3-22-240/12 - Keskkonnaõigus - Jäätmed - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2) Keskkonnaameti 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 alusel sunniraha sissenõudmine ja suurus on ebaproportsionaalne ja kannab endas karistuslikku ning mitte ettekirjutuse täitmisele kaasaaitavat eesmärki. Keskkonnaameti määratud sunniraha ei ole antud juhul kohane vahend seatud eesmärgi täitmiseks, kuna puudub igasugune vajadus kaebajat ettekirjutuse täitmisele kallutada. Kaebaja täidab ja on andnud endast parima, et ettekirjutus saaks täidetuks. Paraku ei sõltu ettekirjutuse täitmine mitte ainult kaebajast vaid vastustaja ja teiste riiklike institutsioonide kooskõlastustest ja vastustaja heakskiidust. Asjaolu, et kaebajale kuuluval kinnistul ladustatud süsinikul ei ole tootekoodi, on tinginud selle, et kaebaja on senini otsinud erinevaid võimalusi ja tehnoloogiaid süsiniku taaskasutamiseks ning on esitanud Keskkonnaametile avaldusi, kus on välja toonud erinevaid võimalusi süsiniku taaskasutamiseks. Kõigile kaebaja poolt esitatud avaldustele on vastustaja vastanud negatiivselt ning on jäänud jäigalt seisukohale, et süsinik tuleb utiliseerida. Vastustaja on enda sellise seisukoha jätnud põhjendamata. Sellises olukorras ei ole sunniraha määramine selle eesmärgiga proportsioonis, kuna kaebaja soovib ettekirjutust täita, kuid seda süsiniku taaskasutamise, mitte utiliseerimise teel. Süsiniku utiliseerimine ei ole keskkonna säästmist silmas pidades jätkusuutlik. Keskkonna säästmine ja taaskasutamine peaksid aga olema vastustaja tegevuse peamised eesmärgid. 3) Kaebaja tellis Tartu Ülikoolist uuringu, mille käigus palus välja selgitada, kas Parkimismaja OÜ valduses olevast toorainest (süsinik) on võimalik valmistada uusi tooteid ja millistel tingimustel. Tartu Ülikoolis teostatud uuringu tulemusel koostatud vahearuandes jõuti kokkuvõtlikult järeldusele, et kaebaja valduses olev tooraine tuleks kõigepealt töödelda aruandes näidatud tasemele, kuna selline materjal on kergesti kaubastatav ja leiab kasutamist erinevates tootmisharudes. Kaebaja poolt teostatud esialgsete kalkulatsioonide kohaselt moodustaksid investeeringud Tartu Ülikooli poolt leitud süsiniku töötlemise tehnoloogiasse ligikaudu 35000-50000 eurot. Sunniraha 5000 eurot on sellest tulenevalt antud investeeringuga võrreldes olulise suurusega. Lisaks eeltoodule on kaebajal koostöö KKT OIL OÜ-ga, mille objektiks on kaebaja kinnistul ladustatud süsiniku materjali taaskasutamine TSK seadmes. KKT OIL OÜ andis 10.01.2022 vastustajale garantiikirja, millega garanteerib muuhulgas materjali taaskasutamise TSK seadmes. Ühtlasi on vastustajale esitatud tegevuskava, kus kaebaja toob välja plaanid süsiniku taaskasutamise võimaluste realiseerimiseks. Kaebaja on aktiivselt teinud tööd ja uurinud süsiniku taaskasutamise võimalusi ning nendest vastustajat teavitanud. Vastustaja ei ole aga antud asjas kaebajale endapoolseid soovitusi ega ettepanekuid esitanud, mis peaks aga olema vastustaja enda huvides, kui arvestada üha enam ja enam kõikvõimalike jäätmete taaskasutusse võtmisega. 4) Kaebajale määratud sunniraha ei aita kaasa ettekirjutuse täitmisele. Ettekirjutusele täitmisele aitaks kaasa vastustajapoolsete ettepanekute tegemine ja arvestamine kaebaja ettepanekutega. Vastustaja seda aga teinud ei ole vaid on jäänud jäigalt enda seisukohale, et süsinik tuleb utiliseerida. Kaebajale määratud sunniraha summas 5000 eurot on antud juhul ebaproportsionaalselt kõrge. Sunniraha tasumine toob kaasa vaid kaebaja majandusliku seisundi olulise halvenemise ja ettekirjutuse järjekordse täitmata jätmise, millega kaasneks uus sunniraha nõue. Selline käitumine on aga vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 2 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 2 ja 3 eesmärkidega (tegemist ei tohiks olla karistusega ja see peaks kaebajat võimalikult vähe kahjustama).

ei ole alust ette heita, et vastustaja ei ole andnud kaebajale võimalust läbida vajalikke menetlusi. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest aga nähtub, et kaebaja ei esitanud ka apellatsioonimenetluses ühtki tõendit, mis kinnitaks mingi konkreetse äriplaani olemasolu ja selle elluviimiseks tehtud investeeringuid. Samuti nõustus Tallinna Ringkonnakohus vastustajaga selles, et jäätmete ladustamisega on juba kaasnenud negatiivne keskkonnamõju – toimunud on big-bag kottides hoiatava tehnilise süsiniku põleng, mis laienes ka kinnistul asuvasse tootmishoonesse, jäätmetest saastunud sadevesi on imbunud pinnasesse ja Kunda jõkke, osa big-bag kotte on purunenud ja tehniline süsinik on välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Kuniks jäätmeid ei likvideerita, on negatiivse keskkonnamõju oht Ringkonnakohtu arvates jätkuvalt olemas. 2) Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja see kehtib. Veelgi enam, kohtuliku kontrolli tulemusena on tuvastatud ka selle ettekirjutuse õiguspärasus. Peale haldusasjas nr 3-20-1412 tehtud lahendi jõustumist on kaebajale kätte toimetatud ka uus sunniraha rakendamise hoiatus ning teavitatud teda ettekirjutuse täitmise kontrollimise ajast. Ka ei ole vaidlust selles, et ettekirjutus on tähtaegselt täitmata. Seda tõendab mh kaebajale edastatud sunniraha määramise teade (kaebuse lisa 4) ja 14.12.2021 objekti kontrollimise protokoll. Seega on sunniraha rakendamise eeldused täidetud. Olukorras, kus sunniraha rakendamise eeldused on täidetud, saab sunniraha rakendamist keelata vaid juhul, kui sunniraha rakendamine oleks ebaõiglane või lubamatu. Kaebuses esitatud väited ei anna mingit alust pidada sunniraha rakendamist ebaõiglaseks või lubamatuks. 3) Kuna sunniraha suuruses 5000 eurot on vähem kui 1/6 JäätS § 1193 sätestatud sunniraha ülemmäärast 32000 eurot, siis saa see kuidagi olla ebaproportsionaalne või karistusliku iseloomuga. Lisaks on ettekirjutuse täitmine vajalik keskkonnaohu kõrvaldamiseks. Ka kaebaja väited süsiniku (edaspidi ka tuhk) töötlemise tehnoloogiasse tehtavate investeeringute ja sunniraha suuruste vahekorra kohta ei anna alust pidada sunniraha ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida tema väiteid süsiniku töötlemise tehnoloogiasse investeeringu tegemise kavatsuse, selle suuruse ja selle sobilikkuse kohta kinnistule ladustatud tuha töötlemiseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud äriplaani või sarnast dokumenti, mis viitaks kaebaja kavatsusele sellise investeeringu tegemiseks. OÜ Parkimismaja tegevuskava taandub sisuliselt kogu ulatuses uue jäätmekoodi lisamise ja keskkonnaloa saamise vajadusele, kuid sellele vaatamata ei sisalda ühtki tegevust, mis on vajalik uue jäätmekoodi või keskkonnaloa saamiseks. Võttes veel lisaks arvesse, et tegevuskavas ei ole välja toodud ühtki tähtaega, ei tõenda see tegevuskava kuidagi, et kaebajal oleks tõsimeelne kavatsus ja võimalus süsinikku taaskasutusse suunata ja selleks vastavaid investeeringuid teha. 4) Ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et puudub igasugune vajadus kaebajat ettekirjutuse täitmisele kallutada ning kaebaja on andnud endast parima, et ettekirjutus saaks täidetud. Järjestikuste kohtuvaidlustega otsib kaebaja üksnes võimalusi ettekirjutuse täitmist edasi lükata ning seega on haldussunnivahendi rakendamine kaebaja ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks sobiv ja vajalik. Kaebaja ei ole ei haldusmenetluse ega eelmise kohtumenetluse jooksul näidanud mingit initsiatiivi Sauna tn 4 kinnistule ladustatud jäätmete likvideerimiseks ega nende toorainena kasutamiseks suunamiseks ning on asunud tegutsema alles siis, kui Keskkonnaameti tegevus ja sellega kaasnev kulude tekkimise oht on teda selleks otseselt sundinud. Ka ei ole kaebaja esitanud tõsiseltvõetavaid põhjendusi ega tõendeid, et kinnistul oleva süsiniku taaskasutusse suunamine oleks lähiajal võimalik. Kaebaja esitatud dokumendid ei anna alust arvata, et korrarikkumine lõpetatakse ja Sauna tn 4 kinnistule õigusvastaselt ladustatud tuhk likvideeritakse kinnistult ja käideldakse nõuetekohaselt. Vastustaja on kaebajale piisavalt selgitusi ja juhiseid jaganud, sh mitmepoolsel kohtumisel Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroos (Kunderi 18, Rakvere), korduvatel telefonivestlustel ning ka Sauna tn 4 kinnistu kohapealsetel kontrollidel. Kaebaja, kui käesoleval juhul avaliku korra eest vastutav