Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2685
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 07.11.2017 otsuse nr 9.VH-2/14229 tühistamiseks ning selle tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Mihkel Gaver Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.06.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata XX taotlus menetluse peatamiseks.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.10.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada selleks Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-2685
3-17-2685 summa ning maksu tasumise kuu, aasta ja maksustamisperioodi kohta pärinevad maksukohustuslaste registrist (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 17 lg 2). Maksukohustuslaste registri vastutav töötleja on Maksuja Tolliamet (Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrus nr 240 „Maksukohustuslaste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 2 lg 1). SKA saab isiku sotsiaalmaksu andmed nimetatud registrist ja talle ei ole antud pädevust neid andmeid täiendavalt uurida või neis muudatusi teha. Registrisse teeb kandeid MTA ja SKA-l ei ole alust seada neid kahtluse alla. Kuigi vanemahüvitise määramise alusandmeteks on sotsiaalkaitse infosüsteemis kajastuv, on vastustaja omal algatusel kaebajaga seotud andmete muutumist MTA-lt täpsustanud ning saanud kinnituse andmete muutmise kohta. 3) PHS § 46 lg 3 sätestab, et isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutumisel arvutatakse hüvitis ümber. PHS, SÜS ega ka haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe ette võimalust menetluse peatamiseks. Nõuded aeguvad kolme aastaga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg 1) ja kohtuvaidlus maksuotsuse tühistamise asjas võtab aega. Seetõttu võib alusetult makstud vanemahüvitise nõue aeguda enne seda, kui jõustub maksuotsuse kohta tehtud kohtulahend. 4) Kui SKA jätkaks vanemahüvitise maksmist esialgses määras ning hiljem selgub, et MTA muudetud isikustatud sotsiaalmaksu andmed jäävad muutmata, peaks kaebaja tagastama märkimisväärse summa alusetult tasutud vanemahüvitisest. Kui kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed peaksid uuesti muutuma, arvutab vastustaja hüvitise ümber ja teeb vajadusel vastava väljamakse.
26.06.2018
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ning
1) Kohtupraktika kohaselt ei ole vanemahüvitise maksmine riigi põhiseadusest tulenev kohustus, vaid tegemist on isikutele antava hüve või soodustusega, mis ei ole põhiseaduse § 28 lg 2 kohane abi (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.12.2011 otsuse nr 3-4-1-23-11, p 68). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ebaõigete andmete alusel varasemalt määratud vanemahüvitise samas määras maksmise jätkamist. 2) PHS § 37 lg 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. PHS § 37 lg 2 kohaselt on ühe kalendrikuu keskmine tulu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. SÜS § 38 lg-st 1 nähtub, et sotsiaalkaitse infosüsteemi peetakse muu hulgas hüvitiste määramise ja maksmise eesmärgil. Viidatud normidest järeldub, et PHS võimaldab võtta vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks üksnes sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmeid. SKA-l puudub õigus ja kohustus kannete aluseks olevate haldusaktide õiguspärasuse kontrollimiseks. Seda tõlgendust kinnitab ka kohtupraktika (Riigikohtu 30.06.2016 otsus nr 3-3-1-86-15). Kuna hüvitise arvutamisel võetakse aluseks tegelikult laekunud sotsiaalmaks, mille kohta on andmed riiklikes registrites olemas, ei pea süsteemi administreeriv SKA ise lisaandmeid koguma ja kontrollima. Arvestades seadusega SKA-le pandud kohustust lähtuda vanemahüvitise määramisel vaid registriandmetest ja kontrollida hüvitise maksmise perioodil ja ka pärast seda registriandmete õigsust (PHS § 46 lg 2), on SKA-l registriandmete muutumise korral kohustus varasem vanemahüvitise määramise otsus kehtetuks tunnistada. Seega ei ole vastustaja uurimispõhimõtet rikkunud. 3) Vaidlustatud otsusest ei ole põhjust järeldada, et kanne infosüsteemi tehti enne maksuotsuse tegemist. SKA otsus on tehtud kaks nädalat pärast MTA 23.10.2018 maksuotsust. Puudub mõistlik põhjus kahelda selles, et 07.11.2017 otsuse tegemise ajaks olid muudetud
3(6)
3-17-2685 andmed sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud. Sotsiaalkaitse infosüsteemi muutunud andmetele on vaidlustatud otsuses ka sõnaselgelt viidatud. 4) Haldusakt on kehtiv alates selle adressaadile kättetoimetamisest (HMS § 61 lg 1). Kuivõrd maksuotsuse adressaadiks oli OÜ M, ei sõltu maksuotsuse kehtivus sellest, millal kaebaja selle kätte sai. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusorganitele, mistõttu tuli nii maksukohustuslaste registri volitatud töötlejal, sotsiaalkaitse infosüsteemi volitatud töötlejal kui ka vastustajal juhinduda kaebaja 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaksu osas nimetatud maksuotsusest, sõltumata sellest vaidlustamisest. Täiendavate tõendite kogumine ei oleks vastustajal võimaldanud maksuotsusega tuvastatust kõrvale kalduda. 5) Õigust ärakuulamisele ei rikutud. SKA andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ning kaebaja seda ka tegi. 6) Vastustajal puudus kohustus peatada haldusmenetlus vaidluse tõttu teise haldusorganiga. Kuivõrd vastustaja peab lähtuma olemasolevatest sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmetest, ei saa kaebaja eeldada, et vastustaja peatab haldusmenetluse, kuid jätkab varasemalt määratud vanemahüvitise maksmist. Et vastustaja ei saa kontrollida registriandmete muutmise õiguspärasust, ei sõltu ka vaidlustatud SKA otsuse õiguspärasus maksuotsuse õiguspärasusest. Vastustaja on põhjendatult viidanud nii nõude aegumise ohule kui ka sellele, et maksuotsuse (ja selle alusel muudetud infosüsteemi kannete) jõusse jäämisel oleks võimalik tagasinõue veelgi suurem. Asjaolude muutumise, sh maksuotsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb vastustajal haldusmenetlus uuendada ja hüvitise summa uuesti kindlaks määrata. Kaebaja saab esitada vastustajale HMS § 44 lg-te 1 ja 3 alusel ühe kuu jooksul asjaolude muutmisest arvates sellekohase taotluse, ent vastustaja saab menetluse uuendada ka omal algatusel. Haldusasja nr 3-17-2666 lõpptulemusest sõltub küll kaebaja võimalus taotleda vanemahüvitise määramist ja maksmist algselt kindlaks määratud summas, ent sellest ei sõltu praeguses asjas vaidlustatud SKA 07.11.2017 otsuse õiguspärasus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1525). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-17-2685 maksuotsuse koostas, oli otsuse koostamise ajaks registrist kustutatud, polnud võimalik maksuotsust selle adressaadile kätte toimetada ning see ei saanud kehtima hakata.
3-17-2685 vaid oluline on töine tulu, mille puudumist vanemahüvitis kompenseerib. SKA-l on õigus võtta aluseks isiku tegelik tulu, kui ilmneb, et deklareeritud sotsiaalmaks ei vasta tegelikule tulule (perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskiri, lk 28). PHS § 37 lg 2 järgi on ühe kalendrikuu keskmine tulu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. SÜS § 38 lg 2 alusel kehtestatud „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse“ (määrus) § 16 lg 1 järgi saab infosüsteem andmeid teistest riigi andmekogudest infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil. Maksukohustuslaste registrist saab sotsiaalkaitse infosüsteem maksualaseid andmeid, sealhulgas arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa, selle arvestatud või makstud pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa (määruse § 17 lg 2 ja § 12 p 1). Määruse § 18 lg 1 kohaselt vastutavad andmeandjad esitatud andmete õigsuse eest. Vastutav töötleja (SKA) on kohustatud tegema andmeesitajale järelepärimise, kui tal on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuse ja tervikluse suhtes. Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud infosüsteemi ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud viivitamata esitama infosüsteemile õiged andmed. Infosüsteemi andmete kandmisel tekkinud andmevea ilmnemisel on vea leidnud töötleja kohustatud andmevea parandama, teisest andmekogust saabunud andmetes puuduse leidmisel teavitama sellest teise andmekogu andmete esitajat (määruse § 18 lg-d 2–4). Eelnevast järeldub, et infosüsteemi sisestatud maksualaste andmete õigsuse eest vastutab MTA, kes teeb vea leidmisel ka andmetes paranduse. SKA-l sellist pädevust ei ole, vaid ta saab andmete õigsuses kahtluse tekkimise korral üksnes võtta ühendust MTA-ga. Kui viimane kinnitab andmete õigsust, puudub SKA-l igasugune alus võtta otsuse tegemisel aluseks muud andmed, kui need, mis nähtuvad sotsiaalkaitse infosüsteemist. Praegusel juhul oli sotsiaalmaksu tasumist puudutavate andmete aluseks kehtiv haldusakt (23.10.2017 maksuotsus) ning SKA ei saanud pelgalt kaebaja teavituse põhjal andmeid ebaõigeks lugeda. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, justkui oleks SKA teadlikult võtnud otsuse tegemisel aluseks valed andmed. Andmed kaebaja 2014. aasta sotsiaalmaksu kohta tuleb lugeda õigeks seni, kuni maksuotsus tühistatakse ning MTA peab andmeid muutma.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.