lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-232/10

Omandireform › Maa erastamine

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-232/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Maa erastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 41 lg 3Vaidluse ese

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-232/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-23-2500/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.04.20243-23-406/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.12.20233-19-1705/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.01.20203-19-1705/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja14.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

18.09.2018, Tartu 3-18-232

Haldusasi

Valentin Zemtsovi kaebus Narva-Jõesuu linna kohustamiseks vaatama sunnivahendi rakendamise edasilükkamise taotlus uuesti läbi Tartu Halduskohtu 21.06.2018. a määrus Valentin Zemtsovi määruskaebus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja Valentin Zemtsov Esindaja Danil Lipatov Vastustaja Narva-Jõesuu linn (Vaivara valla õigusjärglane)

RESOLUTSIOON

Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.06.2018. a määrusele menetlusse. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21.06.2018. a määrus. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vastustaja tegi 23.05.2016 määruskaebuse esitajale ettekirjutuse nr 22.6-24, milles palus määrusekaebuse esitajal hiljemalt 01.07.2017 lammutada reformimata riigimaal õigusvastaselt ehituskeeluvööndisse püstitatud saun ja paadigaraaž ning heakorrastada maa-ala.
2.Vastustaja teatas 23.05.2016. a hoiatusega nr 22.6-25 määruskaebuse esitajale, et ettekirjutuses nr 22.6-24 märgitud kohustuste täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha vastavalt 3000 eurot, 3000 eurot ja 1000 eurot.

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 14.07.20263-21-895/60Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Määruskaebuse esitaja esitas eelnimetatud ettekirjutuse ja hoiatuse peale Tartu Halduskohtule 21.06.2016. a tühistamiskaebuse, mis jäeti Tartu Halduskohtu 29.07.2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1243 rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitaja esitas vastustajale 23.08.2017 taotluse sunnivahendi rakendamise edasilükkamiseks.
5.Vastustaja rahuldas määruskaebuse esitaja taotluse 29.08.2017. a hoiatusega nr 17-22.6/32, milles määras 23.05.2016. a ettekirjutuses nr 22.6-24 määratud kohustuse vabatahtliku täitmise uueks tähtajaks 29.10.2017. Hoiatusega muudeti ka adressaadi majanduslikku seisundit arvestades sunniraha määrasid ja määrati sunniraha suurusteks vastavalt 350 eurot ja 100 eurot.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 25.10.2017 vastustajale taotluse, milles palus 23.05.2016. a ettekirjutusega nr 22.6-24 pandud kohustuse täitmise ja 29.08.2017. a hoiatuses nr 17-22.6/32 määratud sunniraha rakendamise edasilükkamist kahe kuu võrra.
7.Vastustaja jättis 31.10.2017. a otsusega nr 17-22.5-1/137-3 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei olnud ei maa erastamise taotluse menetlemine ega algatatud tsiviilkohtumenetlus nimetatud maa erastamisele kuuluvate maatükkide koguarvust väljaarvamist puudutava üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks määruskaebuse esitaja poolt õiguslikuks aluseks jätta adressaadi poolt ettekirjutus selles määratud tähtajaks täitmata.
8.28.11.2017 esitas määruskaebuse esitaja 31.10.2017. a otsuse nr 17-22.5-1/137-3 peale vaide.
9.Vastustaja jättis 27.12.2017. a vaideotsusega määruskaebuse esitaja vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei kavatsenud haldusorgan rakendada sunniraha, vaid koostab vajadusel uue hoiatuse, milles määrab uueks sunnivahendi liigiks asendustäitmise.
10.Määruskaebuse esitaja esitas 31.01.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vaivara Vallavalitsuse 31.10.2017. a otsuse nr 17-22.5-1/137-3 ning teha ettekirjutus vaadata uuesti läbi tema taotlus sunnivahendi rakendamise edasilükkamiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul rikkus vastustaja 31.10.2017. a otsuse nr 17-22.5-1/137-3 tegemisel diskretsiooniõigust. Nii 29.08.2017. a hoiatuse nr 17-22.6/32 kui ka 31.10.2017. a otsuse nr 17-22.5-1/137-3 tegemisel olid haldusorganile teada samad asjaolud, kuid asja materjalidest ei selgunud, millised asjaolud tingisid varasemast erineva otsuse tegemise. Määruskaebuse esitaja taotlus lammutamiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks oleks tulnud asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 2 alusel seetõttu rahuldada ning vastustajale tuleb teha ettekirjutus taotluse uueks läbivaatamiseks.
11.Vastustaja teatas 21.02.2018. a vastuses kohtunõudele, et vastustaja ei ole asunud ega kavatsegi asuda sundtäitma 29.08.2017. a hoiatuses nr 17-22.6/32 märgitud sunniraha ning et sellest on määruskaebuse esitajat teavitatud 23.11.2017. a teatega nr 17-22.5-1/140-2. Teate punktis 3.2 oli märgitud, et kui järelkontrolli käigus tuvastatakse, et määruskaebuse esitajale pandud kohustus on jäetud tähtaegselt täitmata, jätab haldusorgan tema suhtes 29.08.2017. a hoiatuses nr 17-22.6/32 määratud sunniraha rakendamata ning koostab uue hoiatuse, milles plaanib määrata määruskaebuse esitajale sunnivahendi liigiks asendustäitmise.
12.Tartu Halduskohus tagastas 08.03.2018. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tühistamisnõude osas, sest toimingu tühistamine ei ole õiguslikult võimalik. Halduskohus võttis menetlusse kohustamisnõude.
13.Vastustaja esitas 13.03.2018 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja nõue haldusorganile ettekirjutuse tegemiseks ei olnud asjakohane ning halduskohtul puuduks õiguslik alus kohustada haldusorganit tegema toimingut, mille tegemise eelduseks olev alus on ära langenud. Haldusorgan on 23.11.2017. a teatega määruskaebuse esitajat teavitanud, et tema suhtes ei kohaldata 29.08.2017. a hoiatuses määratud sunniliiki ja -määra. Seetõttu ei saa käesoleval juhul halduskohus kontrollida, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kuna sunnivahendit määruskaebuse esitaja suhtes ei ole kohaldatud ja ei kohaldatagi. Hoiatuse koostamine ei olnud veel sunnivahendi rakendamine, vaid määruskaebuse esitaja teavitamine uuest vabatahtliku täitmise ajast ja ettekirjutusega pandud kohustuste täitmata jätmise tagajärjest.
14.Tartu Halduskohus jättis 21.06.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kaebuse tegelikuks eesmärgiks on hoiduda 23.05.2016. a ettekirjutuse nr 22.6-24 täitmisest ning vaidlusaluse ebaseaduslikult ehitatud sauna lammutamisest, kuid see eesmärk oleks saavutatav üksnes ettekirjutuse nr 22.6-24 tühistamise kaudu. Määruskaebuse esitaja on ettekirjutuse nr 22.6-24 halduskohtus eelnevalt ka vaidlustanud, ent tema kaebus jäeti Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2017. a jõustunud otsusega nr 3-16-1243 rahuldamata. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja soovib ehitisealuse maa erastada, ei saa tingida ehitise seadustamist kohaliku omavalitsuse poolt. Ehitis on püstitatud Narva jõe kalda ehituskeeluvööndisse ning kohalikul omavalitsusel ei olnud alust ehitise seadustamiseks. Mingeid muid kahjulikke tagajärgi määruskaebuse esitajale sunnivahendi rakendamise edasilükkamise taotluse läbi vaatamata jätmisest tuleneda ei saa, kuna vastustaja on kinnitanud, et ei rakenda määruskaebuse esitaja suhtes ettekirjutuse täitmata jätmisel 29.08.2017. a hoiatuses märgitud sunniraha. Seega jättis halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Halduskohus pidas vajalikuks siiski märkida, et isegi kui haldusasi kuuluks sisuliselt läbi vaatamisele, siis tuleks see jätta rahuldamata. Sunnivahendi rakendamise edasilükkamine on menetlustoiming, millega määratakse ettekirjutuse uus vabatahtliku täitmise tähtaeg. Ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks peab esinema põhjendatud vajadus. Arvestades, et lammutamisettekirjutus on kehtiv haldusakt ning kohtumenetlus haldusasjas nr 3-16-1243 lõppes 21.02.2017, mil jõustus ringkonnakohtu otsus, siis oli määruskaebuse esitajale antud aeg (ca 8 kuud) ettekirjutuse täitmiseks piisav. Asjaolu, et varasema samalaadse pikendamise taotluse vastustaja rahuldas, ei muuda keeldumist iseenesest õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 21.06.2018. a määruse peale määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 21.06.2018. a määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on valesti hinnanud kaebuse eesmärki. Vastustajale avalduse esitamise eesmärgiks oli lükata ettekirjutuse täitmine edasi mõjuval põhjusel. Kaebuse halduskohtule esitamise eesmärgiks oli kohustada haldusorganit teostama haldustoimingut vastavalt seadusele ehk kaitsta oma põhiõigusi, tuvastades õiguste rikkumist haldusorgani poolt. Antud juhul ei olnud vaidlustatud otsuses näidatud põhjust, miks varasemat määruskaebuse esitajale soodsat otsust muudeti ja asuti vastupidisele seisukohale, millega ei arvestatud määruskaebuse esitaja õiguspärast ootust ja rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet.

Samuti ületas halduskohus määruskaebuse esitaja hinnangul oma pädevust, hinnates, kas antud asjas esineb põhjendatud avaldus ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks või mitte.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD

16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
18.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohus on valesti hinnanud kaebuse eesmärki. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse eesmärki liiga laialt tõlgendanud. Määruskaebuse esitaja esitatud kaebusest ei nähtu, et kaebuse eesmärgiks oleks Vaivara Vallavalitsuse 23.05.2016. a ettekirjutuse täitmisest ning ebaseaduslikult ehitatud sauna lammutamisest hoiduda. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses selgitanud, et vastustajale esitatud avalduse eesmärgiks oli ettekirjutuse täitmise edasilükkamine mõjuval põhjusel. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles määruskaebuse esitaja vastustaja kohustamist sunnivahendi edasilükkamise taotluse uuesti läbivaatamiseks. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebajal ei ole kaebusega võimalik oma eesmärki saavutada. Kuna halduskohtul on võimalik vastustajat kohustada sunnivahendi edasilükkamise taotluse uuesti läbivaatamiseks, siis on kaebajal võimalik ka kaebuse eesmärk saavutada.
19.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 21.06.2018. a määruse täies ulatuses ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.
20.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Alates 01.01.2018 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lõike 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot määruskaebuse esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium