lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2685/15

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2685/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2441
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2685

Haldusasi

XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 07.11.2017 otsuse nr 9.VH-2/14229 tühistamiseks ning selle tagajärgede kõrvaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Mihkel Gaver Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.06.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata XX taotlus menetluse peatamiseks.

2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.06.2018 otsus muutmata.

Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.10.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada selleks Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-2685

1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 04.09.2015 otsusega nr 1 määrati XX-le tema 04.09.2015 avalduse alusel ajavahemikuks 01.12.2015–07.02.2017 vanemahüvitis 2548,90 eurot kuus. SKA 21.04.2017 otsusega nr 2 määrati XX-le tema 11.04.2017 avalduse alusel ajavahemikuks 15.07.2017–22.09.2018 vanemahüvitis 2548,90 eurot kuus. SKA 21.04.2017 otsusega nr 3 hüvitati XX-le vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe ning määrati ühekordselt makstava hüvitise suuruseks 6929 eurot.
2.SKA saatis 23.10.2017 XX-le kirja, milles andis teada 11.04.2017 esitatud vanemahüvitise taotlust puudutava menetluse uuendamisest seoses sellega, et Maksu- ja Tolliametist (MTA) saabunud isikustatud sotsiaalmaksu andmetel on muutunud XX vanemahüvitise määramise aluseks võetava 2014. aasta sotsiaalmaksu summa. SKA märkis, et kuna on tühistatud M OÜ poolt XX-le 2014. aastal deklareeritud sotsiaalmaks, oli XX-l vahemikus 15.07.2017– 22.09.2018 õigus vanemahüvitisele 470 eurot kuus. XX esitas 27.10.2017 SKA teate kohta oma arvamuse.
3.Sotsiaalkindlustusameti 07.11.2017 otsusega nr 9.VH-2/14229 tunnistati XX suhtes tehtud otsused nr 1, 2 ja 3 tagasiulatuvalt alates nende jõustumise hetkest kehtetuks ning otsustati teha korrigeeritud andmete alusel uued vanemahüvitise määramise otsused. SKA määras 07.11.2017 otsusega nr 4 XX-le ajavahemikuks 01.12.2015–07.02.2017 vanemahüvitise 453,90 eurot kuus ning otsusega nr 5 ajavahemikuks 15.07.2017–22.09.2018 vanemahüvitise 470 eurot kuus.
4.XX esitas 05.12.2017 halduskohtule kaebuse SKA 07.11.2017 otsuse nr 9.VH-2/14229 tühistamiseks ning otsuse tagajärgede kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemiseks. 1) SKA otsus on tehtud kehtetu haldusakti alusel ning seega õigusvastane. Kaebajale ei toimetatud kätte MTA maksuotsust, mille alusel tema kohta käivaid sotsiaalmaksu andmeid muudeti, ega kaasatud teda maksumenetlusse. Kuivõrd MTA ei ole kaebajale otsust kätte toimetanud, on tegemist kehtetu otsusega, mis ei saa kaebajale õiguslikke tagajärgi kaasa tuua. Olukorras, kus SKA-le oli teada, et andmed on registrisse kantud õigusvastaselt, oli otsuse tegemine vastuolus seaduslikkuse põhimõttega. 2) SKA on eksinud ka põhjendamise kohustuse vastu, kuna haldusakti põhjendused on ilmselgelt ebapiisavad. Otsusest nähtub, justkui oleks kaebaja kohta registrisse kantud andmeid 23.10.2017 maksuotsuse alusel muudetud juba 19.10.2017, s.o neli päeva enne väidetava haldusakti tegemist. Jättes MTA otsusega seotud asjaolud välja selgitamata, on SKA rikkunud uurimiskohustust. SKA ei ole taganud kaebajale õigust ärakuulamisele, jättes tema väited analüüsimata. 3) SKA oleks pidanud peatama haldusmenetluse kuni riiklikus registris muudetud andmete osas selguse saabumiseni. Kaebaja nõudis seda SKA-le esitatud vastuväidetes, kuid SKA ei peatanud sellele vaatamata menetlust. SKA otsuse tekstist nähtub, et MTA oli SKA-le teatanud, et maksuotsus on alles jõustumise ootel.
5.Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) SKA lähtub vanemahüvitise määramisel, maksmisel ja ümberarvutamisel perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatust. SKA-l on tulenevalt PHS §-st 46 kohustus isikustatud sotsiaalmaksu andmeid kontrollida ja andmete muutumisel vanemahüvitis ümber arvutada. 2) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 38 lg 1 kohaselt on sotsiaalkaitse infosüsteem riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse muu hulgas seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil. Sotsiaalkaitse infosüsteemis kajastatud andmed isiku arvestatud või makstud sotsiaalmaksu 2(6)

3-17-2685 summa ning maksu tasumise kuu, aasta ja maksustamisperioodi kohta pärinevad maksukohustuslaste registrist (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 17 lg 2). Maksukohustuslaste registri vastutav töötleja on Maksuja Tolliamet (Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrus nr 240 „Maksukohustuslaste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 2 lg 1). SKA saab isiku sotsiaalmaksu andmed nimetatud registrist ja talle ei ole antud pädevust neid andmeid täiendavalt uurida või neis muudatusi teha. Registrisse teeb kandeid MTA ja SKA-l ei ole alust seada neid kahtluse alla. Kuigi vanemahüvitise määramise alusandmeteks on sotsiaalkaitse infosüsteemis kajastuv, on vastustaja omal algatusel kaebajaga seotud andmete muutumist MTA-lt täpsustanud ning saanud kinnituse andmete muutmise kohta. 3) PHS § 46 lg 3 sätestab, et isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutumisel arvutatakse hüvitis ümber. PHS, SÜS ega ka haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe ette võimalust menetluse peatamiseks. Nõuded aeguvad kolme aastaga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 151 lg 1) ja kohtuvaidlus maksuotsuse tühistamise asjas võtab aega. Seetõttu võib alusetult makstud vanemahüvitise nõue aeguda enne seda, kui jõustub maksuotsuse kohta tehtud kohtulahend. 4) Kui SKA jätkaks vanemahüvitise maksmist esialgses määras ning hiljem selgub, et MTA muudetud isikustatud sotsiaalmaksu andmed jäävad muutmata, peaks kaebaja tagastama märkimisväärse summa alusetult tasutud vanemahüvitisest. Kui kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed peaksid uuesti muutuma, arvutab vastustaja hüvitise ümber ja teeb vajadusel vastava väljamakse.

6.Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

26.06.2018

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ning

1) Kohtupraktika kohaselt ei ole vanemahüvitise maksmine riigi põhiseadusest tulenev kohustus, vaid tegemist on isikutele antava hüve või soodustusega, mis ei ole põhiseaduse § 28 lg 2 kohane abi (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.12.2011 otsuse nr 3-4-1-23-11, p 68). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ebaõigete andmete alusel varasemalt määratud vanemahüvitise samas määras maksmise jätkamist. 2) PHS § 37 lg 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. PHS § 37 lg 2 kohaselt on ühe kalendrikuu keskmine tulu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. SÜS § 38 lg-st 1 nähtub, et sotsiaalkaitse infosüsteemi peetakse muu hulgas hüvitiste määramise ja maksmise eesmärgil. Viidatud normidest järeldub, et PHS võimaldab võtta vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks üksnes sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmeid. SKA-l puudub õigus ja kohustus kannete aluseks olevate haldusaktide õiguspärasuse kontrollimiseks. Seda tõlgendust kinnitab ka kohtupraktika (Riigikohtu 30.06.2016 otsus nr 3-3-1-86-15). Kuna hüvitise arvutamisel võetakse aluseks tegelikult laekunud sotsiaalmaks, mille kohta on andmed riiklikes registrites olemas, ei pea süsteemi administreeriv SKA ise lisaandmeid koguma ja kontrollima. Arvestades seadusega SKA-le pandud kohustust lähtuda vanemahüvitise määramisel vaid registriandmetest ja kontrollida hüvitise maksmise perioodil ja ka pärast seda registriandmete õigsust (PHS § 46 lg 2), on SKA-l registriandmete muutumise korral kohustus varasem vanemahüvitise määramise otsus kehtetuks tunnistada. Seega ei ole vastustaja uurimispõhimõtet rikkunud. 3) Vaidlustatud otsusest ei ole põhjust järeldada, et kanne infosüsteemi tehti enne maksuotsuse tegemist. SKA otsus on tehtud kaks nädalat pärast MTA 23.10.2018 maksuotsust. Puudub mõistlik põhjus kahelda selles, et 07.11.2017 otsuse tegemise ajaks olid muudetud

3(6)

3-17-2685 andmed sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud. Sotsiaalkaitse infosüsteemi muutunud andmetele on vaidlustatud otsuses ka sõnaselgelt viidatud. 4) Haldusakt on kehtiv alates selle adressaadile kättetoimetamisest (HMS § 61 lg 1). Kuivõrd maksuotsuse adressaadiks oli OÜ M, ei sõltu maksuotsuse kehtivus sellest, millal kaebaja selle kätte sai. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusorganitele, mistõttu tuli nii maksukohustuslaste registri volitatud töötlejal, sotsiaalkaitse infosüsteemi volitatud töötlejal kui ka vastustajal juhinduda kaebaja 2014. aasta isikustatud sotsiaalmaksu osas nimetatud maksuotsusest, sõltumata sellest vaidlustamisest. Täiendavate tõendite kogumine ei oleks vastustajal võimaldanud maksuotsusega tuvastatust kõrvale kalduda. 5) Õigust ärakuulamisele ei rikutud. SKA andis kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ning kaebaja seda ka tegi. 6) Vastustajal puudus kohustus peatada haldusmenetlus vaidluse tõttu teise haldusorganiga. Kuivõrd vastustaja peab lähtuma olemasolevatest sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmetest, ei saa kaebaja eeldada, et vastustaja peatab haldusmenetluse, kuid jätkab varasemalt määratud vanemahüvitise maksmist. Et vastustaja ei saa kontrollida registriandmete muutmise õiguspärasust, ei sõltu ka vaidlustatud SKA otsuse õiguspärasus maksuotsuse õiguspärasusest. Vastustaja on põhjendatult viidanud nii nõude aegumise ohule kui ka sellele, et maksuotsuse (ja selle alusel muudetud infosüsteemi kannete) jõusse jäämisel oleks võimalik tagasinõue veelgi suurem. Asjaolude muutumise, sh maksuotsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb vastustajal haldusmenetlus uuendada ja hüvitise summa uuesti kindlaks määrata. Kaebaja saab esitada vastustajale HMS § 44 lg-te 1 ja 3 alusel ühe kuu jooksul asjaolude muutmisest arvates sellekohase taotluse, ent vastustaja saab menetluse uuendada ka omal algatusel. Haldusasja nr 3-17-2666 lõpptulemusest sõltub küll kaebaja võimalus taotleda vanemahüvitise määramist ja maksmist algselt kindlaks määratud summas, ent sellest ei sõltu praeguses asjas vaidlustatud SKA 07.11.2017 otsuse õiguspärasus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1525). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Kaebaja teavitas SKA-d, et sotsiaalkaitse infosüsteemis sisalduvad andmed ei saa olla tõesed ega kehtivad. Seega oli vastustaja vaidlustatud haldusakti andmisel teadlik, et andmebaasis olevatele andmetele ei saa tugineda kui kehtivatele. Isegi kui vastustajal ei olnud seaduse järgi kohustust ise kontrollida andmete õigsust, pidi ta need kahtluse alla seadma, kuivõrd kaebaja teavitas SKA-d andmete ebaõigsusest. Vastustajal oli võimalik oodata haldusakti andmisega seni, kuni selgub, kas andmebaasis olevad andmed on kehtivad. SKA tegutses pahauskselt, kui koostas haldusakti mittekehtivate andmete põhjal. SKA rikkus sellega seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtteid. Halduskohus jättis oma otsuses SKA pahausklikkuse analüüsimata ega põhjendanud, kuidas on võimalik pidada õiguspäraseks otsust, mis on tehtud teadvalt valeandmete põhjal. 2) Kaebaja ei heida vastustajale ette mitte seda, et talle ei antud võimalust oma arvamust esitada, vaid ärakuulamisõiguse rikkumine seisneb selles, et kaebaja väiteid pole sisuliselt analüüsitud ja nende arvestamata jätmist põhjendatud. 3) Tulenevalt hea halduse ja menetlusökonoomia põhimõttest oleks vastustaja pidanud peatama haldusmenetluse, kuni andmete osas saabub selgus. Kuna äriühing, kelle suhtes MTA 4(6)

3-17-2685 maksuotsuse koostas, oli otsuse koostamise ajaks registrist kustutatud, polnud võimalik maksuotsust selle adressaadile kätte toimetada ning see ei saanud kehtima hakata.

8.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
10.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses taotluse menetluse peatamiseks kuni haldusasjas nr 317-2666, milles kaebaja on vaidlustanud MTA 23.10.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/040161-11, tehtava lahendi jõustumiseni. Samasisulise taotluse esitas kaebaja kahel korral ka halduskohtule, kes jättis taotlused rahuldamata. HKMS § 95 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Selle sätte alusel on kohtul menetluse peatamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub sellest, kui tugev on kohtuasjade vaheline seos ja kui suur on oht eksliku otsuse või vastuoluliste otsuste tegemiseks asja edasise menetlemise korral. HKMS § 2 lg 2 kohaselt tuleb kohtumenetlus lõpule viia mõistliku aja jooksul. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus võib tõepoolest lahendamisel olevat asja mõjutada (Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse peatamiseks alust ning halduskohus jättis kaebaja varasemad taotlused põhjendatult rahuldamata. Praeguse asja lahendus ei sõltu sellest, kas haldusasjas nr 3-17-2666 tühistatakse MTA 23.10.2017 maksuotsus või mitte. XX vaidlustas maksuotsuse halduskohtus 04.12.2017, s.o pärast SKA otsuse tegemist, ning halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse maksuotsuse kehtivuse peatamiseks. Kuni maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseni on tegemist kehtiva haldusaktiga (HMS § 61 lg 2) ning selle resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Kuna maksuotsus oli 07.11.2017 otsuse tegemise ajal kehtiv, tuli SKA-l seda järgida. Kui kohus peaks MTA 23.10.2017 maksuotsuse tühistama, ei muutu SKA otsus sellest automaatselt õigusvastaseks. Arvestades, et haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause), ei ole ka maksuotsuse hilisem tühistamine ja maksukohustuslaste registris andmete muutmine SKA otsuse tühistamise aluseks.
11.Eelmises punktis toodud põhjustel polnud SKA-l alust haldusmenetlust peatada. Seega jättis vastustaja kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
12.Halduskohus on õigesti leidnud, et SKA võis lähtuda üksnes sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmetest. PHS § 37 lg 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Sellest sättest tulenevalt ei lähtuta hüvitise arvutamisel pelgalt tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksust, 5(6)

3-17-2685 vaid oluline on töine tulu, mille puudumist vanemahüvitis kompenseerib. SKA-l on õigus võtta aluseks isiku tegelik tulu, kui ilmneb, et deklareeritud sotsiaalmaks ei vasta tegelikule tulule (perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskiri, lk 28). PHS § 37 lg 2 järgi on ühe kalendrikuu keskmine tulu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. SÜS § 38 lg 2 alusel kehtestatud „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse“ (määrus) § 16 lg 1 järgi saab infosüsteem andmeid teistest riigi andmekogudest infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonilist teabevahetust võimaldavat viisil. Maksukohustuslaste registrist saab sotsiaalkaitse infosüsteem maksualaseid andmeid, sealhulgas arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa, selle arvestatud või makstud pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa (määruse § 17 lg 2 ja § 12 p 1). Määruse § 18 lg 1 kohaselt vastutavad andmeandjad esitatud andmete õigsuse eest. Vastutav töötleja (SKA) on kohustatud tegema andmeesitajale järelepärimise, kui tal on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuse ja tervikluse suhtes. Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud infosüsteemi ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud viivitamata esitama infosüsteemile õiged andmed. Infosüsteemi andmete kandmisel tekkinud andmevea ilmnemisel on vea leidnud töötleja kohustatud andmevea parandama, teisest andmekogust saabunud andmetes puuduse leidmisel teavitama sellest teise andmekogu andmete esitajat (määruse § 18 lg-d 2–4). Eelnevast järeldub, et infosüsteemi sisestatud maksualaste andmete õigsuse eest vastutab MTA, kes teeb vea leidmisel ka andmetes paranduse. SKA-l sellist pädevust ei ole, vaid ta saab andmete õigsuses kahtluse tekkimise korral üksnes võtta ühendust MTA-ga. Kui viimane kinnitab andmete õigsust, puudub SKA-l igasugune alus võtta otsuse tegemisel aluseks muud andmed, kui need, mis nähtuvad sotsiaalkaitse infosüsteemist. Praegusel juhul oli sotsiaalmaksu tasumist puudutavate andmete aluseks kehtiv haldusakt (23.10.2017 maksuotsus) ning SKA ei saanud pelgalt kaebaja teavituse põhjal andmeid ebaõigeks lugeda. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, justkui oleks SKA teadlikult võtnud otsuse tegemisel aluseks valed andmed. Andmed kaebaja 2014. aasta sotsiaalmaksu kohta tuleb lugeda õigeks seni, kuni maksuotsus tühistatakse ning MTA peab andmeid muutma.

13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et õigust ärakuulamisele pole rikutud. Asjaolu, et vaidlustatud otsuses ei ole SKA esitanud põhjendusi kaebaja vastuväidete arvestamata jätmise kohta, ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks, kuna on ilmne, et ka vastuväidete põhjalikum analüüsimine poleks mõjutanud asja otsustamist.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja