lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-61323/46

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-61323/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1883
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 223 lg 2Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTMS § 98 lg 2, 4Enampakkumise õiguslikud tagajärjedAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsÜS § 88

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-61323/22Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.06.20152-14-61323/72Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja16.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-61323

Tsiviilasi

Timo Kõlvaldi hagi kohtutäitur Janek Pooli vastu täiteasjas nr 171/2011/257 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Janek Pooli apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja 1): kohtutäitur Janek Pool Vastustaja (hageja): Timo Kõlvald (ik: XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut Kostja 2: Jüri Sokk (ik: XXXXXXXXX) Kostja 3: OÜ Siller Auto (rk: 10313094) Kostja 4: Politsei- ja Piirivalveamet (rk: 70008747)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 otsus ja saata Timo Kõlvaldi hagi kohtutäitur Janek Pooli, Jüri Sokk`a, OÜ Siller Auto ning Politsei- ja Piirivalveameti vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 171/2011/257 maakohtule uueks arutamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Käsutuskeeldu rikkuv tehing
Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Timo Kõlvald esitas 19.12.2014 maakohtule hagi kohtutäitur Janek Pooli vastu täiteasjas nr 171/2011/257 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
2.Tartu Maakohus rahuldas 07.04.2015 otsusega hagi, tunnistas 21.11.2014 vara enampakkumise akti täiteasjas nr 171/2011/257 tühiseks, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 641 eurot.
3.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 05.06.2015 otsusega kohtutäitur J. Pooli apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Maakohtu 07.04.2015 otsuse ja saatis T. Kõlvaldi hagi kohtutäitur J. Pooli vastu täiteasjas nr 171/2011/257 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 656 lg 1 p 2). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on esitatud üksnes kohtutäituri vastu, kuid tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-69-11 (p 18) peaksid menetluses kostjatena osalema ka sissenõudja ja ostja. Seega on kohus teinud otsuse isikute suhtes, keda menetlusse ei kaasatud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejale selgitada, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada kohtutäituri, sissenõudja ja ostja vastu.
4.Asja uuel läbivaatamisel esitas hageja hagi kohtutäitur Janek Pooli, ostja Jüri Soku ning sissenõudjate OÜ Siller Auto ja Põhja Prefektuur vastu. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 20.11.2014 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel täitemenetluse pikendamiseks. Maakohus rahuldas 21.11.2014 määrusega taotluse ja pikendas täiteasjas täitmist ühe kalendrikuu võrra, s.o kuni 21.12.2014. Täitemenetlus hõlmas ka kohtutäituri poolt läbiviidatavat elektroonilist enampakkumist kinnisasjale Viljandis Põllu X, mille lõpptähtajaks oli 21.11.2014 kell 10.00. Kohtumäärus toimetati kohtutäiturile 21.11.2014 kätte, kuid kohtutäitur jätkas täitemenetlust ning koostas 21.11.2014 vara enampakkumise akti, millega tunnistas pakkumise võitjaks parima pakkumise

teinud J. Soku. Täiteasjaga on ühinenud ka teised kohtutäiturid. Kuna täiteasjad on liidetud, siis kannab koondatud täiteasi numbrit 171/2011/257. Kohtutäitur on täitemenetluse jätkamisega ja selle raames vara enampakkumise akti koostamisega rikkunud hageja seadusega ning jõustunud kohtumäärusega kaitstud õigusi, mistõttu on 21.11.2014 vara enampakkumise akt kui käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 mõtte kohaselt tühine. Praeguseks ajaks on hageja oma kohustused täitnud.

5.Kohtutäitur J. Pool (kostja 1) vaidles hagile vastu. Enampakkumine viidi läbi kohtutäitur J. Pooli menetleda olevates täiteasjades nr 171/2011/257 ja 171/2012/943. Sundtäitmisega olid ühinenud Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva täiteasjaga nr 191/2012/67 (ühinemise otsus 17.05.2012) ning Viljandi kohtutäitur Rita Lohu täiteasjades nr 191/2010/1181, 191/2011/518, 191/2011/1256, 191/2011/1257, 191/2012/1050 ja 191/2014/403 (ühinemise otsus 20.05.2014) ning 191/2014/1393 (ühinemise otsus 21.11.2014). Sundtäitmisega ühinemisel ei liideta täiteasju ühe täitemenetluse alla. Täiteasjas nr 171/2011/257 menetluse pikendamine ei too kaasa vara enampakkumise lõpetamist, kuna teiste täiteasjade sissenõudjatel on täiteasjast nr 171/2011/257 sõltumatu õigus nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale. Võlgnik sai teada, et kinnisasi müüakse lisaks täiteasja nr 171/2011/257 nõudele ka ühinenud sissenõudjate nõuete katteks, 23.10.2014 täitetoimingust teatamise (enampakkumise korraldamine) dokumendist, mis toimetati kätte 29.10.2014 postkasti panekuga võlgniku elukohas Viljandis Põllu X. J. Sokk (kostja 2) leidis, et kohtutäitur on lahendanud asja sisuliselt ja õiglaselt. OÜ Siller Auto (kostja 3) avaldas, et kui kostjale 3 hüvitatakse tekitatud rahaline kahju, siis neil pretensioone ei ole. Põhja Prefektuur (kostja 4) teatas, et rahatrahv on praeguseks hetkeks täielikult tasutud. Kohtutäituri ametialaselt arveldusarvelt on asjas olnud kaks laekumist: 24.11.2014. a 392,78 eurot ja 01.12.2014. a 507,22 eurot. Kostjal 4 puudub informatsioon selle kohta, kas nõude täitmine oli seotud vaidlusaluste täitetoimingutega või mitte. Kostja 4 ei nõustu tasuma hageja menetluskulusid, kuna edastas täitmata nõude sundtäitmisele õiguspäraselt.

MAAKOHTU LAHEND

6.Tartu Maakohus rahuldas 27. novembri 2015 otsusega hagi, tunnistas 21. novembri 2014 vara enampakkumise akti täiteasjas nr 171/2011/257 tühiseks, jättis menetluskulud TsMS § 165 lg 1 alusel kohtutäitur Janek Pooli kanda ja mõistis kohtutäitur Janek Poolilt hageja kasuks välja menetluskulud 641 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus hageja seisukohaga, et kohtutäitur ei ole arvestanud võlgniku huve ega sisuliselt täitnud Tartu Maakohtu 21.11.2014 määrust. Vaidlusalune küsimus ei ole Tartu Maakohtu 21.11.2014 määruse resolutsiooni sõnastuses, vaid määruse täitmises kohtutäituri poolt. Täitmise pikendamine ei hõlma ainult võlgnevuse tasumist, vaid ka kinnisasja müüki. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnikule teatatud teiste täitmisasjade ühinemisest käesolevaga täiteasjaga. Seega võis võlgnik järeldada, et kinnistu müük toimub täiteasja nr 171/2011/257 raames. Kohtutäitur ei ole piisavalt põhjendanud teiste sissenõudjate sõltumatut õigust nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale. Kui kohtutäitur on ühendanud asjad ühe numbri alla ja täitetoimingust teatamine on saadetud võlgnikule sama numbri all, siis kohtutäitur oleks pidanud seda arvestama. Võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ning see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kuigi elukoha kaotust ei loeta erandlikuks asjaoluks, on kohtul diskretsiooniõigus pikendada täitemenetlust, andes võlgnikule võimaluse oma kohustuste täitmiseks ühe kuu jooksul, mida võlgnik ka tegi. Kui kostjale edastati kohtulahend, millega hagejal pikendati täitmist ja kostja jätkas täitemenetlust, on kostja käsutused lähtuvalt TsÜS § 88 lg-st 1 tühised. Kohus saab arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. Hageja

tasus 20.11.2014 täiteasjas nr 171/2012/943 võlgnevuse 1160,36 eurot, seega enampakkumist selle numbri all ei saanud toimida, lisaks liideti alles 21.11.2014 täiteasi nr 191/2014/1393, mida ei ole märgitud täitetoimingu teates.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7.Kohtutäitur Janek Pool esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.novembri 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige kohtu järeldus, et kohtutäitur ei ole arvestanud kohtumäärusega. Sundtäitmisega ühinemisel ei liideta täiteasju ühe täitemenetluse alla. Täiteasjas nr 171/2011/257 menetluse pikendamine või peatamine ei toonud kaasa vara enampakkumise lõpetamist. Täiteasjaga nr 171/2011/257 ühinenud sissenõudjatel oli nimetatud täiteasjast sõltumatu õigus nõude pööramiseks võlgniku kinnisasjale; 2) on ebaõige kohtu järeldus, et kohtutäitur pidi aru saama hageja eesmärgist pikendada täitemenetlust, et lükata vara müüki edasi ühe kuu võrra. Kohtutäitur ei saa asuda tõlgendama seda, mis võiks olla hageja eesmärk. Kui võlgnikul oli soov peatada vara müük, siis oleks pidanud see sõnaselgelt hagi tagamise määruse resolutsioonis kirjas olema. Lisaks esitati Tartu Maakohtu 21.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-61162 kohtutäituri büroosse 4 minutit enne elektroonilise enampakkumise lõppu ja kuna kohtutäitur viibis büroost väljas ega saanud enampakkumist katkestada, lõppes enampakkumine automaatselt ning oksjonikeskkond väljastas parimale pakkujale enampakkumise võidu teate; 3) jääb arusaamatuks, miks ei kaasatud tsiviilasja nr 2-14-61162 menetlusse teisi sundtäitmisega ühinenud sissenõudjaid. Kuna hageja ja kohtu seisukoha järgi tuli täiteasjas nr 171/2011/257 täimise pikendamises näha vara müügi peatamise kohustust, siis piirab selline otsus kõikide ühinenud sissenõudjate õigust oma nõude rahuldamisele. TMS § 45 sätestab, et täitemenetluse pikendamise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka sissenõudja(te) huvisid; 4) on ebaõige kohtu järeldus, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Võlgnik sai teada, et tema kinnisasi müüakse lisaks täiteasja nr 171/2011/257 nõudele ka ühinenud sissenõudjate nõuete katteks, 23.10.2014 koostatud täitetoimingust teatamise dokumendist, mis toimetati kätte 29.10.2014 postkasti panekuga võlgniku elukohas Viljandis Põllu X; 5) võib kohus teha ka lahendi, kus enampakkumine tühistatakse, arvestades, et võlgnik tasus võla, kuid menetluskulud jäävad hageja kanda, kuna probleem sai alguse võlgnikust. Kuna kohtutäitur on järginud täitemenetluse läbiviimisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, on menetluskulude kohtutäiturilt väljamõistmine ebaõiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. novembri 2015 otsus tuleb tühistada ning T. Kõlvaldi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks.
9.Maakohus on asja läbivaatamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 656 lg 1 p 2) ning selline rikkumine toob kaasa maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Vastavalt TsMS §-le 646 võib kohus otsustada üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt

kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.

10.Asja materjalidest nähtuvalt tegi maakohus otsuse isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Tegemist on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga TMS § 223 tähenduses. Riigikohus on 28.09.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 p-s 18 selgitanud, et „Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundusõiguse tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, kui seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa./.../ Arvestades hagi iseloomu, on kolleegiumi arvates vajalik ning otstarbekas tõlgendada TMS § 223 selliselt, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluste osaliste jaoks ühtemoodi. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt AÕS § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamsit (TMS § 223 lg 2 p 4). Kui hagi esitaja on võlgnik, on eespool nimetatud põhjustel vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. Sellisel juhul oleks kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Oluline on ka see, et menetluses osaledes oleks neil isikutel võimalik esitada erinevaid vastuväiteid.“
11.Käesoleval juhul on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitatud kohtutäitur J. Pooli, ostja J. Sokk`a ning sissenõudjate OÜ Siller Auto ja Politsei- ja Piirivalveameti vastu. Samas nähtub kohtutäitur J. Poole vastusest hagiavaldusele (t.l 99-100), et täitemenetluses olid sissenõudjateks lisaks OÜ-le Siller Auto ja Politsei- ja Piirivalveametile veel mitmed sissenõudjad. Asja materjalidest ja vaidlustatud maakohtu otsusest ei nähtu aga põhjendusi, miks teisi kohtutäituri nimetatud sissenõudjaid menetlusse ei kaasatud. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-s 2 sätestatut ja eelviidatud Riigikohtu lahendus väljendatud seisukohta. Apellatsioonkaebuses on muu hulgas sellele maakohtu poolsele rikkumisele tuginetud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejale selgitada, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada kõigi sissenõudjate (lisaks kohtutäituri ja ostja) vastu. Sundtäitmisega ühinemist on Riigikohus käsitlenud 29.01.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1164-13. Kui hageja ei esita hagi kõikide eelmärgitud isikute vastu, võib maakohus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
12.Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium