Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 18. oktoober 2018, Tartu 3-17-111
Haldusasi
Toomas Toomjõe kaebus kaebus Maksu- ja Tolliameti
27.oktoobri 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/1245-23 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. mai 2017. a otsus Toomas Toomjõe apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Toomas Toomjõe Esindaja Madis Truber Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Toomas Toomjõe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2017. a otsus muutmata, täiendades seda käesoleva otsusese põhjendustega.
2.Jätta Toomas Toomjõe menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 19. november 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet määras 27. oktoobri 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/031245-23 Arvo Kokkale, Marek Mändmale ja Toomas Toomjõele tasumisele kuuluva maksusumma (aktsiisimaks) 255 639,15 eurot. Maksuotsuses olid esitatud järgnevad põhjendused.
19. septembril 2012 leiti läbiotsimise käigus Viljandimaalt Pärsti vallast Mustivere külast XXX asuvast angaarist 2568,90 liitrit alkohoolseid vedelikke, absoluutalkoholile arvutatult 1477,80 liitrit. 31. oktoobril 2012 leiti läbiotsimise käigus T. Toomjõe kasutuses olevalt kinnistult XXX asuvast angaarist 17 068,20 liitrit alkohoolseid vedelikke, absoluutalkoholile arvutatult 15 679,19 liitrit. 31. oktoobril 2012 teostatud läbiotsimise käigus avastati ja peeti kinni T. Toomjõe kasutuses olevas sõidukis Mercedes Benz 0,5-liitrine läbipaistev pudel alkoholilõhnalise vedelikuga. Läbiotsimise käigus kinni peetud alkohoolsed vedelikud pärinesid samas algallikast ning ei vastanud osaliselt ega täielikult denatureeritud alkoholi tunnustele.
1.2.Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11657 tunnistati T. Toomjõe, A. Kokka ja M. Mändma kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamises, töötlemises ja villimises, käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja edasitoimetamises grupis.
1.3.T. Toomjõe, A. Kokka ja M. Mändma valdasid aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ilma ajutise aktsiisivabastuseta, rikkudes sellega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) nõudeid maksustamata alkoholi valdamisel, millest tulenevalt tekkis neil aktsiisikohustus vastavalt ATKEAS § 22 lg 1 p-le 4.
1.4.Vastavalt ATKEAS § 24 lg-le 12 tekkis maksukohustus 25. juulil 2012, mil isikud asusid hoidma alkoholi sisaldavat vedelikku XXX asuvas angaaris.
1.5.Aktsiisimääraks on ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt 14,90 eurot absoluutalkoholi kohta ning maksuotsusega A. Kokkale, M. Mändmale ja T. Toomjõele määratud aktsiisikohustuse suurus on 255 639,15 eurot.
2.T. Toomjõe esitas kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuses leiti järgnevat.
2.1.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 kohaldamine ei ole kaebaja suhtes võimalik, mistõttu on maksuotsuse materiaalõiguslik alus vale ja otsus ise õigusvastane. Kaebajat karistati KarS § 375 lg 1 alusel, mis on majandusalane süütegu, kuid ei ole maksualane nagu näeb ette MKS § 41. Lisaks ei ole võimalik nimetatud sätet kohaldada, kui isik on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses ning on märgitud, et kuriteoga ei ole kahju tekitatud.
2.2.Kaebaja ei ole aktsiisivõla tekkimise eest vastutav, kui siis ainult 0,5 liitri alkoholi osas. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 sätestab, et aktsiisi maksab isik, kes on rikkunud ATKEAS-e nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Maksuotsuses ei ole neid asjaolusid tuvastatud.
2.3.Aktsiisi määramise aegumistähtaeg on möödunud.
2.4.Aktsiisi määramine konfiskeeritud ja hävitatud kaubalt toob kaasa kaebaja karistamise teo eest, mille aluseks oleva teo eest on kaebajat kriminaalkorras juba karistatud.
3.Tartu Halduskohtu 19. mai 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.MKS § 41 sätestab, et isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Halduskohus leidis, et maksuotsuses nimetatud sättele viitamine ei ole õige, kuna kaebajat ei ole süüdi mõistetud maksualases süüteos. Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11657 mõisteti kaebaja süüdi KarS § 375 lg 1 järgi, mis kuulub majandusalaste kuritegude alla. Samas ei pidanud halduskohus maksuhalduri sellist eksimust veaks, mis tooks kaasa maksuotsuse tühistamise, kuna see ei olnud maksuotsuse ainus õiguslik alus. Õiguslike alustena on maksuotsuses välja toodud veel MKS § 92 lg 1 p 4, § 95 lg 1 ning ATKEAS § 22 lg 1 p 4.
3.2.Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et maksukohustust ei saa määrata olukorras, kus kaebaja on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses, tõendeid ei ole hinnatud ja kahju ei ole tekitatud. Ka kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega kvalifitseeritakse isik süüdi konkreetsete tegude eest, kohtuotsusega loetakse tõendatuks, et teod, milles isikut süüdistatakse on tema poolt toime pandud ja et ta on nende toimepanemises süüdi.
3.3.ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, kes on rikkunud nimetatud seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. Maksuotsuses on kaebaja osas märgitud, et kaebaja valdas aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ajutise aktsiisivabastuseta. Halduskohus leidis, et maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud tõendid, mille alusel asus maksuhaldur seisukohale, et tegemist on aktsiisikaubaga ja
et see kaup oli ka kaebaja valduses. Seejuures on maksuhaldur põhjendatult ja õigustatult kasutanud kriminaalasjas nr 1-13-11657 menetlemise käigus kogutud tõendeid, mis on maksuotsuses välja toodud. Maksuhaldur on kriminaalasjas kogutud tõendeid otsuse p-s 2.1 hinnanud, samuti on maksuhaldur maksumenetluse raames ise tõendeid kogunud. Kokkuleppemenetluses võttis kaebaja omaks, et ta grupis teiste isikutega hoidis/ladustas suurtes kogustes käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Seega ei saa kaebaja väita, et ta ei ole kokkuleppemenetluses märgitud kuritegu toime pannud ja et maksuhaldur peaks maksumenetluses uuesti neid asjaolusid tõendama. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kaebaja ja teiste kohtualuste valduses oli 30. oktoobri 2010. a läbiotsimisel leitud 17 068,2 liitrit alkoholi ja
19.septembril 2012. a läbiotsimisel leitud 1568,9 liitrit alkoholi. Eksperdi arvamustega leidis kinnitust, et läbiotsimistel leitud vedelik ei vastanud osaliselt või täielikult denatureeritud alkoholi tunnustele ehk tegemist oli alkoholiga ja puudus alus AKTEAS § 27 lg 1 p-s 8 või lg-s 91 nimetatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks. Kriminaalasjas nr 1-13-11657 tehtud kohtuotsusega on leidnud kinnitust asjaolu, et kaebaja koos teiste isikutega grupis hoidis/ladustas ehk valdas alates 25. juulist 2012 kuni 31. oktoobrini 2012 kaebajale kuuluvas angaaris käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Kokkuleppemenetluses süü omaksvõtu järel on põhjendamatud kaebaja väited, et ta ei olnud teadlik ebaseaduslikust tegevusest, ei osalenud selles ega ladustanud ehk ei hoidnud maksustamisele kuuluvat kaupa. See, kas kaebaja oli teadlik sellest, et pärast filtreerimisprotsessi saadud klaasipesuvedelik muutus aktsiisikaubaks ja kaotas aktsiisivabastuseks vajaliku denatureeritud kvaliteedi, ei ole ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaldamiseks oluline.
3.4.Kuigi kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuriga märgiti, et kuriteoga kahju ei tekitatud, ei ole see määrav, kuna kahju puudumine ei välista maksuotsuse tegemist ega maksuotsuse tegemisel kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega tuvastatud teistele asjaoludele tuginemist. Maksukohustus ei sõltu sellest, kas kuriteoga tekitati kellelegi kahju või mitte. Maksuotsusest tuleneva maksukohustuse puhul ei ole tegemist kahju hüvitamisega.
3.5.Halduskohus leidis, et maksuvõla määramine ei ole aegunud. Kuigi ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel tekkiva maksukohustuse deklareerimist ATKEAS § 25 ette ei näe, saab ja tuleb lugeda aegumistähtaja alguseks päev, mil oleks tulnud esitada maksudeklaratsioon juhul, kui kauba valdamine oleks toimunud vastavalt ATKEAS-e nõuetele. Aktsiisikaup läks kriminaalasjas nr 1-13-11657 süüdi mõistetud isikute valdusesse, kaasa arvatud kaebaja valdusesse, 25. juulil 2012, sellest päevast oli aktsiisikaup ATKEAS § 41 mõistes tarbimisse lubatud. ATKEAS § 24 lg 1 ja § 25 lg-te 1 ja 2 kohaselt oleks tulnud maksukohustus deklareerida hiljemalt 20. augustil 2012. Seega algas maksu määramise tähtaeg 20. augustist 2012. Sel ajal kriminaalmenetlus juba käis, seega aegumine peatus MKS § 99 lg 1 p 5 alusel kuni 26. veebruarini 2015, kui jõustus Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-13-11657. Maksuotsus, mille kaebaja vaidlustas, on tehtud
27.oktoobril 2016, seega ei ole rikutud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega. Maksusumma määramine ei oleks aegunud ka juhul, mil kohaldamisele kuuluks MKS § 98 lg 2. Kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Kuna kaebaja on rikkunud seadusest tulenevat aktsiisimaksmise kohustust, kohaldub nelja-aastane aegumistähtaeg.
3.6.Konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikaubalt aktsiisi määramine ei ole kaebaja teistkordne karistamine.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.T. Toomjõe esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohus leidis valesti, et vaatamata sellele, et maksuotsuses puudus alus MKS § 41 kohaldamiseks, ei ole see maksuotsuse tühistamiseks piisav. Maksuotsuse faktiliste asjaolude kirjeldus koosneb peamiselt kriminaalmenetluse tõendite kirjeldamisest või refereerimisest. Samas
puuduvad viited tõenditele või on need ebaõiged. Ebaselge on, kuidas maksuotsuses viidatud tõendid seonduvad maksuotsusega. Tõendite nimekirja koostamine ei ole piisav maksuotsuse põhjendamiseks. Maksuhaldur on kriminaalmenetluse tõendeid refereerides lähtunud eeldusest, et maksukohustus on olemas, nagu see on omane MKS § 41 ning selle alusel tehtava vastutusotsuse puhul üldiselt.
4.2.Kaebaja ei nõustu sellega, et kaup oli kaebaja valduses. See ei ole mitte ühegi asjaoluga tõendatud.
4.3.Maksusumma määramine on aegunud. Kohaldamisele kuulub MKS § 98 lg 2 kohaselt aastane aegumistähtaeg.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses märgitakse järgnevat.
5.1.Halduskohtu otsus on piisavalt motiveeritud. Viide MKS §-le 41 on vaid vormipuudus. Kaebaja on rikkunud ATKEAS § 41 ja § 24 lg-d 1 ja 2. Oluline on, kas kauba näol oli tegemist aktsiisikaubaga ning kas see oli kaebaja valduses. Ekspertiisi- ja analüüsiaktidega on tõendatud, et tegemist oli alkoholiga ehk aktsiisikaubaga.
5.2.Kuna isik võttis kokkuleppemenetluses kuriteo toimepanemise omaks, ei saa ta maksumenetluses vastupidist väita. Seega saab maksuhaldur lugeda teo toimepanemise tõendatuks kohtuotsusega.
5.3.Maksusumma määramine ei ole aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust.
7.Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud seisukohtadega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata analüüsima MKS § 41 kohaldamise võimatust antud juhtumil, vaid leiab, et halduskohtu järeldus, et MKS § 41 rakendamine maksuotsuses on pelgalt vormipuudus, mis ei too kaasa maksuotsuse tühistamist, kuna vaatamata nimetatud eksimusele tugineb otsus ka MKS § 92 lg-le 4, § 95 lg-le 1 ja ATKEAS § 22 lg 1 p-le 4, on õige. Samale seisukohale on asutud ka Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2017. a otsuses asjas nr 3-16-2368, milles kaebajateks olid A. Kokka ja M. Mändma, s.t isikud kellega kaebaja talle etteheidetavad teod toime pani. Tallinna Ringkonnakohtu nimetatud otsusele esitati ka kassatsioonkaebus, kuid Riigikohus jättis selle 23. aprilli 2018. a määrusega menetlusse võtmata.
