I.Š.i kaebus Viru Vangla käskkirjade 27.01.2017 nr 63/89, 22.02.2017 nr 6-3/180, 20.11.2017 nr 6-3/1127-1 ja 02.01.2018 nr 6-3/5-1 ning vaideotsuste 28.03.2017 nr 6-12/53-2, 27.03.2017 nr 6-12/54-2, 04.01.2018 nr 612/679-2 ja 17.01.2018 nr 6-12/5-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja I.Š., esindaja Danil Lipatov Vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
kanda.
Jätta
3.Asendada otsuse initsiaalidega.
kaebaja
nimi
avaldamisel
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2018. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Viru Vangla andis 19.08.2016 käskkirja nr 6-2/1148 ja 23.08.2016 selle vigade parandamiseks käskkirja nr 6-2/1155. Vangla määras I.Š.i tööle majandustööde abitööliseks, V7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana ajavahemikuks 22.08.2016 - 22.02.2017. Kaebaja tööülesanneteks oli tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt. Arst hindas 13.08.2016 kaebaja töövõimeliseks, tingimusega mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja seda käskkirja kohtus vaidlustanud.
2.Viru Vangla määras I.Š.ile distsiplinaarkaristused:
2.1.27.01.2017.a käskkirjaga nr 6-3/89 vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamise 45 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei täitnud 27.12.2016 vanglaametniku korraldust asuda tööle. Kaebaja põhjendas keeldumist oma tervisega (valu paremas käsivarres, nõrkus, kurgu- ja peavalu). Meditsiinitöötaja kaebajat tööst ei vabastanud.
2.2.22.02.2017.a käskkirjaga nr 6-3/180 VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamise 45 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei täitnud 25.01.2017 vanglaametniku korraldust asuda tööle. Kaebaja põhjendas keeldumist oma tervisega (valu paremas käsivarres, nõrkus, kõhuvalu). Meditsiinitöötaja kaebajat tööst ei vabastanud.
3.Viru Vangla andis 23.02.2017 käskkirja nr 6-2/232-1, millega ta määras I.Š.i tööle majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale, tähtajatult alates 23.02.2017. Kaebaja tööülesanneteks oli tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt. Arst kooskõlastas kaebaja tööle määramise 17.02.2017, lubatud on eelnimetatud tööülesannete täitmine. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja seda käskkirja kohtus vaidlustanud.
4.Viru Vangla määras I.Š.ile distsiplinaarkaristused:
4.1.20.11.2017.a käskkirjaga nr 6-3/1127-1 VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamise 45 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei täitnud 18.10.2017 vanglaametniku korraldust asuda tööle. Kaebaja põhjendas keeldumist oma tervisega (valu paremas käsivarres, seljavalu). Meditsiinitöötaja kaebajat tööst ei vabastanud.
4.2.02.01.2018.a käskkirjaga nr 6-3/5-1 VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei täitnud 02.12.2017 vanglaametniku korraldust asuda tööle. Kaebaja põhjendas keeldumist oma tervisega (valu paremas küünarliigeses). Meditsiinitöötaja kaebajat tööst ei vabastanud.
5.I.Š. esitas otsuse punktis 2 ja 4 nimetatud käskkirjadele vaided. Viru Vangla jättis vaideotsustega 28.03.2017 nr 6-12/53-2, 27.03.2017 nr 6-12/54-2, 04.01.2018 nr 6-12/679-2 ja 17.01.2018 nr 6-12/5-2 vaided rahuldamata.
