Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 12. september 2018, Tallinn 3-18-1765 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks.
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – OÜ EuroManagement (registrikood 12930261).
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
plokiahela tehnoloogiale. Maksuhaldur on seisukohal, et selline tegevus ei ole põhimõtteliselt käsitatav käibena, kuna pole võimalik tuvastada otsest seost teenuse osutamise ja tasu saamise vahel, samuti pole võimalik tuvastada isikut, kellele OÜ EuroManagement mingisugust käibe mõistega hõlmatud teenust tegelikult osutaks. Taotluses tuuakse välja, et kõnealuse krüptoraha kaevandamisega seonduvalt ei ole OÜ EuroManagement senini käibemaksuga maksustatavat müügikäivet deklareerinud, küll aga arvestab regulaarselt sisendkäibemaksu. Maksuhaldur leiab, et OÜ EuroManagemant käitub pahatahtlikult ja sihilikult lubamatu maksueelise saamiseks, kuna esiteks hakkas ta küsimuse vastu, kuidas tema väidetavat teenust maksustatakse, huvi tundma alles pärast seda, kui sai teada kontrollimenetlusest, ent sisendkäibemaksu deklareeris enne seda; teiseks on ta jätkanud sisendkäibemaksu deklareerimist vaatamata sellele, et maksuhaldur on üheselt mõistatavalt talle öelnud, et tema majandustegevus ei tekita käivet. Maksuhaldur on seisukohal, et pärast maksuotsuse tegemist võib määratava maksusumma sisse nõudmine osutuda võimatuks.
sellele lisatud kontrollaktis, mis on taotlusest nähtuvalt käesolevaks ajaks maksukohustuslasele edastatud, on maksuhaldur loogiliselt põhjendanud oma järeldust, et OÜ EuroManagement on kontrollitavatel perioodidel lubamatult arvestanud sisendkäibemaksu. Möönan, et tegemist OÜ EuroManagement majandustegevuse sisuks oleva krüptoraha kaevandamise käibemaksuga maksustamise näol võib tegemist olla põhimõttelise õigusliku vaidlusküsimusega, sest otseselt ei näi selline tegevus vastavat ei maksustatava käibe, välisriigis toimuva ettevõtluse ega maksuvaba käibe määratlusele. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus OÜ EuroManagement on teinud teatud investeeringud (nt. arvutipark) ning teeb teatud toiminguid ja teenib sellelt tulu, ent tulu saamine ei ole selgelt seostatav mingisugusele konkreetsele isikule mingisuguse konkreetse teenuse osutamisega. Nõustun aga, et maksuhalduri positsioon selles küsimuses on igal juhul sel määral põhjendatud, et eeskätt kontrollaktis kirjeldatud sisuga maksuotsust ei saaks pidada ilmselgelt õigusvastaseks: tavapärases mõistes käivet sellisest krüptoraha kaevandamisest pigem ei teki ning sellest tulenevalt oleks ebaloogiline ka selle tegevusega seotud ostuarvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine. Maksuhalduri positsiooni tugevdab kindlasti ka asjaolu, et taotlusest nähtuvate andmete kohaselt ei ole OÜ EuroManagement krüptoraha kaevandamisega seonduvalt müügikäivet deklareerinud ning kontrolli käigus pole olnud võimalik tuvastada konkreetseid isikuid, kelle OÜ EuroManagement oleks osutanud tasutatavaid teenuseid ja väljastanud sellekohaseid arveid. Kuna muud arvestatavat majandustegevust OÜ-l EuroManagement olevat ei näi, saab eeldada, et ostukäive on seotud tema majandustegevuseks oleva krüptoraha kaevandamisega ehk tegevusega, mis ei tõepoolest ei näi käibemaksuregulatsioonile üldse alluvat. Seega on taotluses kirjeldatud sisuga maksuotsuse tegemine võimalik ning pole alust väita, et see oleks ilmselgelt õigusvastane.
kõnealuses olukorras oleks OÜ-l EuroManagement ja selle tegevusest huvitatud isikutel (juhid, osanikud) pigem lihtne korraldada seda, et maksuvõla tasumine võimatuks osutuks, leian, et maksuhalduri taotlus on kokkuvõttes põhjendatud.
Möönan, et õiguslik regulatsioon täitmist tagavate toimingute põhjustatud kahju hüvitamise osas on ebaselge. Õiguskirjanduses on peetud võimalikuks kahju hüvitamist lähtudes riigivastutuse seaduse sätetest, mis reguleerivad õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist (vt. Künnapas, K. „Maksukohustuste täitmise preventiivne tagamine“, Juridica 1/2018, lk 16). Minu hinnangul ei saa teatud juhtudel välistada aga ka MKS §-s 116 sätestatud maksukohustuslase kasuks intressi arvestamise regulatsiooni kohaldamist. Maksukorralduse seadus (MKS) ei reguleeri selgelt olukorda, kus maksuhaldur täitmist tagavate toimingute raames ettemaksukonto arestib, ent sel moel tagatavat maksukohustust hiljem siiski ei teki (maksuotsust ei tehta või maksuotsus tühistatakse). Samas on ettemaksukonto arestimise sisuks muuhulgas maksukohustuslase poolt esitatavate tagastusnõuete täitmata jätmine. Ettemaksukontol olevaid maksuhalduri poolt arestitud summasid ei saa maksukohustuslane käsutada ning majanduslikus mõttes on tegemist maksukohustuslase jaoks olukorraga, kus maksuhaldur hoiab tema käibevahendeid kinni. Tulemus on niisiis sama, mis tagastusnõude täitmisega viivitamisel. Juhul kui hiljem maksukohustust ei teki, saab asuda seisukohale, et täitmist tagavad meetmed on olnud alusetud (vrd. näiteks alusetu vahistamine kriminaalmenetluse lõpetamise või õigeksmõistmise korral kriminaalasjas) ning maksukohustuslase vara arestimine tagantjärele vaadates tarbetu. Asjaolu, et meetmete võtmise ajal tehtud prognoosi pinnalt näis täitmist tagavate meetmete võtmine vajalik ning kohus andis maksuhaldurile ka vastava loa, ei peaks seejuures määrav olema. Õiguslik käsitlus, et ettemaksukonto arestimisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed jäävadki sel juhul paratamatusena maksukohustuslase kanda, ei näi põhjendatud olevat. Siinkohal peaks lahendus olema analoogne esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Nimelt maksukohustuse sissenõudmise keelamise (maksuotsuse täitmise peatamise) korral ei ole maksukohustuslasel küll esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal kohustust maksusummat tasuda ega intressi maksta, ent kaebuse hilisema rahuldamata jätmise ja maksuotsuse jõusse jäämise korral arvestatakse intressi siiski alates päevast, mil maksusumma seaduse järgi tasuda oleks tulnud ning vahepealsel esialgse õiguskaitse kohaldamisel pole intressiarvestusele mõju (vt. Riigikohtu otsus 3-3-1-2108). Nii nagu esialgne õiguskaitse lükkab sisuliselt maksukohustuse edasi, saab ka maksuhalduri poolt kohtu loal võetav täitmist tagav meede, mis seisneb ettemaksukonto arestimises (ja sellest tulenevalt maksukohustuslase poolt esitatud tagastusnõuete täitmata jätmises) olla üksnes tagastusnõuete täitmist edasi lükkava iseloomuga. Juhul kui täitmist tagava meetme alus ära langeb, tuleb vastavad tagastusnõuded täita ja vajadusel arvestada maksukohustuslase kasuks ka intressi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.