XXX kaebus Põltsamaa Vallavolikogu 23.03.2017 otsuse nr 279 „XXX katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX, volitatud esindaja Siim Vahtrus; Vastustaja – Põltsamaa vald, esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht; Kolmas isik – Farm In Productions OÜ
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 15.12.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Põltsamaa Vallavolikogu kehtestas 23.03.2017 otsusega nr 279 „XXX katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ Põltsamaa vallas Mõhkülas XXX katastriüksuse detailplaneeringu. Vastavalt lähteseisukohtadele on XXX katastriüksuse detailplaneeringu eesmärk maaüksuse jagamine ja osaline sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast tootmismaaks ning tootmismaa krundile ehitusõiguse määramine õlikultuuride töötlemise tehase püstitamiseks, õlikultuuride, teravilja kuivatus- ja hoiustamiskompleksi rajamiseks ning õlikultuuride kasvatamist ja töötlemist tutvustava infopaviljoni püstitamiseks.
2.28.04.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Põltsamaa Vallavolikogu 23.03.2017 otsuse nr 279 „XXX katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamiseks kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
Tartu Halduskohus võttis 08.05.2017 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Farm In Productions OÜ ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
3.Tartu Halduskohus jättis 15.05.2017 määrusega XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. XXX esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 15.05.2017 määrus tühistada ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada. Tartu Ringkonnakohus jättis 13.06.2017 määrusega XXX määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.05.2017 määruse muutmata.
4.Tartu Halduskohus otsustas 04.10.2017 määruses asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad. 18.10.2017 esitas kaebaja esindaja kohtule täiendavad seisukohad, taotluse õigusabikulude hüvitamiseks ning menetluskulude nimekirja. 18.10.2017 saabus kohtule vastustaja menetluskulude nimekiri. 30.10.2017 saabusid kohtule kaebaja vastuväited vastustaja menetluskuludele. 01.11.2017 saabus kohtule vastustaja vastus kaebaja 18.10.2017 seisukohale ja menetluskulude nimekirjale.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebuse kohaselt on XXX katastriüksuse detailplaneering õigusvastane, kuna planeeringulahendus on vastuolus valla kehtiva üldplaneeringuga ning puuduvad mõjuvad põhjused üldplaneeringu muutmiseks, planeeringulahendus on vastuolus planeerimisseaduses (PlanS) sätestatuga, detailplaneeringu menetlemisel rikuti olulisi menetlusnõudeid ning detailplaneeringu kehtestamise otsus on motivatsioonipuudustega. Arendaja on andnud teada, et soovib tootmisüksuse tegelikult rajada Põltsamaa valla asemel Imavere valda ning ei ole enam XXX katastriüksusel tegevuse arendamisest huvitatud, mistõttu puudus vajadus detailplaneeringu kehtestamiseks lähtuvalt arendaja erahuvidest. Planeering on vastuolus avalike huvidega, kuna muudab ilma põhjenduseta üldplaneeringut, halvendades seeläbi valla elukeskkonda, hävitades pöördumatult väärtusliku põllumaa ning seejuures on rikutud avalikke huve kaitsvaid menetlusnorme. Lisaks sellele riivab planeeringuga kavandatav tegevus kaebaja õigust omandile ning tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on XXX katastriüksuse detailplaneeringu ala osas üldplaneeringu osalise muutmise vajalikkus, kaalutlused ja järeldused selgelt ja ühemõtteliselt esile toodud ning valla otsustused on vastavas osas igakülgselt motiveeritud. Üldplaneeringu muutmiseks oli vallal planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum ning kohtu kontroll sellise kaalutlusotsuse üle on piiratud, kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Vald on lähtunud asjakohastest kaalutlustest ja diskretsiooni piire ületatud ei ole (kaebaja ei ole ka põhistanud vastupidist). Kogu menetlus on olnud läbipaistev ja avalikkust igakülgselt kaasav. Vastustaja leiab, et antud juhul pidas vald kõiki asjaolusid arvestades põhjendatuks muuta detailplaneeringuga üldplaneeringut. Lähtutud on mõistlikest, arusaadavatest ja läbipaistvatest kaalutlustest, mille osas on kaebaja saanud menetluse jooksul korduvalt vastuseisukohti esitada
