarbelise maaga. TP 2 seletuskirja kohaselt peab see maa pakkuma rekreatiivseid teenuseid. Vaidlusalune maa on seega mõeldud teenima eeskätt inimesi. Rohevõrgustiku pindala ei ole võrreldes üldplaneeringuga vähendatud. DP-sse täiendavate keskkonnakaitseliste tingimuste lisamiseks vajadus puudus. Puuduvad uuringud, mis lükkaksid ümber Skepast&Puhkim AS-i järeldused, et planeering ei too loomadele kaasa olulisi negatiivseid mõjusid. Keskkonnaamet andis hinnangu keskkonnamõju hindamise vajaduse puudumise kohta; 3) vastustaja ei rikkunud PlanS § 130 lg-t 1. Seda sätet ei kohaldata, kui DP-ga muudetakse üldplaneeringut (PlanS § 130 lg 2 p 2). Vastustaja ei andnud DP koostamist huvitatud isikule üle. Vastustaja juhtis ja korraldas DP menetlemist. DP tellis vastustaja. Vastustaja pole jätnud kaalutlusõigust teostamata ega selle aluseks olevaid asjaolusid välja selgitamata. Rahandusministeerium on DP-le andnud oma heakskiidu; 4) vastustaja 12. juuni 2020. a kirja tühistamiseks puudus õiguslik alus. Avalike huvide kaitseks ei saa vaiet esitada; 5) halduskohus jagas menetluskulud õigesti, kuna kaebus jäi rahuldamata.
10.Tammlaane kodu OÜ taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei rikkunud põhjendamiskohustust; 2) kaebajad esitasid populaarkaebuse. Nad ei ole kaebuses suutnud avalikku huvi välja tuua. Kaebajad pole arvestanud sellega, et kui kaebus esitatakse avaliku huvi kaitseks, on kohtu kontroll piiratud. Kohus ei hinda seda, kuidas vastustaja peaks oma ruumi planeerima; 10(20)
3-20-1310 3) DP-ga üldplaneeringu muutmine oli õiguspärane. Vastustaja põhjendas DP-ga üldplaneeringu muutmise vajadust (vt DP algatamise korraldus nr 75, DP seletuskiri ja DP kehtestamise otsus). Vastustaja tahe oli ühendada kaks asustusüksust rannaäärse jalakäijate tee ja rattatee kaudu, samuti kavandati alale tervisespordiväljak, rannakindlustus ja lahendati piirkonna sademevee ärajuhtimise küsimus. TP 2 kohaselt oli kinnistul asuval metsal rekreatiivne väärtus. Varem kehtinud olukord ei võimaldanud neid eesmärke saavutada. KeÜS § 38 ei kohusta maaomanikku ehitama kallasrajale terviserada. Kinnistu maakatastri kohane sihtotstarve oli maatulundusmaa. Metsa majandamine oleks olnud Viimsi valla huviga vastuolus. Vastustaja selgitas välja huvid, mida kõrgema astme planeeringud kaitsesid. TP 1 p 4.1 ei keela DP-ga üldplaneeringu muutmist. TP 2 p-dest 2.1 ja 2.2.2.5 tulenev tingimus on täidetud, kuna DP-ga on rekreatiivsel eesmärgil määratud 75% planeeringualast üldmaaks. Vastustaja arvestas erinevate rohevõrgustiku eesmärkidega. Skepast&Puhkim AS töö nr 0018
4.ptk käsitleb erinevaid alternatiivseid mõjusid rohevõrgusiku toimimisele. DP-s hinnati rohekoridori ja kogu rohevõrgustiku toimimist sisuliselt. Keskkonnamõjusid on uuritud ja põhjendatult leitud, et planeeringul puudub kahjustatav mõju rohevõrgustiku toimimisele. Keskkonnaamet märkis 6. aprilli 2017. a kirjas, et eeldatavalt ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH läbiviimine pole tarvilik. Rohevõrgustiku eesmärk on üldisem ja see ei teeni üksnes kindlate ulukiliikide huve. Rohekoridoril on pigem rekreatiivne väärtus. Viimsi vallas on kaitstava territooriumi osakaal 51,1%. Koosmõjus kõrvalkinnistutele jääva rohekoridori alaga on tagatud TP 2 kohane rohekoridori laius. Rahandusministeerium nõustus sellega, et vastustaja täitis selgitus- ja kaalumiskohustuse. Vastustaja ei jätnud kaalumata loomade liikumise võimaldamise erimeetmete kasutamise vajadust. Vastustaja analüüsis mõju loomade liikumisele. Vastustaja kaalus erinevaid huve. Avalikkusele oli tagatud võimalus osaleda planeerimismenetluses. Rahandusministeerium kinnitas vastustaja tegevuse õiguspärasust. Üldplaneering ei keelanud DP-ga üldplaneeringut muuta. Selline keeld oleks PlanS § 142 lg-ga 1 vastuolus; 4) vastustaja pole rikkunud PlanS § 130 lg-t 1 ega lg 2 p-i 2. Viimsi vald tellis planeeringu. Planeeringut menetleti pikka aega; 5) arvestada tuleb kolmandate isikute usaldusega. Planeeringut asuti realiseerima. Tänaseks on rajatud kommunikatsioonid, osaliselt on valminud kergliiklustee, sõlmitud on lepinguid. Kolmas isik on investeerinud umbes 700 000 eurot.
C taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.
12.Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
13.Kaebajad taotlevad, et ringkonnakohus võtaks uue tõendina vastu dokumendi „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuring“ (kaebajate 31. jaanuari 2022. a menetlusdokumendi lisad 1–3).
13.1.Kaebajad väidavad, et tõendit ei olnud võimalik esitada halduskohtule, sest seda ei olnud halduskohtus toimunud menetluse ajal olemas. „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga “Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik” kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuring“ viidi läbi Viimsi Vallavalitsuse tellimusel ja see valmis alles 2021. a lõpuks 11(20)
3-20-1310 ning selle uuringu aruande dokumendid avalikustas Viimsi Vallavalitsus alles 28. jaanuaril 2022, millisest kuupäevast alates on need kättesaadavad Viimsi valla kodulehel. Kõnealune uuring hõlmas ka TP-d 2 muutvate detailplaneeringute (sh vaidlusaluse DP) uuringut, mille raames analüüsiti detailplaneeringute (sh vaidlusaluse DP) mõju rohevõrgustiku toimimisele ning muudatuste olulisust rohevõrgustiku jätkusuutlikkuse seisukohalt. Uuring tõendab kaebajate hinnangul, et vaidlusaluse DP-ga hõlmatud maa-alal paiknev rohevõrgustiku ala on määrava tähtsusega erinevate tuumalade ühendamisel, DP elluviimisel väheneb haljastu nr 34 ja rohekoridori pindala (ca 3,9 ha-d), DP lahenduse vastuolu loomastiku liikumise koridoridega on väga tugev ja DP tulemusena muutub rohekoridor loomastiku jaoks mittetoimivaks ning negatiivne mõju linnustikule on tugev. Seega toob vaidlusalune DP kaasa riive Viimsi valla rohevõrgustikule ja ohustab selle toimimist.
13.2.Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja juurde, kuna tegemist pole ilmselgelt asjakohatute tõenditega ning need võivad omada tähendust asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg 2 p 3 ja lg 3).
13.3.Kaebajate 31. jaanuari 2022. a menetlusdokumendi lisas 4 on kaebajad selgitanud arvutuskäigu abil oma väidet, et planeeringualast on üldmaaks määratud üksnes 34%. Tegemist on kaebaja väitega, mitte tõendiga kinnitamaks mingit asjaolu või selle puudumist (HKMS § 62 lg 2). Väidete sellisel kujul selgitamine pole keelatud.
14.Viimsi vald taotleb 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendis järgmiste tõendite asja juurde võtmist: 1) 17. jaanuari 2022. a tee kasutusluba nr TKL-097; 2) 28. jaanuari 2022. a sademetevee kanalisatsiooni torustiku kasutusluba; 3) 31. jaanuari 2022. a reoveekanalisatsiooni torustiku kasutusluba; 4) 1. veebruari 2022. a külmaveetorustiku kasutusluba; 5) 1. veebruari 2022. a drenaažitorustiku kasutusluba; 6) 26. jaanuari 2022. a Viimsi vallavalitsuse 26. jaanuari 2022. a korraldus nr 28.
14.1.Vastustaja hinnangul tõendavad esitatud dokumendid, et DP avaliku taristu väljaehitamine on ellu viidud, Tammelaane haljak 4 omandiõigus on asjaõiguslepingu alusel vastustajale üle läinud ning terviserada ja kommunikatsioonid on rajatud. Vastustaja hinnangul lükkavad tõendid ümber kaebajate väite, et tegemist ei olnud reaalse kavatsusega ühendada kaks küla vaidlusaluse terviserajaga. Samuti tuleb kohtul arvestada isikute õiguspärase ootusega.
14.2.Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas halduskohus on õigesti hinnanud vastustaja ja kolmanda isiku vahel 4. septembril 2019 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste reaalset täidetavust. Vastustaja esitatud tõendid võivad kinnitada, et DP avalik taristu on nõutud ulatuses välja ehitatud, mistõttu ei saa neid tõendeid menetlusosaliste esitatud väidete valguses pidada ilmselgelt asjakohatuteks. Seetõttu võtab ringkonnakohus vastustaja esitatud tõendid asja juurde (HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg 2 p 3 ja lg 3).
15.Tammlaane kodu OÜ taotleb 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendis järgmiste tõendite asja juurde võtmist: 1) ehitusluba nr 2112271-10627; 2) kasutusload nr 221237101704, nr 2212371-01828, nr 2212371-01868 nr 2212371-01943; 3) haldusakt nr 211299401827 (madalpinge maakaabli rajamise ehitusteatise kinnitamine) ja haldusakt nr 211299402696 (sidekanalisatsiooni torustiku rajamise ehitusteatise kinnitamine); 4) TKL-097 Tammeõie tee, Tammeõie tee JT, Tammeõie terviserada (ehitusluba); 5) TEL-147 Tammeõie tee, Tammeõie tee JT, Tammeõie terviserada (kasutusluba); 6) kolmanda isiku ja AS-i Viimsi Vesi vahel 20.01.2022 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping; 7) fotod 1 ja 2. 12(20)
3-20-1310
15.1.Tammlaane kodu OÜ 1. veebruari 2022. a menetlusdokumendi lisad 2–5 ja 8 on võetud asja juurde ning nende korduv asja juurde võtmine pole vajalik. Lisa 1 ehk ehitusloa asja juurde võtmine pole vajalik, kuna vastustaja esitatud kasutusload on piisavad tõendamaks asjaolu, et kolmas isik asus realiseerima 4. septembri 2019. a lepingust tulenevaid kohustusi. Viimati nimetatud kaalutlustel pole tarvis asja juurde võtta ka lisasid 6–7 ja 9 (s.o ehitusteatised ja tee ehitusluba). Asja juurde tuleb võtta lisad 10–12, kuna isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõigusleping võimaldavad hinnata 4. septembri 2019. a lepingu täitmist puudutavaid küsimusi, samuti võimaldavad fotod hinnata, kuidas on tagatud juurdepääs Tammlaane haljak 4 kinnistule Mereääre tee 62 kinnistu kaudu.
15.2.Ringkonnakohus jätab Tammlaane kodu OÜ 30. augusti 2021. a vastuses esitatud dokumendid (Tammeõie tee ja tehnovõrkude projekt ning töömahtude koondtabel (lisa 1) ning fotod sõiduteest (lisad 2.1, 2.2 ja 2.3) asja juurde võtmata. Asjaolu, et kolmas isik asus detailplaneeringuga kindlaks määratud ehitusõigust realiseerima, ei oma määravat tähendust asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Kohtumenetluse ajal ehitusõiguse realiseerima asumine ei loo isikule õiguspärast ootust selle vastu, et kohus ei tühistaks kehtestatud detailplaneeringut. Isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele kaebuse läbivaatamise ajal (haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 1). II
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ja ei korda kõiki neid üle (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus märgib täiendavalt ja vastuseks apellatsioonkaebusele alljärgnevat.
17.Igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsus vaidlustada kohtus, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui sellega on rikutud tema õigusi (PlanS § 141). Viidatud sätte kohaselt võib kaebuse esitada seega nii subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.
17.1.Kui detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustatakse populaarkaebusega ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil, eeldab see eelkõige seda, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kui kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks, tuleb kaebuses osutada õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (Riigikohtu halduskolleegiumi 24. mai 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 19; 10. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-84-08, p 15). Avaliku huvi alusel kaebuse esitamine ei tähenda, et isik võiks pöörduda kohtusse üksnes seaduslikkuse kontrolliks. Planeerimismenetluses saab avaliku huvi mõiste määratlemisel juhinduda muu hulgas PlanS § 1 lg-st 1. Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut (PlanS § 1 lg 1). Viidatud normi kohaselt võib kaitstava avaliku huvina käsitada nt seda, et elu- ja ehitatud keskkond oleks kujundatud kvaliteetseks, kaitstud oleks keskkond, tegemist oleks majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku arenguga, sh seda, et ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid oleks arvestatud ja tasakaalustatud (Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2019. a otsus asjas nr 317-446, p 12).
13(20)
3-20-1310
17.2.Kaebuses esitatud väidetest võib järeldada, et kaitstav avalik huvi väljendub olemasoleva looduskeskkonna ja keskkonnahoidliku ruumilise arengu kaitsmises. Viimati märgitut on võimalik käsitada ühe kaalumist vääriva avaliku huvina.
18.Kaebajad väidavad kokkuvõtlikult, et vastustaja rikkus DP-ga üldplaneeringu muutmisel PlanS § 142 lg-t 1, kuna asjas ei esine põhjendatud vajadust DP-ga üldplaneeringu muutmiseks.
18.1.Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg 1 esimene lause). Kohtupraktika kohaselt on detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine erandlik võimalus, mis peab tagama paindlikuma võimaluse, et reageerida muutunud oludele ja vajadustele. Detailplaneeringu üldplaneeringuga muutmine on võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks üldjuhul põhinema pärast üldplaneeringu kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p-d 20 ja 21 ning seal viidatud kohtupraktika).
18.2.Üldplaneeringu kohaselt oli vaidlusalune Tammelaane kinnistu määratud puhkeotstarbeliseks maaks, s.o maa, mis oli kavandatud elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ning muruväljakute tarvis. Üldplaneeringu põhijoonisel nähti muu hulgas vaidlusalusel maa-alal ette perspektiivne jalgratta- ja jalakäigutee. TP-s 2 oli ala nr 34 kohta märgitud järgmist: „Kirjeldus: Ranna-äärne metsaala. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga on ala reserveeritud puhkeotstarbeliseks maaks ja väikeses osas üldkasutatavate hoonete maaks. Tähtsus: Rannal säilinud mets. Täidab ühtlasi rohekoridori funktsiooni. Alale on keelatud ehitada hooneid. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalakäijate- ja kergliiklusteid.“ Üldplaneeringu ja TP 2 kohaselt oli vaidlusaluse maa-ala kasutamine seega mõeldud teenima avalikku huvi, mis seisnes esmalt ja peamiselt inimestele looduses tervisespordi tegemise, vabaaja veetmise ja puhkuse võimaldamises ning selle eesmärgi tarvis teatud liiki kommunikatsioonide ja inventari kavandamises. Kuigi TP-s 2 on rannal säilinud metsale omistatud ka rohekoridori funktsioon, ei võimalda üldplaneering ja TP 2 järeldada, et see oleks vaidlusaluse maa-ala esmane ja peamine ülesanne. Viimati märgitud järeldust toetab ka vaidlusaluse rohekoridori vähene mastaap, samuti eraldatus tuumalast nr 4 ning selle asukoht erinevate tuumalade suhtes (nt ei ole vaidlusalune rohekoridor erinevate tuumalade ühendaja) (vt Skepast&Puhkim AS-i töö „Planeeringulahenduse alternatiivide võrdlus – mõju metsale, rohekoridorile ja haljastule“ joonis 4, lk 11).
18.3.Viimsi Vallavolikogu 21. juuni 2016. a otsuse nr 75, millega algatati DP menetlus, põhjendustes märgiti, et üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve muudetakse puhkeotstarbelisest maast osaliselt väikeelamute maaks ning see jaotatakse väikeelamu kruntideks. DP avalik huvi seisneb kahe asustusüksuse ühendamises ranna-äärse jalakäijate tee ja/või jalgrattateega. Samuti planeeriti maa-alale avalikult kasutatav tervisespordiväljak, rannakindlustus ja lahendatakse piirkonna sademevee ärajuhtimissüsteem. DP seletuskirja p-s 3.1 ja p-s 4 märgiti järgmist: „Detailplaneeringu koostamise avalik huvi seisneb kahe asustusüksuse – Tammeneeme küla ja Randvere küla – ühendamises ranna-äärse jalakäijate teega, maa-alale avalikult kasutatava terviseradade võrgustiku kavandamises koos puhkekohaga, rannakindlustuse kavandamises ning piirkonna sademevee ärajuhtimissüsteemi lahendamises. [---] Vastavalt lepingule antakse vallale tasuta üle detailplaneeringuga 14(20)
3-20-1310 kavandatud üldkasutatava maa krunt Pos13. [---] Arendaja kohustub omal kulul detailplaneeringualal projekteerima ja välja ehitama detailplaneeringukohased teed, elektrivarustuse, sidevarustuse, välisvalgustuse, vee, sademevee, kanalisatsiooni jm tehnovõrgud.“ DP p-s 3.7 on märgitud järgmist: „Terviseraja ühe osana on ette nähtud Tammneeme ja Randvere külade ühendustee, mis kulgeb mere ääres. Küladevaheline ühendustee Tammneeme küla poolt jätkub perspektiivis Tammemetsa kinnistul ja Mereääre tee 62 kinnistul kulgeval kallasrajal või sellega piirneval merealal. Teed on planeeritud loodusliku pinnakattega, vajadusel kasutatakse looduskeskkonda sobivat sidumata kulumiskihiga katendit nagu koorepuru või paekivisõelmed. Perspektiivsed ühendusteed Tammemetsa kinnistul ja Mereääre tee 62 kinnistul kulgeval kallasrajal või sellega piirneval merealal asuvad väljaspool detailplaneeringuala ja kavandatakse käesolevast detailplaneeringust eraldiseisvalt. Lisaks on ette nähtud Tammneeme jalakäijate ühendustee Tiitsu teega. Ühendusteed peavad jääma pinnasteedeks ja olema rajatud selliselt, et seda oleks võimalik läbida jalgsi ja jalgrattaga. [---] Lisaks terviseradadele on planeeringus märgitud ka puhkeotstarbeliste objektide ala olemasoleva kiigu ja planeeritava rannakindlustuse juurde mere ääres. Neid rajatisi on lubatud paigutada rannakindlustusele ja need kavandada viisil, mis võimaldab vaateid merele ja millel on puhkamist soodustav funktsioon. Puhkeotstarbelisteks objektideks on peamiselt mõeldud pingid ja kinnised prügikastid.“ DP algatamise otsuse ja seletuskirja kohaselt ei teeni DP-ga kavandatud lahendus seega mitte üksnes eraisiku huvi kavandada vaidlusalusele maa-alale 9 elamukrunti, vaid sellel on ka tugev avalikku huvi teeniv eesmärk – parendada inimeste olemasolevaid tervisespordi ning vabaaja ja puhkuse veetmise võimalusi, samuti ühendada pikemas perspektiivis jalg- ja jalgrattateega Tammneeme ja Randvere külad. DP-ga kavandatud lahendusega on asutud ellu viima üldplaneeringus kajastatud maa-ala puhkeotstarbelist eesmärki, samuti rajades jalg- ja rattateed erinevate külade vahele.