8.Tartu Maakohtu 9. veebruari 2015. a otsuse nr 1-13-11657 kohaselt süüdistati kaebajat selles, et ta töötles, s.o valmistas ja villis grupis tuvastatud ning veel täpselt tuvastamata isikutega ajavahemikul 18. juuli kuni 25. juuli 2012. a Võrumaal asuvas angaaris käitlemiseks mittelubatud alkoholi, s.o alkoholi, mis ei vastanud alkoholiseaduse § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele, s.o alkohol polnud kantud riiklikku alkoholiregistrisse ja ei vastanud alkoholi müügiks esitamise nõuetele.
9.Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppest nähtub, et kaebajate eesmärgiks oli klaasipesuvedeliku filtreerimise teel saada joogikõlbulik alkohol. Kokkuleppemenetluse sisu silmas pidades ei saa nõustuda kaebajaga, et alkohol ei olnud tema valduses. Kaebaja oli teadlik sellest, mis toimus temale kuuluvas angaaris ning osales aktiivselt koos teiste isikutega klaasipesuvedelikust alkoholi tootmise protsessis. Ühtlasi on alusetu kaebaja väide, et alkohol ei olnud tema valduses, sest kokkuleppemenetluses on valduse fakt tuvastatud ning KarS § 375 lg-s 1 kirjeldatud süüteokoosseis käsitleb käitlemiseks mittelubatud alkoholi kauplemist, ladustamist, hoidmist ja edasitoimetamist. Kõik need tegevused eeldavad valdust kauba üle. Kokkuleppemenetlus toimub vaid süüdistatava nõusolekul ning kokkuleppe sõlmimiseks peab ta toimepandud teo omaks võtma ning nõustuma süüdistuse sisuga. Kui isik ei ole kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus, ei saa
seda ka läbi viia. Ilmselt ei lähe isik prokuratuuriga kokkuleppele, kui ta tunneb, et ta ei ole talle etteheidetavat tegu toime pannud.
10.Kaebaja hinnangul ei ole maksuotsuses kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite esitamine piisav selleks, et koostada kaebajale maksuotsus, millega talle on pandud maksukohustus. Vastuseks kaebajale mainib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus (Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 21; Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-2-03, p 10 ja 6. novembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-01, p 1). Kaebaja ei ole selgitanud, millisel alusel võiksid olla kriminaalmenetluses kogutud tõendid maksumenetluses lubamatud. Maksuotsuse p-s 1 on esitatud kõik tõendid, millele maksuhaldur on maksuotsust koostades tuginenud. Maksuotsuses nende tõendite kirjeldamine ja refereerimine on käesoleval juhul õigustatud. Süüteomenetluses kogutud tõendite kasutamist lubab ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 65 lg 1, mille kohaselt võib kohus asja lahendamisel arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus. Kuna maksuotsus on rajatud asjaoludele ja tõenditele, mida on kirjeldatud kriminaalasjas tehtud lahendis, hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega (HKMS § 61 lg 4).
11.Aktsiisimaksuga maksustamise aluseks olevad normid ei võimalda maksuhalduril kaalutlusõigust teostada. Seega ei too vead haldusakti põhjendustes kaasa haldusakti tühistamist, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Asja lahendamisel ei ole määrav see, kas maksuhaldur oleks pidanud selgitama asjaolusid täiendavalt välja või võis piirduda kriminaalmenetluses kogutud tõenditele hinnangu andmisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-16-2368, p 12).
12.Ringkonnakohus leiab, et maksuvõla tasumise nõue ei ole aegunud. ATKEAS § 25 lg 5 sätestab, et § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud juhul makstakse aktsiis haldusaktis määratud tähtpäevaks. Seega toimub maksu tasumine maksuotsuse alusel. Seetõttu ei pidanud kaebaja esitama aktsiisideklaratsiooni, mistõttu kuulub kohaldamisele MKS § 98 lg 2 ls 2, mille kohaselt, kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Aegumistähtaeg hakkas MKS § 98 lg 2 ls 3 kohaselt kulgema
1.jaanuarist 2013, arvestades, et kaebaja osales kuriteos 2012. a suvel. Aktsiisimaks tuli määrata hiljemalt 31. detsembriks 2016. Seega ei ole maksuotsuse tegemise hetkeks maksuvõlg aegunud.
13.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.