ja teda on korduvalt ka avalikel aruteludel ära kuulatud. Vald on käitunud õiguspäraselt ja XXX katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamise otsus on õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et XXX katastriüksuse detailplaneeringu võimalikke mõjusid on hinnatud piisavalt ja õiguspäraselt. Antud juhul on asjatundja hinnanguga ja ametiasutuste aktseptidega tõendatud XXX katastriüksuse detailplaneeringu kahjulike mõjutuste puudumine. Kaebaja ei ole tõendanud ega isegi põhistanud vastupidist. Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et XXX katastriüksuse detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega ei rikuta kellegi omandiõigusi, õigust era- ja pereelu puutumatusele, samuti õigust puhtale elu- ja looduskeskkonnale. Seda kõike on vastustaja analüüsinud, igakülgselt kaalunud, lähtunud eksperdi hinnangust ja ametiasutuste seisukohtadest ning kaebajale selgitanud enne otsuse vastuvõtmist.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
7.Kolmanda isiku Farm In Productions OÜ hinnangul on XXX katastriüksuse detailplaneeringu menetlus olnud õiguspärane ja läbipaistev ning selle kehtestamine on toimunud korrektselt. Selliseid eksimusi või rikkumisi, mis tingiks planeeringu tühistamise, kolmanda isiku hinnangul ei esine. Ligi 20 aasta vanusest üldplaneeringust ei ole mõistlikult võimalik tänasel päeval lähtuda ja Põltsamaa vald on teinud põhjaliku analüüsi ja kaalumise, mille tulemusena on väikese osa detailplaneeringu ala suhtes muudetud sihtotstarvet. Kõiki menetluslikke ja faktilisi nüansse on kontrollinud erapooletu maavanem, kes on planeeringu heaks kiitnud ja teinud ettepaneku selle kehtestamiseks. Kolmas isik on seisukohal, et detailplaneeringuga ei ole rikutud kaebaja õiguseid ega avalikke huve. Vastupidi – planeering on nimetatud huvidest lähtuv. Menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ja planeering on seaduslik. Kokkuvõttes leiab kolmas isik, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, vaidlustatud otsust, hinnanud menetlusosaliste esitatud seisukohti ja kogutud tõendeid nende kogumis, vastastikuses seoses ja koosmõjus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.
9.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et XXX katastriüksuse detailplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, kuna tööstuskompleks on planeeritud maa-alale, millele on ette nähtud teistsugune maakasutus.
9.1.Kohus märgib, et kaebaja ei nõustu üldplaneeringu osalise muutmisega eraomanduses oleva planeeringuala osas (20,21 ha suuruse maatulundusmaa sihtotstarbega ala muutmist selliselt, et 6,5 ha moodustaks tootmismaa sihtotstarbe ning sellest omakorda on maksimaalne ehitiste alune maa kuni 1,5 ha). Vastustaja arvates on üldplaneeringu muutmine marginaalne, kuna tootmismaa ümber säilitatavale maatulundusmaale ehk ca 13,2 ha suurusele alale on planeeritud põllumajanduskultuuride näidispõllud (võrdluseks praegune olukord, kus seda maad ei harita). Seega, kaebaja on vastu vähem kui ühele kolmandikule alast põllumajandussaaduste töötlemise hoonete kompleksi püstitamisele. Kompleksi eesmärk on väärindada põllumajandustoodangut (õlikultuurid, kaunviljad, teravili jms) ja anda sellele lisaväärtust läbi töötlemise, mida on ka avalikel aruteludel korduvalt rõhutatud.
9.2.Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja üldplaneeringu vastavat muutmist põhjalikult kaalunud ning ka kaebajale oma seisukohta nii õiguslikust kui faktilisest aspektist korduvalt selgitanud (I kd, tl 17-20 ja tl 24-27). Kohus nõustub vastustajaga, et arvestades mh kehtiva valla üldplaneeringu ca 20 aasta tagust koostamisaega (1997 – 1998) ja üldplaneeringu põhilahenduse muutumist teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,-183,0“, on üldplaneeringu osaline muutmine põhjendatud. Aeg, olud ja vajadused on edasi liikunud ning vald vajab arenguks ja konkurentsivõimelisena püsimiseks paindlikkust ka ruumilises planeerimises. Sellist paindlikkust võimaldab vastustajale kohtu arvates nii kehtiv seadus kui valitsev kohtupraktika.
9.3.Riigikohus on märkinud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine võimaldab tagada paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on omavalitsusüksuse otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud varemtehtud otsuseid muutma (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr-d 3-3-1-12-07 ja 3-3-1-87-08). Samuti on Riigikohus lisaks muutuvatele oludele ja vajadustele pidanud detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist põhjendatuks ka üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr-d 3-3-1-12-07 ja 3-3-1-79-09). Taotlejal on õigus oma taotluse korrektsele, igakülgsele ja õiguspärasele menetlusele. Riigikohus märkis asjades nr-d 3-3-1-2910 ja 3-3-1-12-07, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda.
10.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et detailplaneering eirab keskkonnakahju vähendamise põhimõtet.
10.1.Sarnaselt ülaltooduga on avalikel aruteludel rõhutatud, et kompleksi rajamisel kasutatakse uuenduslikke ning tänapäevaseid tehnoloogiaid, mis välistavad tuntavad mõjutused kompleksi naabruses olevatele majapidamistele – puuduvad müra (ventilaatorid ja mootorid on varustatud mürasummutitega), spetsiifiline lõhn (ei kasutata rapsiseemnete küpsetamise tehnoloogiat, vaid neid töödeldakse kõrge rõhu tingimustes, töödeldav aine ei puutu kokku väliste tingimustega), õhusaaste (ventilatsioonisüsteemil ja kuivatitel on puhastussüsteem), massiline veekasutus (päevane kasutus võrreldav kodumajapidamisega, tootmises vett ei vajata), reovee loodusesse juhtimine (paigaldatakse sademevee õlipüüdur, reovesi kogutakse mahutitesse ja veetakse tehasest ära), päevavalguse varjamine (hoonete kõrgus ja asend ei tingi päikesevalguse varjamist), valgusreostus (valgustid tulevad madalad ja need paigutatakse parimal võimalikul viisil). Seda on kinnitanud ka tunnustatud keskkonnaekspert. Vastavat üldplaneeringu muudatust ja selle nõuetelevastavust on aktsepteerinud Keskkonnaamet (I kd, tl 157-158), Maanteeamet (I kd, tl 159-166), Põllumajandusamet (I kd, tl 167-169), Terviseamet (I kd, tl 172-173) ja Päästeameti Lõuna päästekeskus (I kd, tl 170-171).
10.2.Vastustaja toob näitlikustamiseks esile järgnevad võrdlusobjektid (arvestades, et XXX katastriüksuse detailplaneeringu alale planeeritav rapsiseemne töötlemistehas on võimsusega ca 43 000 t aastas): 1) Eesti suurim rapsiõli tehas asub Jõgevamaal Painkülas. Töötlemisvõimsus on ca 100 000 tonni rapsiseemet aastas. Lähima naabri elamud asuvad tootmisest ca 200 meetri kaugusel. 2) Eesti teine mahe rapsiõli tootja asub Harjumaal Oru alevikus. Lähim naaber, algkoollasteaed, asub tootmisest ca 200 meetri kaugusel.
3) Läti Vabariigis Jelgava rajoonis Eleja alevikus asub kooperatiiv Latrapsi tootmiskompleks. Lähima naabri elamud asuvad tootmisest ca 200 meetri kaugusel. 4) Leedu Vabariigis Panevezys rajoonis Pasvalise linn. Töötlemisvõimsus 40 000 tonni rapsiseemet aastas. Lähima naabri elamud asuvad tootmisest 100 meetri kaugusel.
10.3.Seega arvestades, et XXX katastriüksuse ala asub vahetult suure maantee ääres hajaasustusalal ja lähimad elamud on XXX katastriüksuse detailplaneeringu ehitusalast ca 400 m kaugusel, ei saa kohtu hinnangul väita, et kompleks häiriks naabreid erakordsel moel. Eeltoodust nähtub, et sarnased kompleksid asuvad nii Eestis kui ka teistes Balti riikides sisuliselt elurajoonide kõrval ning elamutele oluliselt lähemal kui planeeritav tootmine. Seega lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangus märgitule ja detailplaneeringu seletuskirjas seatud nõuetele ja tingimustele, ei oma planeeritav tegevus kohtu arvates olulisi mõjutusi lähiala elanikele.
10.4.Kohtul ei ole alust kahelda selles, et planeeritud tehas ei ole keskkonnale ja ümberkaudsetele elanikele kahjulik. Asja materjalidest nähtuvalt on avalikel aruteludel korduvalt rõhutatud, et kompleksi rajamisel kasutatakse uuenduslikke ja tänapäevaseid tehnoloogiaid, mis sisuliselt välistavad tuntavad mõjutused naabritele. Kolmas isik on välja toonud, et nad kasutavad ventilaatorite ja mootorite juures mürasummuteid. Uus rapsitöötlemise tehnoloogia seisneb selles, et enam ei kasutata rapsiseemnete küpsetamise meetodit, vaid neid töödeldakse selliselt, et sellega ei kaasne tavapärast spetsiifilist lõhna. Samuti kasutatakse õhusaaste vältimiseks ventilatsioonisüsteemidel ja kuivatitel vastavat puhastussüsteemi, mis eraldab tehasest väljuvast õhust igasugused osakesed. Tootmises ei vajata vett ning tehase territooriumil kogutud vihmavesi puhastatakse spetsiaalse süsteemi abil. Samas tehases kasutatav olmevesi (võrreldav tavapärase kodumajapidamise kogusega) kogutakse vastavatesse mahutitesse ja veetakse tehasest ära käitlemispunkti. Tehas on projekteeritud selliselt, et valgusreostus ümbruskonnale puudub, samuti ei varja võrdlemisi madalad rajatised naabrite valgust. Nimetatud väiteid on kinnitanud ka sõltumatu keskkonnaekspert, kes on planeeritava ehituse osas koostanud nõutava ja nõuetekohase hinnangu.
10.5.Kohus märgib, et XXX katastriüksuse detailplaneeringu realiseerimisega on seotud ka märkimisväärne õiguspärane erahuvi – XXX katastriüksuse detailplaneeringu algatamise taotluse esitanud Farm In Productions OÜ osanikud on ühistud E-Piim, Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Metsaküla Piim, Rakvere Piim ja Saaremaa Piim. Nii vastavate ühistute liikmed kui kohalikud põllumehed saavad tehast kasutada vilja kuivatamiseks.
11.Alusetu on kaebaja väide, et puuduvad ülekaalukad avalikud huvid, mis võiksid üldplaneeringu muutmist õigustada.
11.1.Vaidlust ei ole selles, et kehtiva valla üldplaneeringu koostamisel aastatel 1997-1998 lähtuti võrreldes praegu kehtiva olukorraga kardinaalselt erinevatest kaalutlustest ja asjaoludest. Avalik huvi ning õiguspärane erahuvi üldplaneeringu osaliseks muutmiseks on tekkinud ca 20 aastat pärast üldplaneeringu kehtestamist seoses XXX detailplaneeringu algatamisega, mistõttu on täidetud ka üldplaneeringu muutmise ajakriteerium.
11.2.Asja materjalidest nähtuvalt on valla kaalutlustes üldplaneeringu muutmiseks olnud olulisel kohal ka fakt, et XXX detailplaneeringuala osas ei ole üldplaneeringuga määratletud kaitstavat avalikku erihuvi ega vastavaid tingimusi (nt maakasutuse põhimõtete määramine konkreetse eesmärgiga maatulundusmaa säilitada, tagada rohevõrgustiku toimimine, suunata teatud tegevusi teatud alalt eemale, keelata tootmismaa vms). Seega puuduvad antud juhul XXX detailplaneeringu alal sellekohased eritingimused ja nõuded, konkreetsele alale ega lähiümbrusse
ei jää kaitsealuseid loodusobjekte ega kaitstavate liikide maakasutuspiirangud (nt rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud jms).
elupaiku,
puuduvad
11.3.Kohus nõustub vastustajaga, et vald peab arvestama isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastustaja väidab, et on varasemalt korduvalt maatulundusmaa sihtotstarvet muutnud, sh kõnealusel põllumassiivil. Põllumajandusmaa on peamiselt muudetud elamute ehitamiseks mõeldud maaks. Arvestades, et antud juhul on tegemist just põllumajandusliku tootmisega/töötlemisega 6,5 ha osas ning ligi 13,2 ha osas säilib planeeringualal maatulundusmaa sihtotstarve, on kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist üldplaneeringut ja senist maakasutust oluliselt vähem riivava lahendusega kui põllumajandusmaa muutmisel elamute ehitamiseks mõeldud maaks.
12.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et XXX katastriüksuse detailplaneering on vastuolus PlanSs sätestatuga.
12.1.Asjaolu, et planeering vastab PlanS-s sätestatule, kinnitavad sellele antud kooskõlastused, sh Jõgeva maavanema heakskiit. Tootmiskompleks on ümbritsetud katse- ja näidispõldudest, mis parandab piirkonna hetkelist harimata rohumaa miljööd oluliselt. Kohapeal olev kaseallee säilitatakse ning tootmiskompleks saab ümbritsetud kõrghaljastusega, täpsemalt igihaljaste puudega, mida kinnitab 26.05.2016 XXX katastriüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll (I kd, tl 83-85). Kuna kaebaja ei ole välja toonud, kuidas XXX katastriüksuse detailplaneering eirab kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasolu põhimõtet, siis ei saa kohus anda hinnangut nimetatud väitele.
12.2.Küll aga koostas Adepte Ekspert OÜ 2015. aasta detsembris XXX katastriüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnangu (I kd, tl 41-50), milles selgus, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Arvamus on antud erapooletu keskkonnaeksperdi poolt. Seega on kohtu arvates kaebaja sisulised vastuväited XXX katastriüksuse detailplaneeringule keskkonnaeksperdi poolt läbiviidud KSH eelhinnanguga kummutatud. Asjakohased asutused ja planeeringu järelevalve on KSH eelhinnangu järelduste ja vastustaja seisukohaga nõustunud.
12.3.Kaebaja sisulised vastuväited XXX katastriüksuse detailplaneeringule seisnevad avaliku huvi kahjustumises väidetavate negatiivsete mõjutuste läbi (müra, tolm, valgusreostus, tervise ja keskkonna kahjustumine jms). Kohus nõustub vastustajaga, et kõik need väited on alusetud ja tõendamata, sest hoolimata vastustaja korduvatest palvetest esitada midagi enamat kui vaid alusetud väited ja spekulatiivsed kahtlused, ei ole kaebaja seda teinud ei vastustajale ega kohtule. XXX katastriüksuse detailplaneeringu menetluse raames läbi viidud KSH eelhinnang tõendab kohtu arvates üheselt, et kaebaja poolt väidetud negatiivseid mõjutusi ei esine. Ekspert on täiendavalt vastanud ka Jõgeva Maavalitsuse poolt esitatud küsimustele (I kd, tl 106-107), rõhutades kaebaja väidete alusetust ja kiuslikkust. KSH eelhinnangut on pidanud pädevaks ja sellega nõustunud ka vastavad asutused oma kooskõlastuste andmisel. Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Terviseamet, Päästeameti Lõuna päästekeskus ja Põllumajandusamet on samuti leidnud, et KSH koostamise vajadus puudub ning KSH eelhinnang on piisav tuvastamaks, et negatiivseid mõjutusi ettenähtavalt ei esine. Kaebaja esindaja on maavanema järelevalvemenetluse jooksul korraldatud arutelul nentinud, et kaebaja väited XXX katastriüksuse detailplaneeringu kahjulike mõjutuste kohta põhinevad vaid „külaelanike kogemusel“ ja keskkonnaeksperti ning ametiasutusi lihtsalt ei usuta (I kd, tl 90-105). Antud juhul on seega ühel poolel kaebaja alusetud väited ning teisel poolel keskkonnaeksperdi hinnang, Eesti Vabariigi pädevate ametiasutuste aktseptid ning järelevalveorgani hinnang ja aktsept. Seega on
kaebaja väited võimalike keskkonnahäiringute ja oluliste keskkonnamõjude esinemise kohta paljasõnalised. Kohtul puudub põhjus kahelda Adepte Ekspert OÜ poolt koostatud KSH eelhindamise tulemustes.
12.4.Ka Riigikohtu halduskolleegium märkis oma 25.09.2008 otsuses nr 3-3-1-15-08, et planeeringu õiguspärasuse hindamisel ei saa kohus lähtuda pelgalt oma hinnangust inimtegevuse võimalikele tagajärgedele, toetamata seda asjatundjate hinnangute või muude tõenditega. Antud juhul on asjatundja hinnanguga tõendatud XXX katastriüksuse detailplaneeringu kahjulike mõjutuste puudumine. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul tõendanud ega isegi põhistanud vastupidist. Vastupidi, kohtule esitatud kaebuse p-s 5 kaebaja nendib, et kõiki tema poolt esiletoodud küsimusi on KSH eelhinnangus käsitletud (kaebaja ei nõustu vaid käsitluse põhjalikkusega).
12.5.Kohus nõustub valla mööndusega, et XXX katastriüksuse detailplaneeringu realiseerimisega võib mõnevõrra suureneda ümbruskonnas paiknevate teede liikluskoormus, kuid mitte määral, mis oleks märgatav või võiks kuidagi takistada ümbruskonnas paiknevate kinnistute kasutamist. Asjakohased ei ole ka viited võimalikule transpordimüra suurenemisele, kuna XXX planeeringuala paikneb transpordikoridoris, kus liiguvad sõidukid Tallinn-Tartu suunal ja sellelt maanteelt Põltsamaa suunal niikuinii, olenemata XXX katastriüksuse detailplaneeringust. Kõrgperioodil ca kahe veoauto lisandumine ühes tunnis toorme maha- ja pealelaadimiseks ei ole sellises transpordisõlmes märkimisväärne ega märgatav. Asja materjalidest nähtuvalt on avalikel aruteludel nenditud, et ka ilma vastava tehase rajamiseta liiguvad vaidlusaluses piirkonnas rapsikoormatega laaditud veokid. Samuti leiaks nimetatud liikluskoormuse tõus aset üksnes hooajaliselt, mis vähendab võimalikku riivet veelgi. Seega on vastavasisuline kaebaja väide kohtu arvates otsitud ja ilmselge liialdus.
13.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et XXX katastriüksuse detailplaneeringu menetlus ei olnud õiguspärane.
13.1.Vaidlust ei saa olla selles, et XXX katastriüksuse detailplaneering on enne kehtestamist läbinud Jõgeva Maavalitsuse põhjaliku järelevalvemenetluse. Jõgeva Maavalitsus on analüüsi ja ärakuulamise tulemusena jõudnud oma 03.02.2017 kirjas (I kd, tl 75-82) seisukohale, et XXX taotlus XXX katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks ei ole põhjendatud. Sealjuures on maavalitsuse poolt käsitletud kõiki kaebaja vastuväited planeeringule ning leitud, et need on alusetud ning et planeeringu menetlus on olnud õiguspärane. Maavalitsuse hinnangul on XXX katastriüksuse detailplaneering koostatud avalikkuse põhimõtet järgides. Maavanem on seisukohal, et detailplaneeringu koostamisel on huvitatud osapooled saanud piisavalt kaasa rääkida, kuna planeering on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega ning kaasatud on puudutatud isikud. Detailplaneeringu eelnõu ja vastuvõtmise järgse detailplaneeringu avalikud väljapanekud ning avalikud arutelud on korrektselt läbi viidud, mille jooksul esitatud kirjalikele arvamustele on Põltsamaa Vallavalitsus esitanud põhjendatud seisukohad. Seega on Jõgeva maavanem PlanS § 90 lg 3 p-de 1 ja 2 ning lg 2 alusel andnud heakskiidu Rehe katastriüksuse detailplaneeringule ja teinud vastustajale ettepaneku XXX katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamiseks kohtu arvates põhjendatult.
13.2.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja korduvalt ja igakülgselt (nii kirjalikult kui ka suuliselt) ära kuulatud. Mitmetest päringutest hoolimata ei ole kaebaja oma konkretiseerimata väiteid reostuse tekkimise ega avalike õiguste ja eraisikute õiguste kahjustumise kohta täpsustanud. Seega saab kohtu arvates kaebust käsitleda vaid populaarkaebusena. Asjas on toimunud koguni kolm arutelu, kus on kaebaja saanud oma seisukohti väljendada ning kus on põhjalikult selgitatud kaebajale valla kaalutlusi ja seisukohta. 26.05.2016 toimus XXX katastriüksuse detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu (I kd, tl 83-85), 21.09.2016 toimus XXX
katastriüksuse detailplaneeringu avalik arutelu (I kd, tl 86-89) ning 04.01.2017 toimus Jõgeva Maavalitsuses XXX katastriüksuse detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste arutelu (I kd, tl 90-105). Seega on kaebaja kohtu arvates õigeaegselt kaasatud ja ärakuulatud, mis toetab avalikkuse põhimõtet ning kinnitab seeläbi vastustaja kaalutusotsuse õiguspärasust (Riigikohtu Halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02).
14.Alusetu on ka kaebaja väide, et arendajaga lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise üleandmiseks on vastuolus seadusega.
14.1.Asjas ei saa olla vaidlust selle üle, et käesoleval juhul oli XXX katastriüksuse detailplaneeringu koostamine valla korraldada ning seda tõendab XXX katastriüksuse detailplaneeringu algatamise haldusaktile lisatud detailplaneeringu lähteseisukohad (I kd, tl 1115), kus määrati kindlaks kõik nõuded, millele planeering peab vastama. Samuti korraldati nimetatud dokumendiga planeeringu eskiisi kooskõlastamine ja lähteseisukohtadele vastavuse kontroll. Kooskõlas PlanS § 130 lg 1 teise lausega ei ole planeerimisalase tegevuse korraldaja üle andnud planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Seega ei ole võimalik kohtu arvates väita, et kolmanda isiku poolt planeeringu koostamise tõttu oleks planeering liigselt kolmanda isiku huve soosiv. Nagu tõenditest nähtub, oli planeeringu kujunemine valla kontrolli all, selle tehniline valmimine oli üksnes kolmanda isiku teha. Nagu kohus juba eelpool korduvalt märkis, on planeeringu koostamisel arvestatud kõigi asjast puudutatud isikute huvidega. Kohtul puudub alus arvata, et olukorras, kus vastustaja oleks planeeringu ise koostanud, oleks planeering osutunud teistsuguseks. Nimetatut kinnitab ka vastustaja üldine aktsept planeeringu realiseerimise tulemi osas, mis tagab maaelu arengu ja kvalifitseeritud tööjõuhõive kasvu vallas. Isegi, kui lähtuda seisukohast, et arendajaga lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise üleandmiseks on vastuoluline, ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt tegemist sellise vastuoluga, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühisuse. Seda toetab ka asjaolu, et PlanS § 130 lg 5 sätestab PlanS § 130 lg 2 vastu eksimisel n-ö vähekahjustava tagajärjena selle, et selliselt sõlmitud haldusleping tuleb lõpetada, mitte tühistada.
15.Kohus ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et detailplaneeringu menetlemisel on korduvalt jäetud kaasamata puudutatud isikuid. Asjast nähtuvalt on kõik osapooled saanud hiljemalt XXX katastriüksuse detailplaneeringu vastuvõtmise järgselt avalikustatud planeeringulahendusega tutvuda. XXX katastriüksuse detailplaneeringu vastuvõtmisest ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisest on korrektselt teavitatud Päästeameti Lõuna päästekeskust, Põltsamaa Vallavara OÜ-d, Elektrilevi OÜ-d, Eltel Networks AS-i, Tööinspektsiooni, Terviseameti Lõuna talitust, Põllumajandusameti Jõgeva keskust, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni, Maanteeametit ja kõiki planeeringuala piirinaabreid (I kd, tl 75-82). Seega on kõiki osapooli teavitatud ning seda on kinnitanud ka maavanema teostatud järelevalvemenetlus. Ka kaebaja ise kinnitab nimetatud asjaolu kaebuse p-s 4.5. Isegi, kui lähtuda alusetust seisukohast, et vald ei ole õigeaegselt kaasanud kõik puudutatud isikuid, ei ole HMS § 58 kohaselt tegemist sellise rikkumisega, mis tooks kohtu arvates kaasa otsuse tühisuse.
16.Kaebaja arvates rikuti detailplaneeringu menetluses avaliku väljapaneku ja arutelu nõudeid. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa, kuna asja materjalidest nähtuvalt järgis vastustaja detailplaneeringu menetluses avaliku väljapaneku ja arutelu nõudeid. XXX katastriüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek toimus Põltsamaa Vallavalitsuses, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus ja Põltsamaa valla veebilehel. Avalikud arutelud toimusid Põltsamaa Vallavalitsuses. Kohus on veendunud, et teistsugune detailplaneeringu avalike väljapanekute ja arutelude korraldus ei oleks kaasa toonud teistsugust planeerimismenetluse lõpptulemust. Avalikustamise korraldamisel on vastustaja lähtunud mõistlikkuse põhimõttest ning piirkonnast – Mõhküla asub Põltsamaa linna vahetus läheduses. Kõrgendatud avaliku huvi tõttu ilmusid
piirkonna ajalehes Vali Uudised mitmed artiklid XXX katastriüksuse detailplaneeringu erinevates etappides toimunud arengutest. Vastustaja möönab, et avalikke arutelusid ei korraldatud rohkem, kuna avalikkuse huvi aruteludel osalemiseks oli kasin. Samuti ei nõua seadus täiendavate avalike arutelude korraldamist.