6.I.Š. esitas 27.04.2017 ja 05.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebused, mis hiljem liideti ühte menetlusse. Kaebaja esitas ka täiendavaid seisukohti. Kaebaja palus tühistada otsuse punktis 2 ja 4 nimetatud käskkirjad (edaspidi koos nimetatud vaidlustatud käskkirjad) ja punktis 5 nimetatud vaideotsused. Kaebaja on alates Viru Vanglasse saabumisest 01.04.2014 viibinud korduvalt kartseris, sh 01.06.2016 - 27.06.2017 (390 päeva). Kaebajat süüdistatakse selles, et ta ei allu korraldusele asuda tööle. Kaebaja keeldub tööst oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal on parema käe vigastus ehk ebaliiges ja formeerunud kontraktuur ja osteoartroos. Sellest hoolimata määrab vangla kaebajat pidevalt tööle ja määrab talle tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristusi. Vaidlustatud käskkirjad ei ole proportsionaalsed ja ei aita karistuse eesmärki saavutada. Järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramine samasisuliste rikkumiste eest ja selle vahedeta kandmine rikub piinamise keeldu. Kaebaja ei ole vaatamata talle määratud karistustest tööle asunud, seega ei aita see meede eesmärki saavutada. Kaebaja keeldus korralduse täitmisest rahumeelselt.
Kaebajal ei olnud kohustust vanglas töötada, kuna vanglal puudub sellele vastav kohustus tagada kaebajale töökoht. Töö korraldamine vanglas peab vastama töölepingu seaduse põhimõtetele, sh lepinguvabadusele. Seetõttu ei olnud kaebajale antud korraldused seaduslikud. Töötamine majandustöödel ei paranda oluliselt kaebaja tööoskusi või -harjumust (50 m2 suuruse ruumi koristajateks on määratud 60 kinnipeetavat). Kaebajal ei ole täitmata rahalisi kohustusi ja tema vabanemisfondis on 2000 eurot. Kaebajale tuleks rohkem kasuks keskhariduse omandamine, kuid vangla keeldub sellest, kuna eelistab suunata kaebajat tööle. Vangla tegutseb tööle asumise korraldusi andes sihilikult eesmärgiga hoida kaebajat pidevalt kartseris. Kaebajal oli õigus keelduda tööst oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja on korduvalt pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole kaebusega, et tal käsi valutab tugevalt. Kaebaja arvates tuleks 2013. aastal parema küünarliigese operatsiooni käigus paigaldatud plaat eemaldada, nagu soovitas operatsiooni teinud kirurg. Vangla arstid on seisukohal, et operatsiooniks pole näidustust ega vajadust. Vangla arstid ei ole välja selgitanud kaebaja probleemi ja selle põhjust ning pole tuvastatud kaebaja kui patsiendi vajadusi. Kaebajat opereerinud arst Dmitri Golovin on arvamusel, et kaebaja ei ole 100 % töövõimeline. Vangla tugineb ekslikult sellele, et probleeme kaebaja parema käega põhjustab üksnes eemaldamata plaat, tegelikult on probleem selles, et liiges on haige. Seda tõendab Dmitri Golovini 07.11.2016.a selgitus (I kd tl 19-20). Kaebaja parema käe liikuvus on piiratud, liikudes käsi valutab küünarliigese piirkonnas, vahel läheb käsi tuimaks mitmeks päevaks. Vangla arstid Reet Aadamsoo ja Viktoria Pronevitš on ebapädevad, neil on keelatud Soomes arstina töötada (I kd tl 79-82). Pikaajaline kartseris viibimine on kaebajale ülemäära koormav. See kahjustab kaebaja tervist, põhjustab depressiooni, ärevust, emotsionaalset sõltuvust, unehäireid, psühhosomaatilisi seedehäireid, halvenenud on kaebaja nägemine, tekkinud on valud nimmepiirkonnas. Kaebaja on nende kaebustega meditsiinosakonna poole pöördunud. Pikaajalist kartseris viibimist ei leevenda see, kui kartseris viibimise vahele jäetakse mõnepäevaseid vahemikke, mil kaebaja viibib tavatingimustes.