Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2029
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2017. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, esindaja Danil Lipatov Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2029 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. oktoobril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX esitas 13.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõuetest jäi pärast kaebuse nõuete eraldamist ja kaebetähtaja ületamise tõttu menetluse osalist lõpetamist halduskohtus lahendada Tallinna Vanglas inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (ebapiisava kambripinna, sh halbade olmetingimustega) perioodil 13.09.2013–10.02.2015 (esimene vangistus) ja 21.12.2015–06.04.2016 (teine vangistus) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 36 400 eurot. Kaebaja oli vaidlusalusel perioodil kinnipeetav Tallinna Vanglas. Kinnipidamistingimused vangla kambrites olid sedavõrd halvad, et rikkusid kaebaja inimväärikust. Puudused olid järgmised: - kambris oli ebapiisavalt ruumi. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on asunud seisukohale, et soovitatav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta; - kinnipeetavatel oli vaid üks kord nädalas võimalik duši all käia; - kambrites puudub piisav ventilatsioon, õhuakendele on paigaldatud perforeeritud metallist plaadid, mis oluliselt takistavad õhuvahetust; - eeluuritava staatuses isik võib viibida kambrist väljaspool vaid ühe tunni ööpäevas ja sedagi väikeses jalutusboksis. Õue minnakse vaid suitsutunnile, mitte aga värske õhu kätte jalutama. Samuti ei saa õues kasutada spordivahendeid; - tualett ei vasta inimlike normide standardile; - üksuses ei ole kuivatit ega pesumasinat, kus kaebaja saaks pesta oma isiklikke asju. Kambris on seda võimatu teha, sest veetemperatuur ei ületa +3 kraadi; - puudub külmik ja köök, kus saaks toitu soojendada ja süüa, et ei peaks sööma kambris, kus kinnipeetavad puhkavad; - puudub puhketuba, kus saaks oma vaba aega veeta; - pääs võimlasse on tagatud ainult üks kord nädalas. Sporditarbed puuduvad. Mittevaraline kahju tekitati talle Tallinna Vangla poolt süülise käitumisega, kuna vangla ei täitnud oma kohustusi ega taganud kaebajale kohaseid kinnipidamistingimusi.
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas nii vahistatu kui ka süüdimõistetuna. Esimese vangistuse jooksul, mis vältas 13.09.2013–10.02.2015, jõustus kaebaja suhtes süüdimõistev otsus 28.05.2014 ning teise vangistuse jooksul, mis vältas 21.12.2015–06.04.2016, jõustus süüdimõistev otsus 15.06.2015. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas vahistatuna või vastuvõturežiimil pärast süüdimõistva otsuse jõustumist 13.09.2013–01.07.2013 ning 21.12.2015–05.01.2016. Nimetatud perioodidel oli kaebajale tagatud kambrivälise liikumisvõimalusena üks tund värskes õhus viibimist vangla jalutusboksides. Süüdimõistetuna vanglas viibides tagati kaebajale lisaks tunniajasele jalutusvõimalusele minimaalselt 4 tundi vaba liikumise aega eluosakonnas ning iganädalane võimalus spordisaali kasutamiseks. Kaebaja osales keelekursustel ja sotsiaalprogrammis. Tallinna Vanglas viibimise perioodil 13.09.2013–06.04.2016 on kaebajale tagatud isiklikku ruumi (ilma tualeti alla jääva pinnata) vahemikus 2,95–14,80 m2, sh on minimaalne, s.o 2,95 m2, olnud tagatud üksnes perioodil 13.09.–24.10.2013. Tallinna Vangla olmetingimused kogumis ei olnud sellised, et oleksid kaebuse esitajale kaebuses märgitud kannatusi põhjustanud. Kui vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale iga päev pesemiseks sooja vett, siis vanglas igapäevaseks tarbimiseks sooja vee puudumine ei ole 2(8)
3-16-2029 õigusvastane. Vee soojendamiseks annavad valvurid soovi avaldamisel alates 2013. a veebruarist kinnipeetavatele kambrisse veekeedukannu. Kaebajal oli võimalik kasutada riiete pesuks pesumajateenust või vahistatuna taotleda vanglariideid, mille korrashoiu tagab vangla. Kambrites on osaliselt loomulik ning osaliselt sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambrite õhuhulka suletud osakonnas reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu; süüdimõistetute eluosakondades on kambrite aknad avatavad. Kambrites on keskküte, mis tagab kütteperioodil ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. Tallinna Vangla suletud eluosakondades on kambrites pesu kuivatamiseks mõeldud restid, samuti on eluhoonete kambrites radiaatorid, millel on võimalik pesu kuivatada. Kaebaja sai värskes õhus viibida ca 15 m2 suuruses jalutusboksis. Jalutusbokse saab pidada piisavalt suureks, et sooritada seal võimlemisharjutusi ning hoolitseda oma füüsilise seisundi eest. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on vangla või arestimaja kohustatud võtma kasutusele kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Seega tulenes kaebuse esitajale liikumispiirang asjaolust, et ta viibis vahistatuna vanglas. Vastustajal puudub kohustus võimaldada kinnipeetavatele külmkappide või köögi kasutamist. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust luua sobivaid tingimusi kinnipeetavate poolt ostetud toiduainete säilitamisele. Kuna vanglal on kohustus tagada kinnipeetava nõuetekohane toitlustamine, ei ole vangla kauplusest soetatavad toiduained isikule inimväärse elu säilitamiseks hädavajalikud. Kambrites, kus kaebaja on viibinud, tagatakse tualeti kasutamine nn Aasia tüüpi WC näol. Aasia tüüpi WC ei ole käsitatav inimväärikuse alandamisena. Kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav ja selleks väljastatakse kord nädalas kinnipeetavatele WC puhastusvahend. Kinnipeetavail võimaldatakse VangS § 55 lg 1 alusel kehakultuuriga tegelemist, mille vangla tagab kord nädalas spordisaali kasutamise võimaldamisega. Kinnipeetavatel on lubatud kehakultuuriga tegelemine igal temale sobival ajal ka nt kambris ning igal päeval terve tunni jooksul värske õhu käes viibides. Igal kinnipeetaval on oma voodikoht, oma padi, tekk, madrats ja voodipesu. Vanglas vahetatakse voodipesu ja käterätikuid reeglina kaks korda kuus. Ajavahemikul 22.00–06.00 kehtib vanglas öörahu, mis tagab, et igaüks saab end korralikult välja puhata. Kaebuse esitajale oli tagatud mõningane meelelahutus, infovajaduse rahuldamine ja suhtlemisvõimalus lähedastega (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised). Vahistatutel ja süüdimõistetutel oli umbes iga kahe nädala tagant võimalus laenutada Tallinna Vangla raamatukogust raamatuid, samuti väljastas vangla ajalehti, kuulata oli võimalik raadiot. Loa alusel väljastatakse kambritesse isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid, kui isik selliseid esemeid enesele soetada on soovinud. Sisseoste võimaldatakse sooritada kaks korda kuus. Lisaks on vahistatutel võimalik saada pakke. Usuliste vajaduste rahuldamiseks on isikutel võimalus kohtuda individuaalselt vangla kaplaniga ning osaleda usuteenistustel. Kinnipeetavate käsutuses on ka vangla sotsiaaltöötajad, psühholoogid ning meditsiinipersonal, kinnipeetaval on võimalik pöörduda kõigi tervisemuredega vangla arsti poole, kes tagab kohase ravi ja nõustamise. Vältimatu arstiabi on vanglas tagatud 24 tundi ööpäevas. Ka toitlustuse sooja einega tagas kolm korda päevas vangla. Kaebaja ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida.
3(8)
3-16-2029
3.Tallinna Halduskohtu 16.03.2018 otsusega rahuldati kaebus osaliselt, mõisteti Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja inimväärikuse alandamisega (kaebaja hoidmisega 42 päeva vältel (13.09.–24.10.2013) suletud osakonna kambrites, kus arvestuslik põrandapind ühe isiku kohta oli väiksem kui 3 m2) tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis 80 eurot ning menetluskulud 0,95 eurot ja muus osas jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EIK arendas lahendis Muršić vs Horvaatia (p-d 110 ja 124 ning seal toodud viited) edasi mitme kinnipeetavaga kambris kambripinna arvutamise metoodikat. Suurkoda asus seisukohale, et kambrisisest sanitaarsõlme ei tuleks arvestada kambri üldpinna hulka. Mööblialust pinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris mööbli olemasolul tavapäraselt liikuda (p 114). Vastustajal oli kohustus järgida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevaid nõudeid. EIK on leidnud, et mitmekohalistes kambrites tuleks tagada vähemalt 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta ning kui see langeb alla 3 m2, tekib tugev eeldus EIÕK art 3 rikkumiseks (Muršić vs Horvaatia, p-d 110 ja 124 ja seal toodud viited). Kui põrandapinda kinnipeetava kohta on 3– 4 m2, jääb ruumiaspekt kaalukaks, kuid kinnipidamistingimuste inimväärikuse hindamisel tuleb seda arvestada koos teiste kinnipidamistingimustega nagu võimalus viibida värskes õhus, loomulik valgus, õhk ja ventilatsioon kambris, kambri temperatuur, privaatne tualetikasutamise võimalus, kohased hügieenitingimused (samas, p-d 106 ja 139). Kui aga ruumi ühe kinnipeetava kohta on mitmekohalises kambris üle 4 m2, siis tuleb kinnipidamistingimuste EIÕK art-le 3 vastavust kontrollida lähtuvalt teistest kinnipidamistingimustest kogumis (samas, p 140 ja seal toodud viited). Seega võivad EIK praktika kohaselt olla kinnipidamistingimused, kus ühe kinnipeetava kohta oli kambris põrandapinda vahemikus 3-4 m2, inimväärikust alandavad vaid juhul, kui ebapiisavale põrandapinnale lisaks esinesid ka muud olulised kinnipidamistingimuste rikkumised, need omasid kumulatiivset mõju ning kinnipeetav pidi neid taluma pika aja jooksul. Perioodil 13.09.–24.10.2013 oli põrandapinda kinnipeetava kohta kambris alla 3 m2. Sel ajal oli kaebaja vahistatu staatuses ja sai väljaspool kambrit liikuda ühe tunni päevas jalutuskäigu ajal. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-42-15 (p 19) leidnud, et isiku vahistatu staatusest tingitud võrdlemisi piiratud võimalust viibida väljaspool kambrit saab pidada kriminaalmenetluse ajal vahi all viibimisega paratamatult kaasnevaks ebameeldivuseks. Kambri olmetingimused olid nõuetele vastavad. Ruumikitsikust kompenseerivad meetmed ei olnud piisavad. Kaebajal ei olnud võimalik sellist kahju vältida. Vastustaja ei ole süü puudumist tõendanud. Süü vormiks on vangla raske hooletus. Arvesse tuleb võtta, et kambripind kinnipeetava kohta (2,9 m2) ei jäänud palju alla nõutava miinimumi. Riigikohus on oma 05.03.2014 otsuse nr 3-3-1-10-14 punktis 12.1 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel teeb kohus individuaalse otsuse, mis tagab õiglase hüvitise, arvestades sealjuures riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõiget 2, samuti RVastS §-s 13 sätestatud kriteeriume ning määravat tähtsust ei saa omistada asjaolule, kui suures ulatuses on kohus teistes asjades mittevaralise kahju hüvitisi välja mõistnud. Muul ajal oli kambrites põrandapinda ühe kinnipeetava kohta üle 3 m2. VangS § 50 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Selle nõude rikkumist kaebaja ei väida. Lisaks asus kambrites, kus kaebaja vaidlusalusel perioodil viibis, kraanikauss koos voolava (külma) veega. Vastustaja on selgitanud, et vee 4(8)
3-16-2029 soojendamiseks on kinnipeetavatele lubatud veekeedukannud. Kambritesse, kus isiklik veekeedukann puudub, annab vangla veekeedukannu ajutiseks kasutamiseks kambrisse, et kinnipeetavad saaksid toidunõude ja vajadusel ka riiete pesemiseks sooja vett keeta. Kaebaja möönis 16.11.2017 menetlusdokumendis, et küsimisel oli võimalik valvurilt sooja vett saada, isegi kui ei saanud kambrisse veekeedukannu. Vastustaja on kinnitanud, et kambrites on osaliselt sund- ja osaliselt loomulik ventilatsioon ning kambrites on tuulutusavadega aken, mille kaudu on kinnipeetavatel võimalik reguleerida õhuvoolu kambrisse. On eluliselt usutav, et sellisel viisil on võimalik kambrit tuulutada. Kohus ei pea tõenäoliseks, et õhuakendele paigaldatud avadega metallist plaadid kambrisse sisenevat õhuhulka märkimisväärselt takistasid. Sobilik temperatuur ning õhuniiskus tagati toimiva ventilatsiooni ja keskküttesüsteemiga. Vastustaja seisukohtades toimiva ventilatsiooni ja küttesüsteemi osas ei ole põhjust kahelda. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda pesumasina või -kuivati olemasolu. Vangla on kinnitanud, et vahistatuna oli kaebajal võimalik taotleda vangla riietust, mille pesemise eest hoolitses vangla. Isiklike riiete puhastamiseks sai kaebaja kasutada tasu eest pesumajateenust. Vastustaja on selgitanud, et riiete kuivatamiseks on suletud osakondade kambrites pesukuivatusrestid ning pesu kuivatamiseks saab kasutada ka radiaatoreid. Ka kaebaja nimetatud köögi ja külmkapi puudumine ei ole õigusvastane. Eluruumile esitatavad miinimumnõuded täidab ka nn Aasia tüüpi tualett. Kuna tualeti puhastamine on VangS § 45 lg 2 alusel kinnipeetava kohustus ning vastustaja on kinnitanud, et vangla väljastab kinnipeetavatele kord nädalas WC puhastusvahendit, oli kaebajal endal võimalik tagada tualeti vastavus „inimlike normide standardile“. VangS § 55 lg-st 1 ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavatele füüsiline vormisolek, samuti ei tulene nimetatud sättest kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. Kaebajale oli tagatud kehakultuuriga tegelemine igal temale sobival ajal ka nt kambris ning igal päeval ühetunnise värske õhu käes viibimise ajal. Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda, et tal võimaldataks osaleda spordiüritustel või külastada spordisaali. Vanglal puudub kohustus luua ka vaba aja veetmise ruumid. Isegi juhul, kui jalutusboksis viibivad kõik kaebajaga samas kambris kinnipeetavad isikud (s.t maksimaalselt kuus inimest), on seal võimalik end liigutada ja teha võimlemisharjutusi. Spordivahendite tagamise kohustust jalutusboksis vanglal ei ole. Kaebajale oli tagatud omaette voodikoht, regulaarselt vahetati voodipesu ning tal oli öörahu ajal piisavalt puhkamisvõimalusi. Olmetingimused ei halvendanud kinnipidamistingimusi. Kuna miinimumnõuded olid kambris tagatud, ei ole oluline väide, et teistes eluosakondades võisid kinnipidamistingimused olla erinevad. Kuna kaebus on rahuldatud 0,22% osas, tuleb selles osas vastustajalt välja mõista ka kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna kaebaja oli osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleks vastustajalt riigilõiv osaliselt (1,43 eurot) mõista riigituludesse. See oleks aga ebamõistlik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(8)
3-16-2029
4.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2017 otsus osas, milles jäeti rahuldamata kaebus perioodidel 25.10.2013–10.02.2015 ja 22.12.2015– 06.04.2016 tekitatud kahju eest, saata asi selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista kaebajale sel perioodil tekitatud kahju eest hüvitis 40 eurot päevas. Halduskohtu välja mõistetud hüvitis ruumikitsikuse eest ei ole piisav, õiglane ega mõistlik. Vangla rikkus oluliselt absoluutset põhiõigust ning hüvitis peaks olema võrreldav EIK välja mõistetud hüvitistega. Õiglane hüvitis oleks 40 eurot päevas (kokku 1680 eurot). Halduskohus jättis ülejäänud perioodide osas kogumata tõendid, asjaolud välja selgitamata ning tähelepanuta rahvusvahelised standardid ja EIK esile toodud kriteeriumid. Vangla vastuväited kaebusele olid