Haljala valla taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti trahvimiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest
Menetlusosalised
Kaebaja – Haljala vald (Vihula valla õigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Jaanus Hämmal
RESOLUTSIOON
1.Jätta Haljala valla taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsustas 10. detsembri 2015. a otsusega nr 17-6/409 maksta Vihula Vallavalitsusele toetust summas 34 098,37 eurot vastavalt otsuse lisale (p 1), nõuda Vihula Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetus summas 11 791,28 eurot (p 2) ning vähendada p-s 1 toodud makstavat toetust summa p-s 2 toodud tagasinõutava toetuse summa võrra ja maksta välja 22 307,09 eurot (p 3) (tl-d 6-7).
2.Tartu Halduskohus jättis 29. detsembri 2016. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-16-797 PRIA
10.detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409 p 1 tühistamise nõude läbi vaatamata, rahuldas Vihula valla kaebuse osaliselt ning tühistas PRIA 10. detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409 p-d 2 ja 3. Kohus jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata ja mõistis PRIA-lt Vihula Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud (tl-d 8-11p).
3.PRIA otsustas 26. juuni 2018. a otsusega nr 17-6/314 nõuda Haljala Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941113590727 alusel välja makstud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse summas 11 7941,28 eurot (p 1) ning muuta PRIA peadirektori 10. detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409
p 1 ja lugeda väljamakstavaks toetuse summaks 34 098,37 euro asemel summa 22 307,09 eurot (34 098,37 eurot – 11 791,28 eurot), millega lugeda punktis 1 nimetatud nõue täidetuks (p 2) (tl-d 33-35).
4.Haljala vald esitas 21. juunil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse haldusasjas nr 3-16-797 jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmise eest trahvi määramiseks (tl-d 2-4).
5.PRIA esitas 9. juulil ja 23. juulil 2018 selgitused kohtuotsuse täitmise kohta (tl-d 31-32, 39-39p).
6.Tartu Halduskohus võttis 24. juuli 2018. a määrusega Haljala valla taotluse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA, otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas, et teeb otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 18. septembril 2018 (tl-d 41-41p).
7.Haljala vald esitas 21. augustil 2018 täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja (tl-d 42-43p).
8.PRIA esitas täiendavad seisukohad 30. augustil 2018 (tl-d 52-52p).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Haljala vald on taotlenud PRIA-le rahatrahvi määramist seoses haldusasjas nr 3-16-797 tehtud Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a kohtuotsuse täitmata jätmisega, väites järgmist. 1) Praegusel juhul ei ole kohus määranud otsuses täitmise tähtaega, seega tuli lahend täita pärast selle jõustumist 31. jaanuaril 2017. Kohtuotsuse resolutsioon koos vaidlustatud haldusaktiga ei jäta tõlgendamisruumi, mida täpselt pidi haldusorgan tegema. Kohus on jõustunud lahendiga kinnitanud, et PRIA-l tuli 10. detsembri 2015. a otsuse alusel välja maksta 34 098,37 eurot ning et summa 11 791,28 euro tagasinõudmiseks (sisuliselt välja maksmata jätmiseks) puudub seaduslik alus. Nimetatud lahendit ei ole PRIA käesoleva ajani täitnud. 2) Asjaolu, et pärast trahvi määramise taotluse esitamist on PRIA andnud uue, jõustunud kohtulahendiga vastuolus oleva haldusakti, mis on taotleja poolt vaidlustatud, ei muuda taotlust põhjendamatuks, kuna trahvi määramise alused tuleb kindlaks teha taotluse esitamise aja seisuga.
10.PRIA leiab, et Haljala Vallavalitsuse taotlus on alusetu ja põhjendamatu. Kohtule esitatud seisukohtades tõi PRIA esile järgmised väited. 1) Trahvi määramise tingimusteks on jõustunud kohtuotsuse olemasolu ning fakt, et menetlusosaline ei ole täitnud jõustunud kohtuotsust. Käesolevas asjas ei esine kumbagi tingimust. Halduskohus ei ole teinud sisulist otsustust PRIA 10. detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409 p 1 osas. 29. detsembri 2016. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-16-797 ei kohustata PRIA-t tegema väljamakseid. Kuna kohtuotsuse resolutsioonis puudub ettekirjutus, et PRIA on kohustatud tegema väljamakseid, siis ei saa kohus PRIA-t trahvida kohtuotsuse täitmata jätmise eest.
2) 11 791,28 euro näol ei ole tegemist summaga, mis on Vihula Vallavalitsusele reaalselt välja makstud ja kuulub tagasinõudmisele. Tegemist on summaga, mille võrra PRIA vähendas toetust ja mille ta jättis välja maksmata kalandusturu korraldamise seaduse § 68 lg 5 alusel, ehk projektitoetuse osaga, mille väljamaksmine oleks olnud põhjendamatu. Reaalse väljamakse arvestus toimus taotleja viimase kuludeklaratsiooni kohta tehtud otsuses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Viidatud säte lubab kohtuotsuse süülise mittetäitmise eest trahvida menetlusosalist, kellele ettekirjutus on suunatud. HKMS § 177 lg 5 esimese lause järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks.
12.Riigikohtu halduskolleegium on 29. mai 2014. a kohtumääruses nr 3-3-1-11-14 selgitanud, et jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine tähendab kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Seega saab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määrata, kui selles süüdiolev menetlusosaline on jätnud täitmata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-06, p 12).
13.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määrab kohus vajaduse korral otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka ilma otsuse muude osadeta (HKMS § 162 lg 4).
14.Seega on otsuse keskseks osaks resolutsioon, milles kohus võtab kohtumenetluse tulemusena menetlusosalistele kohustusliku seisukoha kaebuse nõudes. Olukorras, kus kaebaja on kohtusse pöördunud kohustamiskaebusega (sh heastamis- ja keelamiskaebusega kui kohustamise eriliigiga) ning kohus rahuldab selle, loob kohustamisotsuse ettekirjutus vastustajale kohustuse seoses kaebaja poolt nõutava haldusakti või toiminguga. Tühistamisnõudega kohtusse pöördumisel ja sellise nõude rahuldamise korral lõpetab kohus haldusakti või –lepingu kehtivuse ning tühistamise korral loetakse fiktiivselt, et tühistatud haldusakt ei ole kunagi kehtinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul trahvimäärusega sanktsioneeritav otsus, millega kohus on rahuldanud kohustamiskaebuse või selle eriliigi ehk millega kohus on teinud vastustajale ettekirjutuse toimingu sooritamiseks või sellest hoidumiseks.
15.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et asjas nr 3-16-797 tehtud Tartu Halduskohtu
29.detsembri 2016. a kohtuotsus jõustus 31. jaanuaril 2017 ning see kehtib ka Haljala valla kui Vihula valla õigusjärglase kohta. Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a kohtuotsusest nr 3-16-797 ilmneb, et kohus menetles Vihula valla kaebust PRIA 10. detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409 tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes. Kohtuotsuse resolutsioonist tulenevalt rahuldas kohus Vihula valla kaebuse osas, milles kaebaja nõudis PRIA 10. detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409 p-de 2 ja 3 tühistamist, seejuures jäi nõue PRIA
10.detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409 p 1 tühistamiseks läbi vaatamata ning kohustamisnõue rahuldamata. PRIA 10. detsembri 2015. a otsuse nr 17-6/409 p-d 2 ja 3, mille peale esitatud tühistamiskaebuse kohus rahuldas, käsitlesid toetuse summas 11 791,28 euro tagasinõudmist
Vihula Vallavalitsuselt ning nimetatud summa võrra väljamaksmisele kuulunud toetuse summa vähendamist ja seega 22 307,09 euro väljamaksmise otsustamist.
16.Kohus möönab, et haldusorgani tegevus ei ole olnud nõuetekohane, kuid samas ei esine piisavaid aluseid PRIA suhtes rahatrahvi kohaldamiseks. Arvestades Tartu Halduskohtu
29.detsembri 2016. a kohtuotsuse nr 3-16-797 resolutsiooni, ei sisalda kohtu hinnangul Tartu Halduskohtu otsus ettekirjutust, mille täitmata jätmist oleks võimalik rahatrahviga sanktsioneerida. Haldusasjas nr 3-16-797 pöördus kaebaja küll kohustamiskaebusega kohtusse, kuid kohus ei ole PRIA-le teinud ettekirjutust, mille täitmata jätmist saaks PRIA-le ette heita. Seepärast jätab kohus kaebaja taotluse PRIA-le rahatrahvi määramiseks rahuldamata.
17.Vastusena PRIA 30. augusti 2018. a seisukohale, mille järgi trahvi määramist reguleerivad sätted ei näe ette menetluskulude jaotamist ja väljamõistmist, juhib kohus menetlusosalise tähelepanu, et PRIA seisukoha lükkab ümber mh Riigikohtu praktika, kus on jaatatud menetluskulude väljamõistmise võimalikkust trahvi määramise menetluses (vt nt Riigikohtu halduskolleegium 13. märtsi 2018. a kohtumäärus asjas nr 3-17-643). Et HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid PRIA ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.