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajal oli seadusest tulenev kohustus töötada. Vastustaja määras kaebaja tööle, arvestades arsti seisukohaga. Tervisehäire ei ole iseenesest takistus tööle määramisel, kui kinnipeetav on võimeline tööülesandeid täitma ja töö vastab tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kaebajal puudus õigus jätta korraldused täitmata. Tegemist ei olnud ilmselgelt tühiste korraldustega. Käskkiri kaebaja tööle määramise kohta oli kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei ole väitnud, et teda kohustati tegema töid, mis pole tööle määramise käskkirjaga kooskõlas. Kinnipeetaval on seadusest tulenev kohustus vanglas töötada. Selline töö ei allu töölepingu seaduse regulatsioonile, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Kui vanglal on kinnipeetavale pakkuda tema võimetele ja oskustele vastavat tööd, siis on kinnipeetav kohustatud seda tegema. Kaebaja tööle määramise kooskõlastas arst. Kaebaja tervisekaardis on olemas Ida-Tallinna Keskhaigla kirurgi Dmitri Golovini 25.10.2013.a epikriis (II kd tl 56), sellega on vangla arstid kaebaja töövõimelisuse hindamisel arvestanud. Ida-Tallinna Keskhaigla selgitas 23.11.2015 (II kd tl 57), et kaebajale paigaldatud implantaat otseselt elamist ei sega ning absoluutset näidustust implantaadi eemaldamiseks pole, kaebaja töövõimele ei saa haigla hinnangut anda. See tähendab, et kaebajale paigaldatud implantaat ei takista tegemast igapäevaelus tavapäraseid töid ja ei sea kuidagi ohtu kaebaja tervist. Sama tuleneb haigla 07.11.2016.a selgitusest (II kd tl 103104). Meditsiiniõde hindas tööle asumise korralduse andmise järgselt kaebaja töövõimeliseks.
Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine on raske distsipliinirikkumine. Rikkumise raskusele annab kaalu juurde see, et tegemist on süstemaatilise rikkumisega. Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Selle vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Lisaks võimaldab töötamine teenida vabanemisfondi raha, mis omakorda vähendab uute kuritegude sooritamise riski. Vangistuse täideviimise eesmärke pole praktiliselt võimalik saavutada, kui isik keeldub töötamast. Seega on töökohustuse eiramisel tegemist väga olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi asuda õiguskuulekale teele ning pooldab endiselt vangla subkultuuri põhimõtteid. Karistusliigina kartseri valikut ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Karistuse määramisel arvestas menetleja ka isiku eelnevaid distsiplinaarkaristusi, mis kinnipeetava hoiakuid ei muutnud. Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. See nõue põhineb seisukohal, et karistuse mõju on suurim, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Seadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris, ning seadus ei kohusta vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Kaebuse väited kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramise osas ei ole praeguse kaebuse raames väited asjakohased. Käesoleval juhul on vaidlus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasuse üle. Kartserikaristuste järjestikku täitmisele pööramise õiguspärasuse küsimust menetletakse haldusasjas 3-17-356. Kohtu seisukoht
8.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma. Kohtupraktika kohaselt peab tööle määramisel kinnipeetava töövõimelisust hindama arst. Olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid kinnipeetav ootamatu terviserikke tõttu keeldub tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Meditsiiniõde saab kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (Riigikohtu lahend 3-3-1-53-14 p 15-16).
9.Vaidluse esemeks on see, kas vastustaja määras kaebajale õiguspäraselt distsiplinaarkaristused. Selle vaidluse lahendamisel omab tähendust, kas kaebajal oli õigus keelduda nendel konkreetsetel päevadel tööst oma tervisliku seisundi tõttu ehk kas kaebajal esines tervisehäireid ja kas need olid sellised, et teda oleks tulnud tööst vabastada. Tähtsust ei
ole sellel, mis täpsemalt põhjustas kaebaja parema käega seotud vaevusi, sh kas põhjuseks oli 2013. aastal operatsioonil paigaldatud plaat või oleks põhjust tulnud otsida mujalt. Kohus ei käsitle asja lahendamisel ka seda, kas vastustaja on osutanud kaebajale nõuetekohast ravi. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslike vaidluste ehk vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti tegevus tervishoiuteenuste osutamisel ei allu halduskohtu kontrollile. Kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja seda ka teinud (kohtuasi 2-17-19042).
10.Kaebaja määrati tööle otsuse punktis 1 ja 3 nimetatud käskkirjadega. Mõlemas käskkirjas on öeldud, et kaebaja tööle määramise kooskõlastas arst. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud (on küll väitnud seda, et ta ei nõustu arstide hinnanguga oma töövõimele). Mõlemas käskkirjas on kaebaja määratud tööle väga konkreetsete kitsaste tööülesannetega - tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja taotlenud kohtult tööle määramise käskkirjade tühistamist. Seega oli tööle asumise korralduste andmise ajal tegemist kehtivate ja täitmiseks kohustuslike haldusaktidega.
11.Küsimus sellest, kas kaebaja oma tervisliku seisundi tõttu on üldse võimeline tegema talle määratud tööd, väljub praeguse vaidluse raamidest. See küsimus oleks tõusetunud siis, kui kaebaja oleks vaidlustanud tööle määramise käskkirja. Kohus siiski märgib, et kaebaja tervisekaardi (II kd tl 60-94) põhjal on arstid kaebaja töövõimelisust kontrollinud korduvalt: - 04.11.2014, ravilugu 49, arst Reet Aadamsoo: töövõimeline osalise tööajaga, kuni 2 tundi päevas. Mitte tõsta raskusi parema käega; - 03.03.2015, ravilugu 64 ja 10.03.2015, ravilugu 65, arst Reet Aadamsoo: töövõimeline kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi; - 22.05.2015, ravilugu 69, arst Reet Aadamsoo: töövõimeline, saab sooritada töid vasaku käega, parem käsi on abistajaks. Mitte tõsta raskusi üle 5 kg; - 28.10.2015, ravilugu 108, arst Elle Elberg: tervislik seisund võimaldab töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üke 5 kg. Saab sooritada töid vasaku käega, parem käsi abistajaks; - 21.01.2016, ravilugu 132 ja 03.02.2016, ravilugu 137, arst Elle Elberg: lubatud tolmu pühkida horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt; - 26.04.2016, ravilugu nr 150, arst Elle Elberg: töövõimeline. Võib täita koristaja tööjuhendist punkti 1.3 (tolmu pühkimine horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt); - 25.05.2017, ravilugu 225, arst Marje Uudeküll: võib tööd teha; - 25.09.2017, ravilugu 251, arst Reet Aadamsoo: tervislik seisund võimaldab töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Saab sooritada töid vasaku käega, parem käsi abistajaks. Tööülesanded: 1.3; 1.4. Lisaks tervisekaardist nähtuvale on arst Viktoria Pronevitš 17.02.2017 andnud tõendi (II kd tl 23 pöördel): hinnatud töövõimelisust, lähtuvalt tervislikust seisundist lubatud tolmu pühkida horisontaalpindadelt, aknalaudadelt ja mööblilt. Tõendi väljastamine on ära märgitud tervisekaardi raviloos 210.
12.Seega on kaebaja töövõimet hinnanud ligikaudu 3 aasta jooksul neli erinevat arsti - Reet Aadamsoo, Elle Elberg, Marje Uudeküll ja Viktoria Pronevitš. Marje Uudeküll on Terviseameti
tervishoiutöötajate registri (kättesaadav mveeb.sm.ee) andmetel ortopeed ja omas seega eriteadmisi kaebaja parema käega seonduvate probleemide kohta. Kaebaja tugineb arst Dmitri Golovini seisukohtadele, see arst opereeris kaebajat 2013. aastal. Need seisukohad ei käsitle aga kaebaja võimelisust töötada koristajana tööülesandega pühkida tolmu horisontaalpindadelt. Vastustaja ei ole väitnud ja ka kohus ei arva, et kaebaja on 100 % töövõimeline. Nagu kohus juba eespool märkis, on kaebajale määratud väga konkreetsed lihtsad tööülesanded, mille täitmiseks ei olegi vaja, et kaebaja oleks täiesti terve ja füüsiliselt heas vormis olev inimene. Arstide hinnanguid ei lükka ümber kaebaja kahtlused Reet Aadamsoo ja Viktoria Pronevitši pädevuses. Mõlemad arstid on kantud Terviseameti peetavasse tervishoiutöötajate registrisse. Viktoria Pronevitši kohta on registris täiendavalt märgitud, et tema erialad on erakorraline meditsiin ja peremeditsiin ning tema pädevust on hinnanud Eesti Perearstide Selts 01.01.2018 ja 07.06.2002. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 1 ja 2 põhjal võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides vastavalt Terviseameti registreeringule. Arsti pädevust ei saa hinnata ajalehes avaldatud artikli põhjal. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja tervislik seisund lubas määrata teda tööle tööülesannetega pühkida tolmu horisontaalsetelt pindadelt.
13.Igal tööst keeldumise juhtumil vaatas kaebaja üle meditsiiniõde: - 27.12.2016 Olga Soom (I kd tl 58 pöördel). Kaebaja kurtis valu paremas käsivarres, nõrkust, kurgu- ja peavalu. Õde tegi muuhulgas kindlaks, et parem käsi on turseta, käe liikuvus on vaba. Õde kontrollis ka muid tervisenäitajaid. Õde leidis, et kaebaja saab töötada; - 25.01.2017 Olga Soom (I kd tl 66 pöördel). Kaebaja kurtis valu paremas käsivarres ja parema õlaliigese piirkonnas, halba enesetunnet, nõrkust ja kõhuvalu. Õde tegi muuhulgas kindlaks, et parem käsi on turseta, käe liikuvus on vaba. Õde kontrollis ka muid tervisenäitajaid. Õde leidis, et kaebaja saab töötada; - 18.10.2017 Olga Soom (II kd tl 21 pöördel). Kaebaja kurtis valu paremas käsivarres ja seljavalu. Õde tegi muuhulgas kindlaks, et paremal küünarliigesel turse puudub, punetust ei esine, kaebaja liigub vabalt. Õde kontrollis ka muid tervisenäitajaid. Õde leidis, et kaebaja saab töötada; 02.12.2017 Alla Koosel (II kd tl 38 pöördel). Kaebaja kurtis valu parema käe küünarliigeses. Õde märkis, et kaebajale on valuvaigistamiseks ravi määratud, kuid kaebaja seda ei võta. Paremal küünarliigesel turse puudub, kätega liigutused jutu ajal vabad. Õde leidis, et kaebaja saab töötada.
14.Kaebaja üldist tervislikku seisundit kontrolliti tema tööle määramisel (vt otsuse punkte 1112). Otsuse punktis 13 toodu näitab, et tööst keeldumise päevadel kontrollis õde veelkord kaebaja parema käe seisundit. Toodud andmetest ei nähtu, et kaebaja parema käe seisund oleks võrreldes tööle määramisega muutunud, sh halvenenud. Õde ei leidnud kaebaja parema käe haigusest lähtuvat meditsiinilist põhjust kaebaja tööst vabastamiseks. Kaebaja tugines kaebuses üksnes sellele, et töötamist takistas tema parema küünarliigese haigus. Seetõttu ei käsitle kohus muid väiteid, mida kaebaja meditsiiniõdedele esitas (nõrkus, halb enesetunne, kurguvalu, peavalu, kõhuvalu, seljavalu). Kohus märgib lühidalt, et ühelgi korral ei tuvastanud õde erakorralist tervisehäiret, mis oleks andnud alust kaebaja tööst vabastada.
15.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlusalustel päevadel ei saanud töötamine, s.o tolmu pühkimine horisontaalpindadelt kahjustada kaebaja tervist ning kaebajal ei olnud õigust keelduda talle antud korralduste täitmisest TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel.
16.Kaebajal ei olnud ka muud alust korralduste täitmata jätmiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu lahendid 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
17.Kaebaja väitel tugines ta sellele, et tal ei ole üldse töötamise kohustust, kuna ta ei ole sellega nõustunud ja ei ole sõlminud töölepingut. Esiteks on see kaebaja arusaam vale. VangS § 37 lg 1 näeb ette kinnipeetava kohustuse töötada. Õigusteoorias ja kohtupraktikas tunnustatakse üldiselt seisukohta, et kinnipeetava töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetaval puudub lepingu sõlmimise vabadus ning kinnipeetava töötamine ei toimu eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014. Lk 114). Teiseks ei tähenda eeltoodud kaebaja arusaam, et talle antud korraldused asuda tööle olid ilmselgelt tühised. Tegemist on just nimel olukorraga, kus kaebajal on teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest. See tähendab, et kaebajal oleks tulnud täita talle antud korraldused ja soovi korral vaidlustada need hiljem. Korralduste täitmata jätmist ei õigusta ka see, et kaebaja arvates ei ole tema rakendamine majandustöödele otstarbekas. Hariduse omandamise nõudes on kaebaja esitanud eraldi kaebuse (kohtuasi 3-18-293).
18.Kaebaja väitel on talle määratud karistused ebaproportsionaalsed. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud käskkirjades piisavalt põhjendanud karistuse liigi ja määra valikut. Kohus nõustub haldusaktide põhjendustega ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid otsuses. Kohus selgitab kaebajale, et VangS § 63 lg 1 p 4 lubab määrata distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja viidatud õiguskantsleri seisukoht seda ei muuda. Kohus ei lahenda abstraktselt küsimust sellest, millised karistused peaksid olema seaduses ette nähtud, vaid konkreetseid juhtumeid. Karistuse liigi ja määra valikut seoses kaebajale ette heidetud tegudega on aga vaidlustatud käskkirjades piisavalt ja kohaselt põhjendatud. Karistuse määramata jätmise või vähendamise põhjuseks ei saa olla see, et kaebaja paneb rikkumisi toime vaatamata talle varem määratud karistustele.
19.Kaebaja tegi etteheiteid ka sellele, et vaidlustatud käskkirjadega talle määratud karistused pöörati täitmisele järjestikku ning olukorras, kus ta nende karistuste täitmisele pööramise seisuga juba viibis kartseris.
Otsuse punktis 2 nimetatud käskkirjad pöörati täitmisele 01.02.2017 - 02.05.2017. Kohtuasjas 3-17-356 esitas kaebaja nõude kartserikaristuste pikaajalise järjestikkuse täitmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks, selles kohtuasjas 29.03.2018 tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsuses käsitletakse muuhulgas ajavahemikku 01.06.2016 - 27.06.2017. Seega on kaebaja esitanud punktis 2 nimetatud käskkirjade täitmisele pööramise peale eraldi kaebuse. Kaebaja väited seoses karistuste järjestikkuse täitmisele pööramisega sisalduvad põhiosas otsuse punktis 4 nimetatud käskkirjade peale 05.02.2018 esitatud kaebuses. Kohus tõlgendab praeguse otsusega lahendatavat liitmise tulemusena tekkinud kaebust nii, et kaebaja vaidlustab otsuse punktis 4 nimetatud käskkirjade täitmisele pööramist. Otsuse punktis 4 nimetatud käskkirjad pöörati täitmisele alates 22.11.2017, s.t kaebajal oleks tulnud viibida kartseris 22.11.2017 - 06.01.2018 ja 06.01.2018 - 20.02.2018. Kohtuasjas 3-17356 tehti kindlaks, et 22.11.2017.a seisuga kaebaja kartseris ei viibinud (eelmine karistus lõppes 09.11.2017). Tartu Halduskohus peatas 16.01.2018.a määrusega kohtuasjas 3-18-19 punktis
4.2.nimetatud käskkirja täitmise alates 16.01.2018 kella 15.00 kuni 21.01.2018 kella 15.00. See tähendab, et punktis 4 nimetatud käskkirju ei pööratud täitmisele vaheaegadeta, kaebaja viibis enne nende täitmisele pööramist ja viie päeva jookusul käskkirjade täitmisele pööramise ajal tavarežiimil. Kohtu hinnangul ei ole otsuse punktis 4 nimetatud käskkirjade täitmisele pööramisel kaebaja õigusi rikutud.
20.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks.
21.Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjad ja nende täimisele pööramine õiguspärased, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Otsuse avaldamine
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
23.Otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.