lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-969/9

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-969/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 11. oktoober 2018, Tartu 3-18-969 Kalle Danieli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. veebruari 2018. a otsuste nr 12-6/18/311 ja nr 12-6/18/305 tühistamiseks,

19.veebruari 2018. a otsuse nr 12-6/18/303 osaliselt tühistamiseks, 18. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 124/18/62-1 tühistamiseks, PRIA-le esitatud toetustaotluste rahuldamise kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 2. juuli 2018. a määrus Kalle Danieli määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kalle Daniel Esindaja Guido Daniel Vastustaja PRIA

RESOLUTSIOON

Jätta Kalle Danieli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. juuli 2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kalle Daniel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 18. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 vaidlustamiseks ja soovis 2017. aasta ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ning noore põllumajandustootja toetuse täies mahus määramist ning väljamaksmist koos väljamakse viivitusest põhjustatud kahjuga.
2.Tartu Halduskohus tagastas 5. juuni 2018. a määrusega kaebaja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ning tühistamis- ja kohustamisnõude osas jättis kaebuse käiguta. Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõude täiendamiseks selliselt, et kaebaja taotleks ka PRIA 19. veebruari 2018. a otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Lisaks tuli tühistamis- ja kohustamiskaebuselt tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks koos maksejõuetust tõendavate dokumentidega.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Kaebaja esitas 11. juunil 2018 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ja taotles PRIA 19. veebruari 2018. a otsuste nr 12-6/18/311, nr 12-6/18/305 ja nr 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Kaebaja leidis, et PRIA on seaduse järgi ette nähtud toetuste mittemääramisega tekitanud kahju ning kahju tekitajalt on õigus nõuda selle hüvitamist. Kohtu hinnang, et kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks subjektiivset õigust, ei ole kaebaja hinnangul õiguspärane ja piisavalt põhjendatud.
4.Tartu Halduskohus tegi 12. juunil 2018 määruse, leides, et kuna kaebaja 11. juuni 2018. a avalduses sisaldub määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. juuni 2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale, siis tuleb see edastada lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Sama määrusega jättis kohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas korduvalt käiguta, kuna kaebaja ei olnud endiselt nendelt nõuetelt tasunud kohtu nõutud summas riigilõivu ega olnud esitanud ka menetlusabi taotlust kaebuselt tasutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
5.Tartu Ringkonnakohus tagastas 25. juuni 2018. a määrusega halduskohtu 5. juuni 2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse. Ringkonnakohtu 25. juuni 2018. a määrus on jõustunud.
6.Tartu Halduskohus tagastas 2. juuli 2018. a määrusega kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemiseni tühistamis- ja kohustamiskaebuselt kohtu märgitud summas riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente kohtule edastanud ega ka tasumiseks täiendavat tähtaega palunud, kuulub kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas tagastamisele. Kaebaja sai halduskohtu 12. juuni 2018. a määruse kätte 12. juunil 2018 ja kaebaja esindaja sai sama määruse kätte 15. juunil 2018, kuid riigilõivu tasumise kohta kohtul andmed puuduvad.
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. juuli 2018. a määruse vaidlustamiseks. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et halduskohus ületas oma võimupiire kaebaja kaebust menetlusse mitte võttes, kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2 sätestab, et riigilõivu tasumisest on vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Kohus pani toime õigusrikkumise nõudes riigilõivu tasumist isikult, kes ei pea riigilõivu maksma. Halduskohtu määrus on vastuolus põhiseaduse §-ga 14, kuna on eiratud kaebaja õigusi. Kaebaja palus võtta kaebus otse ringkonnakohtu menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et K. Danieli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. juuli 2018. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).
9.Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Tartu Halduskohus jättis 12. juuni 2018. a määrusega kaebaja kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas korduvalt käiguta ja andis tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates riigilõivu tasumiseks. Kaebaja sai halduskohtu 12. juuni 2018. a määruse kätte samal päeval ning kaebaja esindaja sai halduskohtu 12. juuni 2018. a määruse kätte 15. juunil 2018. Halduskohtu poolt kaebuse tagastamiseni 2. juulil puudusid andmed, et kaebaja oleks nõutud riigilõivu 15 eurot tasunud või riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist taotlenud. Samuti ei olnud kaebaja esitanud halduskohtule menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine takistab kaebuse menetlusse võtmist ja läbivaatamist, mistõttu tagastas halduskohus õigesti kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
11.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud väited, et halduskohus nõudis võimupiire ületades riigilõivu ning pani sellega toime õigusrikkumise. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et kaebaja kaebuse nõueteks pärast täpsustuste esitamist jäid PRIA 19. veebruari 2018. a otsuste nr 12-6/18/311 ja nr 12-6/18/305 tühistamine,
19.veebruari 2018. a otsuse nr 12-6/18/303 osaliselt tühistamine, 18. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 tühistamine ning PRIA kohustamine esitatud toetustaotlused rahuldada.
12.RLS § 60 lg 1 alusel tuleb kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja viide RLS § 22 lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, kuna see ei näe ette kaebaja vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest riigiabiga andmisega seotud kaebuse esitamisel. Haldusasjades kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustus riivab isiku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selle põhiõiguse riive legitiimsete eesmärkidena on Riigikohus oma praktikas1 tunnustanud menetlusökonoomiat ja menetlusosalise poolt menetluskulude osalist kandmist. Riigikohtu arvukad lahendid haldus- ja tsiviilkohtumenetluses riigilõivumäärade suuruse põhiseaduslikkuse kontrollimisel lubavad järeldada, et halduskohtumenetluses kehtiv 15-eurone riigilõiv on selle kehtestamise legitiimseid eesmärke silmas pidades sobiv, vajalik ja mõõdukas meede. Riigilõivu tasumise kohustusest tulenevat põhiõiguse riivet on seadusandja leevendanud, nähes ette võimaluse mõnda liiki kaebusi esitada riigilõivu tasumata, samuti taotleda menetlusabi, kui isik maksevõimetuse tõttu ei ole suuteline riigilõivu tasuma.
13.RLS § 22 lg 2 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Ringkonnakohus mõistab viidatud sätet selliselt, et sellega on kehtestatud lõivuvabastus halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel nendes asjades, mis seonduvad isiku sotsiaalse toimetuleku tagamiseks makstavate toetuste ja pensionidega, s.t eelkõige sotsiaaltoetuste, pensionide ja muude isiku toimetuleku tagamiseks kehtestatud toetusabinõude ebaõige maksmise ja maksmata jätmise korral. K. Daniel taotles PRIA-lt ühtse pindalatoetuse maksmist seoses oma põllumajandusliku tegevusega. PRIA poolt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite arvel põllumajandustootjatele makstavad toetused on aga olemuslikult riigiabi, s.o selle kaudu toetatakse avalikest vahendite arvel erandlikult eraisikute majandustegevust. Majandustegevusega seotud kaebuste (aga isiku vahetut toimetulekut mittepuudutavate kaebuste kohta üldiselt) saab eeldada, et riigilõiv ei takista isikute õiguste kaitset halduskohtumenetluses ebaproportsionaalselt. Sel põhjusel ei ole põhjendatud tõlgendada RLS § 22 lg 2 p 2 laiendavalt, s.t selliselt, et sättega kehtestatud riigilõivuvabastus hõlmaks kõiki vaidlusi avalike vahendite arvelt isikutele tehtavate maksete üle sõltumata vaidluse iseloomust. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et erinevalt isiku toimetulekuks kehtestatud toetustest ja pensionidest, puudub isikul subjektiivne õigus PRIA makstavale põllumajandustoetusele2. Seega nendes asjades ei kontrolli kohus, kas PRIA on rikkunud isiku õigust saada toetust, vaid seda, kas PRIA on õiguspäraselt otsustanud toetuse maksmata jätmise või osalise maksmise. Vastavalt ei ole tegemist vaidlusega toetuse ebaõige maksmise või maksmata jätmise üle.
14.Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult nõudnud kaebajal riigilõivu tasumist halduskohtumenetluses PRIA otsuse tühistamiseks kaebuse esitamisel. Seega on kaebaja ekslikult asunud seisukohale, et tema poolt halduskohtule esitatud kaebus on riigilõivuvaba. Halduskohus on nii 5. juuni 2018. a määruses kui ka 12. juuni 2018. a määruses kaebajale selgitanud kohustust tasuda riigilõiv, aga ka õigust esitada taotlus menetlusabi saamiseks. Olukorras, kus kaebaja ei ole kumbagi võimalust kasutanud, puudus halduskohtul võimalus kaebus menetlusse võtta. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole kogu menetluse jooksul väitnud, et majandusliku olukorra tõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda ega esitanud sellise väite kontrollimist võimaldavaid andmeid ega tõendeid.

Vt RKÜK 29. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p-d 27-29 vt RKHK 4. aprill 2013 otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18

15.Ringkonnakohus selgitab lisaks, et ringkonnakohus on teise astme kohtus, mis vaatab läbi ja lahendab maakohtu ja halduskohtu kohtulahendite peale esitatud kaebusi. Seega ei saa ringkonnakohus omaalgatuslikult vabastada kaebajat riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtule ja võtta kaebust otse ringkonnakohtu menetlusse.
16.Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. juuli 2018. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja