X-i kaebus Viru Vangla poolt 24. novembril 2017 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava“ tühistamiseks hariduse omandamist puudutavas osas ning asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Asja läbivaatamine
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. mail 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 18. juulil 2017 Viru Vanglale taotluse, milles palus uue individuaalse täitmiskava koostamisel lisada sinna keskhariduse omandamine 2017/2018 õppeaastal.
2.Viru Vangla jättis 17. augusti 2017. a otsusega nr 6-10/24192-2 kinnipeetava taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 28. detsembril 2017 Viru Vanglale vaide, milles soovis tunnistada kehtetuks
24.novembril 2017 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava“ (ITK) osas, milles jäeti välja võimalus omandada keskharidus ning soovib ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks.
4.Viru Vangla 16. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 6-12/707-2 jäeti vaie täies ulatuses rahuldamata. Kaebajale 18. oktoobril 2017 koostatud riskihindamisest nähtub, et tal ei ole haridusega seonduvat riski. Varasemas riskihindamises oli planeeritud keskhariduse omandamine, kuid uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses haridusega puudus, mistõttu eemaldati aastal 2015 keskhariduse omandamise märge täitmiskavast. Kinnipeetava puhul, kellel puudub kuriteo korduvuse risk seoses haridusega, otsustab vangla VangS § 16 lg 1 p 4 alusel, kas isikul on hariduse omandamise vajadus. Kaebajal on hinnatud uue kuriteo toimepanemise riskiks töö ja majanduslik toimetulek, sest toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega. Kaebaja ei ole seni vanglas tööle asunud. Uue kuriteo korduva riski vähendamiseks seoses töötamise ja majandusliku toimetulekuga on vajalik kaebajal tööle asuda.
5.Kaebaja esitas 5. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb 24. novembri 2017. a ITK tühistamist osas, millega jäeti välja võimalus omandada keskharidus ning teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kaebaja lõpetas 2011. aastal 11. klassi ning asus 2013. aastal õppima 12. klassis, kuid keskkool jäi vanglasse paigutamise tõttu lõpetamata. 2014. aasta ITK-s oli ette nähtud gümnaasiumi lõpetamine, kuid alates 2015. aastast seda märget enam ei ole. Kaebaja soovib jätkuvalt omandada vanglas haridust ning lõpetada keskkooli. Aastatel 2015-2017 on kaebaja korduvalt avaldunud soovi gümnaasium lõpetada ning esitanud kaebusi ITK-de peale, kuid need kaebused on jäänud kohtus rahuldamata või on tagastatud.
5.2.Õigus haridusele on põhiõigus, mida vangla ei ole kaebajale põhjendamatult taganud.
5.3.VangS §-d 35-36 näevad vanglale ette kohustuse võimaldada kinnipeetavale hariduse omandamine, kui kinnipeetav on selleks soovi avaldanud ning vastab konkreetse haridustaseme omandamiseks kehtestatud eeldustele.
5.4.Kaebaja arvates on vastustaja teinud kaalutlusvea, jättes ta ilma võimalusest keskhariduse omandamist jätkata ning ITK on selles osas õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on asuda edasi õppima kõrgkoolis, tõstes seeläbi oma konkurentsivõimet tööturul, mis võimaldab kaebajal elada õiguskuulekalt ja teenida elatist. Keskhariduse omandamine täidab kaebaja puhul vangistuse täideviimise eesmärke efektiivsemalt kui koristajana töötamine vangla majandustöödel. Hariduse omandamise võimaldamine ja kinnipeetava tööga hõivamine on võrdse tähtsusega. Arvestades töö iseloomu ei kanna majandustöödel osalemine tööharjumuse kujundamise eesmärki ega ole hariduse omandamisest prioriteetsem. Vangla seab põhjendamatuid takistusi hariduse omandamisele. Kaebaja on varasemalt teinud vähetasustatud tööd, enda kvalifikatsiooni tõstmiseks on hariduse omandamine majandustöödel osalemisest tähtsam.
3-18-293
5.5.Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja käsi valutab tugevalt ega võimalda majandustöid teha. Töövõime vähenemist kinnitab ka kaebaja raviarsti epikriis. Vangla arsti hinnangul on aga kaebaja võimeline majandustöid tegema. Arstide hinnangud on vastuolulised, kuid vangla keeldub ekspertiisi tegemisest. Kuna kaebaja ei usalda vangla arsti hinnangut, siis on ta seni majandustööde tegemisest keeldunud.
6.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Vangla hinnangul ei ole see, et VangS § 35 lg 2 kohaselt peab keskhariduse omandamine olema ette nähtud ITK-s, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse §-s 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seda võib piirata mistahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla peab oma tegevuse suunama eelkõige nende eesmärkide saavutamisele ning selleks vajalikud tegevused konkreetse kinnipeetava puhul nähakse ette ITK-s. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees. Kinnipeetava õigust haridusele on piiratud seadusega vangistuse eesmärkide saavutamise huvides ning see piirang on põhiseadusega kooskõlas.
6.2.Täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine), ITK koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Riskihindamisel selgitatakse välja tegurid, mis on põhjustanud süüdi mõistetud isiku kuritegeliku käitumise. Tegurite selgitamine võimaldab taasühiskonnastavate tegevuste kaudu muuta süüdimõistetu hoiakuid ja käitumist, et ta ei paneks enam toime uut kuritegu. Riskihindamise eesmärk on aidata ametnikel teha mõistlikke ja põhjendatud otsuseid taasühiskonnastavas töös süüdimõistetutega. Efektiivne ja kasulik riskihindamisvahend peab võimaldama määrata uue kuriteo tõenäosust kindla perioodi jooksul, süüdimõistetu ohutaset ning millal ta ohtlik on, andma ülevaate kriminogeensetest vajadustest ja sekkumistegevustest nende maandamiseks ning süüdimõistetu motivatsioonist end muuta. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused.
6.3.Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivaldsete kuritegude eest. Riskihindamisest nähtub, et kaebajal ei ole keskhariduse puudumisega seonduvat riski. Kaebajal on riskina hinnatud töö ja majanduslik toimetulek. Nende kinnipeetavate puhul, kellel puudub keskharidus ja/või kutseharidus, arvestab vangla kõiki kinnipeetavaga seotud asjaolusid ja otsustab, millal on mõistlik isik keskkooli või kutsekooli õppima suunata. Kaebaja toime pandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega, mistõttu kaebaja suhtes koostatud riskihindamise alusel seadis vangla kaebaja puhul prioriteediks töötamise. Kaebajal tuleb säilitada tööharjumus ja tööoskused. Lisaks peab vangla tegelema kinnipeetava subkultuuriliste hoiakute muutmisega. Vangla pidas otstarbekaks hõivata kaebajat vanglas tööga, kuid kinnipeetav keeldub süstemaatiliselt mõjuva põhjuseta majandustöödest. Väide, et kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tööd teha, on otsitud ja põhjendamata. Viru Vangla tervishoiutöötajad on hinnanud kaebaja tervist ja leidnud, et isik on võimeline tegema majandustöid. 2017. aastal on kinnipeetavat mitu korda distsiplinaarkorras karistatud põhjendamatu tööle asumisest keeldumise eest. Kinnipeetava selline põhimõtteline tööst keeldumine kinnitab tema subkultuurilisi hoiakuid.
6.4.Parem haridus ei taga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses, kui kinnipeetava subkultuurilised hoiakud ei ole muutunud. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridus omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda
3-18-293
toimetulekuvõimalusi parandada. Üks subkultuuriliste hoiakute ilminguid võib olla, et kinnipeetav on valiv töö suhtes, mida ta on nõus vanglas tegema. Arvestada tuleb sellega, et keskhariduse omandamine vabastab VangS § 37 lg 2 p 2 alusel kinnipeetava töökohustusest. Seetõttu ei pidanud vastustaja võimalikuks olukorras, kus vangla pidas kaebaja huvides esmatähtsaks töötamist, võimaldada samal ajal kaebajal keskharidust omandada.
6.5.Vastustaja ei vaidle vastu, et 29. septembril 2014 kinnitatud täitmiskavast nähtub, et kaebajale oli planeeritud hariduse omandamine. Vastustaja märgib, et Tartu Halduskohus on kohtuasja nr 3-15-2810 raames hinnanud seda, kas kehtiva ITK võis muuta õigusvastaseks asjaolu, et varasemas ITK-s oli kaebajale üldkeskhariduse omandamine ette nähtud. Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2016. a kohtuotsusega nr 3-15-2810 ei tuvastatud ITK õigusvastasust. Nimetatud otsus on jõustunud.
7.Kaebaja esitas 27. märtsil 2018 kaebuse täienduse, milles selgitab, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on 16. oktoobri 2017. a määruses asjas nr 1-13-8065 märkinud, et vangla kasutatud riskihindamise metoodika ja riskiprotsentide suuruse kujunemine ei ole selge ning protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu. Kaebaja hinnangul on riskihindamise metoodika puudulik ja kohati ebamõistlik ning seda ei ole kinnipeetava hariduse omandamise vajaduse hindamisel otstarbekas arvesse võtta. Vastustaja hinnang hariduse omandamise motivatsiooni kohta on asjakohatu. Vanglal on võimalik isikut rakendada majandustöödele koolivaheaegadel, samuti on vanglal võimalik varem mõistetud distsiplinaarkaristused pöörata täitmisele ka hariduse omandamise ajal. Seega ei oleks kaebajal võimalik vältida vastustust majandustööde tegemata jätmise eest ajal, kui ta omandab haridust. Ebaõige on vangla seisukoht, et kaebaja keeldub mõjuva põhjuseta majandustööde tegemisest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Viru Vangla koostas kaebajale uue riskihindamise ankeedi, millest ei nähtu haridusega seonduvaid riske. Sellele dokumendile tuginedes kinnitas Viru Vangla 24. novembril 2017 kaebajale individuaalse täitmiskava, milles ei näinud sarnaselt eelmiste aastate ITK-dele üldkeskhariduse omandamist isikule ette. Vanglale esitatud vaides vaidlustas kaebaja üksnes ITK-d, mitte vangla 17. augusti 2017. a otsust (tl 86), millega vangla jättis rahuldamata kaebaja taotluse uue ITK kehtestamisel lisada sinna keskhariduse omandamist võimaldav märge.
9.VangS § 16 lg 1 p 4 kohaselt nähakse kinnipeetavale koostatavas individuaalses täitmiskavas muu hulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. VangS § 35 lg 2 esimese lause kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul ITK iseseisvalt vaidlustatav, sest tegemist on programmilise dokumendiga, mille koostamise eesmärgiks ei ole üldjuhul kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09 ja Tartu Halduskohtu 7. veebruari 2018. a määrus haldusasjas nr 318-111, p 8). Erandina võib ITK mõni osa aga vastata sisult haldusakti tunnustele. Kohtupraktikas on hariduse omandamise märke puudumist ITK-s käsitletud haldusaktina, sest VangS § 35 lg-st 2 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust vanglas keskharidust omandada, kui vastav märge ITK-s puudub (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12 ning 19. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36). Kuna kaebaja subjektiivseid
3-18-293
õiguseid võib rikkuda kehtestatud ITK osa, milles hariduse omandamist ette ei nähtud, siis on kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõue lubatavad ja asjakohased.
10.Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). Kaebajale on individuaalse täitmiskava kohaselt riskide maandamise tegevustena ette nähtud tööharjumuse kujundamiseks ja kindla toimetuleku tagamiseks tööle asumine. Seadusandja on VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks näinud töötamist ja hariduse omandamist võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudena. Mõlema tegevuse eesmärgiks on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ja aidata seeläbi kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees ning vanglal on lai kaalumisruum ITK sisustamisel ning riskide maandamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36).
11.HMS § 4 lg 1 ja 2 järgi on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale 2014. aastal koostatud ITK sisaldas märget keskhariduse omandamise võimaluse kohta ning alates 2015. aastast vastav märge ITK-des puudub. Kaebaja on ka varem väljendanud tahet omandada keskharidus (lõpetada 12. klass), kuid vangla on sellest keeldunud ning varasemad kaebused on kohtumenetluses jäetud rahuldamata või tagastatud (vt Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-15-2810 ning 18. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1916).
13.Kohus leiab, et vastustaja välja toodud kaalutlused, miks kaebaja puhul on eelistatud õppimisele töötamist, on asjakohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu teinud. Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest.
14.Vangla on põhjendanud üldkeskhariduse omandamise kohta märke tegemata jätmist asjaoluga, et riskihindamise tulemusena ei ole kaebajal haridusega seonduvat riski, sest uue kuriteo toimepanemise oht seoses haridusega puudub. Kohtul ei ole alust selle hinnangu õigsuses kahelda. Kohus tutvus riskihindamise ankeedis (tl-d 24-48) kajastatud andmetega ning nõustub vastustajaga, et hariduse omandamine ei ole vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks kaebaja puhul primaarne.
15.Hariduse omandamise kõrval on uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks olulisem kaebajal tööharjumuse kujundamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Kaebajal tuleb saavutada ja säilitada tööharjumused ja tööoskused. Riskihindamise ankeedis kajastatud andmed kaebaja suhtumisest töö tegemisse ning süstemaatiline tööle asumisest keeldumine kinnitab tema subkultuurilisi hoiakuid. Kohtule esitatud distsiplinaarkaristuste väljavõtted (vt tl-d 49-76) ning kohtuinfosüsteemi andmed kinnitavad, et kaebaja on aastal 2017 järjepidevalt keeldunud põhjendamatult majandustöödel osalemisest ega ole allunud vanglaametnike korraldustele.
3-18-293
16.Kohus ei hinda selle asja lahendamisel kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasust, sh isiku tervislikku seisundit, sest see pole selle asja vaidluse esemeks. Distsiplinaarkaristused on kehtivad, kuigi osa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest on kohtus vaidlustatud ning kohtumenetlus nendes pooleli (nt haldusasjad nr 3-17-902, 3-172092, 3-18-255). Kuna vastustaja vastuses märgitud käskkirjad on hetkel kehtivad, arvestab kohus asjaoluga, et kaebaja on korduvalt põhjendamatult keeldunud majandustöödel osalemisest ning teda on selle eest korduvalt distsiplinaarkorras raskeima karistusega karistatud (45 päeva kartserit). Sellest nähtub, et kaebaja ei täida süstemaatiliselt majandustöödel osalemise kohustust. Sellises olukorras on vangla põhjendatult kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud nimetatud asjaoluga. Nimetatud asjaolud viitavad muu hulgas sellele, et kaebaja tahe õppida võib olla kantud peaasjalikult eesmärgist vältida töökohustust, sest VangS § 34 lg 5 ja § 37 lg 2 p 2 kohaselt vabastab keskhariduse omandamine kinnipeetava töökohustusest töö tegemise ajal. Kaebaja ei saa aga eeldada, et distsiplinaarsüütegude toimepanemise kaudu saavutab ta õiguse asuda omandama üldkeskharidust ning et ITK-sse tehakse vastav märge. Vastupidi, süstemaatilisest tööle asumise korralduste täitmata jätmisest nähtub isiku selge tahe mitte alluda vanglaametnike korraldustele ning majandustöid teha. Sellises olukorras on isiku jätkuv tööle suunamine õppimise võimaldamise asemel põhjendatud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kaebaja vabaneb eelduslikult vanglast 2018. aasta detsembris ning isiku vabanemise aega arvestades on tööharjumuse kujundamine uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks asjakohane kohtlemisabinõu.
17.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kinnipeetava hariduse omandamise vajaduse hindamisel ei ole riskihindamise tulemusi otstarbekas arvesse võtta. Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (juhend) § 1 lg 2 p 2 kohaselt on ITK koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse,- töö- ja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu. Juhendi § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused ning lg-s 4 sätestatu järgi võetakse riskihindamisel arvesse asjaolusid, mis võivad soodustada uue kuriteo toimepanemist ja analüüsitakse muuhulgas kinnipeetavaga seotud erinevaid aspekte, s.h kuritegelikku käitumist, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, hoiakuid, ohtlikkust jne. Seega lähtutakse ITK koostamisel põhjendatult riskihindamise tulemustest ning tegemist ei ole asjakohatu dokumendiga.
18.Kohtul ei ole selles asjas alust riskihindamisel kasutatud metoodika usaldusväärsust kahtluse alla seada. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi veenvat asjaolu, mis seaks kaebajast lähtuvatele riskidele antud hinnangu ning nende maandamiseks määratud meetmete kohasuse õiguspärasuse kahtluse alla. Kaebaja on leidnud, et riskihindamise ankeet ei ole usaldusväärne dokument eelkõige seetõttu, et Tartu Ringkonnakohus on kriminaalasjas nr 1-13-8065 leidnud, et riskihinnangus sisalduv protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu. Nimetatud asjaolust ei tulene, et riskihindamise ankeet kui dokumentaalne tõend oleks lubamatu ning sellele ei tohi ITK koostamisel tugineda. Vastupidi, eelnimetatud õigusaktidest nähtuvalt on tegemist täitmiskava koostamisel ühe olulisema dokumendiga. Riskihindamise ankeedile tuginemist ei välista ka kaebaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruses kriminaalasjas nr 1-13-8065 esitatud seisukohad. Esiteks ei ole tegemist sarnase asjaga, sest nimetatud kriminaalasjas kontrollis kohus üksnes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise aluste esinemist ning selle raames uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Ringkonnakohus ei nõustunud tolles asjas riskihinnangus kajastatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendi arvutamise metoodikaga (Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus nr 1-13-8065, p-d 24-25). Vangla ei ole
3-18-293
praeguses haldusasjas kaebaja ohtlikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendile määravas osas tuginenud. Seega pole tegemist võrreldava olukorraga. Teiseks ei tulene nimetatud kohtulahendist, et riskihindamise ankeet oleks täies ulatus ebausaldusväärne ning lubamatu tõend. Ringkonnakohus ei pidanud üksnes tolles asjas vangla riskihinnangut isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lubatavaks. Ükski kaebaja esile toodud asjaolu ei kinnita, et praeguses asjas esitatud riskihindamise ankeet sisaldaks meelevaldseid hinnanguid ning et nimetatud dokument oleks seetõttu ebausaldusväärne.
19.Kuna vangla ei ole ITK koostamisel ja kehtestamisel käitunud õigusvastaselt tuleb tühistamisnõue jätta rahuldamata. Kuna kaebaja kohta kehtestatud ITK ei näe hariduse omandamist ette ning vangla tegevus ei ole õigusvastane, siis puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohustamisnõude rahuldamiseks ei esine alust ka seetõttu, et vastustaja kaalutlusruum on praeguseks oluliselt ahenenud. ITK kohaselt vabaneb kaebaja karistuse ärakandmisel vanglast detsembris 2018. Arvestades isiku vabanemiseni jäävat aega ei oleks üldkeskhariduse omandamine selle aja jooksul reaalne. Seega puuduks vastustajal ka asja uuesti otsustamisel ITK-sse üldkeskhariduse omandamise kohta märke tegemiseks alus ning vastustaja peaks tegema uuesti samasuguse otsuse, millega hariduse omandamise võimalust ITK-s ette ei näe.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ning kuludokumente ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.