lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1388/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1388/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1320
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1388 XX kaebus Tallinna Vangla 22. juuni 2018. a vaideotsuse nr 5-8/18/8557-3 tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale pikaajaline kokkusaamine pojaga ja perekonnaga ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2018. a määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1; § 235 lg-d 1 ja 3, RÕS § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 13.04.2018 ja 18.04.2018 Tallinna Vanglale pöördumised, milles taotles võimalust helistada eranumbritele 20 minutit kolm korda nädalas; duširuumi kasutamist kolmel korral nädalas; töökohta ehituspuusepa erialal või muul erialal, mis ei ole majandustöö; pikaajalist kokkusaamist poja ja perekonnaga; koolitust uue eriala omandamiseks; seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi läbimist; võimalust sportimiseks; eesti keele kursuseid; üksikvangistust eeluurimise all viibimise ajaks; intensiivset psühholoogilist abi; vahi alt vabastamist, kui vangla ei rahulda nimetatud taotlusi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-18-1388

2.Tallinna Vangla 15.05.2018 vastuse kohaselt on vahistatul võimalik iseseisvalt tegeleda kehakultuuriga, riigikeele kursuste toimumisel seal osaleda ning saada psühholoogilist abi vastavalt vajadusele. Muus osas jäeti taotlused rahuldamata.
3.XX esitas 22.05.2018 vaide, milles taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, korrigeerida Tallinna Vangla kodukorda ning rahuldada esitatud taotlused. Tallinna Vangla 22.06.2018 otsusega jäeti vaie rahuldamata.
4.XX esitas 10.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, et kontrollida Tallinna Vangla kodukorra põhiseaduspärasust; kohustamisnõude pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude seonduvalt pikaajalise kokkusaamise piirangutega.
5.Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks (p 1) ning jäeti rahuldamata riigi õigusabi taotlus (p 4). Kaebaja omab piisavaid teadmisi, et kõrvaldada kohtu poolt märgitud puudused, mistõttu puudub vajadus riigi õigusabi määramiseks. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mistõttu on kohtu ülesanne välja selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse ja kohustamisnõude osas. Lisaks puudutab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.11.2016 otsus asjas nr 3-4-1-9-14 analoogset vaidlust, millega kaebajal on võimalik tutvuda.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määrus osas, milles jäeti rahuldamata tema taotlus riigi õigusabi määramiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on asi nr 3-18-1388 väga keeruline, kuid kaebajal ei ole rahalisi võimalusi advokaadi palkamiseks. Samuti määras Tallinna Ringkonnakohus 05.01.2018 kaebajale riigi õigusabi kriminaalasjas nr 1-17-6580. Määruskaebusele oli lisatud taotlus riigi õigusabi määramiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt lõhuvad vaidlustatavad piirangud kaebaja perekonda, laastavad sotsiaalseid sidemeid, psüühikat ja rikuvad inimväärikuse ning demokraatia põhimõtteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7.Kaebaja on lisanud 10.09.2018 määruskaebusele füüsilise isiku menetlusabi taotluse vormi ning majandusliku seisundi teatise (tl 54–61). Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja taotlust mõista selliselt, et õigusabi taotlus on esitatud ka ringkonnakohtule. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega saab ringkonnakohus praegusel juhul lahendada kaebaja riigi õigusabi taotluse üksnes seonduvalt esindaja määramisega praeguses määruskaebemenetluses.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda 2(4)

3-18-1388 tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

9.Taotluse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohtul hinnangul on XX võimeline oma õigusi kaitsma kohtu abiga ilma õigusabiteenust saamata. Määruskaebemenetluses vaidlustatud 31.08.2018 määruse p-ga 4 jäeti rahuldamata XX taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja on 10.09.2018 esitatud määruskaebuses selgitanud, miks ta ei nõustu halduskohtu seisukohtadega ning millistel põhjendustel on vajalik riigi õigusabi määramine. Kaebaja on piisavalt ning ringkonnakohtule arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning nende alusel on ringkonnakohtul võimalik halduskohtu määruse õiguspärasust hinnata. Seega ei eelda halduskohtu määruse vaidlustamine ning osalemine määruskaebemenetluses advokaadi abi kasutamist. Arvestada tuleb halduskohtumenetlusele omast uurimispõhimõtet, mis väljendub muu hulgas kohtu kohustuses omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral ka täiendavaid tõendeid. Kohus peab tagama menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele (HKMS § 2 lg-d 4–6). Kaebaja on esitanud nii nõuded kohtule kui faktilised asjaolud piisavalt selgelt. Kuna eelnevast tulenevalt jääb XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata, ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks hinnata kaebaja maksevõimet. II
10.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et 10.09.2018 esitatud määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on praegusel juhul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on halduskohtul seadusest tulenev ulatuslik selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4-6). Haldusasja materjalidest nähtuvalt selgitas halduskohus XX-le, millised nõuded tuleks kaebajal oma õiguste tõhusaks kaitseks esitada (31.08.2018 määruse p-d 5–6) ning hüvitamiskaebuse menetlemisega seonduvat (31.08.2018 määruse p 7).
13.Vaidlust ei ole alust pidada niivõrd keerukaks, et XX ei oleks koos halduskohtu abiga võimeline ise esitama oma seisukohti ning selgitama vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole kokkuvõtvalt rahul vangistusseadusest tulenevate piirangutega, mis ühelt poolt seonduvad kinnipidamisasutuses viibimisega ning teiselt poolt kaasnevad kaebaja vahistatu staatusega. Ühtlasi taotleb kaevaja mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et tal ei ole olnud piisavat võimalust viibida koos pereliikmetega (sh pojaga). Kaebaja on mh taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kaebaja on piisava põhjalikkusega selgitanud tema suhtes vanglas kohaldatavaid piiranguid ning nende mõju. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates menetlusdokumentides viitama konkreetsetele seaduse 3(4)

3-18-1388 sätetele. Vaidlus ei ole ilmselgelt väheste eduväljavaadetega ning õigusabi kasutamine võimaldaks kaebajal osutada kahtlemata paremini õiguse tõlgendamise allikatele, mis toetavad kaebuse rahuldamist. Välise õigusabi ülesanne ei ole üksnes kohtu nõustamine õigusküsimustes, vaid ka teise poole seisukohtadele paremini vastuväidete esitamise toetamine ning kohtu seisukohtade ekslikkuse korral neile tähelepanu pööramine. Sellegipoolest ei otsusta kohus mitte üksnes iseseisvalt õiguse kohaldamise üle, vaid peab hoolitsema ka kaebaja poolt tema eesmärgi saavutamiseks vajalike nõuete esitamise eest ja välja selgitama omal algatusel asjassepuutuvad elulised asjaolud. Ka õigusnormi põhiseaduspärasuse kontrolli teostamiseks ei ole õigusabi määramine tingimata vajalik, sest normi põhiseaduspärasusele annab hinnangu kohus. Vahistatute pikaajalise kokkusaamise õiguse küsimusel on kohtupraktikas peatutud korduvalt ning õiguse tõlgendamise üle otsustamiseks õiguspärasel viisil ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine vajalik. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust kaebaja viited sellele, et talle on kriminaalasja nr 1-17-6580 raames määratud riigi õigusabi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 34 lg 1 p 3 kohaselt on kahtlustataval õigus kaitsja abile (vt ka KrMS § 8 p 3) ning KrMS § 45 lg-d 3 ja 4 sätestavad üksnes mõned erandid, mil kaitsja osavõtt kohtueelsest ja kohtumenetlusest ei ole kohustuslik. Lisaks erinevad kriminaalmenetluses rakendatavad põhimõtted oluliselt halduskohtumenetluse põhimõtetest. Kui halduskohtumenetluses lähtutakse eelnevalt selgitatud uurimisprintsiibist (HKMS § 2 lg-d 4–6), siis kriminaalmenetluses prevalveerib võistlev menetlus (KrMS § 14), millega ei kaasne kohtule nii ulatuslikku selgitamiskohustust kui halduskohtumenetluses. Seega ei too kriminaalasjas riigi õigusabi määramine vältimatult kaasa seda, et isikule tuleks määrata riigi õigusabi ka halduskohtumenetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium