Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-450 XX kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit kutsekomisjoni 30.11.2016 protokollilise otsuse osaliseks tühistamiseks, MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit 16.02.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit kohustamiseks Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Paavo Paas Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.02.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 26.02.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-450.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
3.Mõista XX-lt MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.09.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-17-450 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 22.10.2016 MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) sooviavalduse diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse saamiseks (I kd, tl 8‒ 11).
2.EEL-i kutsekomisjon otsustas 30.11.2016 istungil protokollilise otsusega (I kd, tl 4‒4p) mitte anda XX-le diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutset järgmistel eri-, alleri- ja ametialadel: eriala – keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemid; alleriala – küte, ventilatsioon ja jahutus (KVJ); ametiala – projekteerimine, projekteerimise juhtimine, omanikujärelevalve, ehitusjuhtimine ja ehitustegevuse juhtimine. XX-le kutsestandardi alusel kutse andmine ei ole põhjendatud, sest ta ei ole pärast magistrikraadi omandamist töötanud erialasel tööl nõutud kahte aastat. XX-le ei ole võimalik anda kutset ka erijuhu alusel (kutsestandardi lisa 8). XX-le 2004. a-l väljastatud Eesti Mereakadeemia diplom ei vasta 1. erijuhu nõuetele, sest tegemist ei ole magistrikraadi ega sellega võrdsustatud haridustasemega. Samuti ei vasta Eesti Mereakadeemia diplom 2. erijuhu nõuetele, sest omandatud eriala ei ole KVJ eriala.
3.XX esitas 29.12.2016 vaide (I kd, tl 13‒14), leides, et tema taotlus vastab 2. erijuhu alusel kutse saamise nõuetele. XX on omandanud Eesti Mereakadeemias KVJ eriala.
4.EEL jäi 16.02.2017 vaideotsuses esialgse otsuse juurde, s.o XX-le kutset mitte anda (I kd, tl 16‒16p). XX puhul saaks rääkida ainult erijuhu alusel kutse andmisest. Kutset ei ole võimalik anda 2. erijuhu alusel, sest XX Eesti Mereakadeemiast saadud bakalaureusekraad ei ole KVJ erialal. Selle kohta on antud põhjalik selgitus 30.12.2016 e-kirjas (I kd, tl 17‒17p). Kuna Eesti Mereakadeemia diplom ei vasta magistrikraadile, välistab see kutse andmise ka 1. erijuhu alusel.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EEL-i 30.11.2016 ja 16.02.2017 otsuste tühistamiseks osas, millega keelduti kaebajale kutse andmisest 2. erijuhu alusel, ning EEL-i kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbi vaatamiseks. Eesti Mereakadeemia diplom koosmõjus teiste kaebajaga seotud asjaoludega annab kaebajale õiguse saada diplomeeritud KVJ inseneri kutse 7. taseme kvalifikatsiooni kutsestandardi
2.erijuhu alusel. Eesti Mereakadeemias omandatud eriala on KVJ eriala. Õigusaktides puudub KVJ eriala legaaldefinitsioon ning EEL ei ole põhjendanud, miks ei ole Eesti Mereakadeemias omandatud eriala KVJ eriala. KVJ erialana tuleks mõista eriala, mille eesmärgiks on nõutud sisekliima tagamine. Kutsestandard ei nõua selliste nimetustega õppeainete läbimist, nagu on välja toonud EEL. Kaebaja on läbinud Eesti Mereakadeemias sarnased õppeained ning lisaks Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) teiste seas kütte, ventilatsiooni, hoonete soojusvarustuse ja soojustehnika õppeained. Kaebaja töötab alates 2003. a-st insenerina OÜ-s B ning alates 2008. a-st insenerina E OÜ-s. Kaebaja töö mõlemas äriühingus on seotud vahetult KVJ töödega (KVJ 2(8)
3-17-450 süsteemide projekteerimine, ehitamine, ehituse omanikujärelevalve ning neile ekspertiiside tegemine). Hindamiskomisjonil puudus kaebaja taotluse läbivaatamiseks pädevus, sest see moodustati alles 30.11.2016 istungil. Samuti ei saanud selle liikmed olla erapooletud, sest kõik liikmed olid seotud ühe ettevõttega ning hindamiskomisjoni esimees oli komisjoni liikmete ülemus. Samuti on retsensendid lähtunud kaebaja töökogemuse hindamisel asjakohatutest kaalutlustest, mida kutsestandardis ei ole välja toodud. Kaebaja isikuomadustele on antud hinnang ilma temaga kohtumata ning ilma igasugust vastavat teavet omamata.
6.EEL palus jätta kaebus rahuldamata. Kutsekomisjon on 30.11.2016 otsuse tegemisel lähtunud muu hulgas hindamiskomisjoni 28.11.2016 koosolekul esitatud põhjendustest. Kaebaja Eesti Mereakadeemiast saadud bakalaureusekraad ei ole saadud KVJ erialal, sest Eesti Mereakadeemia õppes puudub täielikult ehitisi käsitlev osa, samuti ehitusfüüsika, küte ja ventilatsioon. KVJ eriala määratlemisel tuleb lähtuda kutsestandardist (osad A.1, A.6, B.2.1). Kaebaja seob meelevaldselt KVJ eriala külmutusseadmete erialaga. Kaebaja väiteid toetav Marina Sirel ei ole hinnangu andmiseks pädev ning tema hinnang ei tugine õppekavade võrdlemisele ja õppekava standardile vastavuse kontrollile. Ka GE arvamus ei ole usaldusväärne ning on suures osas MS arvamusega kattuv. Eesti Mereakadeemia külmutusseadmete õppekava diplomi akadeemilisest õiendist nähtuvalt ei kata see õppekava väga suurt osa kutsestandardi lisas 5 toodust. Maksimaalsel juhul saaks olla tegemist vastavusega osakutsele „jahutussüsteemide ehitamine“. Seda, et Eesti Mereakadeemia külmutusseadmete õppekava ei ole võrreldav TTÜ kunagise keskkonnatehnika bakalaureuse õppekavaga, kinnitas EEL-le ka TTÜ. Lisaks ei ole kaebaja magistrikraad omandatud KVJ erialal, vaid sellele lähedasel, energiatõhususe erialal. Taotlust ei saaks rahuldada ka selle uuel läbivaatamisel, sest kutsestandardis toodud tingimused on täitmata. Hindamiskomisjon oli kutsekomisjonile ettepaneku tegemiseks pädev. Hindamiskomisjon kinnitatakse tähtaega määramata. Samas ei lähtunud kutsekomisjon otsuse tegemisel vaid hindamiskomisjoni ettepanekust, vaid otsuse tegemisele eelnes ka arutelu kutsekomisjonis. Hindamiskomisjoni liikmete seotus ühe äriühinguga ei anna alust pidada neid erapoolikuteks. Retsensendid on oma arvamuse kujundamisel lähtunud kutsestandardist ja taotleja isikust.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 26.02.2018 otsusega kaebuse ning tühistas EEL kutsekomisjoni 30.11.2016 otsuse kaebajat puudutavas osas ja 16.02.2017 vaideotsuse täies ulatuses ning tegi EEL-le ettekirjutuse kaebaja 22.10.2016 sooviavalduse uueks lahendamiseks. Kohus jättis otsusega asja juurde võtmata vastustaja 06.02.2018 esitatud tõendid ning mõistis EEL-lt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1734 eurot. EEL 30.11.2016 protokollilises otsuses ega 16.02.2017 vaideotsuses esitatud põhjendused ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 nõuetele. Kummastki otsusest ei ole võimalik üheselt ja selgelt aru saada nende andmise põhjuseid ja õiguslikku alust. Kutsekomisjoni 30.11.2016 protokollilises otsuses on esitatud üksnes 28.11.2016 hindamiskomisjoni protokolli väljavõte ning puuduvad muud kaalutlused. Hindamiskomisjoni kuulunud üks retsensentidest (GR) on hinnanud kaebaja Eesti Mereakadeemias omandatud hariduse vastavust erijuhu tingimustele vaid ühe lausega ega ole põhjendanud, miks ei vasta läbitud külmatehnika õpe KVJ eriala bakalaureuseõppele. Teine retsensent (TK) ei ole erijuhu korras kutse andmist üldse hinnanud. Kumbki retsensent ei ole hinnanud kaebaja hariduse vastavust KVJ eriala rakenduskõrgharidusõppele. Samuti ei nähtu retsensioonidest, kas kaebaja töökogemust ja täienduskoolituse nõuet on hinnatud üldiste nõuete või erijuhu nõuete järgi. Seega on retsensentide toodud kaalutlused kogumis puudulikud ning olulised asjaolud on jäetud kaalumata. Täiendavad kaalutlused on toodud vaideotsuses, kus on selgelt märgitud, et kaebaja Eesti Mereakadeemias omandatud bakalaureusekraad ei ole saadud KVJ erialal, toodud 3(8)
3-17-450 ainepunktide võrdlus ning viidatud kutsekomisjoni esimehe 30.12.2016 e-kirjas toodud selgitustele. E-kirjas toodud kaalutlustele ei ole aga algses otsuses tuginetud ning seda, kas nendest kaalutlustest on ka tegelikult algse otsuse tegemisel lähtutud, pole võimalik kindlaks teha. Seejuures ei nähtu millestki, et 30.12.2016 e-kirjas esitatud ainepunktide võrdluse oleksid esitanud retsensendid, kelle arvamusest pidi kutsekomisjon lähtuma. Selge ei ole ka see, miks on ainenimetustest lähtumine ja ainepunktide otsene võrdlus üldse kaebaja oskuste ja teadmiste kindlakstegemiseks asjakohane. Kutsestandardi lisas 5 toodud miinimumnõuetest ning selles loetletud õppeainetest lähtumine on küsitav, sest erijuhu alusel kutse andmisel ei saa lähtuda kutsestandardis kehtestatud üldistest hariduse nõuetest, vaid lähtuda tuleb otseselt kutsestandardi lisas 8 kehtestatud tingimustest. Kaebaja omandatud hariduse vastavus KVJ erialale peaks olema täpsemalt sisustatud. Kaebaja esitatud eksperthinnangutes toodud käsitlus, mille järgi on KVJ eriala eesmärgiks nõutud sisekliima tagamine, on asjakohane ning selle ebausaldusväärseks pidamiseks puudub alus. Vastustaja välja toodud võrdlus TTÜ keskkonnatehnika bakalaureuseõppe õppekavaga ei ole kohane, sest millestki ei nähtu, et kutse andmisel 2. erijuhu alusel peaks kaebaja haridus olema võrdsustatud selle õppekavaga. Samuti ei saa kaebaja Eesti Mereakadeemias läbitud õppekava mittevastavusest nimetatud TTÜ õppekavale järeldada seda, et tegemist ei oleks KVJ erialaga. Kaebaja ei omanud ilmselgelt teavet selle kohta, et ta oleks pidanud võrdlema enda läbitud õppekava TTÜ keskkonnatehnika õppekavaga. Vastustaja on teinud otsuse, kasutamata ära võimalust küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja andmeid. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Otsuses puuduvad kaalutlused ka selle kohta, kas kaebaja vastas 2. erijuhu alusel kutse saaja teistele, s.o töökogemuse, täiendkoolituse ja vanuse nõuetele. Otsus ei ole puudulike põhjenduste tõttu kontrollitav ja seda viga ei ole võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluses. Hindamiskomisjon oli kaebaja kompetentsuse hindamiseks pädev. Hindamiskomisjon moodustati EEL-i kutsekomisjoni 05.04.2016 istungil (protokoll I kd, tl 166). Kui kutsekomisjon ei näe hindamiskomisjoni liikmete puhul vastuolu kutseseaduses (KutS) toodud nõuetega, ei pea hindamiskomisjoni iga taotluse korral uuesti moodustama. See, et hindamiskomisjoni liikmed olid seotud ühe äriühinguga, ei tähenda, et nad ei olnud kaebaja taotluse lahendamisel erapooletud. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebaja kantud menetluskulud 1734 eurot, mis koosnevad riigilõivust 15 eurot, õigusabikuludest 759 eurot ja tõendi hankimise kuludest 960 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 26.02.2018 otsus tühistada ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. Halduskohus oleks pidanud jätma EEL otsuse jõusse HMS § 58 alusel, sest menetlusnõuete rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. EEL-i hindamis- ja kutsekomisjoni liikmed ei ole juriidilise ettevalmistusega. Lisaks ei nähtu, et EEL-i seisukohad ja põhjendused kaebajale kutse mitteandmisel oleksid ajas muutunud. Kutsekomisjonil puudus vajadus hakata KVJ eriala täpsemalt sisustama, sest lähtuda tuli kutsestandardist. Kaebajale väljastatud Eesti Mereakadeemia diplomile lisatud akadeemilisest õiendist nähtuvalt ei kata see eriala väga suures osas vajalikest teadmisest (kutsestandardi osa B.2.1, lisa 5). Tegemist on külmutusseadmete mehaaniku diplomiga, mille saajal on pädevus tegeleda külmutusseadmetega. Maksimaalselt saaks olla tegemist vastavusega jahutussüsteemide ehitamise osakutsele, kuid Eesti Mereakadeemias õpitu ei ole piisav, et eeldada vajalikul tasemel teadmiste olemasolu kütte ja ventilatsiooni alal. Kohus on arusaamatult heitnud vastustajale ette lähtumist TTÜ keskkonnatehnika õppekavast. Eesti Mereakadeemias läbitud 4(8)
3-17-450 eriala on mehaaniku, mitte inseneri tasemega. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Eesti Mereakadeemia diplomile lisatud akadeemilisel õiendil on õppekavajärgse spetsialiseerumisena toodud laeva külmutusseadmete mehaanik. Samuti ei ole soojus- ja külmatehnika otseselt kohaldatav hoonete küttele, ventilatsioonile ja jahutusele. Kohus ei ole võtnud seisukohta kutsekomisjoni esimehe 30.12.2016 e-kirjas väljatoodu osas, et Eesti Mereakadeemia õppes puudub täielikult ehitisi käsitlev osa, samuti ehitusfüüsika, küte ja ventilatsioon. Kohus ei hinnanud EEL-i põhjendusi 28.12.2016, 29.12.2016 ja 30.12.2016 kaebajale edastatud kirjades. Retsensendid ei ole läinud arvamuste andmisel vastuollu kutsestandardiga. Põhjendamatud on nii GE kui MS arvamused, sest nendes ei ole lähtutud õppekavadest, s.o nõutavatest õppeainetest ja ainepunktide mahtudest. Arvamused ei ole ka usaldusväärsed ning nendes puuduvad sisulised selgitused külmutusseadmete eriala vastavusest KVJ eriala määratlusele. Halduskohus on ebaõigesti jätnud arvestamata asjaoluga, et kaebaja esitas 03.01.2018 EEL-le taotluse 6. taseme kutse saamiseks. Seega on kaebaja sisuliselt taandunud varasemast taotlusest 7. taseme kutse saamiseks. Arvamuste saamisele kulunud menetluskulud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Kuna EEL-s ei tööta juriidilise haridusega inimesi, oli EEL sunnitud palkama kutselise esindaja. Seetõttu tuleb kaebuse rahuldamata jätmisel EEL-i menetluskulud kaebajalt välja mõista.
9.XX palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus saab pärast haldusakti andmist haldusorgani esitatud täiendavaid põhjendusi arvesse võtta vaid siis, kui kohus on veendunud, et nendest põhjendustest lähtuti haldusakti andmisel. Praegusel juhul on pärast EEL-i 30.11.2016 otsuse andmist esitatud argumendid otsitud ega saanud olla aluseks 30.11.2016 otsuse tegemisel. Kohus ei pidanud andma sisulist hinnangut kaebajale väljastatud Eesti Mereakadeemia diplomile ja selle vastavusele KVJ erialale. Sellise hinnangu oleks pidanud andma EEL ise, kuid vaidlustatud otsuses sellekohased põhjendused puuduvad, mistõttu ei saanud kohus põhjenduste õiguspärasust kontrollida. Kohus on analüüsinud kaebajale 29.12.2016 saadetud e-kirjas toodut ning õigesti leidnud, et tegelikkuses puudus vastustajal vajalik teave kaebaja poolt Eesti Mereakadeemias läbitud õppeainete raames omandatud teadmiste kohta. Kaebajale kutse omistamise eeltingimuseks ei saa olla tema omandatud eriala vastavus TTÜ keskkonnatehnika õppekavale. Õige ei ole keskenduda üksikute erialade läbimise hindamisele, vaid hinnata tuleb taotleja kompetentsust kogumis. Eriala vastavuse puhul kutse andmise tingimustele on oluline omandatud eriala sisu (s.t omandatud õppeained ja nende maht), mitte eriala formaalne nimetus. Retsensentide arvamuste kujunemine ei ole jälgitav. Kaebaja on esitanud taotluse 6. taseme inseneri kutse saamiseks praktilise vajaduse tõttu ega ole loobunud 7. taseme kutse saamise taotlusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Kaebaja on esitanud 22.10.2016 EEL-le avalduse (I kd, tl 8‒11) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse saamiseks. Avalduse esitamise ajal kehtis Inseneride Kutsenõukogu 16.12.2015 otsusega nr 21 kinnitatud diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutsestandard (versioon nr 9, kehtiv kuni 22.01.2017; I kd, tl 9‒36p; kättesaadav internetis: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10585466). EEL keeldus 30.11.2016 protokollilise otsusega (I kd, tl 4‒4p) kaebajale diplomeeritud kütte-, ventilatsioonija jahutusinseneri 7. taseme kutse andmisest kõigil taotletud ametialadel, s.o projekteerimine, projekteerimise juhtimine, omanikujärelevalve, ehitusjuhtimine ning ehitustegevuse juhtimine. Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale vaide, mille EEL-i kutsekomisjon vaatas 15.02.2017 istungil läbi (I kd, tl 81) ning teavitas seejärel 16.02.2017 kirjaga (I kd, tl 16‒16p) kaebajat, et hindamiskomisjon jäi oma esialgse otsuse juurde ja ka kutsekomisjon ei pidanud põhjendatuks 5(8)
3-17-450 oma otsust kaebajale kutse andmise kohta muuta. Kaebaja vaidlustab EEL-i nimetatud otsuseid osas, milles talle keelduti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutse andmisest kutsestandardi lisas 8 sätestatud 2. erijuhu alusel, s.o üldjuhu järgi nõutava magistrihariduse asemel on kaebaja hinnangul talle kutse andmiseks piisav ka rakenduskõrgharidus kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal koosmõjus tema töökogemusega.
12.Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 7. taseme kutsestandardi lisa 8 (I kd, tl 34p) kohaselt on diplomeeritud KVJ inseneri kutse taotlemise erijuhud rakendatavad, kui kutse taotleja hariduslik ettevalmistus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele, kuid tal on allerialal ja ametialal pikaajaline edukas töökogemus. 2. erijuhu järgi võib diplomeeritud ehitusinseneri kutset taotleda siis, kui kutse taotleja on lõpetanud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe KVJ erialal; taotlejal on vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 10-aastane töökogemus KVJ erialal, millest vahetult kutse taotlemisele eelnev vähemalt 5-aastane pidev töökogemus kutset taotletaval ametialal (projekteerimine, projekteerimise juhtimine, omanikujärelevalve, ehitusjuhtimine või ehitustegevuse juhtimine); ning taotleja on viimase 5 aasta jooksul kutset taotletaval allerialal või sellele lähedasel erialal saanud täienduskoolituse kaudu kokku 100 täiendusõppe punkti, sellest taotletaval allerialal peab olema saadud vähemalt 75 täiendusõppe punkti.
13.Ringkonnakohus leiab, et EEL-i 30.11.2016 ja 16.02.2017 otsustes esitatud põhjendusi nende koosmõjus saab lugeda piisavaks, et kaebajale oleks arusaadav, millistel põhjustel on jäetud tema taotlus kutsestandardi lisas 8 toodud 2. erijuhu alusel rahuldamata. Otsustes esinevad mõningad ebatäpsused (näiteks EEL-i 16.02.2017 otsuses tehtud ebatäpne viide kaebaja omandatud bakalaureuseharidusele) ning EEL-i 30.11.2016 protokollilises otsuses toodud napp põhjendus 2. erijuhu alusel kutse andmata jätmise kohta ei ole mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Kaebaja esitatud avalduses ei ole märgitud, et ta soovis saada kutset mõne erijuhu alusel. Avalduse päisesse vastava märkuse tegemise vajalikkusele on viidatud näiteks EEL-i veebilehel toodud kutsetaotluse täitmisjuhistega blanketil (http://www.ehitusinsener.ee/wp-content/uploads/2018/02/TAOTLUSBLANKETT-KUTSESAAMISEKS-KVJ-komment1.pdf). EEL on kaebaja taotluse esmakordsel läbivaatamisel hinnanud talle kutse andmise võimalikkust nii üld- kui erijuhtude alusel (v.a 3. erijuht) ning
2.erijuhu alusel kutse andmata jätmise kohta põhjalike selgituste toomata jätmist ei saa pidada seetõttu oluliseks menetlusveaks. Põhjalikumad selgitused 2. erijuhu alusel kutse andmata jätmise kohta on toodud EEL-i 16.02.2017 vaideotsuses. Ringkonnakohtule on usutav, et EELi kutsekomisjon on lähtunud vaideotsuses toodud põhjendustest ka algse haldusakti andmisel. Kaebaja on pöördunud pärast EEL-i 30.11.2016 protokollilise otsuse saamist EEL-i poole täiendavate selgituste saamiseks ning hindamis- ja kutsekomisjoni esimehed on talle andnud sarnaseid selgitusi (I kd, tl 76‒80), nagu on toodud vaideotsuses. Kohtul puudub alus arvata, et need selgitused oleksid otsitud või algse otsuse tegemise aluseks olnutest erinevad. Olukorras, kus kohus ei kahtle, et pärast haldusakti andmist esitatud põhjendustest on lähtutud ka haldusakti andmisel ning on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma, ei ole põhjendamispuudustega haldusakti tühistamine põhjendatud (vt nt Riigikohtu 24.11.2011 otsus nr 3-3-1-74-11, p 16; 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16).
14.Puudub vaidlus, et kaebaja on läbinud täies mahus Eesti Mereakadeemia diplomiõppe õppekava „Külmutusseadmed“ ning talle on 12.02.2004 väljastatud Eesti Mereakadeemia diplom (I kd, tl 83‒85p). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ §-le 10 loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab diplomiõppe diplom, vastavaks rakenduskõrgharidusele. EEL on vaidlustatud otsustes asunud aga seisukohale, et külmutusseadmete eriala ei ole KVJ eriala, sest 6(8)
3-17-450 õpitu ei ole piisav vajalikul tasemel kütte ja ventilatsiooni alaste teadmiste omandamiseks. Lisaks on EEL-i 16.02.2017 vaideotsuses ning selles viidatud e-kirjas (I kd, tl 17‒17p) konkreetselt välja toodud, milliste teadmiste ja oskuste nõuetele ei saa pidada kaebaja haridust vastavaks. Ringkonnakohtu hinnangul on need EEL-i põhjendused asjakohased.
15.KutS § 10 lg 5 kohaselt lähtub kutse andja kutse andmisel KutS-ist, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Taotleja kompetentsuse vastavust kutsestandardi nõuetele hindab kutsekomisjoni moodustatud hindamiskomisjon (KutS § 18 lg 2 p 4, § 19). Ka Inseneride Kutsenõukogu 16.12.2015 otsusega nr 21 kinnitatud kutse andmise korra (I kd, tl 45‒56) p 1.6 sätestab, et kutse- ja hindamiskomisjonil tuleb oma töös lähtuda KutS-st, kutse andmise korrast ja kutsekomisjoni töökorrast, kutsestandardist jm kutse andja, s.o EEL-i kehtestatud juhenditest. Vastavalt haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määruse nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“ §-le 1 on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust, tööülesandeid ja -keskkonda ning määratletakse vastava kutseala ja -taseme kompetentsusnõuded. Kutse andmise korra p-i 2 järgi peab kutse taotleja kompetentsus vastama loetletud eeltingimustele, mida tõendatakse haridust, töökogemust (sh varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)), täienduskoolitust ja varasemat kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. KutS § 3 määratleb kutse kui kvalifikatsiooni, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis (p 2); kompetentsuse kui edukaks kutsetegevuseks vajaliku teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi (p 1); ning kutseala kui samalaadset kompetentsust eeldava tegevusvaldkonna (p 3). Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 7. taseme kutsestandardi A-osas toodud kutsekirjelduse kohaselt tegutseb KVJ insener hoonete kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide ning nendega seonduvate paigaldiste (sisekliima tagamise süsteemid) kavandamisel, püstitamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel, samuti süsteemide lammutustöödel. Kutsestandardi osa A.6 järgi nõutakse kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialal rakenduskõrghariduse omandanud kutsetaotlejalt täiendava akadeemilise ja täiendusõppe läbimist, mida võib tõendada ka VÕTA kaudu. Teadmiste ja oskuste miinimumnõuete osas on viidatud standardi lisale 5. Kutsestandardi osas B.2.1 on loetletud valdkonnad, mida peavad hõlmama kütte, ventilatsiooni ja jahutuse eriala magistriõppe ja sellele haridustasemele vastava integreeritud õppe, aga ka bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe, millele on lisandunud teatud hulk magistritasemele vastavat ülikooliõpet, kaudu omandatud teadmised.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja käitunud kutse andmise regulatsiooniga vastuolus olevalt, kui on lähtunud KVJ eriala sisustamisel kutsestandardi osas B.2.1 toodud valdkondadest ja lisas 5 toodud teadmistest ega ole arvestanud kaebaja TTÜ-s läbitud õppeaineid. Põhjendatud on EEL-i seisukoht, et KVJ erialal läbitud rakenduskõrgharidusõpe peaks hõlmama kõiki kutsestandardis miinimumina toodud teadmisi ja oskuseid. Eeltoodut kinnitab kutsestandardi lisas 7 toodu, mille kohaselt peab omandatud rakenduskõrgharidus diplomeeritud inseneri 7. taseme kutse saamiseks vastama inseneri 6. taseme esmase kutse nõuetele (I kd, tl 34). Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 6. taseme kutsestandardi (kättesaadav internetis: https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10585396) osa B.2.1. ja lisa 5 järgi peavad omandatud teadmised hõlmama sarnaseid teadmisi, nagu on toodud 7. taseme inseneri kutse standardi lisas 5. Seetõttu on olnud põhjendatud ka EEL-i 16.02.2017 otsuses viidatud 30.12.2016 e-kirjas toodud võrdlus 6. taseme standardi nõuetega. Ka kütte, jahutuse või ventilatsiooni osakutse taotlemisel, s.o kui taotleja teadmiste ja oskuste osa ei ole kogu alleriala hõlmav, on standardi nõuded samad kutse andmisega. Erisused on tehtud üksnes ehitustegevuse juhtimise ametialal osakutse andmisel ning sel juhul ei ole kutsestandardi osa B.2.1 kohaselt näiteks jahutussüsteemide ehitamisele spetsialiseerudes kohustuslikud kutsestandardi lisa 5 p-des 11.3‒11.7 viidatud teadmised kütte, hoone soojusvarustuse, lokaalkatlamajade, gaasivarustuse ning ventilatsiooni alal. Seega nõustub kohus EEL-iga, et KVJ erialaks saab pidada eriala, mille omandamise raames saadud teadmised 7(8)
3-17-450 hõlmavad kõiki kolme osa KVJ allerialast, s.o küte, ventilatsioon ja jahutus, ning teisi kutsestandardi lisas 5 toodud teadmisi, mis on spetsiifilised ehitusinseneri kutsele (nt ehitusfüüsika, -geodeesia, -konstruktsioonid, -geoloogia).
17.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud eriteadmistega isikute arvamused (MS arvamus I kd, tl 105‒107p; GE arvamus I kd, tl 150‒153p) ei ole täielikult usaldusväärsed. Nende arvamuste võrdlemisel nähtub, et suur osa nendest kattub sõna-sõnalt. Samuti on vastustaja juhtinud asjakohaselt tähelepanu sellele, et arvamuste sisu sarnaneb sõna-sõnalt kaebaja seisukohtadele 26.02.2017 kaebuses, mis on koostatud enne MS 31.03.2017 ja GE 03.09.2017 arvamust. Seevastu ilmestab vastustaja poolt kohtumenetluse kestel kogutud tõend, s.o TTÜ 03.05.2017 vastus (I kd, tl 127), kohtule usutavalt, et Eesti Mereakadeemias omandatud külmutusseadmete eriala ei kata kõiki diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri tööks vajalikke kompetentse. Kuigi kutse taotleja omandatud eriala vastavus TTÜ keskkonnatehnika õppekavale ei saa olla kutse omistamise eeltingimuseks, nähtub võrdlusest selle õppekavaga kohtule piisavalt selgelt, et erinevalt TTÜ Keskkonnatehnika õppekavast ei hõlma kaebaja Eesti Mereakadeemias läbitud külmutusseadmete õppekava kõiki KVJ allerialaga hõlmatud vajalikke teadmisi.
18.Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb HKMS § 200 p 3 alusel uue otsuse, millega jätab XX kaebuse rahuldamata.
19.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on kandnud esimese astme kohtus menetluskulusid kokku 1734 euro ulatuses (I kd, tl 157‒160) ning EEL kokku 3312 euro ulatuses (I kd, tl 141‒143, 167‒169). EEL apellatsioonimenetluse kulud on 1282,20 eurot, mis koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 15 eurot ning õigusabikuludest 1 267,20 eurot (II kd, tl 43– 44). XX on kandnud apellatsioonimenetluses õigusteenuse kulusid 690 euro ulatuses (II kd, tl 47). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks mõista kaebajalt välja EEL-i kantud õigusabikulusid, sest kutse andmine on EEL-ile kui kutse andmise pädevusega MTÜ-le seadusest tulenev ülesanne, seega ei olnud kulud vajalikud (vt nt Riigikohtu 21.02.2017 otsus nr 3-3-1-26-16, p 50). Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. (digitaalselt allkirjastatud)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.