Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1). Määrus saata kaebajale ja vastustajale.
Marjavabrik OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 10. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 11. mai 2018. a otsuse nr 126/18/464 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 10. juunil 2018 PRIA-le otsuse nr 126/18/464 peale vaide, millele PRIA ei ole vastanud.
2.Tartu Halduskohus tegi 12. septembril 2018 PRIA-le kohtunõude vaide menetlemise kohta.
3.PRIA vastas 13. septembril 2018 kohtule, et on 22. juuni 2018. a vaideotsusega nr 124/18/119-1 lahendanud Marjavabrik OÜ vaide. Vaideotsus saadeti 26. juunil 2018 Marjavabrik OÜ-le tähitud kirjaga. Marjavabrik OÜ ei ole postiasutuse jäetud teate saamise järgselt vaideotsusele järgi läinud ning postiasutus on vaideotsuse hoiutähtaja möödumise tõttu PRIA-
3-18-1756 le 18. juulil 2018 tagastanud. PRIA leiab, et kaebajale on vaideotsus nr 12-4/18/119-1 kätte toimetatud postisaadetise kohta teate jätmisega 27. juunil 2018.
4.Tartu Halduskohus jättis 14. septembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus andis kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja kaebuselt riigilõivu tasumiseks tähtaja. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et vaideotsus nr 12-4/18/119-1 tuleb kaebajale lugeda kätte toimetatuks postisaadetise kohta postkasti teate jätmisega 27. juunil 2018. Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 10. septembril 2018, siis on kaebaja ületanud tühistamisnõude puhul HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega.
5.Kaebaja esitas 24. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ning maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Kaebaja märgib, et toetusetaotluse dokumentide vahetamine toimub e-PRIA kaudu ning ülejäänud infovahetuse jaoks on PRIA kasutanud kaebaja elektronposti aadressi. Kaebaja andis 2017. aastal esitatud toetusetaotlusel nõusoleku otsuse teatavaks tegemiseks elektroonilise kättetoimetamisega. Kui PRIA sai teate, et kaebaja ei ole tähitud kirjaga saadetud vaideotsust kätte saanud, siis oleks PRIA võinud saata otsuse ka e-posti teel. Lisaks märgib kaebaja, et tal puudub siiani jätkuvalt ülevaade PRIA vaidemenetluse lahendusest ning palub kohtul kohustada PRIA-t esitama talle vaidemenetluse otsused kaebaja ametlikule e-posti aadressile. Varasemalt on PRIA ühe teises vaidemenetluses vaide läbivaatamise tähtaega korduvalt pikendanud.
6.Tartu Halduskohus palus 26. septembri 2018. a kohtunõudega PRIAl esitada kaebetähtaja ennistamise taotlusele seisukoht.
7.PRIA esitas 3. oktoobril 2018 seisukoha, milles leiab, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus lõpetada. Kaebaja enda käitumine vaideotsuste vastu võtmata jätmisel on olnud pahatahtlik ja järjepidev. Kaebaja ei ole kordagi pöördunud PRIA poole vaideotsuste saamiseks ega teatanud, et ta dokumente posti teel saada ei soovi või postisaadetisi vastu võtta ei saa. Kaebaja ei ole esitanud PRIA-le soovi temale vaideotsuste saatmiseks elektrooniliselt. Kaebaja märgitud vaide lahendamise tähtaja pikendamise teatisele ei ole ette nähtud kindlat kättetoimetamise viisi, pikendamise teatis ei ole ka edasi kaevatav. Marjavabrik OÜ on olnud PRIA klient alates 2015. aastast ning vastustajale teadaolevalt ei ole varasematel aastatel kaebajale dokumentide kätte toimetamisega probleeme esinenud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus võib kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 152 lg 3).
9.Kohus kontrollis 14. septembri 2018. a määruses, kas Marjavabrik OÜ on kohtule esitanud PRIA 11. mai 2018. a otsuse nr 12-6/18/464 tühistamise nõude tähtaegselt. Kohtu hinnangul oli kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Kohus jääb nimetatud määruse seisukohtade juurde ning leiab, et arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi lahendit asjas nr 3-3-1-75-07 tuleb PRIA vaideotsus nr 12-4/18/119-1 lugeda kaebajale kätte toimetatuks 27. juunil 2018, mil postiasutus jättis postisaadetise kohta teate kaebaja postkasti. Kaebaja näol on tegemist juriidilise isikuga ning juriidilisel isikul on kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07, p 15).
3-18-1756
10.Kohus märgib täiendavalt, et ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral otsuse tegemist ja selle teatavakstegemist reguleerib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 10. Vastavalt ELÜPS § 10 lg-le 2 tehakse haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul otsus teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et ELÜPS § 10 lg-s 2 sätestatud elektroonilise kättetoimetamise nõue laieneb ka vaidemenetlusele juhul, kui isik on vaidemenetluses vastava nõusoleku andnud. Vastustaja kinnitas kohtule 3. oktoobril 2018 esitatud seisukohas, et kaebaja ei ole väljendanud PRIA-le tahet saada vaideotsus elektrooniliselt. Ka 10. juunil 2018 PRIA-le esitatud vaides ei nähtu sellekohast märget. Isegi kui lugeda, et toetusetaotluse esitamisel antud nõusolek laieneb ka vaidemenetlusele, tuleb ka vale kättetoimetamise viisi kasutades saadetud dokument lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Kui vale kättetoimetamise viisi kasutamine põhjustas kaebetähtaja ületamise, võib see olla tähtaja ennistamise aluseks.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
11.1.Kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 16). Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
11.2.Kaebaja arvates on kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et PRIA ei toimetanud talle 22. juuni 2018. a vaideotsust nr 12-4/18/119-1 kätte elektrooniliselt, vaid saatis selle tema postiaadressile tähitud kirjaga ning kaebaja oli kogu see aeg vaideotsuse ootuses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad mõjuva põhjusena, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks.
11.3.Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kui isik soovib haldusakti vaidlustada, siis peab ta ise mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et see talle teatavaks tehtaks. Samuti peab vaide esitaja ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu ehk tal lasub hoolsuskohustus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi kohtulahendeid haldusasjades nr 3-3-1-22-08, 3-3-1-18-07, 3-3-1-70-06, 3-3-1-56-02, 3-3-1-52-00). Kaebaja esitas vaide 10. juunil 2018. Vastavalt ELÜPS § 110 lg-le 3 lahendatakse vaie 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates ning seda tähtaega võib haldusorgan teatud asjaolude esinemisel pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Seega isegi kui haldusorgan oleks vaide lahendamise tähtaega praegusel juhul pikendanud, siis oleks vaideotsus tulnud teha hiljemalt 9. augustil 2018. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kuni kaebuse esitamiseni ei näidanud kaebaja üles mitte mingit huvi vaideotsuse tegemise osas ega astunud samme selleks, et vaideotsus talle teatavaks tehtaks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kaebaja näol ei ole tegemist esmakordse toetusetaotlejaga, vaid ta on olnud PRIA klient alates 2015. aastast ning ka varasemalt PRIA-le vaideid esitanud ning kaebusega kohtu poole pöördunud. Arvestades kaebuse esitamise aega (10. september 2018), on tõenäoline, et kaebaja ootas ära ELÜPS § 110 lg-st 3 sätestatud tähtaja saabumise ning esitas seejärel tühistamisnõude esitamise tähtaja viimasel päeval kaebuse. Kaebaja tegevus viitab sellele, et ta eeldas, et PRIA seaduses ettenähtud ajal vaideotsust niikuinii ei tee. Sellise käitumisega võttis kaebaja teadliku riski, et tema tühistamisnõue ei pruugi olla tähtaegne. Kaebajal võis olla ka erimeelsusi vaidemenetluse läbiviimise nõuetekohasusele eelmistes menetlustes, kuid see ei õigusta kaebetähtaja ületamist selles asjas ega ole käsitatav mõjuva põhjusena, mis tingiks kaebetähtaja
3-18-1756 ennistamise. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolas ning tähtaja ennistamise alused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
12.Lähtudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja HKMS § 124 lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.