Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused 20.11.2014 esitas Timo Kõlvald läbi oma lepingulise esindaja Tartu Maakohtule taotluse TMS § 45 korras täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr. 171/2011/257. Tartu Maakohus rahuldas oma määrusega 21.11.2014 esitatud taotluse ja pikendas 1 kalendrikuu võrra s.o. kuni 21.12. 2014 nimetatud täiteasjas menetlust. Kõnealune täitemenetlus hõlmas endas ka kohtutäituri poolt läbiviidavat elektroonilist enampakkumist kinnisasjale Põllu 32, Viljandi linn, millise lõpptähtajaks oli määratud 21.11.204 kell 10.00. Kohtumäärus, millega pikendati asjas täitemenetlust on kohtutäitur Janek Poolile toimetatud kätte enne enampakkumise lõppu nii elektrooniliselt kui paberkandajal (21.11.2014 kell 9.54). Samuti informeeriti kohtumääruse olemasolust kohtutäituri bürood Sikuti Advokaadibüroost 21.11.2014 telefonitsi ca. kell 9.40. Vaatamata kohtumäärusele jätkas kohtutäitur kõnealuses täiteasjas täitemenetlust ning koostas 21.11.2014 vara enampakkumise akti , millega tunnistas pakkumise võitjaks parima pakkumise teinud Jüri Sokk`u (kostja nr.2). 21.11.2014 esitas hageja maakohtule hagi tagamise taotluse. Tartu Maakohtu kohtumäärusega 24.11.2014 tagati hagi ning peatati täiteasjas menetlus, keelates kohtutäituril esitada Tartu Maakohtu kinnistusametile vara enampakkumise akt (koostatud 21.11.2014 , täiteasjas nr. 272/2011/257 omaniku kande muutmise tegemiseks kinnistusregistris kinnisasjale reg.osa 2612739, Põllu 32, Viljandi linn. Samuti keelati Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal omaniku kande vahetuse tegemine eelnimetatud kinnisasjale. 24.11.2014 koostas kohtutäitur Janek Pool täitemenetluse peatamise otsuse.

Kohtutäitur Janek Pool`i juures on menetlemisel täiteasi nr. 171/2011/257, millega on ühinenud ka teised kohtutäiturid. Kuna täiteasjad on liidetud, siis kannab koondatud täiteasi numbrit 171/2011/257. 23.10.2014 on kostja koostanud kõnealuses täitemenetluses dokumendi „täitetoimingust teatamine“ , millest nähtuvalt oli hageja vastu kõnealuses täitemenetluses esitatud nõudeid kokku alljärgnevalt: - Siller Auto OÜ (sissenõudja) avalduse alusel esitatud nõue + täitekulud kokku 624,43 eurot; - Põhja Prefektuuri (sissenõudja) avalduse alusel esitatud nõue + täitekulud kokku 1160.36 eurot; - sundtäitmisega ühinenud Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva kokku 439.39 eurot; - sundtäitmisega ühinenud Viljandi kohtutäitur Rita Lohu kokku 1864.70 eurot; seega kokku nõudeid 4088.88 eurot. 23.10.2014 koostas kohtutäitur dokumendi nimetusega „Täitetoimingust teatamine“, millist dokumenti ei ole Timo Kõlvald, kes elab ja töötab käesoleval ajal valdavalt Soome Vabariigis kätte saanud. Kõnealune dokument sisaldas muuhulgas informatsiooni, et ülalnimetatud võlgade katteks müüb täitur hagejale kuuluva mõttelise osas kinnistust reg.osa nr.2612739 asukohaga Põllu tn.32, Viljandi linn. Eelnimetatud dokument toimetati 30.10.2014 kätte Timo Kõlvaldi emale Hilja Holmile, kes alles nimetatud dokumendist sai teavet poja võlgadest ja toimuvast enampakkumisest ning, kes volikirja alusel esitas 07.11.2014 ka kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur jättis oma kirjaga 18.11.2014 kaebuse rahuldamata ning jätkas vaatamata asjaolule, et Hilja Holm oli enne enampakkumise algust tasunud täiturile Timo Kõlvaldi kohustuste katteks 1160,36 eurot täitemenetlust enampakkumise läbiviimise teel. Arvestades, et seoses enampakkumisega oleksid kaotanud kodu nii hageja kui tema ema ning et hageja kohustuste täitmisest asus aktiivselt osa võtma ka Hilja Holm, lubades kogu võlgnevuse tasuda 1 kalendrikuu kestel, esitas Timo Kõlvald läbi oma esindaja kohtule taotluse täitemenetluse pikendamiseks. Avaldust motiveeris hageja asjaoludega, et täitemenetlus sellisel kujul on tema ja tema lähedaste (ema) suhtes ebaõiglane ning viib perekonna lisaks kinnisasja kaotusele (seda ebamõistlikult odava hinnaga) ka kodu ja faktilise eluaseme kaotuseni. Kõnealune elamu on olnud elukohaks hagejale ja tema emale Hilja Holmile enam kui 20 aastat. Maakohus rahuldas oma määrusega tsiviilasjas nr. 2-14-61162 esitatud taotluse ja pikendas täitemenetlust kuni 21. detsembrini 2014. Kohtumäärus toimetati täiturile enne enampakkumise lõpptähtaega. Nimetatud määrusega seadis kohus täiturile sisuliselt ka käsutuskeelu täitemenetluse läbiviimise raames tehtavatele toimingutele. Vaatamata keelavale kohtumäärusele ning arvestamata võlgniku ja tema lähikondsete huvi jätkas kohtutäitur täitetoiminguid ning koostas 21.11.2014 enampakkumise akti, millega tunnistas Timo Kõlvaldile kuuluva kinnistu enampakkumise võitjaks Jüri Sokk`u. Arvestades, et TMS § 45 sisalduva normi sisu seisneb sõnaselgelt selles, et anda võlgnikule põhjendatud avalduse alusel täiendav võimalus kohtumääruses sätestatud aja jooksul täita oma kohustused võlgnike ees, millise võimaluse kohus ka oma määrusega põhjendatult hagejale andis, on kohtutäitur sellistes tingimustes täitemenetluse jätkamisega ja selle raames vara enampakkumise akti koostamisega rikkunud hageja seadusega ning jõustunud kohtumäärusega kaitstud õigusi, mistõttu on kaevatav täituri toiming nimetusega vara enampakkumise akt 21.11.2014 kui käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing TsÜS § 88 mõtte kohaselt tühine. Hageja leiab, et vara enampakkumise akt kvalifitseerub vaieldamatult käsutustehingu mõiste alla. Käesolevaks ajaks on hageja täitnud oma kohustused võlgnik ees ning tasunud kohtutäituri kontole täitemenetluse teates nimetatud kogu võlgnetava summa. Osaliselt on täitur oma nõude juba ka lõpetanud, mille kohta on kohtutäitur 01.12.2014 koostanud täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas nr. 171/2012/943 ( Põhja Prefektuuri nõue koos täituritasudega kokku summas 1160,36 eurot). Kokku on hageja tasunud kohtutäiturile oma võlgnevuste katteks alljärgnevalt:

-

maksekorraldusega 20.11.2014 maksekorraldusega 27.11.2014

summas 1160.36 eurot; summas 624.43 eurot;

-

maksekorraldusega 28.11.2014 maksekorraldusega 04.12.2014 maksekorraldusega 17.12.2014 maksekorraldusega 19.12.2014

summas 439.39 eurot; summas 640.00 eurot; summas 360.00 eurot; summas 864.70 eurot ___________________ Kokku 4088.88 eurot Nimetatud ülekannetega on hageja oma kohustused kohtutäituri(te) ees täpselt täitnud, mistõttu kuulub täitemenetlus täiteasjas nr. 171/2011/257 lõpetamisele TMS § 48 lg1 p 3 alusel. Kostja 1 ( kohtutäitur J.Pool) põhjendused Kostja 1 leiab, et hagi on põhjendamatu. Enampakkumine viidi läbi kohtutäitur Janek Pooli menetleda olevates täiteasjades 171/2011/257 ja 171/2012/943, mis toimus 14.11.2014 – 21.11.2014 kinnistu registriosa nr 2612739 suhtes. Sundtäitmisega olid ühinenud Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva täiteasjaga 191/2012/67 (ühinemise otsus tehtud 17.05.2012) ning Viljandi kohtutäitur Rita Lohu täiteasjades 191/2010/1181, 191/2011/518, 191/2011/1256, 191/2011/1257, 191/2012/1050, 191/2014/403 (nende täiteasjade osas ühinemise otsus tehtud 20.05.2014), 191/2014/1393 (ühinemise otsus 21.11.2014). 20.11.2014 - s.o üks päev enne enampakkumise lõppu - esitas Timo Kõlvald läbi oma lepingulise esindaja Tartu Maakohtule taotluse TMS § 45 korras täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr 171/2011/257. Tartu Maakohus rahuldas oma määrusega 21.11.2014 esitatud taotluse sõnastades määruse resolutsiooni järgmiselt: „Pikendada täiteasjas nr 171/2011/257 täitmist ühe kalendrikuu võrra so. kuni 21. detsember 2014.“ Nimetatud kohtumäärus toimetati kohtutäitur Janek Poolile kätte 21.11.2014 kell 9.54 – s.t 6 minutit enne elektroonilise enampakkumise lõppu. Pärast määruse kättesaamist jätkus kohtutäitur Janek Pool enampakkumist ja koostas 21.11.2014 vara enampakkumise akti, millega tunnistas pakkumise võitjaks parima pakkumise teinud Jüri Sokku. 21.11.2014 esitas hageja maakohtule hagi tagamise taotluse ja Tartu Maakohtu määrusega 24.11.2014 taotlus rahuldati. 24.11.2014 peatas kohtutäitur Janek Pool täitemenetluse peatamise otsusega enda menetluses Timo Kõlvaldi vastu täitmisel olevad täiteasjad 171/2011/257 ja 171/2012/943. Kohtutäitur peatas täitemenetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni ja peatas kinnisasja reg nr 2612739 müügist laekunud tulemi väljamaksmise kuni täitemenetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. Timo Kõlvald esitas 19.12.2014 läbi oma lepingulise esindaja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada 21.11.2014 koostatud vara enampakkumise akti tühisust TsÜS § 88 alusel ja jätta menetluskulud kostja kanda. Võlgnikule kuuluva vara (kinnistu registriosa nr 2612739, katastritunnusega 89712:003:0610, Viljandimaa, Viljandi linn, Põllu tn 32) enampakkumine viidi läbi Janek Pooli menetleda olevates täiteasjades 171/2011/257 ja 171/2012/943. Sundtäitmisega ühinemisel ei liideta täiteasju ühe täitemenetluse alla. Ühinemise tulemuseks on kõigi ühinenud sissenõudjate õigus osaleda kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamisel. Täitemenetlusega ühinemine ei too kaasa seda, et ühinevatest täiteasjadest ja vara müüki läbiviiva kohtutäituri täiteasjast saab kokku üks suur täiteasi. Oluline on siinkohal ka see, et 21.11.2014 kohtumääruse kohtutäituri büroosse jõudmise hetkeks oli enampakkumisel olevale kinnisasjale tehtud pakkumine (19.11.2014 kell 14:06) elektroonilisel enampakkumisel osalenud isiku Jüri Sokk’u, poolt. Eelnevast tuleneb, et täiteasjas 171/2011/257 menetluse pikendamine või peatamine ei too kaasa vara enampakkumise lõpetamist. Nimetatud täiteasja peatamine toob kaasa kõigest selle, et vara enampakkumisel saadud tulemi arvelt ei saa rahuldada täiteasjast 171/2011/257 tulenevat nõuet, kuid tulemi arvelt saavad oma nõuded rahuldada menetlusega ühinenud sissenõudjad, kelle täiteasjade peatamist või pikendamist pole võlgnik kohtult taotlenud. Seega oli täiteasjaga 171/2011/257 ühinenud sissenõudjatel täiteasjast 171/2011/257 sõltumatu õigus nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale. Seetõttu ei ole võimalik väita, et kaevatav täituri toiming nimetusega vara enampakkumise akt 21.11.2014 kui käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing, on TsÜS § 88 mõtte kohaselt tühine. Hageja väite kohaselt pidanuks kohtutäitur Tartu Maakohtu 21.11.2014 määruse resolutsioonist „Pikendada täiteasjas nr 171/2011/257 täitmist ühe kalendrikuu võrra 4 so. Kuni 21. detsember

2014.“ – saama aru nii, et hageja eesmärgiks oli pikendada täitemenetlust so võimaldada võlgnevuse tasumist 1 kuu jooksul ja/või kinnisasja müügi edasilükkamist 1 kuu võrra ja peatada vara müük. Kohtutäitur leiab, et vastavalt TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus lahendama otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Lg 5 teise lause järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Väär on väide, et kohtutäitur pidi aru saama hageja eesmärgist pikendada täitemenetlust, et lükata edasi vara müüki 1 kuu võrra, kuna kohtutäitur ei saa asuda tõlgendama seda, mis võiks olla hageja eesmärk. Kui võlgnikul oli soov hagi tagamiseks peatada vara müük, siis oleks pidanud see sõnaselgelt ka hagi tagamise määruse resolutsioonis kirjas olema. Leiab, et kohtumääruse resolutsiooni järgi kohustus kohtutäitur Janek Pool pikendama täitmist ainult täiteasjas 171/2011/257 ning ühinenud nõuete täitmiseks vara müügi peatamist määrus ette ei näinud. Hageja seisukoht, et täiteasjas 171/2011/257 täitmise pikendamises, kuhu on ühinenud ka teised sissenõudjad, tuli näha vara müügi peatamise kohustust, siis piirab selline arvamus ühinenud sissenõudjate õigust oma nõude rahuldamisele. Kuna antud juhul oli kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmisega ühinenud mitu sissenõudjat, siis oleks enampakkumisel oleva vara müügi peatamiseks pidanud kaasama kohtumenetlusse ka sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad, kuna täiteasja 171/2011/257 peatamisega takistati ka nende nõuete rahuldamist võlgniku vara arvelt. Tartu Maakohus ei pidanud vajalikuks vara müügiga ühinenud sissenõudjate kaasamist antud asja menetlusse ning kohus pole seda ka kuidagi oma otsuses põhjendanud, miks ta vara müügiga ühinenud sissenõudjate kaasamist vajalikuks ei pidanud. Kohtutäitur vaidleb vastu hageja seisukohale, et võlgnikku ei oldud olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. 23.10.2014 koostatud täitetoimingust teatamise teatest ei nähtunud väidetavalt seda, et täiteasjaga 171/2011/257 on ühinenud teised sissenõudjad oma nõuetega ja seega pole võlgnikule teatatud teiste täitmisasjade ühinemisest käesoleva täiteasjaga ning võlgnik sai sellest järeldada, et kinnistu müük toimub täiteasja 171/2011/257 raames. Võlgnik sai teada, et tema kinnisasi müüakse lisaks täiteasja 171/2011/257 sisalduva nõude ka ühinenud sissenõudjate nõuete katteks 23.10.2014 koostatud täitetoimingust teatamise (enampakkumise korraldamine) dokumendist, mis toimetati kätte 29.10.2014 postkasti panekuga võlgniku elukohas Põllu 32, Viljandi. 30.10.2014 tuli kohtutäitur Janek Pooli büroosse võlgniku ema Hilja Holm, kes esitades esindaja volikirja, sai samuti kätte 23.10.2014 koostatud täitetoimingust teatamise dokumendi. Hilja Holm esitas 10.11.2014 kaebuse kohtutäituri tegevusele (enampakkumise korraldamine), milline jäeti rahuldamata 18.11.2014 otsusega (kätte toimetatud 25.11.2015). Ka selles otsuses oli viidatud sundtäitmisega ühinenud nõuetele. Kohtutäituri otsust ei vaidlustatud maakohtus. 23.10.2014 koostatud täitetoimingust teatamise dokumendis ei olnud küll täiteasjas 171/2011/257 kinnisasjale pööratud sundtäitmisega ühinenud täiteasjade numbreid, kuid teates oli välja toodud, et sundtäitmisega on ühinenud Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva summas 439,39 eurot ja Viljandi kohtutäitur Rita Lohu summas 1864,70 eurot. Seega ei nõustu kohtutäitur väitega, et võlgnikule polnud teatatud teiste täiteasjade ühinemisest sundtäitmisega täiteasjas 171/2011/257 kinnisasjale sissenõude pööramisel. Võlgnik ei saanud nimetatud dokumendist teada täiteasjade numbreid, kuid teda teavitati, kelle menetluses olevad nõuded on ühinenud ja kui suured need nõuded on. Seega jääb arusaamatuks, kuidas täitetoimingust teatamise dokumendis väljatoodud teabe põhjal sai võlgnik teha järelduse justkui toimuks kinnistu müük vaid ainult täiteasja 171/2011/257 nõude katteks. TMS § 149 kohaselt saab ühinemine toimuda ainult kinnisasjale sissenõude pööramise ulatuses. Seega ei saa sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad omada mingeid muid õigusi ühendava täitemenetluse raames, kui ainult konkreetselt arestitud vara müügi ja tulemi jagamisega seotud küsimustes. Täitemenetluse peatamine ühendavas täiteasjas, maksegraafikute tegemine jms ei puutu sundtäitmisega ühinenud menetlustesse. Hagiga vaidlustati sisuliselt kohtutäituri poolt läbi viidud enampakkumine. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa. Tulenevalt TMS § 223 tuleb hagi esitamisel taotleda õigussuhte ümberkujundamist kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi

kehtivalt. Nimelt näevad TMS § 223 lg 2 ja TMS § 98 lg 2 ette mitmeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele. Täiendavalt kostja 1 leiab, et kohus saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel. Kuid ei saa nõustuda, et selline arvestamine toimub nii-öelda tagasiulatuvalt. Kohtutäitur pidi oma toimingutes lähtuma pärast 21.11.2014 tehtud kohtumäärust tekkinud õiguslikust olukorrast. Kuna sel hetkel alus enampakkumise peatamiseks, ei saa sellist alust tekitada hiljem toimunud muudatustega (nõuete tasumisega). Sest ei ole ju pikenduse andmine oma olemuselt garantii, et nõuded tasutud saavad. See, et antud menetlustes said nõuded tasutud kohtu poolt määratud ajal, on loomulikult tervitatav. Kuid kohtutäituri arvates ei tee see käesoleval juhul kohtutäiturit vastutavaks enampakkumise tühiseks tunnistamisega seotud menetluskulude väljamõistmisel. Kuna kohtutäituri arvates on ta kohtutäiturina järginud täitemenetluse läbiviimisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, on temalt menetluskulude väljamõistmine selgelt ebaõiglane. Kohus saaks diskretsiooniõiguse kohaselt teha ka lahendi, kus enampakkumine küll tühistatakse, arvestades et võlgnik tasus võla, kuid menetluskulud jäävad hageja kanda, kuna lahendatav probleem sai alguse siiski temast. Leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Kohtutäituri menetluskuludeks on riigilõivud kõikides kohtuastmetes. Kostja 2 ( Jüri Sokk ) põhjendused Kostja 2 leiab, et kohtutäitur on lahendanud asja sisuliselt ja õiglaselt. Ei vasta tõele, et volitatud esindaja (Timo Kõlvaldi ema) ei teadnud poja võlgadest: 21.11.2014 enampakkumine ei olnud esmane, Eesti Energia lülitas välja elektrivoolu Põlu 32 elamu Timo Kõlvaldile kuuluvast majaosast. Timo Kõlvald ja tema ema ei kasuta Põllu 32 elamu osa elamiseks. Viimased kolm talve on osa elamust kütmata. Timo Kõlvaldile kuuluva majaosa katus on pikemat aega parandamata, sadeveed kahjustavad majaosa keldrit. Seega ei võta omanikuvahetus kelleltki kodu. Varasem enampakkumine nurjus ebamõistlikult kõrge hinna tõttu. Kostja 3 ( Siller Auto OÜ ) põhjendused Kostja 3 on avaldanud, et kui Siller Auto OÜ – le hüvitatakse tekitatud rahaline kahju, siis neil pretensioone ei ole. Kostja 4 (Politsei- ja Piirivalveamet) põhjendused Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest ei nähtu, et esineksid TMS-i § 223 lõikes 1 nimetatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Politseija Piirivalveameti arvates on kohtutäitur Janek Pool pärast 21.12.2014 kell 9.54 Tartu Maakohtu määruse kättesaamist õiguspäraselt jätkanud enampakkumise läbiviimist, sest määrus ei kohustanud kohtutäiturit täitemenetlust peatama. Timo Kõlvald esitas Tartu Maakohtule TMS-i § 45 alusel avalduse täitemenetluse pikendamiseks 1 kuu võrra. TMS-i § 45 eristab selgelt võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatamist, pikendamist ning ajatamist. Timo Kõlvald ei taotlenud 20.011.2014 avalduses Tartu Maakohtult täitemenetluse, sh enampakkumise, peatamist, mistõttu ei saanudki Tartu Maakohus enne enampakkumise lõppu täitemenetlust peatada. Timo Kõlvald on olukorra, kus tema ja tema ema eluasemeks olev kinnisasi on enampakkumisel müüdud, oma käitumisega ise põhjustanud, sest täitetoimingute läbiviimine täitemenetluses ei saanud temale tulla üllatusena. Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasi nr 171/2011/257 alustatud juba aastal 2011. Keelumärge Timo Kõlvaldile kuuluva kinnisasja mõttelise osa (1⁄2 Viljandi linnas Põllu tn 32 asuvast kinnistust, registriosa nr 2612739) käsutamise keelamiseks kanti kohtutäitur Janek Pooli ja osaühingu Siller Auto kasuks kinnistusraamatusse 27.07.2011. Vaatamata nendele asjaoludele ei asunud Timo Kõlvald enda võlgasid tasuma varem kui üks päev enne enampakkumise lõppu, so ca 3 aastat pärast täitemenetluse alustamist. Seevastu kodu enampakkumise müümise järgselt suutis Timo Kõlvald kogu võla tasuda ühe kuu jooksul. Selline käitumine viitab mitte majanduslikele raskustele,

mistõttu võlgade tasumine viibis, vaid enda kohustuste täitmisest kõrvale hoidmisele, mistõttu tuli kohtutäituril lõpuks hakata müüma võlgniku ja tema ema elukohaks olevat kinnistut. Kostja 5 (kohtutäitur Jane Rumjantseva) põhjendused Hagiavalduses käsitletud ajaperioodil oli kohtutäitur Jane Rumjantseva juures menetluses täiteasi nr 189/2012/67. Täitur edastas 16.05.2012. a kohtutäitur Janek Poolile täitemenetlusega nr 171/2011/257 ühinemise avalduse. Kohtutäitur Jane Rumjantseva juures menetluses olevas täiteasjas nr 189/2012/67 toimusid laekumised 1. ja 8. detsembril 2014. a ning sissenõudja arveldusarvele kanti põhinõude summa üle 9. detsembril 2014. a. Täitemenetlus lõpetati 10.12.2014. a. Kuna hageja Timo Kõlvaldi hagiavaldusest nähtub, et kohtutäitur Janek Pool koostas enampakkumise akti koos enampakkumise võtjaks tunnistatud isiku nimetamisega 21.12.2014. a, siis saab kohtutäitur Jane Rumjantseva järeldada, et täiteasja 189/2012/67 nõue on täidetud hageja enda poolt tasutud vahendite arvelt. Kuivõrd nõude lõppemisega lõppes ka täituri huvi enampakkumise ja selle tulemi vastu, siis eelnevast tulenevalt ei pea kohtutäitur Jane Rumjantseva vajalikuks osaleda enampakkumise tühistamise hagis, kuivõrd see asjaolu ei saa muuta täiteasja nr 189/2012/67 äratäitmist. Kostja 6 (Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) põhjendused Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et Timo Kõlvaldil puuduvad nõuded Riigi Tugiteenuste Keskuse ees ning sellest tulenevalt ei näe puutumust antud kohtuasjaga. Isikul on olnud Äriregistri trahvinõue asjas Ä20045300/M1 summas 320€, mis on tasutud 9.12.2014 täielikult. Kostja 7 (kohtutäitur Rita Lohu) põhjendused Jätta Janek Pooli toimingu tühiseks tunnistamise nõue TsÜS § 88 alusel täiteasjas nr 171/2011//257 rahuldamata. Kostja 8 (AS Eesti Telekom) põhjendused Kohtutäitur Rita Lohu on täies ulatuses Telia Eesti AS ́le üle kandnud hagejalt Telia Eesti AS kasuks kohtuotsuse nr 2-10-18953 alusel välja mõistetud võlasumma 769.26 eurot: 12.detsembil 2014 370,28 eurot ja 30.detsembril 2014 398,98 eurot. Arvestades asjaolu, et seisuga 19.12.2014 oli Hageja kohtutäituritele tasunud kõik võlasummad, ei oma Telia Eesti AS vastuväiteid kohtutäitur Janek Pool täiteasjas nr 171/2011/257 tehtud toimingu tühiseks tunnistamise nõudes. Kostja 9 (Aktiva Finants OÜ) põhjendused Kostja 9 on seisukohal, et kohtutäitur viib täitemenetlust läbi vastavalt kehtivale seadusandlusele. Hagiavalduses esitatud täitemenetlust puudutavate väidete osas saab selgitusi anda kohtutäitur, seetõttu ei ole ka kostjal võimalik käesolevaga hagiavalduses esitatule vastuväiteid esitada. Kostja 9 ei võta hagi õigeks ning vaidleb hagiavaldusele vastu täies ulatuses. Kohtu põhjendused

avalduse pikendada täitemenetlust nimetatud asjas. Kohtule ei olnud teada asjaolu, et nimetatud ühe numbri all täidetakse mitut erinevat täiteasja.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.