Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1412
Haldusasi
OÜ Parkimismaja kaebus Keskkonnainspektsiooni 26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Parkimismaja, esindaja Hannes Raag Vastustaja – Keskkonnaamet (Keskkonnainspektsiooni üldõigusjärglane), esindaja Rutt Grünberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Parkimismaja apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Parkimismaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1412 muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
3-20-1412 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hansa Biodiesel OÜ tootis Kunda linnas Sauna tn 4 kinnistul (katastritunnus 34501:009:0001) vanarehvidest pürolüüsiõli. Keskkonnaamet tunnistas Hansa Biodiesel OÜle väljastatud keskkonnaloa 23.12.2015 kehtetuks, sest kinnistu koos vanarehvide ümbertöötlemise kompleksiga oli võõrandatud Floberg Capital OÜ-le. Keskkonnainspektsioon tegi mh Sauna tn 4 kinnistul järelevalvet ja tuvastas, et seal ladustatakse alates 2015. a-st bigbag kottides tehnilist süsinikku ehk tahma, vanarehve ja vanarehvidest pärit metallijäätmeid. Keskkonnainspektsioon kohustas 31.08.2017 ettekirjutusega nr 01001016 Floberg Capital OÜd likvideerima hiljemalt 31.12.2017 Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a ladustatud jäätmed, andes need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule. Tallinna Halduskohus tühistas 27.09.2018 otsusega nr 3-17-1992 ettekirjutuse nr 010011016 Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistuid puudutavas osas. Sauna tn 4 kinnistu osas jäi ettekirjutus kehtima.
2.Alates 25.09.2018 on Sauna tn 4 kinnistu omanik OÜ Parkimismaja. Keskkonnainspektsioon uuendas 29.11.2018 haldusmenetluse ettekirjutuse tegemiseks OÜ-le Parkimismaja ning kohustas 26.05.2020 ettekirjutusega nr 01001016 OÜ-d Parkimismaja likvideerima Sauna tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule hiljemalt 30.08.2020 (resolutsiooni p 1) ning säilitama ja esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnainspektsioonile kolme tööpäeva jooksul alates jäätmete likvideerimise lõpetamisest (resolutsiooni p 2). Ettekirjutuses hoiatati, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 5000 eurot korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni. OÜ-l Parkimismaja puudub jäätmete käitlemise õigust andev jäätmeluba ja ta ei ole asunud seda ka taotlema. Seega puudub tal õigus käidelda Sauna tn 4 kinnistul asuvaid jäätmeid kooskõlas jäätmeseaduses (JäätS) sätestatuga. Keskkonnainspektsioon alustas 14.06.2016 haldusmenetlust JäätS nõuete täitmise tagamiseks ning jäätmete (big-bag kottides tehniline süsinik ning vanarehvid ja neist pärit metallijäätmed) likvideerimiseks Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel. Menetluse käigus on tuvastatud, et jäätmete ladustamine neil kinnistutel on toimunud pikka aega ja sellega on kaasnenud negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolli nr 1050004 ja Maa-ameti X-GIS kaardirakenduse 26.05.2014 ortofoto põhjal on tuvastatav, et neil kinnistutel on jäätmeid ladustatud vähemalt kolm aastat. Ladustatud jäätmeid peab töötlema või taaskasutama kolme aasta jooksul ning kõrvaldama aasta jooksul nende ladustamisest arvates. Haldusmenetluses kogutud tõendite kohaselt toimus Sauna tn 4 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel 2016. aasta augustis big-bag kottidesse ladustatud tehnilise süsiniku põleng, mis laienes ka Sauna tn 4 kinnistul asuvasse tootmishoonesse. Lisaks on tuvastatud Sauna tn 4 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel ladustatud jäätmetest saastunud sademevee imbumine pinnasesse ja lähedal asuvasse Kunda jõkke. 15.04.2019 objekti kontrollimise protokolli nr 1087627 kohaselt on osa ilmastikutingimuste eest kaitsmata big-bag kotte purunenud ja tehniline süsinik on kottidest välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Seega on Sauna tn 4 kinnistul jäätmete ladustamisega realiseerunud keskkonnaoht. Jätkuva jäätmete ladustamisega on oht põhjustada täiendav negatiivne keskkonnamõju, nagu kahju inimese, looma- ja taimeliikide isendite elule või tervisele või vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile. Ettekirjutus on vajalik, et tagada JäätSst tulenevate kohustuste täitmine ja kaitsta keskkonda. 2(6)
