Tartu kohtumaja
Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-17-111 19. mai 2017 Eda Muts Toomas Toomjõe kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.10.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/031245-23 tühistamise nõudes.
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19.06.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebaja – Toomas Toomjõe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Asjaolud ja menetluse käik
käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamises, töötlemises ja villimises, käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja edasitoimetamises grupis. 3) Toomas Toomjõe, Arvo Kokka ja Marek Mändma valdasid aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ilma ajutise aktsiisivabastuseta, rikkudes sellega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) nõudeid maksustamata alkoholi valdamisel, millest tulenevalt tekkis neil aktsiisikohustus vastavalt ATKEAS § 22 lg 1 p-le 4. 4) Vastavalt ATKEAS § 24 lg-le 12 tekkis maksukohustus 25.07.2012, mil isikud asusid hoidma alkoholi sisaldavat vedelikku Antslas Pärna tn 48 asuvas angaaris. 5) Aktsiisimääraks on ATKEAS § 46 lg 6 kohaselt 14,90 liitrit absoluutalkoholi kohta ning maksuotsusega Arvo Kokkale, Marek Mändmale ja Toomas Toomjõele määratud aktsiisikohustuse suurus on 14,90 x (1 477,80 + 15 679,19) = 255 639,15 eurot.
lg 4 kohaselt ei või pärast aegumistähtaja möödumist maksuotsust enam teha. Seetõttu puudus MTA-l õiguslik alus kaebuse esitajale maksu määrata.
kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05 tehtud kohtuotsuse p-s 9 märkinud, et kuigi kokkuleppemenetluses märgitakse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas vaid see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi tunnistab ja kokkuleppe sisu, tuleb ka selles menetluses kohtul eelnevalt tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud süüdistatav, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Samuti peab kohus muude kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas lahendama küsimuse ka sellest, kas süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Kuna kokkuleppemenetlust kohaldatakse üksnes süüdistatava ja kaitsja nõusolekul ning kohtul on menetluse jooksul korduvalt kohustus kontrollida kvalifikatsiooni õigsust, sh otsuse tegemisel, kas tegu on aset leidnud ja isik selles süüdi, tuleb lugeda nimetatud asjaolud käesolevas maksuasjas tõendatuks. Ilma nende asjaolude kriminaalasjas tehtud otsuse aluseks tõendatuks lugemiseta kaoks MKS § 41 menetlusökonoomiline eesmärk ja sellise normi sätestamiseks puuduks üldse igasugune vajadus. Seetõttu puudus maksuhalduril vastustaja hinnangul käesoleval juhul ka vajadus koguda või kontrollida kriminaalasjas kogutud tõendeid ja neid uuesti hinnata ning vastustaja on seisukohal, et MKS § 41 lg 1 koosseis on täidetud ning kaebajalt maksu nõudmine on selles osas õiguspärane.
kahe eraldiseisva menetlusega, mis on erinevad nii oma olemuselt, sisult kui ka eesmärgilt. Üldistades on kriminaalmenetluse eesmärgiks jõuda selgusele, kas süüdistatav pani toime kriminaalkorras karistatava teo või mitte. Maksumenetluse ülesanne seevastu on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning määrata seadusega sätestatud juhtumitel tasumisele kuuluv maksusumma. Kriminaalkorras karistamiseks ei ole vajalik eelnevalt teha maksu määramise kohta maksuotsust ning maksu määramiseks ei ole tingimata vajalik eelnevat süüdimõistvat otsust kriminaalmenetluses. Juba menetluste eesmärkide erinevuse tõttu ei ole oluline, kas ja kuidas isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpeb või lõpetatakse. Isegi kui kriminaalasjas tehakse õigeksmõistev otsus, ei tähenda see, et samale isikule tehtud maksuotsus kuuluks automaatselt tühistamisele. Seega paralleelmenetluste korral ehk olukorras, kus ühe ja sama teoga seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses, ei saa kriminaalmenetluse eesmärgiks olla asendada maksumenetlust ja samuti ei saa maksuhaldur kriminaalmenetluse tõttu jätta täitmata maksusumma määramise kohustust, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas. Vastustaja hinnangul olid käesoleval juhul maksustamise alused vaieldamatult olemas ja nendele viitas maksuhaldur oma 27.10.2016 maksuotsuses. Kohtu seisukoht
määramise aegumistähtaeg neli aastat. Kuna antud juhul on kaebaja rikkunud seadusest tulenevat aktsiisimaksmise kohustust, kohaldub 4 aastane aegumistähtaeg, mis tähendab, et ka sel juhul ei ole kaebajale aktsiisi tasumise määramine aegunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018.a otsus Resolutsioon
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.