18.4.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et valla taotletud eesmärki poleks olnud võimalik saavutada sama tulemuslikult, kui jätkunud oleks DP kehtestamise eelne olukord. Vaidlusalune maa-ala oli eraomanduses, mis tähendas, et vald ei oleks eelduslikult saanud taotletavaid eesmärke sama tulemuslikult saavutada ilma eraomaniku nõusolekuta. Asjaolust, et KeÜS § 33 lg 2 ja § 38 lg 4 tagavad küll igaühele ligipääsu kallasrajale, ei järeldu, et vaidlusalust maa-ala saaks kasutada samas mahus ja ulatuses puhkeotstarbelisel eesmärgil kui nägi ette DP-ga kavandatud lahendus. KeÜS-i viidatud sätted ei anna vastustajale õigust eraomandis olevale maale terviseradu, samuti jalg- ja jalgrattateid ehitada ega neid korras hoida. Samuti võimaldas DP kehtestamine kavandada lahenduse, et moodustatud Tammlaane haljak 4 kinnistu (piirneb merega) anti vastustaja omandusse. Tänaseks on terviserajale ning jalgrattaja jalgteele väljastatud kasutusload (vastustaja 1. veebruari 2022. a seisukoha lisa 1). Kolmanda isiku esitatud fotod lubavad järeldada, et terviserajalt on võimalik nii jalgsi kui ka rattaga pääseda üle Mereääre tee 62 kinnistu Mereääre teele (kolmanda isiku 1. veebruari 2022. a seisukoha lisad 11 ja 12). Kuna DP-ga kavandatud lahendus selles osas on realiseerunud, ei ole tarvis analüüsida neid väiteid, kas DP-ga kavandatu ellurakendamine on tegelikkuses perspektiivne ja ka realiseeritav.
18.5.Kaebajate apellatsioonkaebuses viidatud üldplaneeringu, TP 1 ja TP 2 tingimused ei seadnud ringkonnakohtu hinnangul vastustajale keeldu kaaluda PlanS § 142 lg 1 alusel DP-ga üldplaneeringu muutmist, kui selleks esines põhjendatud vajadus. DP-ga muudeti TP-d 2 selliselt, et haljastu nr 34 ja rohekoridori liigutati senisest kohast mere äärde (DP seletuskiri, lkd 12–13). Haljastut nr 34 ja rohekoridori pole seega vaidlusalusest piirkonnast ära kaotatud ega selle mahtu vähendatud (vt vastustaja 5. märtsi 2021. a menetlusdokument, lisa 8). Ümberpaigutatud rohevõrgustiku koridori ei ole DP-ga antud ehitusõigust. Rohekoridori alal 15(20)
3-20-1310 oleva maa sihtotstarve muudeti maatulundusmaast üldmaaks, mis vastab üldplaneeringu juhtfunktsiooni järgsele eesmärgile. TP 2 seletuskirjast (lk 33), milles on märgitud, et tagada tuleb vähemalt rohekoridori planeeringu kaardil numbriga näidatud minimaalne laius meetrites, ei järeldu, et rohekoridori kajastatud planeeringu kaardi muutmine oleks keelatud. Pärast kaardil tehtud muudatust tuleb lähtuda uutest minimaalsetest laiustest, mida tuleb edaspidi teiste planeeringute koostamisel järgida.
18.6.Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga, et rohekoridor on tükeldatud eraldiseivateks tükkideks. Ka nihutatud kujul rohekoridorile on tagatud nii põhjast kui ka lõunast juurde- ja väljapääs sõltumata sellest, et põhjapoolses osas vähendati alale juurdepääsu 120 meetrilt ja lõunapoolses osa 200 meetrilt umbes 50 meetri peale (selle kohta vt vastustaja 5. märtsi 2021. a menetlusdokumendi lisa 8). Koridori ülemise ja alumise osa kitsendamisega kaasnevat ulukite liikumisharjumuste võimalikku muutumist on vastustaja arvesse võtnud. Asjas pole leidnud tõendamist, et algsel kujul rohekoridori säilitamine oleks loomade liikumisele hädavajalik ning et uute oludega pole loomadel võimalik üldse kohaneda. Vaidlusalune rohekoridor ei kanna erinevate tuumalade ühendavat funktsiooni, samuti ei moodusta see iseseisvat tuumala ega kujuta endast tuumalast märkimisväärset mahtu. Kaitsealuseid liike vaidlusaluses kohas ei asu.
18.7.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et vastustaja on õigesti leidnud, et esineb PlanS § 142 lg 1 mõttes põhjendatud vajadus DP-ga üldplaneeringu muutmiseks. Ka avaliku ja erasektori vaheline koostöö võib teatud olukordades õigustada DPga üldplaneeringu muutmist. Suure tõenäosusega ei olnud vaidlusalusel maa-alal üldplaneeringus kavandatud eesmärke sellisel kujul võimalik realiseerida, kuna vaidlusalune maa oli eraomanduses. Vastustaja eesmärgiks oli eraomaniku huvide osalise arvestamisega realiseerida neid avalikke huve, mis seondusid maa puhkeotstarbelisel eesmärgil reaalselt kasutusele võtmisega. Vastustaja pole haljastult 34 rohekoridori 9 elamukrundi tõttu ära kaotanud, vaid see säilis, kuid rohekoridor paigutati kalda poole. Vastustaja on erinevaid avalikke huve kaalunud ja väärtustanud inimestele loodavat rekreatiivset eesmärki enam kui olemas olnud kujul rohekoridori säilitamise eesmärki ja sellega kaasnenud soodsat mõju loomade liikumisele. Erinevate avalike huvide väärtustamine pole praegusel juhul toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt ega vastuolus PlanS § 142 lg 1 eesmärgiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 26).
19.Kaebajad väidavad, et vastustaja rikkus PlanS § 4 lg 2 p-i 5 ja § 12 lg-t 2, kuna DP lahenduses ei ole rohekoridori ja kogu rohevõrgustiku toimimist sisuliselt hinnatud.
19.1.Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest (PlanS § 142 lg 6).
19.2.Vastustaja otsustas koos DP algatamise otsusega algatada KSH menetluse (21. juuni 2016. a otsus nr 75, p 3). Vastustaja otsustas 9. mai 2017. a otsusega nr 29 lõpetada KSH menetluse, kuna KSH algatamise põhimotiiv oli, et algselt sooviti elamukrundid moodustada ranna piiranguvööndisse ja ehituskeeluvööndisse, kuid menetluse käigus vähendati elamukruntide arvu ja need kavandati maa-ala keskossa. Vastustaja põhjendas, et Skepast&Puhkim AS-i töös „Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse hinnang“ asuti seisukohale, et olulist ebasoodsat keskkonnamõju ei kaasne, mida kinnitas ka Keskkonnaamet 6. aprilli 2017. a kirjas (dtl 120–123). Keskkonnaamet asus 6. aprilli 2017. a vastuses oma pädevusvaldkonna ulatuses seisukohale, et kuna elamuid ranna ehituskeeluvööndisse ei kavandata, ei ole alust eeldada olulise mõju avaldumist, mis nõuaks 16(20)
3-20-1310 KSH menetluse läbiviimist antud detailplaneeringu menetlemise käigus (dtl 30–31). Arusaadavalt ei hinnanud Keskkonnaamet seda mõju, mis jäi vastustaja pädevusvaldkonda.
19.3.Skepast&Puhkim AS-i töös „Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang“ märgiti kokkuvõtlikult järgmist: „Ulukite esinemise ja liikuvuse väljaselgitamiseks planeeringuala piirkonnas korraldati jäljeuuring. Välitööd viidi läbi 11.02.2016. Loenduspäeval oli maas õhuke lumikate, mis oli püsinud 6 päeva, kuid vahepealsel ajal oli olnud kergemaid lumesadusid, viimane oli 1-2 päeva enne loendust. Tuvastada ja loendada oli siiski võimalik kuni 3-4 päeva vanuseid jälgi. Jäljeloenduse ca 2,6 km marsruudil registreeriti ulukite jälgi kokku 84 korral. Enim kohati metskitse tegevusjälgi – 34 korral. Suhteliselt rohkelt - 29 korral – kohati ka jäneste jälgi. Rebase jälgi registreeriti 12 korral, põdra jälgi ja väljaheiteid 6 korral, metssea jälgi 3 korral. Ala kaguosas kohati ühel korral orava jälgi. Piirkonnas on arvestatav looduslik loomastik, mis on elamualade ja inimtegevusega hästi kohanenud. Loomastiku rikkust detailplaneeringu alal toetab suurte metsamaastike (Viimsi poolsaare rohevõrgustiku tuumala) naabrus. Elamuala rajamine vähendab kompaktse metsaala laiust ning ahendab rohekoridore, eriti selle lõunaosas, mis muudab piirkonna põdrale ja metsseale mõnevõrra vähematraktiivseks. On tõenäoline, et põdrad ja metssead kasutavad/külastavad ala siiski ka edaspidi, kuid ilmselt väiksema sagedusega. Teiste loomade ala kasutamist eeldatavalt kavandatav tegevus ei mõjuta. Eeltoodust nähtub, et kavandatava tegevusega kaasneb mõju põtradele ja metssigadele, kuid mõju pole eeldatavalt oluliselt ebasoodne. Täpsem info loomastiku uuringu, sh jäljeloenduse marsruudi ja jälgede paiknemise kohta on kirjeldatud töös „Planeeringulahenduse alternatiivide võrdlus – mõju metsale, rohekoridorile ja haljastule. Viimsi vald Randvere küla Tammelaane ja reformimata riigimaa detailplaneering“ (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0018_01). [---] Keskkonnaregistri andmetel (02.2017 seisuga) planeeritaval alal ja ala lähiümbruses (kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas) ei esine Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Loodusdirektiiviga kaitstavaid nn Natura elupaigatüüpe planeeringualal ega selle läheduses (kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas) ei paikne. Samuti ei ole piirkonnas metsa vääriselupaiku ega muid väärtuslikke kooslusi. Planeeringualal kasvav mets ei oma olulist looduskaitselist väärtust, kuid omab siiski tähtsust rohealana ning pakub liikidele elupaiku ja on puhkeotstarbeliselt kasutatav. [---] Kavandatava tegevuse elluviimisel planeeringualal loodusliku ala osakaal väheneb, kuid rohekoridori ja haljastu pindala ei vähene. Häiringute suurenemisega väheneb mõnevõrra rohekoridori atraktiivsus ulukite, eelkõige suursõraliste (põder, metssiga metskits) jaoks, kuid rohekoridori ja haljastu funktsionaalsus siiski üldjoones säilib. Eeltoodule tuginedes võib eeldada, et kavandataval tegevusel on lokaalne ebasoodne mõju rohevõrgustiku toimivusele loomastiku seisukohast, kuid see pole KeHJS mõistes oluline ebasoodne keskkonnamõju, sh ei ohusta Viimsi valla ülejäänud rohevõrgustiku toimivust ja loomade liikumisvõimalusi. Detailplaneeringu ala läbiv rohekoridor paikneb peaasjalikult haljastutel nr 33, 34, 35, kuhu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ on lubatud paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalakäijate- ja kergliiklusteid. Eeltoodust võib järeldada, et antud rohekoridori esmane funktsioon koos haljastutega on pakkuda kultuurilisi (rekreatiivseid) ökosüsteemiteenuseid. Kavandataval tegevusel on kultuuriliste (rekreatiivsete) ökosüsteemiteenuste seisukohast positiivne mõju, kuna haljastu nr 35 ja rohekoridor nihutatakse mere äärde, st alale, mis on suurema rekreatiivse väärtusega. Täpsem info rohevõrgustiku kohta on kirjeldatud töös „Planeeringulahenduse alternatiivide võrdlus – mõju metsale, rohekoridorile ja haljastule. Viimsi vald Randvere küla Tammelaane ja reformimata riigimaa detailplaneering“ (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0018_01). Detailplaneeringualal asuvas rohekoridoris ja haljastul nr 34 säilivad täpsustatud asukohas kõik nelja liiki ökosüsteemi teenused Soovitatav on planeeringulahenduse koostamisesse kaasata keskkonnaekspert (nt KSH juhteksert).“ 17(20)
3-20-1310
19.4.Vaidlusaluse konkreetse rohekoridori toimimise tagamine oli vastustaja ülesanne (KeHJS § 34 lg 1 ja lg 2; PlanS § 4 lg 2 p 5). Rohevõrgustiku rohekoridoris toimuvaid muudatusi on seega pädevad eksperdid vaidlusaluses hinnangus analüüsinud ning see oli vastustaja KSH algatamata jätmise otsuse aluseks. Kaebajate väide, et toimunud ei ole sisulist analüüsi, ei ole leidnud kinnitust. Sisulise analüüsi väidetavat puudulikku läbiviimist ei kinnita ringkonnakohtule kaebajate esitatud „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku toimimise uuring“. Viimati viidatud dokumendis sisuliselt jaatati samaväärses ulatuses ulukite olemasolu vaidlusaluses piirkonnas ja ebasoodsat mõju sarnaselt Skepast&Puhkim AS-i tööle. Kaebajate viidatud dokument ei oma aga KSH algatamise otsuse tegemisel määravat tähendust, kuna selle dokumendi näol oli tegemist abimaterjaliga kohalikule omavalitsusele edasiste planeeringumenetluste läbiviimiseks ja see peaks olema sisendiks uue üldplaneeringu koostamisele (vt uuring, lk 4). Viimati viidatud dokumendis pole hinnanguid antud vaidlusaluse KSH algatamise või algatamata jätmise õiguspärasuse kontekstis. Vastustaja ja kolmas isik on juhtinud tähelepanu asjaolule, et vaidlusalune piirkond ei moodusta rohevõrgustiku tuumala, samuti ei ole see piirkond erinevate tuumalade ühendaja (selle kohta vt Skepast&Puhkim AS-i töö „Planeeringulahenduse alternatiivide võrdlus – mõju metsale, rohekoridorile ja haljastule“ joonis 4, lk 11). Samuti pole seal hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Halduskohus on seejuures õigesti märkinud, et rohevõrgustiku pindala ei ole DP lahendusega vähendatud (dtl 266).
20.Kaebajate hinnangul ei ole DP-s määratletud rohekoridori vähendamise ja haljastu nr 34 killustamise keskkonnamõju leevendatavaid keskkonnatingimusi (nt ulukitunnel, kiiruspiirang, ökodukt, tee kitsendamine, valgustuse piiramine) vastavalt PlanS § 126 lg-le 12. Praeguses asjas tuvastatud ükski asjaolu ei viita ringkonnakohtu hinnangul sellele, et esinenud oleks olukord, kus DP-ga tulnuks seada täiendavaid keskkonnatingimusi nt ulukitunneli, kiirusepiirangu, ökododukti vms tingimuse näol. Tegemist ei olnud tuumalaga ning tuvastamist pole leidnud asjaolu, et DP-ga kaasnev mõju loomadele oleks olnud sellise intensiivsusega, mis tinginuks täiendavate keskkonnatingimuste seadmise.
21.Kaebajate väidete kohaselt rikkus vastustaja PlanS § 130 lg-t 1 ja lg 2 p-i 2, kuna DP koostamise tellijaks oli Tammlaane kodu OÜ, mitte vastustaja. Kaebajate väidete kohaselt küsis vastustaja hinnapakkumist 12. detsembril 2017 (dtl 110) ehk märgatavamalt hiljem, kui oli sõlmitud nendevaheline leping. PlanS § 130 lg 2 p 2 peamine eesmärk on tagada erinevate huvide tasakaalustatud arvesse võtmine (Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2018. a otsus asjas nr 3-17-914, p 22). DP algatas vastustaja, kes otsustas menetlust puudutavate küsimuste üle. DP põhijooniste (18. detsembri 2017. a, 30. jaanuari 2018. a, 29. juuni 2018. a, 5. novembri 2018. a, 15 juuli 2019. a seisuga) tellijaks oli vastustaja (vastustaja 3. mai 2021. a menetlusdokumendi lisad 1–3; 5. märtsi 2021. a menetlusdokumendi lisa 13, kaebuse lisa 12). Ka vastustaja planeerimiskomisjoni istungite protokollid kinnitavad, et planeerimist korraldas vastustaja, kes esitas enda sisulisi ettepanekuid, mille alusel algselt kavandatu ümber kujundati (vt vastustaja 5. märtsi 2021. a menetlusdokumendi, lisa 7; 3. mai 2021. a menetlusdokument, lisad 4–5). Vastustaja märgib õigesti, et algselt oli kavandatud kolmanda isiku huvides DP alal 12 krunti, kuid vastustaja tegevuse tulemusena oli 2018. a jaanuariks vähendatud elamukrunte 9-ni, mille tulemusena oli selle minimaalseks suuruseks vastavalt teemaplaneeringule 3300 m2 (DP seletuskiri, lk 11; vastustaja 3. mai 2021. a menetlusdokument, p 20). Eeltoodu lubab ringkonnakohtu hinnangul
18(20)
3-20-1310 järeldada, et vastustaja pole planeeringu koostamise korraldamisest ja vajalike menetlustoimingute tegemisest loobunud, vaid kogu menetlust korraldas sisuliselt vastustaja.
22.Kuna kaebajad esitasid vastustajale DP kehtetuks tunnistamiseks vaide avalike huvide kaitseks, on vastustaja õiguspäraselt jätnud vaide läbi vaatamata põhjusel, et HMS § 71 lg 1 ja PlanS § 141 ei näe õigust esitada vaiet avalike huvide kaitseks.
23.Kuna halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata, on halduskohus menetluskulud samuti õigesti HKMS § 108 lg 1 alusel jaotanud.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
25.1.Kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud 16 824 eurot (150 eurot tund, millele lisandub käibemaks) jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
25.2.Vastustaja menetluskulud 5160 eurot jäävad tema enda kanda, kuna vaidlus ei väljunud vastustaja põhiülesannete raamest (HKMS § 109 lg 6).
25.3.Tammlaane kodu OÜ taotleb kaebajatelt 6993 euro välja mõistmist. Õigusabi osutati 31,5 tundi, mille hind oli 185 eurot tunni eest (ilma käibemaksuta). Õigusabi koosnes järgnevatest toimingutest: apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (8 tundi), tõendite taotluse ja seisukoha koostamine (5 tundi), materjalide analüüs ja vastuse koostamine (11 tundi), kohtuteeside koostamine (3 tundi) ning istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (4,5 tundi). Apellatsiooniastmes ei väljunud vaidlus suures osas nende väidete raamest, mis olid käsitlusel halduskohtus ning seetõttu ei tulnud kolmandal isikul alustada uute väidete sisulist analüüsi nullist, v.a kaebajate esitatud uued tõendid. Seega arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti asjaolu, et apellatsioonastmes esitati uusi tõendeid, millele kolmas isik vastas, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3500 eurot (HKMS § 108 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.12.2022 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde kassatsioonkaebuse lisad 2 ja 5. Tagastada kassatsioonkaebuse ülejäänud lisad ning 26. septembri 2022. a seisukoha lisad.
2.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus ja Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2021. a otsus osas, mis puudutab Viimsi Vallavolikogu
28.aprilli 2020. a otsuse tühistamist, samuti menetluskulude jaotuse osas.
19(20)
3-20-1310
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Viimsi Vallavolikogu 28. aprilli 2020. a otsus.
5.Mõista Viimsi vallalt Y kasuks välja menetluskulud 16 991 eurot ja X kasuks 16 991 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.