17.Kaebaja arvates on vastustaja jätnud välja selgitamata detailplaneeringu kehtestamisel kõik olulised asjaolud: tegevusega kaasnevad mõjud ja riskid põhjaveele (nende ulatus ja tõenäosus), tegevusega väljaspool tootmisala kaasnev müratasemete tõus, liikluskoormuse kasv erinevatel Mõhküla teedel, õhusaaste suurenemine (milline on õhku paisatavate saasteainete hajuvus), lõhnahäiringu intensiivsus ja levik. Kohtu arvates on kõik nimetatud väited alusetud ja otsitud ning eelnimetatud olulisi asjaolusid on käsitletud OÜ Adepte KSH eelhinnangus (I kd, tl 41-50) . Kohus nõustub nende asjaolude põhjendustega ega pea neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks korrata.
18.Kokkuvõtvalt asus kaebaja seisukohale, et otsus on ebapiisavalt põhjendatud, kuna selles puuduvad põhimotiivid kaebaja vastuväidetega mittearvestamise kohta ning seetõttu tuleks otsus tühistada. Kohus sellega nõustuda ei saa. Kohtu hinnangul on otsus piisavalt põhjendatud ja kõik otsuse motiivid on avalikkusele kättesaadavad. Esiteks on otsuses käsitletud põhjalikult KSH eelhinnangut ja esitatud kõik vastavad argumendid, millest nähtuvalt puuduvad XXX katastriüksuse detailplaneeringul negatiivsed mõjud. Teiseks on otsuses põhjalikult kirjeldatud menetluse käiku ja viidatud konkreetselt (kuupäeva ja numbri täpsusega) valla kirjadele, millega on kaebajale ning tema kõigile vastuväidetele vastatud ja selgitatud valla positsiooni, ning Jõgeva maavanema järelevalvemenetluse kirjale, milles on põhjalikult käsitletud kõiki XXX katastriüksuse detailplaneeringu menetlusega seotud kaalutluslikke küsimusi, valla positsiooni antud küsimustes, esitatud vastuväiteid ja valla seisukohti. Samuti on otsuses märgitud, et kirjad on lisatud XXX katastriüksuse detailplaneeringu materjalide juurde. XXX katastriüksuse detailplaneeringu materjalid on vabalt kättesaadavad ja menetlusdokumentidega saab tutvuda Põltsamaa Vallavalitsuses ning Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis. Samuti on materjal üleval Valla kodulehel (http://poltsamaavv.kovtp.ee/rehe-dp). Otsuses konkreetselt viidatud kirjad on otse kättesaadavad ka Valla dokumendiregistris internetis aadressil http://delta.andmevara.ee/poltsamaa_vald/ (kasutades nt märksõna „XXX“).
19.Kohus nõustub vastustajaga, et isegi, kui lähtuda kaebaja väitest, et esineb teatavaid motivatsioonipuuduseid, kuna osad motiivid ei sisaldu otse otsuses (vaid vastavale allikale on konkreetselt viidatud), ei saa see kaasa tuua otsuse tühistamist. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohtu Halduskolleegium täpsustas 28.09.2016 kohtumääruses nr 3-3-1-23-16, et HMS § 58 väljendab haldusõiguse üldpõhimõtet, et haldusakti kehtetuks tunnistamist vaid menetlus- või vormivea tõttu tuleb vältida.
20.Arvestades kõike eeltoodut, nii vastustaja poolt XXX katastriüksuse detailplaneeringu menetluses esitatud põhjalikke selgitusi, igakülgset diskretsiooni kasutamist, maavanema järelevalvemenetluse läbimist, kaebaja väidete alusetust ning kohtuliku kontrolli piiratust sellise kaalutlusotsuse üle, on kohus seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus. Avalikke huve ega kaebaja õiguseid või huve ei ole rikutud.
21.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Põltsamaa valla esindaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kogusummas 4888,80 eurot. Kaebaja vaidleb vastustaja menetluskulude väljamõistmisele vastu. Riigikohtu praktika
kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi reeglina olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Kohus leiab, et käesolev planeerimisvaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest, samuti ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse Põltsamaa Vallavolikogu kasuks õigusabikulude väljamõistmise. Seega jäävad Põltsamaa Vallavolikogu õigusabikulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.