Otsuse avalikult teatavaks 27.09.2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-1992
Haldusasi
Floberg Capital OĂ kaebus Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 tĂŒhistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Floberg Capital OĂ, esindajad adv Sandor Elias ja Raul Sillandi Vastustaja: Keskkonnainspektsioon, esindaja VĂ€ino Linde
Asja lÀbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tĂŒhistada Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 resolutsiooni p 1 osas, millega kohustati kaebajat: âLikvideerida Kunda linnas Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/ 14a ladustatud jÀÀtmed, andes need ĂŒle selleks jÀÀtmekĂ€itlusĂ”igust omavale isikule tĂ€htajaks 31.12.2017.â. Muus osas jĂ€tta kaebus rahuldamata.
2.MÔista vastustajalt kaebajale vÀlja pÔhjendatult kantud menetluskuludena 1380 eurot.
3.SekretĂ€ril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale vĂ”ib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.10.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitĂ€htaja jĂ€rgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi 31.08.20171 ettekirjutuse nr 01001016, millega kohustas Floberg Capital OĂ-d likvideerima 31. detsembriks 2017 Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a ladustatud jÀÀtmed, andes need ĂŒle selleks jÀÀtmekĂ€itlusĂ”igust omavale isikule. Ăhtlasi hoiatati Floberg Capital OĂ-d ettekirjutuse tĂ€itmata jĂ€tmise korral sunniraha rakendamisega.
2.Floberg Capital OĂ esitas 02.10.2017 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles nĂ”uab Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 tĂŒhistamist. Ăhtlasi taotles kaebaja esialgse Ă”iguskaitse korras KKI 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 kehtivuse vĂ”i alternatiivselt tĂ€itmise peatamist.
3.Kohus korraldas kĂ€esolevas asjas esitatud esialgse Ă”iguskaitse taotluse lahendamiseks ja vĂ”imalike kompromisside leidmiseks 13.10.2017 eelistungi (protokoll tl 59Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 mÀÀrusega otsustas kohus mh rahuldada kaebuse esitaja esialgse Ă”iguskaitse taotluse osaliselt ja peatada Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 tĂ€itmise kuni Keskkonnaameti poolt jÀÀtmeloa vĂ€ljastamiseni/nĂ”usoleku andmiseni Sauna tn 4 kinnistul (ja vajadusel Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel nende omanike kirjalike nĂ”usolekute olemasolul) jÀÀtmete (sh tehnilise sĂŒsiniku) ladustamiseks vĂ”i kuni 01.06.2018. Juhul, kui Keskkonnaamet kaebajale jÀÀtmeluba/nĂ”usolekut jÀÀtmete ladustamiseks ei vĂ€ljasta, siis tuli vastavalt mÀÀrusele ettekirjutus tĂ€ita hiljemalt 01.06.2018.
4.01.02.2018 mÀÀrusega vÔttis kohus kaebuse menetlusse. 02.07.2018 mÀÀrusega mÀÀras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja mÀÀras menetlustÀhtajad.
KAEBUSE ESITAJA NĂUDED JA PĂHJENDUSED
5.Kaebaja ei nĂ”ustu vaidlustatud KKI 31.08.20171 ettekirjutusega nr 01001016 ja palub selle tĂŒhistada alljĂ€rgnevatel pĂ”hjustel.
5.1.Kaebaja selgitab, et Hansa Biodiesel OĂ (registrikood 11373326) tootis Kunda linnas, Sauna tn 4 kinnistul keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel vanarehvidest pĂŒrolĂŒĂŒsiĂ”li. Keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel ladustas Hansa Biodiesel OĂ vanarehvidest pĂŒrolĂŒĂŒsiĂ”li tootmisega tekkinud jÀÀtmetena Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ning tĂ€iendavalt Jaama tn 14 / 14a kinnistutel big-bag kottides tahma, vanarehvid ning vanarehvidest pĂ€rit metallijÀÀtmed.
5.2.Kaebaja selgitab, et ostis 05.08.2014 Hansa Biodiesel OĂ-lt vanarehvide ĂŒmbertöötlemise seadmed ja Sauna tn 4 Kunda linnas asuva kinnistu. Kaebaja mĂ€rgib, et Sauna tn 4 kinnistut ja teisi vaidlustatud ettekirjutuses mainitud kinnistuid kasutas eelnevalt ja ka kuni pankrotistumiseni oma toomisega seotud kĂ€itluskohana OĂ Hansa Biodiesel, kes ladustas Big-Bag kottides tehnilise sĂŒsiniku (tahma), vanarehvide ning vanarehvidest pĂ€rit metallijÀÀtmeid ka kaebaja ostetud kinnistul. OĂ Hansa Biodiesel tegevus lĂ”petati Viru Maakohtu 17.05.2016 mÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 pankrotimenetluse raugemisega pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist ja ettevĂ”te kustutati Ă€riregistrist.
5.3.Kaebaja on seisukohal, et vanarehvide ja vanametalli puhul on tegemist jÀÀtmetega, mis ei ole tekkinud kaebaja tegevuse kÀigus ja kaebaja ei ole pÔhjustanud nimetatud jÀÀtmetega seonduvaid probleeme. Kaebaja selgitab, et on haldusmenetluse kÀigus
Keskkonnainspektsioonile korduvalt rÔhutanud, et jÀÀtmete tekkimises ei ole kaebajal rolli ning kaebaja omandas kinnistu, mitte jÀÀtmed. Kaebaja toob vÀlja, et ta palus haldusmenetluses selgitust, millisel kujul vanarehve ja vanametalli vÔib utiliseerida. Kaebaja palus ka selgitada, kes ja millistel tingimustel Hansa Biodiesel Oà poolt tekitatud jÀÀtmeprobleemi lahendab ning kes seda tegevust finantseerib. Kaebaja rÔhutab, et ta on korduvalt palunud vastustajal selgitada, kas jÀÀtmete likvideerimiseks on vÔimalik kaasata riigi vÔi KI rahalist kaasabi, kuna jÀÀtmete tegelik tekitaja on likvideeritud ja registrist kustutatud ning oleks ÀÀrmiselt ebaÔiglane jÀtta jÀÀtmete utiliseerimisega seotud kulud kaebaja kanda, eriti arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud nimetatud jÀÀtmete puhul jÀÀtmetekitajaks.
5.4.Seonduvalt tehnilise sĂŒsinikuga selgitas kaebaja, et tema arvates ei ole tegemist mitte jÀÀtmetega, vaid toorainega (sisuliselt kaubaga), mida saab kasutada erinevate toodete valmistamiseks vĂ”i kĂŒtusekomponendina. Kaebaja kĂ€sitluses ei ole tegemist jÀÀtmetega. Kui tĂ”epoolest on kaebajale kuuluv kaup ladustatud teistele kinnistutele, siis kaebaja lubas selle kĂŒsimusega tegeleda. Kaebaja toob vĂ€lja, et tal on AS-ga Kunda Nordic Tsement (KNC) toimunud ĂŒhine nĂ”upidamine, kus arutati erinevaid koostöövĂ”imalusi nii tehnilise sĂŒsiniku kasutamiseks kĂŒtusena KNC tootmisprotsessis kui ka rehvide utiliseerimise vĂ”imalusi. Samuti viitab kaebaja koostööle Tartu Ălikooli Tehnoloogiainstituudiga tehnilise sĂŒsiniku kasutamiseks ning et on TĂ-le saatnud testimiseks sĂŒsiniku nĂ€idise. TĂ tegeleb selle materjali kasutusvĂ”imaluste vĂ€ljaselgitamisega ning seetĂ”ttu varem vĂ”i hiljem laiab kaebaja sellele kaubale kasutusvĂ”imaluse ja saame selle realiseerida.
5.5.Kaebaja toob vĂ€lja, et kui vanametalli â ja rehvide utiliseerimine ettekirjutuses antud tĂ€htajaks 31.12.2017 oli vĂ€hemalt teoreetiliselt vĂ”imalik, siis tehnilise sĂŒsiniku kasutuselevĂ”tt mitte. Tehnilisest sĂŒsinikust briketi tootmine AS-ile Kunda Nordic Tsement kĂŒtuseks vĂ”tab aega kauem kui aasta lĂ”puni, kuna selleks on vaja sĂŒsinikku kĂ”rgsurvel töödelda. Lisaks on pulbrilisest sĂŒsinikust briketi tootmine nii vĂ€ikeste koguste puhul kulukas ettevĂ”tmine. Koostöö Tartu Ălikooli Tehnoloogiainstituudiga on pooleli, sh on Soome ja Rootsi teadlased asunud materjaliga katseid tegema. Positiivsete tulemuste korral vĂ”iks tehnilisest sĂŒsinikust saada tooraine Soome ja/vĂ”i Rootsi kummitööstuses. Enne 31.12.2017 pole aga eeldatavasti tagasisidet oodata ning seega ei ole vĂ”imalik ka materjali selleks ajaks realiseerida.
5.6.Kaebaja toob vĂ€lja, et tehnilise sĂŒsiniku kasutuselevĂ”tu ja likvideerimise tulude ja kulude vahe on jĂ€rgnev: i) Kokku on tehnilist sĂŒsinikku ca 3000 kotti, ĂŒhes kotis on umbes 1 tonn sĂŒsinikku ehk sĂŒsiniku kogumass on ca 3000 tonni. Isegi kasutamisel briketina oleks tehnilise sĂŒsiniku mĂŒĂŒgihind Kuna Nordic Tsement AS-ile ca 30 eurot/tonn (+ km) ehk saadav kogutulu vĂ€hemalt 90 000 eurot (kasum kĂŒll kulude tĂ”ttu mĂ”nevĂ”rra vĂ€iksem). Pooleliolevate uuringute Ă”nnestumisel oleks tehnilist sĂŒsinikku vĂ”imalik vÔÔrandada toorainena Soome/Rootsi kummitööstusele veelgi kĂ”rgema hinnaga (sĂŒsinikupulbri turuhind on kuni 1000 USD tonni kohta,1 samas oleneb see aine kvaliteedist jne. ii) SĂŒsiniku utiliseerimine maksab hinnakirjajĂ€rgselt ca 60 eurot/tonn (+ km): tehnilise sĂŒsiniku osas puudub erihinnakiri ehk Tallinna jÀÀtmejaamas vĂ”etakse seda vastu ehitis- ja lammutusjÀÀtmena, mille hinnakirjajĂ€rgne vastuvĂ”tuhind ongi 60 eurot/tonn (+km), millele lisandub transpordikulu ca 5 eurot/tonn (+km). Kokku maksaks seega 3000 tonni tehnilise sĂŒsiniku utiliseerimine vĂ€hemalt ca 180 000 eurot, millele lisanduks transpordikulu.