tõendamata. Sooja vee olemasolu eluruumis on tavapärane tingimus. Kambritingimused peavad võimaldama kinnipeetavale ohutu ja tervisliku elukeskkonna. Tõendamata on väide, et kambris oli lubatud kaebajale veekeedukann. Valvurid soojendasid kinnipeetavatele vee nende nõudmisel eelnevalt. Sooja vee kättesaadavus oli seetõttu piiratud. Seetõttu on halduskohtu järeldus, et kaebaja sai ennast kambris pesta, ekslik. Ainult külma veega ei ole võimalik hügieeni eest piisavalt hoolitseda. Kaebajal ei olnud tööd ja seetõttu võimalust riietust pesta teenusena. Vangla tagab vormi pesemise kaks korda kuus, aga selle juurde ei kuulu aluspesu, sokid ja särk. Kaks nädalat pesemata aluspesu ja sokkide kandmine alandas kaebaja väärikust. Samuti on väärikust alandav aluspesu kuivatamine viisil, kus see on kõigile näha. Erinevates vangla osakondades olid kinnipeetavatel erinevad võimalused liikuda. Sageli pandi pikaks ajaks kambrite uksed lukku, kui mõni osakonna kinnipeetav rikkus reegleid. Halduskohus jättis tuvastamata, kui palju oli kaebajal võimalik liikuda väljaspool kambrit ja kui pika perioodi jooksul olid liikumisvõimalused samasugused nagu vahistatutel. Halduskohus on seeläbi rikkunud uurimispõhimõtet. Halduskohus ei ole ka põhjendanud, miks ta leidis, et jalutusboksis oli kaebajal piisavalt ruumi liikuda. Halduskohus kasutas otsuse põhjendamisel mõistet minimaalne aktsepteeritav olmetingimus, ent see mõiste ei ole piisavalt määratletud ja on vastuolus õigusselguse põhimõttega.
5.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Apellandile välja mõistetud hüvitis vastab väljakujunenud kohtupraktikale. Riigikohtu praktika kohaselt jäävad ebapiisava põrandapinna asjades kinnipeetavatele väljamõistetud hüvitised vahemikku ca 1,5–3 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis. Olukorras, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3 kuni 4 m2, saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused. Antud juhul ei ole tuvastatud muid puudusi kinnipidamistingimustes. Apellandi suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus 15.06.2015. Apellant viibis Tallinna Vanglas vastuvõturežiimil kuni 05.01.2016. Seega tulenesid apellandi liikumispiirangud tema staatusest. Alates 06.01.2016 sai apellant iga päev liikuda neli tundi eluosakonnas, lisaks oli tal võimalus kasutada spordisaali. Kogu perioodi vältel oli kambris vähemalt m2 põrandapinda kinnipeetava kohta. 6(8)
3-16-2029 Liikumisvõimalused olid piisavad. Duši kasutamise võimalus loodi apellandile kooskõlas VangS § 50 lg-ga 2. Õigusaktidest ei tulene nõuet, kambri pesemiskoht peab olema varustatud sooja veega. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi ei ole vanglal kohustust tagada ulatuslikumalt duši kasutamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p 32) ega ka pidevat sooja vee olemasolu kambris (Riigikohtu 15.12.2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-5711 p 13). Apellandil olid võimalused sooja vee saamiseks. Euroopa vanglareeglistik on soovituslik dokument, mille eiramine ei ole õigusvastane. Vanglariietuse pesemise eest hoolitseb vangla ja see on tasuta. Kui tegemist oli apellandi isiklike riietega, siis oli tal võimalus isiklikud riided anda pesemiseks vanglale või vanglale teenust osutavasse pesumajja, makstes pesemise eest kehtestatud hinnakirja järgi. Apellant ei ole varasemalt väitnud, et ta ei saanud pesumaja teenust kasutada ja tal puudus selleks raha. Isiklike riiete pesemine oli ka kambris võimalik. Kinnipeetaval võib olla kambris 7 paari sokke ja sama palju aluspesu. Apellandil oli võimalik neid ise pesta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 200 p 1 alusel jätta rahuldamata.
7.Kambritingimuste kohta esitatud väidete tõendamiseks ei ole vangla jätnud esitamata asjakohaseid tõendeid. Menetlusosaliste vahel ei ole tekkinud sellist vaidlust faktiliste asjaolude üle, mis looks kohtule vajaduse nende täpsemaks väljaselgitamiseks.
8.Kambrite suuruse ja täituvuse kohta esitatud vangla väiteid ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Arvukate kohtuvaidluste põhjal ei ole alust pidada vastustaja praeguses asjas esitatud väiteid selles osas ebausaldusväärseteks.
9.Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-42-15 (otsuse p 13), et EIÕK art 3 ega PS §-d 10 ja 18 ei kehtesta täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-9-14, p 42). Ka EIK on selgesõnaliselt keeldunud määramast, kui suur peaks minimaalselt olema kambri põrandapind kinnipeetava kohta muid faktoreid arvesse võtmata (otsus asjas nr 2689/12: Semikhvostov vs Venemaa, p 79). Kuna inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste piir ei ole üheselt määratletud ja sõltub kinnipidamistingimuste (ruumi suurus, ventilatsioon, päevavalguse juurdepääs, kambri temperatuur ja suhteline õhuniiskus, valgustatus, liikumisvõimalused väljaspool kambrit, pesemisvõimalused jpt) kogumist, ei ole kohtul võimalik määratleda selgeid tingimusi, millele mittevastavuse korral loetakse need õigusvastaseks. Kuna kohus saab asja lahendamisel teha vaid üksikotsustuse, on õiguse ettenähtavus paratamatult piiratud, sõltumata kohtu kasutatud mõistetest.
10.Ruumikitsikus ei olnud koosmõjus olmetingimustega sedavõrd suur, et asuda seisukohale, et kinnipidamistingimused ületasid kinnipidamisega kaasnevate tavapäraste kannatuste piiri. Ükski muudest kinnipidamistingimustest ei väljunud õigusnormidega lubatud piiridest ega kujutanud ka koosmõjus inimväärikust alandavat kinnipidamist.
7(8)
3-16-2029
11.Kaebaja pesemisvõimalused vastasid minimaalselt nõutavale. Kaebaja kinnitas ise, et nõudmise korral oli võimalik vanglaametnikelt saada soojendatud vett. Hügieeniks ei ole kinnipeetaval vajalik keeva või kuuma vett ning duši kasutamise võimaluse vähesust saab selline sooja vee kasutamise võimalus kompenseerida piisavalt. Kaebaja ei ole esitanud väiteid, et sooja vee saamisest enamasti keelduti või anti sooja vett kambrisse harva. Vajadus teha igapäevaseid hügieenitoiminguid või pesta pesu vähese sooja veega on kinnipidamisega tavapäraselt kaasnev ega võimalda asuda seisukohale, et kinnipidamine ei olnud inimväärne. Vastustaja juhtis põhjendatult tähelepanu asjaolule, et kinnipeetavale on kambris lubatud mitu paari sokke ja aluspesu, mis võimaldab nende pesemist korraldada nii, et riietuse puhtuse eest on võimalik mõistlikult hoolitseda ja kaebaja ei pidanud kandma määrdunud riideid.
12.Kambrite ventilatsiooni, temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse osas ei ole põhjust teha kaebaja üldsõnaliste väidete põhjal järeldust, et need ei pruukinud vastata nõutavale. Tallinna Vanglas oli keskküte ja sisse ehitatud ventilatsioon, samuti oli võimalik avada akna tuulutusava.
13.Värske õhu käes viibimise võimaluse puudumise väidet ei ole kaebaja piisavalt selgitanud. Umbes 15 m2 suuruses jalutusboksis viibides on kinnipeetavatel võimalik ennast piisavalt liigutada ning nad ei jää boksis ka kuuekesi viibides üksteisele arvestataval määral ette. Arvestades ühe jalutuskorra ajal kaasa võtta lubatud sigarettide arvu, ei ole usutav, et kogu jalutuskäigu aja tuli kaebajal viibida sigaretisuitsu sees.
14.Välja mõistetud hüvitis ei eira kohtupraktikas sarnaste rikkumiste eest välja mõistetud hüvitiste tavapärast suurust. Arvestada tuleb, et ruumikitsikus ei olnud väga suur ning muud olmetingimused vastasid nõuetele.
15.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluses apellandi eest tasutud riigilõiv jätta HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt välja mõistmata. Kaebaja sai riigi õigusabi, mille tasu ja kulusid vastustajalt välja mõista ei ole samuti alust. Vastustaja võimalikud menetluskulud tuleb jätta HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda, sest ta ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.