3-20-1412 OÜ Parkimismaja selgitas 07.12.2018, et soovib leida lahenduse kinnistul asuvate jäätmete kui toorme ümbertöötlemiseks ning tegeleb tehnoloogia leidmisega, et toota kinnistul ladustatud tehnilisest süsinikust erinevaid tooteid. OÜ Parkimismaja selgitas 20.06.2019, et valmistab ette taotluse esitamist ohtlike jäätmete käitlemise loa saamiseks, et vabaneda kinnistule ladustatud tahmast. Keskkonnainspektsioon küsis 25.11.2019, milliseid lube on asutud taotlema. OÜ Parkimismaja 09.12.2019 vastuse kohaselt ei ole veel esitatud ühtki loataotlust. Keskkonnainspektsioon teatas 17.03.2020 kirjas, et OÜ Parkimismaja valduses on jäätmeid, mida tuleb käidelda kooskõlas JäätS-ga või anda need käitlemiseks üle selleks õigustatud isikule. OÜ-d Parkimismaja teavitati kavatsusest koostada ettekirjutus, millega kohustatakse teda likvideerima Sauna tn kinnistule ladustatud jäätmed. OÜ Parkimismaja ei vastanud sellele kirjale. Seega ei ole OÜ Parkimismaja esitanud seisukohti, mille tõttu tuleks jätta ettekirjutus tegemata.
3.OÜ Parkimismaja esitas ettekirjutuse peale vaide, viidates plaanile kasutada Sauna tn 4 kinnistule ladustatud süsinikku ehitusmaterjalide tootmiseks ja taotleda litsentsi ohtlike jäätmete käitlemiseks. Keskkonnainspektsioon jättis 30.06.2020 vaideotsusega vaide rahuldamata, sest pole tõendeid, et OÜ Parkimismaja oleks teinud plaanide elluviimiseks mingeid reaalseid tegevusi.
4.OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 26.05.2020 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebajal ei ole jäätmeluba, kuid ta on aktiivselt tegutsenud, et alustada selle taotlemist. Kaebaja saatis Keskkonnainspektsioonile 21.07.2020 üleskutse tihedale koostööle. Kaebaja pöördus BioPower OÜ volitatud esindajana 21.04.2020 kirjaga Keskkonnaameti poole, milles soovis teada viimase arvamust selle kohta, kas mikrotsemendi tootmisel Sauna tn 4 kinnistul olevast tehnilisest süsinikust ja sellele juurde lisatavast Auvere koldetuhast oleks võimalik saada ringlussevõtu kaudu toode, kui ettevõte saab mikrotsemendile ehitusmaterjali nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. BioPower OÜ-l on olemas ostja kogu mikrotsemendile, mida oleks võimalik Sauna tn 4 kinnistul toota. Keskkonnaamet oli seisukohal, et süsiniktahma jäätmetest ja Auvere põlevkivi koldetuhast valmistatud mikrotsemendist võib saada jäätmete ringlussevõtu teel toode juhul, kui järgitakse jäätmete ringlussevõtu tingimusi ja mikrotsemendile on omistatud toote staatust tõendav dokument (tootesertifikaat vms), mis tuleb esitada koos keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa taotlusega. Seega on olemas lahendus jäätmetest toote saamiseks. Vaidlustatud ettekirjutus koormab tarbetult kaebajat, andmata talle võimalust läbida õigusaktidega ettenähtud menetlus toote staatuse saamiseks. Kaebaja üks põhiargumente kinnistu soetamisel oligi potentsiaalse toote olemasolu kinnistul, sest ilma selleta poleks ta kinnistut soetanud. Kaebaja on teinud olulisi investeeringuid toote sertifitseerimiseks ning ettekirjutuse täimine oleks vastuolus kaebaja äriplaaniga, millesse on investeeritud viimaste aastate aeg ja raha. Faktiliselt on vaidlusalused süsinikukotid kaetud ega kujuta endast keskkonnale mingit ohtu (JäätS § 128 lg 4).
5.Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata. Juba 2016. a-l toimus vaidlusalusel kinnistul ladustatud tehnilise tahma põleng, mis põhjustas keskkonnahäiringu. See seadis ohtu inimeste elu ja tervise. Jäätmete põlemisel eralduvate saasteainete heide tekitas ebasoodsa mõju keskkonnale. Seega olid ettekirjutuse tegemise põhjuseks keskkonnakaitselised kaalutlused. Kaebajal ei ole jäätmete käitlemise õigust andvat keskkonnaluba ja ta ei ole teinud reaalseid samme selle taotlemiseks. Kui big-bag kottidesse ladustatud jäätmed on nii väärtuslikud, nagu kaebaja väidab, oleks ta ilmselt loataotluse juba esitanud. Seetõttu ei ole kaebaja huvi mitte teha kulutusi ja mitte täita JäätS nõudeid kaalukam kui keskkonnakaitseline avalik huvi. Pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist on kaebaja 3(6)
3-20-1412 teinud vastustajale üleskutse alustada konsultatsioone, kuid sellega soovib kaebaja venitada seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Ettekirjutuse täitmise pikendamiseks ei ole alust, nagu vastustaja 30.07.2020 vastuses märkis. Kaebajal ei ole ette näidata mingeid edusamme peale teoreetiliste arutluste, mis viitaks mingile majanduslikult tasuvale viisile jäätmete käitlemiseks. Kaebajale anti ettekirjutuse täitmiseks kolm kuud, mis on asjaolusid arvestades mõistlik aeg.
6.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 14.01.2021 otsusega rahuldamata ja poolte menetluskulud nende enda kanda. Ettekirjutuse on teinud pädev haldusorgan ja see on piisavalt motiveeritud. Kaebaja on tema omandis oleval Sauna tn 4 kinnistul asuvate jäätmete valdaja (JäätS § 9), kes peab neid käitlema vastavalt kehtivatele nõuetele või andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JäätS § 28 lg 1). Ladustatud jäätmeid peab töötlema või taaskasutama kolme aasta jooksul ning kõrvaldama aasta jooksul nende ladustamisest arvates (JäätS § 34 lg 3 p-d 2 ja 3). Kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise või saastuse likvideerimise mh keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub (JäätS § 128 lg 4). Ettekirjutuse õiguspärasust hinnatakse selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebajal puudus ettekirjutuse tegemise ajal jäätmete käitlemise õigust andev jäätmeluba, mistõttu tal puudus õigus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt JäätS-s ettenähtud nõuetele. Seega pole tähtsust, et kaebajal on kavatsus kinnistul ladustatud tehniline süsinik tulevikus kasutusele võtta. Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt (JäätS § 21). Pole vaidlust, et ettekirjutuse koostamise ajal seisis kinnistul ladustatud tehniline süsinik kasutuseta, mistõttu oli tegemist jäätmetega JäätS mõttes. Kuna ettekirjutuse andmise menetluses ei olnud kaebaja alustanud jäätmete käitlemise õigust andva loa taotlemisega, ei saa vastustajale ette heita, et kaebajale ei antud võimalust läbida loa taotlemiseks vajalikke menetlusi. Vastustaja küsis 25.11.2019 kirjaga kaebajalt, milliseid keskkonnaga seotud lube ta on asunud taotlema. Vastuse järgi pole kaebaja asunud taotlema jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loataotlust ei olnud kaebaja esitanud ka pool aastat hiljem, kui tehti vaidlusalune ettekirjutus. Keskkonnainspektsioonile 21.07.2020 saadetud üleskutse koostööle on hilisem kui ettekirjutuse kohta tehtud vaideotsus. Kaebaja väited lähiajal tehnilise süsiniku tooraineks sertifitseerimise saavutamisest koostööst ülikooli teadlaste ja teiste spetsialistidega on paljasõnalised ja tõendamata. Vastustaja on tuvastanud, et Sauna tn 4 kinnistul ladustati jäätmeid pikema aja jooksul ja sellega on kaasnenud negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ning oht inimese elule ja tervisele. 2016. a-l toimus kinnistul kottidesse ladustatud tahma põleng, mis hõlmas ka Sauna tn 4 tootmishoonet. Põleng põhjustas keskkonnahäiringu. Vastustaja on fikseerinud objekti kontrollimise protokollidega nr 1074168, 1074261, 1087627 ja 1088613 jäätmete ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee jõudmise Kunda jõe kaldal asuvast väljalasust jõkke. 14.04.2019 kontrolli tulemuste kohta koostatud protokolli nr 1087627 kohaselt on osa ilmastikutingimuste eest kaitsmata big-bag kotte purunenud ning tehniline süsinik on kottidest välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud alale. Eeltoodut arvestades ei pidanud vastustaja kauem ootama, kas kaebaja esitab taotluse jäätmete käitlemise loa saamiseks. Haldusmenetlust seoses Sauna tn 4 asuvate jäätmetega alustati juba 14.06.2016. Kaebajale oli antud ettekirjutuse täitmiseks mõistlik aeg (kolm kuud), arvestades kohustuse olemust, jäätmete kinnistul ladustamise aega ja sellega kaasnenud ning edaspidi kaasneda võivat negatiivset keskkonnamõju. 4(6)
7.OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Tegemist ei olnud JäätS § 128 lg-s 4 nimetatud olukorraga, kus jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei olnud võimalik keskkonnakaitselistel kaalutlustel viivitada. Sauna tn 4 kinnistul asuvad jäätmed ei kujuta endast keskkonnale ohtu, millega tuleks viivitamata tegeleda. Seega puudub vajadus ettekirjutuse järele. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et tema seisukohalt vaadatuna ei ole kinnistul jäätmed, vaid ülimalt väärtuslik tooraine, mille likvideerimine tekitaks talle pöördumatu kahju. Kaebaja on teinud toote sertifitseerimise eesmärgil suuri investeeringuid ning ettekirjutuse täitmine oleks äriplaaniga vastuolus. Kaebaja üks põhilisi argumente Sauna tn 4 kinnistu soetamisel oligi potentsiaalse toote olemasolu kinnistul. Vastustaja formaalse nõude alusel selle toote hävitamise korral tuleks kahjudesse kanda kogu investeering. Kaebaja soovib saavutada tooraine sertifitseerimise koostöös ülikoolide teadlastega ning selle alusel jäätme staatuse muutmise tooraine staatuseks. Sellega kaoks ära ka vastustaja nõue kaebaja vastu. Kaebaja selgitas 20.05.2021, et on alustanud läbirääkimisi maailma juhtivate rehvitootjatega, et ehitada Sauna tn 4 kinnistule rehvide ümbertöötlemise tehas, mis kataks kõigi Balti riikide ja Soome vajadused. Seega on ettekirjutuse nõue kinnistul olevad rehvid likvideerida ebaproportsionaalne.
8.Ringkonnakohtu 11.03.2021 määrusega Keskkonnainspektsiooni üldõigusjärglasena menetlusse kaasatud Keskkonnaamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. JäätS § 128 lg 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Ettekirjutuses on põhjendatud, miks keskkonnakaitselistel kaalutlustel ei saa jäätmete likvideerimisega kauem viivitada. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on ka JäätS § 28 lg 1, millest tuleneb kaebajale kohustus jäätmed kinnistult likvideerida, andes need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule – jäätmed olid kinnistul olnud üle kolme aasta ja kaebajal endal puudub õigus nende käitlemiseks. Kaebaja väited, et tegemist on väärtusliku toorainega ja et ta on teinud mingeid investeeringuid, on tõendamata. Kaebajale anti ettekirjutuse täitmiseks mõistlik aeg. Kaebaja huvi realiseerida oma äriplaan ei ole kaalukam keskkonnakaitselistest huvidest. Kaebaja 20.05.2021 seisukoht tuleb jätta tähelepanuta, sest seni on kaebaja pidanud väärtuslikuks tooraineks Sauna tn 4 kinnistule ladustatud tehnilist süsinikku, mitte rehve. Ka juhul, kui vanarehvid on väärtuslik tooraine, kohaldub nende ladustamisele ja käitlemisele JäätS regulatsioon.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
10.Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat likvideerima Sauna tn 4 kinnistule ladustatud jäätmed – kottides tehniline süsinik (tahm), vanarehvid ja vanarehvidest pärit metallijäätmed –, andes need üle taoliste jäätmete käitlemise õigust omavale isikule. Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus on ebaproportsionaalne, sest tema jaoks ei ole tegemist jäätmete, vaid väärtusliku toorainega, millest on võimalik luua taaskasutusse võtmise teel toode JäätS tähenduses. Kaebaja hinnangul ei tekita jäätmete ladustamine Sauna tn 4 kinnistul ohtu keskkonnale.
5(6)
3-20-1412
11.JäätS § 128 lg 4 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused olid täidetud. Ettekirjutuse saab kinnisasja omanikule teha, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada. Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud, et jäätmete ladustamisega on juba kaasnenud negatiivne keskkonnamõju – toimunud on big-bag kottides hoiatava tehnilise süsiniku põleng, mis laienes ka kinnistul asuvasse tootmishoonesse, jäätmetest saastunud sadevesi on imbunud pinnasesse ja Kunda jõkke, osa big-bag kotte on purunenud ja tehniline süsinik on välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Kuniks jäätmeid ei likvideerita, on negatiivse keskkonnamõju oht jätkuvalt olemas.
12.Vastustajal ei olnud alust ettekirjutuse tegemisega kauem viivitada. Haldusmenetluses, esimeses kohtuastmes ja apellatsioonkaebuses pidas kaebaja väärtuslikuks tooraineks Sauna tn 4 kinnistule ladustatud tehnilist süsinikku, millest kavatses hakata tulevikus valmistama mikrotsementi. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja kavatsus Sauna tn 4 kinnistule ladustatud tahma kasutusele võtmiseks ei anna ettekirjutuse tühistamiseks alust. Kaebaja ei ole esitanud ka apellatsioonimenetluses ühtki tõendit, mis kinnitaks mingi konkreetse äriplaani olemasolu ja selle elluviimiseks tehtud investeeringuid.
13.Kaebaja 20.05.2021 seisukohas on peetud väärtuslikuks tooraineks hoopis Sauna tn 4 kinnistul asuvaid vanarehve. Kaebaja väitel on ta alustanud läbirääkimisi maailma juhtivate rehvitootjatega, et rajada Sauna tn 4 kinnistule rehvide ümbertöötlemise tehas. Ringkonnakohus järeldab, et need plaanid on kaebajal tekkinud pärast halduskohtu otsuse tegemist ja apellatsioonkaebuse esitamist, sest asja materjalide järgi ei ole rehvide ümbertöötlemise tehase rajamisest varem juttu olnud. Kuna kohus hindab ettekirjutuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2) ja vastustaja ei saanud ettekirjutuse tegemise ajal kaebaja rehvide ümbertöötlemise tehase rajamise kavatsusega arvestada (vrd Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 318-1891, p 19), ei mõjuta apellatsioonimenetluse ajal tekkinud uued äriplaanid asja lahendust ega anna alust vaidlustatud ettekirjutuse ja selle kohta tehtud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kuna 26.05.2020 ettekirjutus puudutab kõiki Sauna tn 4 kinnistule ladustatud jäätmeid, sh vanarehve, siis muus osas kehtivad halduskohtu järeldused ka vanarehvide kohta.
14.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
15.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.