5.7.Kaebaja valduses on ka Hansa Biodiesel OĂ-le vĂ€ljastatud tehnilise sĂŒsiniku ohutuskaart (tl 20-22), millest ei ilmne, et sĂŒsinikupulbrist endast keskkonnale ohtu oleks, kui jĂ€rgitakse kĂ€itlemisnĂ”udeid â kĂŒll aga ei tohi seda otse loodusesse vĂ€lja valada.
5.8.Kaebaja hinnangul on Keskkonnainspektsioon Ettekirjutuse tegemisel lÀhtunud vÀhemalt osaliselt vÀÀratest Ôiguslikest kaalutlustest ning jÀtnud arvestamata olulised asjaolud.
5.8.1.Kaebaja leiab, et ta pole vĂ€hemalt osaliselt ettekirjutuse Ă”ige adressaat, kuna ta pole tĂ€ies ulatuses avaliku korra eest vastutav isik ega jÀÀtmevaldaja. Antud juhul ei ole jÀÀtmete tekkimine tingitud kaebaja omandatud kinnisasjast vĂ”i seadmest, vaid Hansa Biodiesel OĂ tegevusest ja toimingutest ehk kĂ€itumisest. Vanarehvid ja âmetall tekkisid jÀÀtmetena Hansa Biodiesel OĂ tegevuse ja toimingute kĂ€igus. JÀÀtmete tekkimine minevikus ei tulene ka kaebaja kinnisomandist ega seadmetest, kuna jÀÀtmed on juba enne vÔÔrandamistehinguid tekkinud, sh naaberkinnisasjadele. Seega ei saa antud juhul pidada ohuallikaks kinnisasja ega seadmeid. Asjaolu, et kaebaja omandas Hansa Biodiesel OĂ-lt kinnistu ja seadmed, ei saa tĂ€hendada, et Hansa Biodiesel OĂ kĂ€itumisvastutus jÀÀtmetekitajana saaks kaebajale (Ă”igusjĂ€rgluse korras) ĂŒle minna. Kaebaja nĂ”ustub, et talle on ĂŒle lĂ€inud omandi endaga seotud Ă”igused ja kohustused, kuivĂ”rd omand on isiku tĂ€ielik Ă”iguslik vĂ”im asja ĂŒle (AĂS § 68 lg 1), ent see ei saa tĂ€hendada eelmise omaniku mistahes muu Ă”igusliku positsiooni ĂŒlevĂ”tmist. Kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OĂ Ă”igusjĂ€rglane laiemalt kui vÔÔrandamistehingute ulatuses, jĂ€relikult viimase kĂ€itumisvastutus kaebajale ĂŒle ei lĂ€inud. Seega ei ole kaebaja antud juhul avaliku korra eest vastutav isik ei KorS § 15 lg 1, 4 ega 7 tĂ€henduses. Kaebaja ei ole samadel pĂ”hjustel ka jÀÀtmetekitaja JÀÀtS § 10 mĂ”ttes.
5.8.2.Kaebaja on seisukohal, et ainuĂŒksi jÀÀtmevaldajaks olemine ei saa tĂ€hendada ĂŒhtlasi KorS § 28 lg 1 mĂ”ttes avaliku korra eest vastutavaks isikuks olemist ja jÀÀtmetekitaja kohustuste ĂŒleminekut jÀÀtmevaldajale. Kaebaja mĂ€rgib, et isegi juhul, kui jÀÀtmevaldaja oleks avaliku korra eest vastutav isik, ei ole kaebaja antud juhul vĂ€hemalt osaliselt kĂ€sitletav jÀÀtmevaldajana. JÀÀtS § 9 kohaselt on jÀÀtmevaldajaks jÀÀtmetekitaja vĂ”i muu isik vĂ”i riigi vĂ”i kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jÀÀtmed. Analoogne definitsioon tuleneb EL direktiivi 2008/98 artikli 3 punktist 6. AĂS § 33 lg 1 sĂ€testab, et valdaja on isik, kelle tegeliku vĂ”imu all asi on. Kaebaja rĂ”hutab, et ta on ĂŒksnes kinnistu Sauna tn 4 omanik ja muudel kinnistutel asuvad jÀÀtmed ei paikne tema valduses. Asjaolu, et Hansa Biodiesel OĂ, mitte kaebaja tegevuse tulemusena sattusid vanarehvid ja âmetall kĂ”rvalkinnistutele, ei tee kaebajat nende jÀÀtmete valdajaks ehk nende ĂŒle tegeliku vĂ”imu omajaks. Kaebaja rĂ”hutab, et ta ostis Hansa Biodiesel OĂ-lt Sauna tn 4 kinnistu ja seadmed. Kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OĂ-lt ostnud kĂ”rvalkinnistutel asuvaid jÀÀtmeid ega omandanud ei Hansa Biodiesel OĂ vastutust jÀÀtmete eest ega kuidagi ka tegelikku vĂ”imu naaberkinnistute ega neil olevate jÀÀtmete ĂŒle. Kaebaja kordab, et seadmete ja Sauna tn 4 kinnistu omandiĂ”igusega koos ei ole saanud kaebajale ei tehingu ega seaduse alusel ĂŒle tulla eelmise omaniku tegevusega seonduv vastutus. Samuti kui ka Hansa Biodiesel OĂ-d oli mingi aja vĂ€ltel vĂ”imalik kĂ€sitleda ka kĂ”rvalkinnistutel asuvate jÀÀtmete jÀÀtmevaldajana, ei saanud valdus kui tegelik vĂ”im ainuĂŒksi kinnistu ja tootmisseadmete vÔÔrandamislepingutega kaebajale ĂŒle kanduda. Seega, kaebaja ei ole antud juhul kĂ€sitletav (vĂ€hemalt tĂ€ielikult) avaliku korra eest vastutava isikuna, kellele sellist ettekirjutust saanuks adresseerida.
5.8.3.Kaebaja mÀrgib, et on tÔepoolest otsinud koostöös kÔrvalkinnistute omanikega lahendusi jÀÀtmete utiliseerimiseks ning avaldanud Keskkonnainspektsioonile valmisolekut probleemiga tegelemiseks, ent koostöövalmidus ei saa kaebajat panna tekkinud olukorra eest ainsana vastutama. Kaebaja on oma kirjavahetuses Keskkonnainspektsiooniga selgelt ka viidanud, et soovib ka riigipoolset abi probleemiga, mida kaebaja ei ole tekitanud, tegelemiseks. Eeltoodust olenemata on ebaÔiglane jÀtta jÀÀtmete kÀitlemisega seotud kulud ja vastutus kaebaja kanda, arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud nimetatud jÀÀtmete jÀÀtmetekitajaks.
5.9.Kaebaja leiab, et tehniline sĂŒsinik ei ole kĂ€sitletav jÀÀtmetena, vaid selle nĂ€ol on tegu toorainega ehk sisuliselt kaubaga, mida saab kasutada erinevate toodete valmistamiseks vĂ”i kĂŒtusekomponendina. Kaebaja mĂ€rgib, et JÀÀtS § 2 lg 1 sĂ€testab, et jÀÀtmed on mis tahes vallasasi vĂ”i kinnistatud laev, mille valdaja on Ă€ra visanud, kavatseb seda teha vĂ”i on kohustatud seda tegema. Sarnase definitsiooni annab direktiivi 2008/98 art 3 p 1. JÀÀtS § 2 lg 2 tĂ€psustab, et Ă€raviskamine tĂ€hendab vallasasja kasutuselt kĂ”rvaldamist, loobumist selle kasutusele vĂ”tmisest vĂ”i kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele vĂ”tmine ei ole tehniliselt vĂ”imalik, majanduslikest vĂ”i keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mĂ”istlik. Kohtupraktikas on samuti viidatud, et jÀÀtme defineerimiseks tuleb lĂ€htuda kitsalt JÀÀtS § 2 lĂ”ikest 1, mitte muudest regulatsioonidest, nĂ€iteks aine mĂ”just keskkonnale, turustamisreeglitest vms. Kaebaja on selgitanud, et on alates haldusmenetluse alustamisest 14.06.2016 aktiivselt otsinud tehnilise sĂŒsiniku realiseerimisvĂ”imalusi tahkekĂŒtusena koostöös kohalike ja Ida-Virumaa ettevĂ”tjatega, sh nĂ€iteks AS-i Kurda Nordic Tsement tootmisprotsessis. TahkekĂŒtusena kasutuselevĂ”tmine eeldab sĂŒsiniku briketeerimist, mis aga nĂ”uab kĂ”rgsurvel töötlemist, mis on omakorda kallis ja ajamahukas ettevĂ”tmine. Kaebaja selgitab, et teeb hetkel koostööd Tartu Ălikooli Tehnoloogiainstituudiga, et selgitada vĂ€lja materjali kasutusvĂ”imalusi tooraine/kaubana. Kaebaja on veendunud, et leiab tehnilisele sĂŒsinikule kasutus- ja realiseerimisvĂ”imaluse kas odavama hinnaga briketina vĂ”i kallima hinnaga toorainena kummitööstuses ja nii majanduslikult kui keskkonnakaitseliselt on seetĂ”ttu otstarbekas tehniline sĂŒsinik realiseerida, mitte utiliseerida. Kaebaja on ka Keskkonnainspektsioonile korduvalt selgitanud, et tehniline sĂŒsinik ei ole jÀÀtmed. Seega kaebaja ei ole tehnilist sĂŒsinikku Ă€ra visanud ega kavatsenud seda teha. Kaebaja ei ole tehnilist sĂŒsinikku kasutuselt kĂ”rvaldanud ega loobunud selle kasutusele vĂ”tmisest ega hoidnud seda kasutuseta: kasutusele vĂ”tmine on antud juhul nii tehniliselt vĂ”imalik kui ka majanduslikest ja keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mĂ”istlik, erinevalt tehnilise sĂŒsiniku utiliseerimisest, mis oleks majanduslikult ÀÀrmiselt ebamĂ”istlik. Kui tehniline sĂŒsinik ei ole kĂ€sitletav jÀÀtmetena, puudub kaebajal iseenesest ka kohustus tehnilise sĂŒsiniku Ă€raviskamiseks.
5.10.Keskkonnainspektsioon on kaebajale varasemalt vĂ€itnud, et Keskkonnainspektsiooni arvates on tehnilise sĂŒsiniku nĂ€ol tegemist jÀÀtmetega, kuna Hansa Biodiesel OĂ on loobunud selle kasutamisest vĂ”i on hoidnud seda kasutuseta, kuivĂ”rd selle kasutusele vĂ”tmine ei ole tehniliselt vĂ”imalik, majanduslikest vĂ”i keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mĂ”istlik. Keskkonnainspektsiooni kĂ€sitlus on kaebaja arvates ebaloogiline. Keskkonnainspektsioon peab kaebajat tehnilise sĂŒsiniku valdajaks. Sauna tn 4 paikneva sĂŒsiniku puhul on see ka Ă”igustatud. Seega asjaolu, kas Hansa Biodiesel OĂ loobus vĂ”i ei loobunud tehnilise sĂŒsiniku kasutamisest vĂ”i on hoidnud seda kasutuseta, ei oma antud juhul kaebaja arvates mingit tĂ€hendust. Kaebaja on eespool selgitanud, et ei ole tehnilist sĂŒsinikku Ă€ra visanud ega ole seda kavatsenud teha ning kaebaja on ka kirjavahetuses Keskkonnainspektsiooniga selgitanud, et ei pea tehnilist sĂŒsinikku jÀÀtmeteks. Kaebaja toob vĂ€lja ka, et Keskkonnainspektsioon ei ole oma ettekirjutuses pĂ”histanud Ă”iguslikku vĂ”i keskkonnakaitselist alust keskkonnale tĂ”endatult ohutu tehnilise sĂŒsiniku kiirkorras utiliseerimiseks olukorras, kus kaebaja on selle hoopis ladustanud peatseks realiseerimiseks.
5.11.Ettekirjutus on kaalutlusvigadega ning ei arvesta olulisi asjaolusid. Ettekirjutuses antud tĂ€htaeg tehnilise sĂŒsiniku kiirkorras likvideerimiseks on ebareaalne ja ebaproportsionaalne, tekitades kaebajale olulist majanduslikku kahju vĂ€hemalt ca 200 000 eurot. Keskkonnainspektsioon pole karistusliku iseloomuga lĂŒhikese tĂ€htaja mÀÀramisel arvestanud,
et antud juhul puudub keskkonnaoht ning kaebaja on alates haldusmenetluse algusest intensiivselt teinud kÔik probleemi kÔrvaldamiseks ja see nÔuab seoses uuringutega tÀiendavat aega.
5.12.Kaebaja ei nĂ”ustu Keskkonnainspektsiooni kĂ€sitlusega, et jÀÀtmete asumisega kinnistutel kaasnev olukord kujutab endast keskkonnahĂ€iringut ja ohtu keskkonnale. JÀÀtS § 18 sĂ€testab, et keskkonnahĂ€iring on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamĂ”ju vĂ”i negatiivne keskkonnamĂ”ju, mis ei ĂŒleta arvulist normi, nagu jÀÀtmetest pĂ”hjustatud hais, tolm vĂ”i mĂŒra; lindude, nĂ€riliste vĂ”i putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus Ă”hus vĂ”i jÀÀtmete tuulega laialikandumine. Isegi kui kaebaja oleks antud juhul avaliku korra eest vastutav isik, puudub antud juhul objektiivse hinnangu pĂ”hjal keskkonnaoht ehk olulise keskkonnahĂ€iringu ehk olulise negatiivse keskkonnamĂ”ju tekkimise piisav tĂ”enĂ€osus. Kaebaja on selgitanud, et on pĂ€rast toimunud pĂ”lengut vĂ”tnud vajalikke meetmeid edasise keskkonnaohu vĂ€ltimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vĂ€hendamiseks ehk on likvideerinud negatiivse keskkonnamĂ”ju tagajĂ€rjed ja edasise negatiivse keskkonnamĂ”ju ohu minimeerinud. Kaebaja on asunud Sauna tn 4 pĂ”lengu tagajĂ€rgi likvideerima ja pĂ”lenguala koristama. AS-le Kunda Mobil kuuluvad Jaama tn 14/14a on pĂ”lengujÀÀkidest koristatud ja seal ei ladustata enam tehnilist sĂŒsinikku, millele on viidatud ka Ettekirjutuse p IV.
5.13.Kaebaja rĂ”hutab, et tehnilise sĂŒsiniku ohutuskaardist ei ilmne, et kĂ€itlemisnĂ”uete jĂ€rgmisel oleks sĂŒsinikupulbrist endast keskkonnale ohtu â seda ei tohi lihtsalt otse loodusesse vĂ€lja valada. Kaebaja mĂ€rgib, et tehniline sĂŒsinik on antud juhul pakendatud ja ei kujutanud endast Ettekirjutuse andmise ajal ega kujuta antud hetkel keskkonnaohtu ehk olulise negatiivse keskkonnamĂ”ju tekkimise piisavat tĂ”enĂ€osust. Keskkonnainspektsioon pole vĂ€itnud ja tĂ”ele ei vasta, et Jaama tn 14/14a pĂ”leng tekkis tahma ladustamise tĂ”ttu. Keskkonnainspektsioon ei ole Ettekirjutuses samuti selgitanud, kuidas tehniline sĂŒsinik, vanarehvid vĂ”i âmetall iseendast keskkonnaohtu ehk olulise negatiivse keskkonnamĂ”ju tekkimise piisavat tĂ”enĂ€osust reaalselt kujutada saaks. Seega puudub antud juhul ĂŒlekaalukas pĂ”hjus tehnilise sĂŒsiniku ebarealistliku ja kaebajale kahju tekitava likvideerimise tĂ€htaja andmiseks ning Ettekirjutus on kaalutlusveaga ja ebaproportsionaalne ning selle tĂ€itmine tĂ€hendaks kaebajale ebaproportsionaalselt suure kahju tekkimist.
5.14.Kaebaja rĂ”hutab tĂ€iendavalt, et on alates haldusmenetluse algusest intensiivselt teinud kĂ”ik probleemi kĂ”rvaldamiseks ehkki kaebaja polnud jÀÀtmetekitajaks. Kaebaja on alates haldusmenetluse algusest 14.06.2016 ehk ajahetkest, kui sai teada Hansa Biodiesel OĂ tekitatud jÀÀtmete ulatusest, teinud kĂ”ik tekkinud probleemi kĂ”rvaldamiseks: kaebaja on teinud koostööd kĂ”rvalkinnistute omanikega, osaliselt tehnilist sĂŒsinikku juba likvideerinud, otsinud vĂ”imalusi vanarehvide ja âmetalli jÀÀtmetena utiliseerimiseks ning tehnilise sĂŒsiniku kasutusele vĂ”tmiseks. Kaebaja on ka Keskkonnainspektsioonile selgitanud, et kĂ”ik nimetatud tegevused vĂ”tavad aega ning mitte kaebajast tulenevalt ja ajafaktori mittearvestamine pĂ”hjustab talle olulist ja ebaproportsionaalset kahju.
5.15.Kaebaja palub vastustajalt vÀlja mÔista menetluskulud Ôigusabi eest summas 2760 eurot ja tasutud riigilÔivud summas 30 eurot ehk kokku 2790 eurot ning leiab et kÔik menetluskulud on olnud pÔhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja ei nÔustu Floberg Capital Oà kaebusega ja vaidleb sellele vastu jÀrgmistel pÔhjendustel:
6.1.Vastustaja leiab, et Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 mÀÀruses lahendati Ă€ra kaebaja poolt kaebuses tĂ”statatud probleem ettekirjutuse adressaadi osas. Kaebaja on kohtumenetluse kĂ€igus korduvalt rĂ”hutanud oma huvi ka teistel kinnistutel asuva tehnilise sĂŒsiniku vastu ning lubas esitada vajadusel teiste kinnistu omanike nĂ”usolekud tehnilise sĂŒsiniku omandi ĂŒlemineku kohta. KKI mĂ€rgib, et ta ei ole Floberg Capital OĂ-d kĂ€sitlenud jÀÀtmetekitajana jÀÀtmeseaduse (JÀÀtS) § 10 mĂ”istes ei haldusmenetluse ega ka halduskohtumenetluse raames. Vastustaja on leidnud, et Floberg Capital OĂ on tegelikku vĂ”imu asja (jÀÀtmed) ĂŒle omav isik ja vastustaja on kĂ€sitlenud kaebajat jÀÀtmevaldajana. JÀÀtmevaldajal lasuvad seadusest tulenevad kohustused kĂ€idelda tema kinnistul asuvad jÀÀtmed seadusega kooskĂ”las. Vastustaja mĂ€rgib, et ka kaebaja ise viitab KorS § 15 lg-le 4, mille kohaselt langeb asja puhul korrakaitse selle viimase omaniku ĂŒlesandeks. KĂ€esoleval juhul oli Hansa Biodiesel OĂ kinnistu endine omanik ja kinnisasja praegune omanik ehk kinnisasja viimane omanik on Floberg Capital OĂ. Sellest tulenevalt on Floberg Capital OĂ isik, kellele on langenud asja korrakaitse tagamise kohustus. Vastustaja on seisukohal, et kinnistu ostmisel oli kaebaja teadlik sellest, mida ta ostab ning pidi arvestama kinnistu ostmisel kaasnevate kohustustega. KKI arvates on praegusel juhul tegemist seisundivastutusega ehk oht vĂ”i rikkumine on pĂ”hjustatud asjast, mille ĂŒle isikul on Ă”iguslik vĂ”i faktiline vĂ”im. Varem oli asja ĂŒle nii Ă”iguslik kui ka faktiline vĂ”im Hansa Biodiesel OĂ-l, nagu kaebaja ka Ă”igesti viitab, siis seisundivastutuse puhul lĂ€heb vastutus ohtliku asja eest uuele omanikule ĂŒle koos asja omandi ĂŒleminekuga (pĂ€rimine annaku jĂ€rgi, ost jne). Antud juhul ongi aset leidnud olukord, kus Hansa Biodiesel OĂ asja ĂŒle Ă”iguslik ja faktiline vĂ”im lĂ€ks ĂŒle uuele omanikule (Floberg Capital OĂle) koos asja omandi ĂŒleminekuga (kinnistu ostmisega lĂ€ks asja vĂ”im ĂŒle uuele omanikule). Vastustaja toob vĂ€lja, et ka KorS § 15 lg 5 nĂ€eb ette, et isikul, kellel on tegelik vĂ”im looma vĂ”i asja ĂŒle, on omanikuga solidaarselt korrakaitse ĂŒlesanne. KorS § 15 lg-st 5 tulenevalt on kaebaja isik, kellel on tegelik vĂ”im asja ĂŒle ning kellel lasub siis Hansa Biodiesel OĂ-ga solidaarne korrakaitse ĂŒlesanne. Seadusandja on vastava sĂ€tte puhul arvestanud sellega, et tegelikku vĂ”imu teostaval isikul on vĂ”imalik kasutada asjast tulenevaid hĂŒvesid, mis peaks tĂ€hendama ka asja suhtes kĂ”rgendatud vastutuse kandmist. (M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud vĂ€ljaanne. Sisekaitseakadeemia 2017, lk 60.) Floberg Capital OĂ on kahtlemata nii kinnistu kui ka seadmete ĂŒle tegelikku vĂ”imu teostav isik, kellel on vĂ”imalik kasutada asjast tulenevaid hĂŒvesid, seega lasub tal kĂ”rgendatud vastutuse kandmine. Asjast tulenevate hĂŒvede all vĂ”ib kĂ€sitleda kaebaja enda poolt pakutud varianti â kasutada kinnistul olevat asja ehk tehnilist sĂŒsinikku ning teha sellest tooraine, mis leiaks edaspidi kasutust nt Soome ja/vĂ”i Rootsi kummitööstuses. Eespool toodust tulenevalt on KKI kokkuvĂ”tvalt seisukohal, et kaebaja on avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 4, 5 vĂ”i 7 tĂ€henduses, kuid kaebaja ei ole jÀÀtmetekitaja JÀÀtS § 10 mĂ”istes.
6.2.Vastustaja mĂ€rgib, et JÀÀtmeseadus eristab erinevaid isikud nagu jÀÀtmevaldaja (JÀÀtS § 9) ja jÀÀtmetekitaja (JÀÀtS § 10). JÀÀtS § 128 lg 1 kohaselt jÀÀtmete keskkonda viimisega ja jÀÀtmetest pĂ”hjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jÀÀtmete kĂ€itlemisega ja jÀÀtmetest pĂ”hjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hĂŒvitab jÀÀtmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). Saastaja on siinkohal jÀÀtmetekitaja. JÀÀtS § 128 lg 4 kohaselt juhul, kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ĂŒhe aasta jooksul jÀÀtmete keskkonda viimise asjas sĂŒĂŒteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jÀÀtmete ja saastuse likvideerimisega ei ole vĂ”imalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lĂ€htuvalt viivitada, korraldab jÀÀtmete kĂ€itlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajĂ€relevalve
asutuse vĂ”i kohaliku omavalitsuse ĂŒksuse vĂ”i kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jÀÀtmed vĂ”i saastus asub. KĂ€esoleval juhul on jÀÀtmetekitaja Hansa Biodiesel OĂ, jÀÀtmevaldaja ja kinnistu omanik Floberg Capital OĂ. KKI mĂ€rgib, et kuna jÀÀtmetekitaja Hansa Biodiesel OĂ on Ă€riregistrist kustutatud, lasub jÀÀtmete likvideerimise kohustus omanikul ehk jÀÀtmevaldajal, kelleks on Floberg Capital OĂ. Sellest tulenevalt langeb kaebaja KorS § 28 lg 1 kohaldamisalasse, olles avaliku korra eest vastutav isik, kellel lasub ohu kĂ”rvaldamise kohustus.
6.3.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vĂ€ited, mis puudutavad muudel kinnistutel asuvaid jÀÀtmeid, said lahenduse Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 mÀÀruses, mis puudutas kompromissi. Vastustaja toob vĂ€lja, et kaebaja on halduskohtumenetluse kĂ€igus selgitanud, et sĂŒsiniku ladustamise osas on naabritega kokkulepe saavutatud. See tĂ€hendab vastustaja arvates seda, et kaebaja tunnistab kĂ”igil kinnistutel asuvate jÀÀtmete (sh tehnilise sĂŒsiniku) omandit.
6.4.Vastustaja on seisukohal, et tehniline sĂŒsinik on kĂ€esoleva asja kontekstis kĂ€sitletav jÀÀtmetena ja ei nĂ”ustu kaebaja seisukohaga, et tulenevalt selle vĂ”imalikust majanduslikust vÀÀrtusest on tegu tööstusliku toorainega. Vastustaja mĂ€rgib, et vĂ”ttes aluseks JÀÀtS § 2 lg 2, on Hansa Biodiesel OĂ loobunud tema tööstusliku tegevuse tagajĂ€rjel (pĂŒrolĂŒĂŒsiga Ă”li tootmine vanadest rehvidest) tekkinud tahma ehk tehnilise sĂŒsiniku kasutusele vĂ”tmisest ja on seda hoidnud kasutuseta, kuivĂ”rd selle kasutusele vĂ”tmine ei ole olnud tehniliselt vĂ”imalik ning majanduslikest vĂ”i keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mĂ”istlik. See tĂ€hendab, et ladestatud tahm ehk tehniline sĂŒsinik on jÀÀtmed ning selle kĂ€itlemisel tuleb jĂ€rgida jÀÀtmeseaduses sĂ€testatud nĂ”udeid. Kui jÀÀtmed on tekkinud, tuleb need kĂ€idelda vastavalt jÀÀtmeseaduses ette nĂ€htud korrale, mida Floberg Capital OĂ seni teinud pole. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt JÀÀtS § 21 lakkavad jÀÀtmed olemast jÀÀtmed, kui need on lĂ€binud taaskasutamistoimingu ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu direktiivi 2008/98/EĂ artikli 6 lĂ”ikes 2 sĂ€testatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse vĂ€lja JÀÀtS § 21 lĂ”ikes 1 nimetatud tingimustega. Samuti ei nĂ”ustu vastustaja kaebaja vĂ€itega, et kĂ”nealune tahm ei ole jÀÀde, kuna tegemist vĂ”ib olla vÀÀrtusliku toorainega. JÀÀtS ning Euroopa Liidu jÀÀtmete raamdirektiivis 2008/98/EĂ kehtestatud jÀÀtmete mĂ”iste hĂ”lmab ka majandusliku vÀÀrtusega aineid ja asju. JÀÀtS § 2 lg 1 kohaselt on jÀÀtmed mis tahes vallasasi vĂ”i kinnistatud laev, mille valdaja on Ă€ra visanud, kavatseb seda teha vĂ”i on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lĂ”ike 2 kohaselt tĂ€hendab Ă€raviskamine vallasasja kasutuselt kĂ”rvaldamist, loobumist selle kasutusele vĂ”tmisest vĂ”i kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele vĂ”tmine ei ole tehniliselt vĂ”imalik, majanduslikest vĂ”i keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mĂ”istlik. Vastustaja leiab, et otsustamisel, kas asi on Ă€ra visatud vĂ”i mitte, ei saa tugineda ĂŒksnes potentsiaalse jÀÀtmevaldaja subjektiivsele arvamusele. Vastasel juhul muutuks jÀÀtmete definitsioon mĂ”ttetuks ning kogu jÀÀtmealane seadustik kaotaks igasuguse tĂ€henduse. Vastustaja mĂ€rgib, et Floberg Capital OĂ poolne koostöö Tartu Ălikooli Tehnoloogiainstituudiga ja koostöö tulemusel tehtav jĂ€reldus vĂ”ib kinnitada vĂ”i lĂŒkata ĂŒmber vĂ€ite, et tehniline sĂŒsinik vĂ”ib olla tooraine kummitööstuses, kuid tehnilise sĂŒsiniku staatust kui sellist (et tegemist on jÀÀtmetega) see ei muuda seni, kuni tehniline sĂŒsinik ei ole lĂ€binud taaskasutustoimingu, kaasaarvatud ringlusse vĂ”ttu.
6.5.Selleks, et anda mĂ”istele âĂ€ra viskamaâ (discard) objektiivne sisu, tuleb lĂ€htuda ka Euroopa Kohtu senisest praktikast. Vastustaja toob vĂ€lja, et Zanetti ĂŒhendatud kohtuasjas (C-207/88) vĂ”ttis kohus kindla seisukoha, et ka ained ja asjad, millel on majanduslik vÀÀrtus, vĂ”ivad olla Ă€ra visatud (discarded) ja seega jÀÀtmed. Tombesi ĂŒhendatud kohtuasjas (C-304/94) kinnitas kohus seda varasemat seiskohta. MĂ”lemas lahendis tĂ”i kohus vĂ€lja asjaolu, et kuivĂ”rd direktiivi
kohaselt peavad liikmesriigid edendama ning kontrollima jÀÀtmete taaskasutamist, sealhulgas korduvat kasutamist, on tÀiesti vÔimalik, et jÀÀtmete mÔiste hÔlmab ka majandusliku vÀÀrtusega aineid ja asju.
6.6.Vastustaja toob vĂ€lja, et ka Riigikohus on jÀÀtmete mĂ”iste sisustamisel lĂ€htunud Euroopa Kohtu praktikast. JÀÀtmete mĂ”iste sisustamisel on olulised valdajast lĂ€htuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jÀÀtmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja Ă€ra visanud (JÀÀtS § 2 lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja kĂ€sitada jÀÀtmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jÀÀtmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb Ă€ra visata (JÀÀtS § 2 lg 1 teine alternatiiv). (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-94-16, p 11) JÀÀtmete mĂ”iste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskĂ”lblikkusel mÀÀravat tĂ€htsust. Euroopa Kohus on selgitanud, et jÀÀtmete mĂ”iste vĂ”ib hĂ”lmata ka kaubandusliku vÀÀrtusega aineid ja esemeid, mida vĂ”ib majanduslikult taaskasutada (12. detsembri 2013. a otsus liidetud kohtuasjas nr Câ241/12 ja Câ242/12, p 50). Ka see, et asja on vĂ”imalik ilma töötlemata turustada ja et asjal on sarnase tootega vĂ”rreldav turuvÀÀrtus, ei vĂ€lista selle asja kĂ€sitamist jÀÀtmena (samas, p 49). (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-94-16, p 12). Asja Ă€raviskamise mĂ”istlikkus on valdaja subjektiivne hinnang ja see vĂ”ib erinevate isikute puhul olla erinev. Samas aga vĂ”ivad ka vÀÀrtuslikud ja kasutatavad Ă€ravisatud asjad nende kĂ€itlemisnĂ”uete rikkumisel pĂ”hjustada kasutamiskĂ”lbmatute asjadega vĂ”rreldava ohu keskkonnale. JÀÀtS § 2 lg-s 2 sĂ€testatud Ă€raviskamise mĂ”istet tuleb kolleegiumi hinnangul tĂ”lgendada seega selliselt, et asja kasutuselevĂ”tmise tehnilist vĂ”imatust, majanduslikku ning keskkonnakaitselist ebamĂ”istlikkust (ehk kokkuvĂ”tvalt kasutamisperspektiivi) on vallasasja kĂ€sitamisel jÀÀtmetena oluline hinnata ĂŒksnes siis, kui valdaja hoiab seda kasutuseta (kolmas alternatiiv). Sellisel juhul vĂ”ib olla keeruline vĂ€lja selgitada, kuidas kavatseb valdaja asjaga edasi toimida ja seetĂ”ttu on oluline arvestada ka asja kasutamise perspektiivi. Muudel juhtudel (asja kasutuselt kĂ”rvaldamisel vĂ”i selle kasutusele vĂ”tmisest loobumisel) ei ole ainuĂŒksi kasutamisperspektiivist lĂ€htumine pĂ”hjendatud, kuna kasutamiskĂ”lblike Ă€ravisatud asjade vĂ€listamine jÀÀtmeseaduse kohaldamisalast ei ole kooskĂ”las jÀÀtmeseaduse eesmĂ€rgiga vĂ€ltida jÀÀtmetest tulenevat tervise- ja keskkonnaohtu (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-9416, p-d 13).
6.7.Vastustaja on ettekirjutusega mÀÀratud tĂ€htaja osas seisukohal, et see ei ole ebareaalne ega ebaproportsionaalne ja toob vĂ€lja, et kompromisslĂ€birÀÀkimiste tulemusel pikendas kohus (12.12.2017 mÀÀrusega) ettekirjutuse tĂ€itmise tĂ€htaega sisuliselt kuni 01.06.2018. Vastustaja peab siinkohal oluliseks, et kaebajale on selgitatud, et ta vĂ”ib taotleda jÀÀtmeluba ning ladustada jÀÀtmeid, pidades kinni teatud nĂ”uetest. JÀÀtS § 28 lg 1 kohaselt jÀÀtmevaldaja on kohustatud kĂ€itlema tema valduses olevaid jÀÀtmeid vastavalt kehtestatud nĂ”uetele vĂ”i andma need kĂ€itlemiseks ĂŒle selleks Ă”igust omavale isikule. SĂ€te sisaldab kahte alternatiivi, milleks on 1) kĂ€idelda valduses olevaid jÀÀtmeid vastavalt kehtestatud nĂ”uetele ehk antud juhul taotleda ja saada jÀÀtmeluba ning kĂ€idelda/ladustada tehnilist sĂŒsinikku jÀÀtmeloas sĂ€testatud tingimustele vastavalt vĂ”i 2) anda jÀÀtmed kĂ€itlemiseks ĂŒle selleks Ă”igust omavale isikule. Vastustaja juhib tĂ€helepanu asjaolule, et haldusmenetluse jooksul on kaebajale korduvalt selgitatud ettekirjutuse tĂ€itmise vĂ”imalusi, kuid ettekirjutuse tegemise hetkeks ei olnud kaebajal Keskkonnaameti jÀÀtmeluba ja kaebaja ei olnud asunud seda ka taotlema. KKI rĂ”hutab, et ta ei kohusta kaebajat mingil viisil tehnilist sĂŒsinikku utiliseerima, vaid selleks, et kaebaja tegevus oleks seadusega kooskĂ”las tuleb taotleda vastav luba. Kui kaebaja ei soovi taotleda luba, siis tuleb sĂŒsinik territooriumilt likvideerida, andes seda ĂŒle vastavat luba omavale isikule. Ettekirjutuse nr 01001016 resolutsiooni punkti 1 kohaselt tuleb Floberg Capital OĂ-l likvideerida ladustatud jÀÀtmed, andes need ĂŒle selleks jÀÀtmekĂ€itlusĂ”igust omavale isikule.
6.8.KKI jÀÀb oma seisukoha juurde, et kinnistul ladustavate jÀÀtmete puhul on tegemist keskkonnahÀiringuga ning pÔlengu tulemusel realiseerus ka keskkonnaoht. Praegusel juhul ei saa enam rÀÀkida tekkida vÔivast ohust, vaid juba tekkinud keskkonnahÀiringust (kinnistul toimunud pÔleng). SÔltumata toimunud pÔlengu pÔhjustest on see toimunud ja see on fakt.
6.9.Vastustaja ei nĂ”ustu kaebajaga, et tehnilise sĂŒsiniku likvideerimiseks puudub igasugune nĂ€htav avalik huvi. PĂ”hiseaduse § 53 sĂ€testab, et igaĂŒks on kohustatud sÀÀstma elu- ja looduskeskkonda. Elu- ja looduskeskkonna sÀÀstmise kohustus tĂ€idab eesmĂ€rki Ă€ra hoida keskkonnale kahju tekkimist ja sellega ka inimeste elukeskkonna ja âkvaliteedi halvendamist. Selle pĂ”hikohustuse adressaadiks on igaĂŒks, st nii fĂŒĂŒsilised kui juriidilised isikud JÀÀtS § 18 kohaselt on selle seaduse tĂ€henduses keskkonnahĂ€iring kas arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamĂ”ju vĂ”i negatiivne keskkonnamĂ”ju, mis ei ĂŒleta arvulist normi, nagu jÀÀtmetest pĂ”hjustatud hais, tolm vĂ”i mĂŒra; lindude, nĂ€riliste vĂ”i putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus Ă”hus vĂ”i jÀÀtmete tuulega laialikandumine. Vastustaja rĂ”hutab, et ettekirjutuse tegemiseks piisab juba ainuĂŒksi sellest, et ohustava tegevusega vĂ”ib piisava tĂ”enĂ€osusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale vĂ”i keskkonnale. Ettekirjutuse tegemine ei eelda, et nimetatud oht peab eelnevalt olema realiseerunud. SeetĂ”ttu ei sĂ”ltu ettekirjutuse Ă”iguspĂ€rasus ka sellest, kas ja kuivĂ”rd on tĂ”endatud jÀÀtmekĂ€itlusnĂ”udeid eirava tegevuse tĂ”ttu keskkonnale vĂ”i inimeste elule vĂ”i tervisele kahju tegelik tekkimine. Ettekirjutuse tegemiseks esines piisav alus, kui asjaolusid arvestades vĂ”is ohu realiseerumist mĂ”istlikult prognoosida. Tehnilise sĂŒsiniku nĂ”uetele mittevastava ladustamise korral vĂ”ib vastustaja arvates piisava tĂ”enĂ€osusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale vĂ”i keskkonnale. Eespool vĂ€ljatoodust tulenevalt ning arvestades, et ohu realiseerumist vĂ”ib mĂ”istlikult prognoosida, esines pĂ”hjendatud alus ettekirjutuse tegemiseks.
6.10.Vastustaja toob eraldi vĂ€lja, et haldusmenetluses kogutud tĂ”enditest nĂ€htus ka, et jÀÀtmete ladustamine (big-bag kottidesse ladustatud tahm) Jaama tn 14/14a kinnistul on juba pĂ”hjustanud 2016. aasta augusti kuus pĂ”lengu, mis hĂ”lmas ka lĂ€hedalasuva hoone sĂŒttimist ja konstruktsioonide hĂ€vimist. PĂ”lengu kustutustöödele reageeris PÀÀsteamet. Lisaks on tuvastatud Jaama tn 14 / 14a ladustatud jÀÀtmetest saastunud sademevee imbumine pinnasesse ja lĂ€hedal asuvasse Kunda jĂ”kke. KKI objekti kontrollimise protokollidega nr. 1074168 (haldustoimiku lk 162-170) ja nr. 1074261 (haldustoimiku lk 171-178) on fikseeritud jÀÀtmete ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee jĂ”udmine Kunda jĂ”e kaldal asuvast vĂ€ljalasust keskkonda. Tulenevalt Veeseaduse § 38 lg-st 7 kehtestab valdkonna eest vastutav minister mÀÀrusega lĂ”heliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenĂ”uded. Keskkonnaministri 09.10.2002 mÀÀruse nr 58 âLĂ”heliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenĂ”udedâ (edaspidi mÀÀrus nr 58) § 2 lg 2 p 6 kohaselt Kunda jĂ”gi on kantud lĂ”heliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja, mis on Euroopa Liidu tasandil kaitse all. Seega keskkonnaoht on juba realiseerunud ning jÀÀtmete kĂ”rvaldamata jĂ€tmise korral vĂ”ib realiseeruda tĂ€iendav negatiivne keskkonnamĂ”ju nagu kahju inimese, looma- ja taimeliikide isendite elule vĂ”i tervisele vĂ”i vee, pinnase vĂ”i vĂ€lisĂ”hu kvaliteedile. Kogumis tekitab kaebaja ettekirjutuse tĂ€itmata jĂ€tmine ebasooda mĂ”ju keskkonnale ohustades sh ka lĂ”heliste elupaigana kaitstud veekogu.
6.11.Vastustaja mĂ€rgib, et Ă”iguskirjanduses on leitud, et oluliseks avalikuks huviks on kohtupraktikas peetud ĂŒldist avalikku huvi puhta ja tĂ€isvÀÀrtusliku elukeskkonna osas. SÀÀstva arengu seaduse (SĂ€AS) § 3 lg 2 kohaselt omandi kĂ€sutamise ja ettevĂ”tlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lĂ€htudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ĂŒhisvara ja rahvuslikku rikkust. SĂ€AS § 3 lg 3 kohaselt looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu sĂ€ilitavates kogustes on majandustegevuse
pÔhinÔuded. Viidatud sÀtetest tuleneb, et looduse kaitsmise vajadusest on pÔhjendatud ettevÔtlusega tegelemise vabaduse piiramine ning Floberg Capital Oà peaks oma tegevuses looduse kaitsmise vajadusega arvestama. Kui KKI oleks mÀÀranud ettekirjutuse tÀitmiseks pikema tÀhtaja vÔivad keskkonnale tekkida pöördumatud ja raskemad tagajÀrjed kui kaebaja majanduslikele huvidele.
6.12.KKI hinnangul on kaebuse lisas 8 esitatud tehnilise sĂŒsiniku ohutuskaart aegunud dokumentaalne tĂ”end (vĂ€lja antud 24.03.2013). Ohutuskaardi lk 5 on aine omaduste mÀÀramiseks sĂ€testanud ĂŒlevaatuse kuupĂ€eva, mida on ohutuskaardi taotleja ka ĂŒhekordselt teinud. KKI hinnangul pole kaebuse lisas 8 esitatud ohutuskaardil esitatud andmed kaasajastatud ning vastavuses ettekirjutusega mÀÀratud kinnistutel ladustatud tahma omadustele. Lisaks on ladustatud jÀÀtmed olnud pikaajaliselt avatud ilmastiku- ning muudele vĂ€lismĂ”judele enam kui kolme aasta vĂ€ltel ning kaebaja pole tĂ€iendavalt teostanud ladustatud jÀÀtmete analĂŒĂŒsimist (sh ökotoksikoloogiliste omaduste mÀÀramist). Vastustaja toob vĂ€lja, et ohutuskaardil mĂ€rgitud aine âCarbon Blackâ kohta on Euroopa Kemikaali Agentuuri kodulehekĂŒljel avalikustatud informatsioon, mille kohaselt tegemist vĂ”ib olla kantserogeensete omadustega ainega, mille hoiustamistingimusteks on mÀÀratud ladustada ainet ainult kuivas keskkonnas, eemal sĂŒĂŒteallikatest ning tugevatest oksĂŒdeerijatest. Lisaks on hoiatatud aine sattumise eest kanalisatsiooni, pinnasesse, pĂ”hjavette vĂ”i veekogudesse. See kinnitab veelkord vastustaja seisukohta, et tehniline sĂŒsinik omab keskkonnaohtu.
6.13.Vastustaja palub jĂ€tta menetluskulud kaebaja kanda ja leiab, et kaebaja poolt koos menetluskulude hĂŒvitamise taotlusega esitatud tööaruannetest nĂ€htub, et vastustaja on ĂŒlehinnanud vajalikku ajakulu ning peab pĂ”hjendatuks aruandes toodud menetluskulude hĂŒvitamist seoses kaebuse koostamisega 01.10.2017 6 tunni osas kokku 1080 eurot (tl 120). Muus osas palub vastustaja kohtul kaebuse rahuldamise korral ise hinnata ja vĂ€lja mĂ”ista vajalikud ja pĂ”hjendatud kulud.
KOHTU SEISUKOHT JA PĂHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade, seletuste ja toimiku materjalidega ning hinnanud kÔiki tÔendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu pÔhjendused on alljÀrgnevad.
7.1.KÀesolevas asjas on tuvastatud jÀrgmised faktilised asjaolud.
7.1.1.KKI tegi Floberg Capital OĂ-le 31.08.2017 ettekirjutuse nr 01001016, millega kohustas Floberg Capital OĂ-d 31. detsembriks 2017 likvideerima Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a ladustatud jÀÀtmed, andes need ĂŒle selleks jÀÀtmekĂ€itlusĂ”igust omavale isikule. Ăhtlasi hoiatati Floberg Capital OĂ-d ettekirjutuse tĂ€itmata jĂ€tmise korral sunniraha rakendamisega (tl 15-18).
7.1.2.Asjas on tĂ”endatud, et kaebajale Floberg Capital OĂ-le kuulus Kunda linnas Sauna tn 4 kinnistu alates 29.11.2012 (tl 101, vĂ”i vt https://kinnistusraamat.rik.ee ), mitte alates 05.08.2014 nagu mĂ€rgib kaebaja. Kohus mĂ€rgib, et sai 26.09.2018 kaebajalt teabe, et nimetatud kinnistu on vÔÔrandatud ja uus omanik (OĂ Parkimismaja) on 25.09.2018 kantud kinnistusraamatusse.
7.1.3.Kaebaja ostis Hansa Biodiesel OĂ-lt vanarehvide ĂŒmbertöötlemise seadmed 05.08.2014 (haldusmenetluse toimik lk 73-75p).
7.1.4.Vaidlust ei ole selles, et kinnistu aadressiga Kunda linn Jaama tn 2 kuulub AS-le Kunda Nordic Tsement, kinnistud aadressiga Kunda linn Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kuuluvad AS-le Kunda Mobil ( tl 102-105, vÔi vt https://kinnistusraamat.rik.ee ).
7.1.5.Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et Hansa Biodiesel OĂ tootis Kunda linnas Sauna tn 4 kinnistul keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel vanarehvidest pĂŒrolĂŒĂŒsiĂ”li. Viru Maakohtu 17.03.2015 mÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 on vĂ€lja kuulutatud Hansa Biodiesel OĂ pankrot ning keskkonnakompleksluba tunnistati Keskkonnaameti poolt 23.12.2015 korraldusega nr V 1-15/15/345 kehtetuks (tl 72-74p). Viru Maakohtu 17.05.2016 mÀÀrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 lĂ”petati OĂ Hansa Biodiesel (registrikood 11373326) pankrotimenetlus raugemisega pĂ€rast pankroti vĂ€ljakuulutamist ja ettevĂ”te kustutati Ă€riregistrist.
7.1.6.Kohus leiab, et vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei ole Hansa Biodiesel Oà ÔigusjÀrglane. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud ega tÔendanud vastupidist.
7.1.7.Asjas on tÔendatud, et Keskkonnainspektsioon tuvastas jÀrelevalve kÀigus endises Hansa Biodiesel Oà kÀitluskohas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel nn. big-bag kottides tahma, vanarehvide ning vanarehvidest pÀrit metallijÀÀtmete ladustamise ja see on fikseeritud objekti kontrollimise protokollidega 10.03.2015, 04.03.2016, 15.06.2017 ja 29.08.2017 (haldusmenetluse toimik 1-13, 97-103p, 141-146, 183-196). AS Kunda Nordic Tsement on haldusmenetluses avaldanud seisukoha, mille kohaselt on jÀÀtmed tema kinnistule ladustatud ilma tema nÔusolekuta (haldusmenetluse toimik 114-116).
7.1.8.Asjas on tĂ”endamist leidnud, et 31.08.2017 seisuga ei omanud kaebaja Keskkonnalubade infosĂŒsteemis teostatud pĂ€ringu kohaselt jÀÀtmete kĂ€itlemiseks Ă”igust andvat jÀÀtmeluba, samuti ei astunud kaebaja haldusmenetluse kĂ€igus samme kĂ€itusloa taotlemiseks. (vt https://eteenus.keskkonnaamet.ee/ )
8.Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas ettekirjutus on Ă”iguspĂ€rane olukorras, kus esiteks kaebaja on ĂŒksnes kinnistu Sauna tn 4 omanik ja muudel kinnistutel paiknevad jÀÀtmed ei asu kaebaja valduses ning kaebajale ei ole ĂŒle lĂ€inud jÀÀtmetekitaja Hansa Biodiesel OĂ kohustused â kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OĂ Ă”igusjĂ€rglane. Samuti kĂ€ib vaidlus selle ĂŒle, kas kinnistutel paikneva tehnilise sĂŒsiniku nĂ€ol on tegemist jÀÀtme vĂ”i toorainega (kaubaga). Viimaks vaidlevad pooled ettekirjutuses antud tĂ€htaja proportsionaalsuse ĂŒle.
9.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, kui seadus ei sÀtesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sÀtte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu ÔiguspÀrasust haldusakti andmise vÔi toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul ettekirjutuse ÔiguspÀrasuse hindamisel lÀhtuda selle andmise ajast ehk 31.08.2017.
10.Haldusakt on ÔiguspÀrane, kui ta on antud pÀdeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva Ôiguse alusel ja sellega kooskÔlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminÔuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult pÔhjendatud. Haldusakti pÔhjenduses tuleb mÀrkida haldusakti andmise faktiline ja Ôiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
11.Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud esiteks jÀÀtmeseaduse (JÀÀtS) § 28 lg 1 alusel, mis sĂ€testab, et jÀÀtmevaldaja on kohustatud kĂ€itlema tema valduses olevaid jÀÀtmeid vastavalt kehtestatud nĂ”uetele vĂ”i andma need kĂ€itlemiseks ĂŒle selleks Ă”igust omavale isikule. Teiseks Ă”iguslikuks aluseks on mĂ€rgitud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, mille kohaselt ohu vĂ”i korrarikkumise korral on pĂ€deval korrakaitseorganil Ă”igus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tĂ”rjumise vĂ”i korrarikkumise kĂ”rvaldamise kohustus ning hoiatada teda kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 2 vĂ”i 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei tĂ€ida kohustust hoiatuses mÀÀratud tĂ€htaja jooksul.
Ettekirjutuses on tÀiendavalt tuginetud veel JÀÀtS §-le 9, mis sÀtestab, et jÀÀtmevaldaja on jÀÀtmetekitaja vÔi muu isik vÔi riigi vÔi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jÀÀtmed.
12.Kohus arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega nĂ”ustub kaebajaga ja leiab, et kaebaja ei saa olla ettekirjutuse adressaadiks Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel ladustatud jÀÀtmete osas. Ăige on kaebaja poolt vĂ€lja toodu, et asjaolu, et kaebaja omandas Hansa Biodiesel OĂ-lt kinnistu ja seadmed, ei saa tĂ€hendada, et Hansa Biodiesel OĂ kĂ€itumisvastutus jÀÀtmetekitajana saaks kaebajale (Ă”igusjĂ€rgluse korras) ĂŒle minna. Kaebajale on kĂŒll ĂŒle lĂ€inud kinnisomandiga seotud Ă”igused ja kohustused (so Sauna tn 4 kinnistu osas), kuivĂ”rd omand on isiku tĂ€ielik Ă”iguslik vĂ”im asja ĂŒle (AĂS § 68 lg 1), aga see ei saa tĂ€hendada eelmise omaniku mistahes muu Ă”igusliku positsiooni (kaasa arvatud kĂ”igi tema kohustuste) automaatset ĂŒlevĂ”tmist juhul, kui puudub Ă”igusjĂ€rglus. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OĂ Ă”igusjĂ€rglane laiemalt kui vÔÔrandamistehingute ulatuses, jĂ€relikult viimase kĂ€itumisvastutus kaebajale ĂŒle ei lĂ€inud (vt KorS seletuskiri lk 36-40). Seega ei ole kaebaja antud juhul avaliku korra eest vastutav isik ei KorS § 15 lg 1, 4 ega 7 tĂ€henduses kinnistute osas, mis ei kuulu kaebajale. Kohus mĂ€rgib, et samal pĂ”hjusel (Ă”igusjĂ€rgluise puudumine) ja tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei ole tootmisseadeid pĂŒrolĂŒĂŒsiĂ”li tootmiseks kasutanud ja jÀÀtmeid tekitanud (selles osas ei ole poolte vahel vaidlust), ei ole kaebaja ka jÀÀtmetekitaja JÀÀtS § 10 mĂ”ttes. KĂŒll aga leiab kohus nĂ”ustudes kaebaja positsiooniga, et kaebaja on jÀÀtmevaldaja JÀÀtS § 9 tĂ€henduses Sauna tn 4 kinnistu osas. Haldusmenetluses ei ole tĂ”endatud, et kaebaja oleks Hansa Biodiesel OĂ-lt ostnud kĂ”rvalkinnistutel asuvaid jÀÀtmeid vĂ”i omandanud Hansa Biodiesel OĂ vastutust jÀÀtmete eest ega kuidagi ka tegelikku vĂ”imu naaberkinnistute ega neil olevate jÀÀtmete ĂŒle. Samuti on kaebaja nii haldus- kui kohtumenetluses korduvalt vĂ€ljendanud seisukohta, et tema ei ole jÀÀtmete omanik. PĂ”hjendatud on kaebaja seisukoht ka selles, et koostöövĂ”imaluste otsimine ja valmidus aidata kaasa jÀÀtmete utiliseerimisele ei tĂ€henda seda, et kaebaja suhtes saaks sellest tulenevalt kohaldada laiemat vastutust, kui seadus seda vĂ”imaldab vĂ”i et see tĂ€hendaks vaidlusaluste jÀÀtmete omandiĂ”iguse tunnistamist. Kohus leiab, et tulenevalt JÀÀtS § 28 lg 1 ja KorS § 28 lg 1 koosmĂ”jus JÀÀtS §-ga 9 oli kaebajale vĂ”imalik teha ettekirjutus ĂŒksnes Sauna tn 4 kinnistu osas. Eeltoodust tulenevalt on ettekirjutus selles osas, millega pandi kaebajale kohustus likvideerida ka Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja 14/14a ladustatud jÀÀtmed (siinkohal kĂ”ik ettekirjutuses mainitud jÀÀtmed), andes need ĂŒle selleks jÀÀtmekĂ€itlusĂ”igust omavale isikule, Ă”igusvastane ning tuleb tĂŒhistada.
13.Teiseks on poolte vahel vaidlus selles, kas tehniline sĂŒsinik on jÀÀde vĂ”i mitte. Kohus nĂ”ustub siinkohal vastustajaga ning leiab, et vĂ”ttes aluseks JÀÀtS § 2 lg 2 oli Hansa Biodiesel OĂ loobunud tahma ehk tehnilise sĂŒsiniku kasutusele vĂ”tmisest vĂ”i on seda hoidnud kasutuseta, kuivĂ”rd selle kasutusele vĂ”tmine ei ole tehniliselt vĂ”imalik, majanduslikest vĂ”i keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mĂ”istlik. See tĂ€hendab, et ladestatud tahm ehk tehniline sĂŒsinik on jÀÀtmed ning selle kĂ€itlemisel tuleb jĂ€rgida jÀÀtmeseaduses sĂ€testatud nĂ”udeid. Tulenevalt JÀÀtS § 21 lakkavad jÀÀtmed olemast jÀÀtmed, kui need on lĂ€binud taaskasutamistoimingu ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu direktiivi 2008/98/EĂ artikli 6 lĂ”ikes 2 sĂ€testatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse vĂ€lja JÀÀtS § 21 lĂ”ikes 1 nimetatud tingimustega. Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud tehnilist sĂŒsinikku taaskasutatud. Ăige ei ole siinkohal kaebaja vĂ€ide, et kĂ”nealune tahm ei ole jÀÀde ainuĂŒksi sellepĂ€rast, et
tegemist vĂ”ib olla vÀÀrtusliku toorainega. Vastustaja on pĂ”hjendatult toonud vĂ€lja, et JÀÀtS ning Euroopa Liidu jÀÀtmete raamdirektiivis 2008/98/EĂ kehtestatud jÀÀtmete mĂ”iste hĂ”lmab ka majandusliku vÀÀrtusega aineid ja asju. JÀÀtS § 2 lg 1 kohaselt on jÀÀtmed mis tahes vallasasi vĂ”i kinnistatud laev, mille valdaja on Ă€ra visanud, kavatseb seda teha vĂ”i on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lĂ”ike 2 kohaselt tĂ€hendab Ă€raviskamine vallasasja kasutuselt kĂ”rvaldamist, loobumist selle kasutusele vĂ”tmisest vĂ”i kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele vĂ”tmine ei ole tehniliselt vĂ”imalik, majanduslikest vĂ”i keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mĂ”istlik. On selge, et otsustamisel, kas asi on Ă€ra visatud (ingl k. discard) vĂ”i mitte, ei saa tugineda ĂŒksnes potentsiaalse jÀÀtmevaldaja subjektiivsele arvamusele. Vastasel juhul muutuks jÀÀtmete definitsioon mĂ”ttetuks ning kogu jÀÀtmealane seadustik kaotaks igasuguse tĂ€henduse. Selleks, et anda mĂ”istele âĂ€ra viskamaâ (discard) objektiivne sisu, tuleb lĂ€htuda Euroopa Kohtu senisest praktikast. Zanetti ĂŒhendatud kaasuses (C-206/88 ja C-207/88) vĂ”ttis kohus kindla seisukoha, et ka ained ja asjad, millel on majanduslik vÀÀrtus, vĂ”ivad olla Ă€ra visatud (discarded) ja seega jÀÀtmed. Tombesi ĂŒhendatud kohtuasjas (C-304/94, C-330/94, C-342/94 ja C-224/95) kinnitas kohus varasemat seiskohta. MĂ”lemas lahendis tĂ”i kohus vĂ€lja asjaolu, et kuivĂ”rd direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid edendama ning kontrollima jÀÀtmete taaskasutamist, sealhulgas korduvat kasutamist, on tĂ€iesti vĂ”imalik, et jÀÀtmete mĂ”iste hĂ”lmab ka majandusliku vÀÀrtusega aineid ja asju. Antud juhul ei ole sisulist vaidlust selles, et Hansa Biodiesel OĂ loobus tahma ehk tehnilise sĂŒsiniku kasutusele vĂ”tmisest ja hoidis seda ilma kasutuseta. Vaidlust ei ole ka selles, et tehniline sĂŒsinik oli kasutuseta ettekirjutuse tegemise ajal. Asjaolu, et kaebaja kinnistu omanikuna uurib erinevaid vĂ”imalusi sellel asuvate jÀÀtmete, mille omanikuks ta vĂ€idetavalt ei ole, tulevikus kasutusele vĂ”tuks ei muuda fakti, et tegemist on jÀÀtmega. Ka jÀÀde vĂ”ib olla tooraineks, kaubaks. Samas seni kuni ta seisab kasutuseta ega pole lĂ€binud taaskasutusprotsessi tuleb seda kĂ€sitleda jÀÀtmena. Kohus mĂ€rgib siinkohal, et kaebaja positsioon on tema kinnistul asuvate jÀÀtmete omandiĂ”iguse kĂŒsimuses siinkohal veidi vastuoluline, kuid tekkinud olukorras, kus keegi ei ole omandiĂ”igust jÀÀtmete osas tunnistanud ja nende senine omanik on likvideeritud ning need asuvad kaebaja kinnistul (on tema valduses), ei saa sellist tegevust Ă”igusvastaseks pidada. Seda eriti arvesse vĂ”ttes asjaolu, et tulenevalt seadusest on kaebajal jÀÀtmevaldajana kohustus tagada jÀÀtmete kĂ€itlemine. Samamoodi ei saa pidada lubamatuks seda, et kaebaja on aktiivne ka teiste isikute kinnistutel asuvate sarnaste jÀÀtmete kasutusvĂ”imaluste (vĂ”imalik omandamine ja kasutamine) otsimisel. Kohus mĂ€rgib, et eelistungil tĂ”i kaebaja ise vĂ€lja, et selleks, et tehnilist sĂŒsinikku kasutada, on vaja seda kas töödelda â nĂ€iteks leida sobiv sidusaine ning pressida see briketiks (mille jĂ€rel on vĂ”imalik kasutada seda kĂŒtmiseks) vĂ”i töötada vĂ€lja kĂ”rgtehnoloogiline lahendus tehnilise sĂŒsiniku kasutamiseks (milline uurimustöö on hetkel pooleli TTĂ-s ja mujal). Ka eeltoodu kinnitab seda, et sellisel kujul nagu tehniline sĂŒsinik hetkel on ei ole see otse kasutatav ning selle vĂ”imalik kasutamine majanduslikel eesmĂ€rkidel tulevikus on ebaselge, millest tulenevalt tuleb seda kĂ€sitleda kui jÀÀdet. JĂ€relikult on ettekirjutus tehnilise sĂŒsiniku suhtes osas, mis puudutab kaebaja kinnistul asuvat tehnilise sĂŒsiniku ladustust ja kĂ€sitleb seda jÀÀtmena, Ă”iguspĂ€rane ja pĂ”hjendatud. Selles osas jÀÀb kaebus rahuldamata.
14.Nagu kohus eelpool tuvastas, siis ettekirjutus tehti 31.08.2017 ning ettekirjutuse tĂ€itmise tĂ€htajaks mÀÀrati 31.12.2017 ehk siis anti kaebajale aega ettekirjutuse tĂ€itmiseks kolm (3) kuud. Kohus nĂ”ustub kaebajaga selles osas, et arvestades tehnilise sĂŒsiniku kogust (3000 t) ja ettekirjutuse ulatust (kaebajat kohustati likvideerima jÀÀtmed lisaks tema enda kinnistule ka Jaama tn 2, 12 ja 14/14a kinnistutelt), siis oleks sellises ulatuses jÀÀtmete likvideerimiseks antud tĂ€htaeg kohtu arvates vĂ€hemalt osaliselt ebaproportsionaalne. Samas tuleb siinkohal silmas
pidada, et ettekirjutus ei vĂ€listanud ka seda, et kaebaja taotleb endale jÀÀtmekĂ€itlusloa kasvĂ”i ainuĂŒksi tehnilise sĂŒsiniku ladustamiseks. On ilmne, et kaebaja oleks seda teinud, kui ta pidanuks seda majanduslikult vÀÀrtuslikuks tooraineks. Vaidlust ei ole, et ei haldusmenetluses ega ka kohtumenetluse jooksul ei ole kaebaja esitanud pĂ€devale riigiorganile isegi vastavat taotlust. Kohus leiab, et vaatamata eeltoodule, ei too ettekirjutuse osaline ebaproportsionaalsus antud juhul kaasa ettekirjutuse tĂ€ielikku tĂŒhistamist, kuivĂ”rd vastustajal tuleks samasisuline haldusakt kaebaja kinnistu aadressiga Sauna tn 4 suhtes uuesti vĂ€lja anda (vt Riigikohtu 14.05.2002 lahend nr 3-3-1-25-02). Seejuures on kohus seisukohal, et arvestades seda, et kohus tĂŒhistas ettekirjutuse osaliselt so kinnistute osas, mis kaebajale ei kuulu, siis ĂŒksnes kaebaja kinnistult jÀÀtmete likvideerimist kolme kuu jooksul ei saa pidada selgelt ebaproportsionaalseks ja vajadusel oleks kaebaja saanud ettekirjutuse selles osas tĂ€itmise puhul saanud taotleda lisaaega. Lisaks mĂ€rgib kohus, et ta pikendas ettekirjutuse tĂ€itmise aega esialgse Ă”iguskaitse korras poolte kompromissilĂ€birÀÀkimistel selgelt vĂ€ljendatud nĂ”usolekul kuni 01.06.2018 ehk kaebajal tuli selle aja jooksul taotleda Keskkonnaametilt luba jÀÀtmete ladustamiseks vĂ”i asuda ettekirjutust tĂ€itma. Keskkonnalubade registri vĂ€ljavĂ”tte kohaselt ei oma kaebaja jÀÀtmeluba, samuti ei ole kaebaja taotlenud esialgse Ă”iguskaitse korras ettekirjutuse kehtivuse jĂ€tkuvat peatamist, millest tulenevalt tuli tal ettekirjutus tĂ€ita selle kaebaja poolt Ă”iguspĂ€raseks peetud osas (oma kinnistul asuvate jÀÀtmete osas) hiljemalt 01.06.2018. Kohus mĂ€rgib siinkohal, et kaebaja ei ole taotlenud pĂ€rast 01.06.2018 esialgse Ă”iguskaitse pikendamist, mis nĂ€itab, et ta leidis, et vĂ€hemalt selles osas oli ettekirjutus Ă”iguspĂ€rane ja vĂ”ttis vĂ€hemalt osaliselt enda kanda riski vĂ”imalike uue olukorra Ă”iguslike tagajĂ€rgede osas (vĂ”imalus, et vastustaja rakendab kehtiva haldusakti tĂ€itmise tagamiseks selles ja seaduses ette nĂ€htud meetmeid ka kohtumenetluse ajal). Kohus mĂ€rgib, et vanade rehvide ja metallijÀÀtmete osas on kaebaja ise nĂ”ustunud, et ettekirjutuses antud tĂ€htaeg oli vĂ€hemalt teoreetiliselt jĂ€rgitav ehk ei olnud ebaproportsionaalne. Juhul, kui kaebajal oleks tekkinud ettenĂ€gematul asjaoludel selle tĂ€itmisega raskused, oleks tal olnud vĂ”imalik esitada tĂ€htaja pikendamiseks taotlus haldusorganile.
15.Kohus ei nĂ”ustu kaebajaga ka selles, et tegemist ei ole keskkonnahĂ€iringuga JÀÀtmS § 18 mĂ”istes ja seetĂ”ttu on ettekirjutus ebaproportsionaalne. Vastustaja on pĂ”hjendatult vĂ€lja toonud, et haldusmenetluses kogutud tĂ”enditest nĂ€htus, et jÀÀtmete ladustamine (big-bag kottidesse ladustatud tahm) Jaama tn 14/14a kinnistul on juba pĂ”hjustanud 2016. aasta augusti kuus pĂ”lengu, mis hĂ”lmas ka lĂ€hedalasuva hoone sĂŒttimist ja konstruktsioonide hĂ€vimist. Lisaks on tuvastatud Jaama tn 14 / 14a ladustatud jÀÀtmetest saastunud sademevee imbumine pinnasesse ja lĂ€hedal asuvasse Kunda jĂ”kke. KKI objekti kontrollimise protokollidega nr 1074168 (haldustoimiku lk 162-170) ja nr 1074261 (haldustoimiku lk 171-178) on fikseeritud jÀÀtmete ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee jĂ”udmine Kunda jĂ”e kaldal asuvast vĂ€ljalasust keskkonda. Ăige on vastustaja poolt mĂ€rgitu, et ettekirjutuse tegemiseks piisab juba ainuĂŒksi sellest, et ohustava tegevusega vĂ”ib piisava tĂ”enĂ€osusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale vĂ”i keskkonnale. Ettekirjutuse tegemine ei eelda, et nimetatud oht peab eelnevalt olema realiseerunud. Ettekirjutuse tegemiseks esines piisav alus, kui asjaolusid arvestades vĂ”is ohu realiseerumist mĂ”istlikult prognoosida. Tehnilise sĂŒsiniku nĂ”uetele mittevastava ladustamise korral vĂ”ib piisava tĂ”enĂ€osusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale vĂ”i keskkonnale. Kohus mĂ€rgib, et isegi kaebaja enda poolt kohtule esitatud tehnilise sĂŒsiniku ohutuskaart nĂ€eb ette selle hoiustamise kuivas kohas. KĂ€esoleval juhul on see nĂ”ue ilmselgelt tĂ€itmata ja sĂŒsinik on ladustatud sisuliselt lageda taeva all. Juba ainuĂŒksi see asjaolu nĂ€itab, et
ettekirjutuses sisalduv nĂ”ue jĂ€rgida jÀÀtmete hoiustamisel jÀÀtmeseadust ja anda jÀÀtmed ĂŒle jÀÀtmekĂ€sitlusĂ”igust omavale isikule, on vaieldamatult proportsionaalne. Lisaks jagab kohus vastustaja seisukohata selles, et kaebaja kinnistult tuleb likvideerida ka seal olevad ĂŒlejÀÀnud jÀÀtmed - vanarehvid ja metallijÀÀtmed â kuna tegemist on samuti ohuga keskkonnale.
16.KokkuvĂ”tvalt leiab kohus, ettekirjutus tuleb tĂŒhistada osaliselt so resolutsiooni p 1 osas, millega kohustati kaebajat: âLikvideerida Kunda linnas Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/ 14a ladustatud jÀÀtmed, andes need ĂŒle selleks jÀÀtmekĂ€itlusĂ”igust omavale isikule tĂ€htajaks 31.12.2017.â Muus osas jÀÀb ettekirjutus kehtima. Samas peab kohus mĂ”istlikuks, kui vastustaja mÀÀrab tekkinud olukorras kaebajale vĂ”i asjaolude muutumisest tulenevalt uuele kinnistu omanikule (kui on selgitatud faktiliselt olulised asjaolud) uue ettekirjutuse tĂ€itmise tĂ€htaja vĂ”i teeb uue ettekirjutuse Sauna tn 4, Kunda kinnistu osas, et vĂ€ltida uusi vĂ”imalikke vaidlusi olukorras, kus ettekirjutuse tĂ€itmise tĂ€htaeg on kĂ€esoleva kohtuotsuse tegemise ajaks juba saabunud.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. KĂ€esoleval juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt. Sellisel juhul tuleb kaebajale vastavalt HKMS § 108 lg 2 jagada menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leiab, et kĂ€esoleval juhul on kaebus rahuldatud sisuliselt pooles osas. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hĂŒvitamiseks kokku summas 2760 eurot. Kohus leiab, et arvestades kĂ€esoleva haldusasja keerukust on kaebaja menetluskulud pĂ”hjendatud. JĂ€relikult kuuluvad kaebajale vastustajalt vĂ€ljamĂ”istmisele menetluskulud summas 1380 eurot.