Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17. august 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1008 SIA Sabiedriskais autobuss kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 11. mai 2018. a otsuse nr 5818/194776 tühistamiseks ning MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kohustamiseks viia riigihanke „Avalik bussiliinivedu Pärnu maakonna põhja, lõuna ja linnalähi liinigruppides perioodil 2019. – 2028. a“ (viitenumber 194776) alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2018. a otsus Kaebaja (vaidlustaja) – SIA Sabiedriskais autobuss, esindaja v.adv Julia Gramma Vastustaja (hankija) – MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus, esindaja adv Indrek Kangur SIA Sabiedriskais autobuss apellatsioonkaebus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-1008 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 11. mai 2018. a otsus nr 58-18/194776 ning jätta SIA Sabiedriskais autobuss kaebus läbi vaatamata.
2.Mõista SIA-lt Sabiedriskais autobuss (registrikood LV48503004916) välja 3800 eurot MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus esimese ja teise astme menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne tööpäeva päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 2).
1.MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (hankija) avaldas 10.02.2018 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Avalik bussiliinivedu Pärnu
3-18-1008 maakonna põhja, lõuna ja linnalähi liinigruppides perioodil 2019. – 2028. a“ (viitenumber 194776) ning tegi kättesaadavaks hankedokumendid.
2.SIA Sabiedriskais autobuss esitas 12.04.2018 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija kohustamiseks viia riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega. Vaidlustaja leidis, et hanketeate p III.1.2 alap-s 1 ja hankedokumentide ps 6.1.1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab pakkuja esitama hankija nõudmisel koopiad 2015. ja 2016. a-l pakkuja poolt kasutatud sõidukite kohta väljastatud ühenduse tegevuslubade tõestatud koopiatest, märkides mh, millised sõidukid olid kasutuses 2015. ja millised 2016. a-l, ei sobi kvalifitseerimistingimuseks ning on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg-ga 1, § 100 lg-ga 1 ja § 101 lg-ga 1, samuti RHS § 3 p-des 1–3 sätestatud põhimõtetega. Hankedokumentide p-s 13.1.7 sätestatud tingimus, mille kohaselt peavad vajalikud bussid olema pakkuja valduses või omandis hiljemalt 15.03.2019, on ebaproportsionaalne ja kohtleb pakkujaid ebavõrdselt ning piirab intensiivselt konkurentsi. See tingimus on vastuolus RHS § 3 p-des 1–3 sätestatud põhimõtetega.
3.VAKO jättis 11.05.2018 otsusega nr 58-18/194776 vaidlustuse hanketeate p III.1.2 alap 1 ja hankedokumentide p 6.1.1 osas läbi vaatamata, sest need punktid ei riku vaidlustaja õigusi, ning hankedokumentide p 13.1.7 osas rahuldamata.
4.SIA Sabiedriskais autobuss esitas 21.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 11.05.2018 otsuse tühistamiseks ning hankija kohustamiseks viia riigihanke nr 194776 alusdokumendid kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega.
5.MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus palus jätta kaebus läbi vaatamata, sest kaebaja pöördus VAKO poole RHS § 185 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes, või rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2018 otsusega SIA Sabiedriskais autobuss kaebuse rahuldamata, nõustudes VAKO 11.05.2018 otsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2), ja mõistis kaebajalt MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus menetluskulude katteks välja 1900 eurot. Halduskohus leidis, et vastustaja taotlus kaebuse RHS § 185 lg 3 alusel läbi vaatamata jätmiseks (tulenevalt asjaolust, et vaidlustamistähtaeg oli 19.03.2018, kuid vaidlustus esitati 13.04.2018) jääb rahuldamata, sest olukord on mõnevõrra vaieldav ning seda küsimust ei tõusetunud VAKO menetluses. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei oleks ka menetluslikult otstarbekas ning HKMS § 151 lg 2 p 1 ei välista kaebuse sisulist läbivaatamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.SIA Sabiedriskais autobuss palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.
8.MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Hankija on muutnud hankedokumente ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, kuid ei ole muutnud vaidlustuse ja kaebuse esemeks olevaid hanketingimusi. Seega oli vaidlustus esitatud RHS § 185 lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Eelnevat arvestades tuleb kaebus ja apellatsioonkaebus jätta HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Halduskohtu etteheide, et tähtaja küsimuses on vaidlustusmenetlus läbimata, ei ole põhjendatud, sest VAKO-l oli kohustus kontrollida vaidlustuse tähtaegsust omal algatusel. Kaebetähtaja rikkumise eiramist ei saa õigustada menetlusökonoomiaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Hankija avaldas 10.02.2018 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes (viitenumber 194776) ja tegi kättesaadavaks hankedokumendid, 2(5)
3-18-1008 määrates pakkumuste esitamise tähtajaks 19.03.2018. Hankija muutis 12.03.2018 varem avaldatud teavet ning muudetud hanketeates, mis avaldati riigihangete registris 14.03.2018, määrati uueks pakkumuste esitamise tähtajaks 23.04.2018. Kaebaja esitas 12.04.2018 VAKOle vaidlustuse hanketeate p III.1.2 alap-s 1 ja hankedokumentide p-des 6.1.1 ning 13.1.7 sätestatud tingimuste peale. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlustuse esemeks olevaid hanketeate ja hankedokumentide punkte ei ole hankija muutnud. VAKO jättis vaidlustuse 11.05.2018 otsusega osaliselt läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu ning osaliselt rahuldamata. VAKO menetluses ei tõusetunud küsimust vaidlustuse tähtaegsusest. Halduskohtule esitatud kirjalikus vastuses kaebusele taotles hankija kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjusel, et vaidlustus esitati RHS § 185 lg-s 3 sätestatut rikkudes. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis selle vastustaja taotluse ebaõigesti rahuldamata ja lahendas kaebuse sisuliselt.
10.RHS § 185 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (vaidlustaja) vaidlustada hankija tegevuse, sh riigihanke alusdokumendid, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 3 sätestab, et kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke suhtes tehtud jõustunud VAKO otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale reeglina VAKO-le laekuma hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS § 189 lg 2 p-d 1 ja 3 sätestavad sellest erinevad tähtajad liht- ja lühendatud tähtaegadega hankes, mis ei puuduta käesolevat vaidlust).
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eespool viidatud vaidlustuse esitamise õigust ja tähtaegasid reguleerivatest sätetest nende koostoimes, et avatud riigihankes peab riigihanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustus üldjuhul VAKO-ni jõudma vähemalt viis tööpäeva enne esialgses hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtpäeva. Erandina on võimalik vaidlustus esitada ka hiljem, kuid seda vaid tingimusel, et hankija on hanke alusdokumente muutnud ja pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud; vaidlustus puudutab neid hankedokumentide punkte, mida on muudetud; ning vaidlustus on esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne muudatustega seotud hanketeates märgitud uut pakkumuste esitamise tähtaega. Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanke läbi mõistliku aja jooksul, välistades võimaluse hankemenetlust hanke alusdokumentide hilinenud vaidlustamistega pahatahtlikult venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste kaitse. Pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsioon (RHS §-d 92 ja 93) tagab, et ettevõtjal oleks piisavalt aega riigihangete registris avaldatud hanketeate ja dokumentidega tutvuda ning otsustada juba esimese hanketeate avaldamise järel, kas ta peab mõnda hankija seatud tingimust enda õigusi rikkuvaks.
12.Ringkonnakohus märgib veel, et kuigi riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus, on hanke alusdokumendid käsitatavad eelhaldusaktina (vrd Riigikohtu 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 21; 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 16). (Eel)haldusakt tuleb vaidlustada selleks ettenähtud tähtaja jooksul (HKMS §-d 46 ja 47) ning selle muutmise korral tekib puudutatud isikul üksnes muutva haldusakti vaidlustamise õigus, mitte õigus avada vaidlus kogu esialgse (eel)haldusakti üle. Sellist piirangut õigustab põhiseaduse §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Seega toetab eespool toodud tõlgenduse asjakohasust ka haldus- ja halduskohtumenetluse üldine loogika.
13.Seega esitas kaebaja VAKO-le vaidlustuse RHS § 185 lg-s 3 sätestatut rikkudes ning VAKO oleks pidanud jätma selle RHS § 193 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. 3(5)
3-18-1008
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohaga, et kohtul ei ole käesolevas asjas õigust kontrollida vaidlustuse esitamise tähtaegsust, sest VAKO on vaidlustuse sisuliselt läbi vaadanud. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Sellel alusel saab kaebuse tagastada ka kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse esitamise tähtaja ületamise korral (Riigikohtu 30.08.2017 määrus nr 3-16-519, p 15). Kui nimetatud asjaolu ilmneb pärast kaebuse menetlusse võtmist, tuleb kaebus jätta kooskõlas HKMS § 151 lg 1 p-ga 1 läbi vaatamata. Viidatud alusel kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel puudub kohtul kaalutlusruum, nagu on ekslikult leidnud halduskohus, ja uurimispõhimõttest lähtuvalt peab kohus vajadusel omal algatusel välja selgitama, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse või mitte. See hõlmab õigust kontrollida, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud nõuetekohaselt (vt Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 22).
15.Ringkonnakohus märgib veel, et RHS ei sätesta otsesõnu tähtaja ennistamist vaidlustusmenetluses, kuid RHS § 192 lg 2 alusel võib VAKO anda vaidlustajale tähtaja vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid vaidlustuse esitamise tähtaja rikkumise kohta. Kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgitustest võib pigem järeldada, et RHS § 189 lg 3 jäi kaebajal, nagu ka hankijal ja VAKO-l, vaidlustusmenetluses lihtsalt tähelepanuta. Seetõttu puudub alus arvata, et VAKO oleks vaidlustuse esitamise tähtaja ennistanud.
16.Eelnevat arvestades oleks pidanud halduskohus kaebuse tagastama või jätma selle läbi vaatamata põhjusel, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Halduskohus ei saanud jätta vastustaja taotlust rahuldamata põhjusel, et kohaldatav õigusnorm on vaieldav või seda õigustab menetlusökonoomia. Kui halduskohus rikub nimetatud kohustust, on HKMS § 200 p-st 5 tulenevalt sellise määruse tegemise volitus ka ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel (Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 8). Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu 29.06.2018 otsuse ning jätab SIA Sabiedriskais autobuss kaebuse läbi vaatamata. Õigusselguse huvides tuleb tühistada ka VAKO 11.05.2018 otsus.
17.Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6).
18.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud (kulud õigusabile) olid kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt esimeses astmes 2112 eurot ja apellatsiooniastmes 2133 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 109 lg 6 ei välista käesolevas asjas vastustaja õigusabikulude väljamõistmist täielikult (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 318-752, p 18), kuid nende suurust tuleb vähendada. Kuigi kaebus jääb läbi vaatamata menetluslikel põhjustel, ei saa vastustajale menetluse käiku arvestades ette heita, et ta esitas mõlemas kohtuastmes kaebaja seisukohtadele ka põhjalikud sisulised vastuväited. Kaebaja soovi arvestades arutati asja mõlemas kohtuastmes kohtuistungil. Samas selgub ringkonnakohtule esitatud arvelt nr 181739, et vastustajale osutatud õigusabiteenuse hulka on arvatud ka enne apellatsioonkaebuse esitamist tehtud toimingud (04.07.2018 vastus pakkuja 4(5)
3-18-1008 selgitustaotlusele, 06.07.2018 telefoninõupidamine kliendiga, 10.07.2018 suhtlus kliendiga pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise osas, 07.08.2018 büroosisene suhtlus), mida ei saa ilma täpsemate selgitusteta apellatsioonimenetlusega seostada. Arvel nr 181800 on tegelikust pikemana märgitud kohtuistungi toimumise aeg. Lisaks ei saa põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes olla üldjuhul suuremad kui esimese astme kohtus (nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 47) ning hankija ei ole suuremaid kulusid põhjendanud. Arvestades nimetatud asjaolusid, samuti seda, et vaidlust ei saa pidada keskmisest mahukamaks ega ülemäära keerukaks, loeb ringkonnakohus hankija vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kahe kohtuastme peale 3800 eurot ilma käibemaksuta, mis tuleb kaebajalt hankija kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.