RK Teeninduse OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.04.2021 otsuse nr 92-21/234323 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – RK Teeninduse OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Tanel Mällas, advokaat Priit Kala Vastustaja – Tallinna linn, lepingulised esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm
Asja läbivaatamise vorm
07.06.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Tunnistada menetlus kinniseks Tallinna linna poolt kohtule 18.05.2021 esitatud menetlusdokumendi lisa
osas (fail nimega „KONFIDENTSIAALNE.234323_sonumid_hankijale_RK-Teeninduse-OU.pdf“). Piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu kinniseks kuulutatud infole.
Jätta kaebus rahuldamata.
Mõista RK Teeninduse OÜ-lt Tallinna linna kasuks välja menetluskuludena 2500 eurot. Muus osas jätta menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.06.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.22.03.2021 alustas Tallinna Haridusamet sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidavat riigihanget „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD) Esialgseks pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 04.05.2021 kl 09:00.
2.Seoses hanke alusdokumentidesse mõningate muudatuste tegemisega avaldas hankija 19.04.2021 hanketeate uue versiooni, mille kohaselt on uueks pakkumuste esitamise tähtpäevaks 06.05.2021 kl 09:00.
3-21-991
3.RK Teeninduse OÜ esitas 28.04.2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija kohustamiseks viia riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktidega. RK Teeninduse OÜ vaidlustas RHAD-i p-des 8.1.–8.5 ja nende alapunktides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumid.
4.VAKO jättis vaidlustuse (riigihangete seaduse) RHS § 185 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et kaebaja ei ole esitanud vaidlustust tähtaegselt.
5.10.05.2021 saabus Tallinna Halduskohtule RK Teeninduse OÜ kaebus VAKO 30.04.2021 otsuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
6.Kohus võttis 11.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 20.05.2021 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2021 määrusega rahuldamata.
8.Menetletavateks nõueteks käesolevas asjas on nõue RK Teeninduse OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.04.2021 otsuse nr 92-21/234323 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks viia riigihangete alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukoht
9.Kaebaja on seisukohal, et VAKO on otsuse tegemisel rikkunud otsuse põhjendamiskohustust, ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud RHS § 185 lg-t 3, mis on viinud otsuse kaebaja suhtes ebaõige lahendi tegemiseni.
9.1.VAKO hinnangul pidi kaebaja oma vaidlustuse esitamisel RHS § 185 lg 3 tulenevalt lähtuma hankija poolt kehtestatud esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, kuna vaidlusalustes RHAD punktides hankija poolt hiljem tehtud RHAD muudatused ei olnud sisulised. Hankija on muutnud vaid numeratsiooni, parandanud lausestust ja õigekirja. VAKO ei ole osundanud sellele, et hankija muutis mainitud asjaoludel ka RHAD p-s 8.3. sisalduvat tähtaega. Samuti on VAKO jätnud tähelepanuta, et hankija kehtestas koos pakkumuste esitamise tähtajaga RHAD-i uue tervikredaktsiooni.
9.2.Kaebaja leiab, et RHS § 185 lg 3 viimase lõigu: “... või nendest sõltumatult tehtud muudatuste” all on seadusandja silmas pidanud selliseid hankija poolt riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi, mis on tehtud pärast vastava riigihanke suhtes tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsuse tegemist ja nende täitmiseks. Praktikas esineb sageli juhtumeid, kus hankijad ei piirdu pärast vaidlustuskomisjoni otsust või kohtuotsust nendest otsustest vahetult tulenevate muudatuste tegemisega riigihanke alusdokumentides, vaid muudavad riigihanke alusdokumente ulatuslikumalt. Sellisel juhul on kaebaja hinnangul mõistetav, et edasises hankemenetluses on isikute vaidlustamise võimalused piiratud selliste muudatustega.
9.3.Kui lähtuda VAKO tõlgendusest, siis peaksid RHS § 185 lg 3 kohaldamiseks olema samaaegselt täidetud kaks eeldust: (a) hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja (b) pikendanud pakkumuste, taotluste ja ideekavandite esitamise tähtaega. Samas on hankijal lubatud pakkumuste esitamise tähtaegu pikendada ka ilma riigihanke alusdokumente muutmata, mis tähendab et sellisel juhul üks RHS § 185 lg 3 rakendamise eeldus ei ole täidetud ja vaatlusalune säte ka ei kohaldu. On ebaloogiline ja arusaamatu, miks oleks pidanud olema seadusandja tahe piirata riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaega esialgse pakkumuste esitamise tähtajaga juhul, kui riigihanke alusdokumente on muudetud, olles samas andnud võimaluse vaidlustada riigihanke alusdokumente ka pikendatud tähtaja jooksul juhul, kui riigihanke alusdokumente muudetud ei ole.
9.4.VAKO on asunud otsuses ebaõigele seisukohale, et hankija poolt riigihanke alusdokumentides tehtavate muudatuste osas tuleb isikul vahet teha redaktsiooniliste ja sisuliste muudatuste vahel ning sellest vahetegemisel on määrav mõju hankemenetluses esitatavate vaidlustuste tähtaegsusele. Selline RHS § 185 lg 3 tõlgendus on ebaõige kuna vaatlusalune norm kõneleb muudatustest neid kuidagi 2(8)
3-21-991 täpsustamata või piiritlemata, st hõlmates võrdselt nii sisulisi kui redaktsioonilisi muudatusi. Otsuses sisalduv vaatlusalune RHS § 185 lg 3 tõlgendus toob endaga paratamatult kaasa olulise menetlusõigusliku segaduse ja riivab ebaproportsionaalselt kaebaja PS §-st 15 tulenevat põhiõigust tõhusale ja ausale õigusmõistmisele, pannes nii kaebajale konkreetsel juhul kui ka ettevõtjatele laiemalt riigihanke alusdokumentide suhtes oma kaebeõiguse olemasolu tuvastamiseks ja teostamiseks ebamõistliku koormuse.
9.5.RHS ei pane hankijale kohustust põhjendada pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise motiive ega kohustust pakkumuse tähtaega muutes vastavas hanketeates üksikasjalikult loetleda ja kirjeldada riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi. Veelgi enam, hankijal isegi ei ole kohustust markeerida riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi uute muudetud riigihanke alusdokumentide RHR-is avaldamisel. Antud riigihankes hankija seda ka ei teinud ning 19.04.2021 RHR-is avaldatud HT-s oli ainukene muudatus HT osa IV punkt 2.2. „Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg.“ Seega tulnuks kaebajal ise tuvastada kõik hankija poolt riigihanke alusdokumentides tehtud muudatused, mis juba iseenesest on ebamõistlikult koormav. Kuid ka see ei oleks andnud veel kaebajale ammendavat selgust kaebeõiguse suhtes, sest kaebaja oleks pidanud iga tuvastatud riigihanke alusdokumentide muudatuse puhul analüüsima, kas muudatus on sisuline või redaktsiooniline. Sellise tõlgendusega kaasneb kaebaja hinnangul ka hankemenetlustes hankijate poolnekõrgendatud kuritarvituste tekkimise risk.
10.VAKO vaatlusalusest RHS § 185 lg 3 tõlgendusest realiseeruv PS § 15 lg 1 ls-st 1 tuleneva kaebeõiguse piirang on kaebaja hinnangul vastuolus PS §-iga 11, kuna muudab õigusvastaste riigihanke alusdokumentide suhtes õiguskaitse ebamõistlikult keeruliseks. Kaebaja taotleb alternatiivsel teeltoodud asjaolusid arvestades ning juhindudes PS §-dest 10, 13, 15 ja §152 tunnistada RHS § 185 lg 3 PS-ga vastuolus olevaks ja jätta see käesolevas asjas kohaldamata.
10.1.PS § 13 2. lõikest tuleneb õigusselguse ehk õigusakti arusaadavuse põhimõte, mis väljendab arusaama, et: “Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist reguleerida. Kodanik peab saama –kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga –asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua. Need tagajärjed ei pea olema absoluutse kindlusega ettenähtavad: kogemus näitab, et see on saavutamatu“ (EIÕK 27.10.1978 otsus kohtuasjas Sunday Times vs Ühendkuningriik; RKÜK lahend nr 3-4-1-5-02). RKPJK on oma 12.01.1994 otsuses nr III4/A-1/94 märkinud, et: „Ebapiisav regulatsioon põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamisel ei kaitse igaüht riigivõimu omavoli eest“ ning on seeläbi vastuolus PS §-ga 12.
10.2.Kaebaja on seisukohal, et juhul kui saab pidada õiguspäraseks otsuses sisalduvat VAKO poolset RHS § 185 lg 3 tõlgendust, toob see endaga kaasa olulise õigusliku ebaselguse ja piirab ebaproportsionaalselt isikute õigust tõhusale ja ausale õigusmõistmisele. Mainitud põhjustel leiab kaebaja, et RHS § 185 lg 3 on vastuolus PS §-dega 10, 12, 13 ja 15 ja tuleks jätta käesolevas asjas kohaldamata. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.. Kaebaja on vaidlustusmenetluses esitanud vaidlustuse hilinenult ning VAKO otsus vaidlustuse läbivaatamata jätmiste kohta on põhjendatud ja õiguspärane.
12.Kaebaja sisustab RHS § 185 lg-t 3 ebaõigesti. Säte sõnastustest, seadusandja tahtest, haldus- ja kohtpraktikast ja õiguskirjandusest kõigist nähtub kaebaja tõlgendusele vastupidine arusaam, mis igati kinnitab, et kaebaja on vaidlustuse hilinenult esitanud. Kaebajale on riigihankest huvitatud isikuna antud viidatud sätte alusel õigus vaidlustada riigihanke alusdokumente ulatuses, milles hankija on algseid tingimusi muutnud ning määranud uue pikendatud pakkumuste esitamise tähtaja. Sätte mõtteks ei ole anda huvitatud isikutele vaidlustuse esitamiseks aega juurde nende tingimuste osas, mida neil oli võimalik esmase pakkumuste esitamise tähtajani vaidlustada. 3(8)
3-21-991
12.1.Esmalt nähtub kõnealuse sätte grammatilisest esitusest, et lauseosa „või nendest sõltumatult tehtud muudatusi“, pole kitsalt seotud VAKO või kohtu otsuste täitmiseks tehtavate muudatustega, vaid hõlmab ka muid riigihanke alusdokumentides tehtud muudatusi. Tegemist on nö eraldiseisva sätte kohaldumise alternatiiviga. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas ka seadusandja eesmärgiga RHS § 185 lg 3 kehtestamisel ning sätte väljakujunenud rakenduspraktikaga.
12.2.Kehtiv RHS § 185 lg 3 lisati eelnõule 204 SE selle II lugemise muudatusettepanekuga nr 54 Riigikogus. Muudatusettepaneku ja RHS § 185 lg 3 sõnastus on identne ja see muudatus kandus eelnõu 204 SE väljalangemise järel eelnõusse 450 SE. Olulisimana nähtub eelnõu 204 SE muudatusettepanekust nr 54 ka seadusandja tahe RHS § 185 lg 3 kehtestamisel. Seadusandja selgitas sätte eesmärki järgmiselt: „Ettepanekuga reguleeritakse olukorda, kus hankija muudab riigihanke alusdokumente ja pikendab taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtaega. Sellisel juhul ei tohi olla enam lubatud nende riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustamine, mis sisaldusid esialgsetes riigihanke alusdokumentides. Nende vaidlustamise tähtaeg möödub koos esialgse taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtpäevaga, arvestades vaidlustuse esitamise tähtaegu erinevates menetlustes.“.
12.3.Sedasama mõtet rõhutatakse ka õiguskirjanduses. Näiteks on RHS-i kommentaarides RHS § 185 lg 3 mõtte kohta selgitatud järgmist: „Sellisena tundub säte rõhutavat seda, et riigihankes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja pikendamine ei anna lisaaega selliste RHAD tingimuste ega hankija otsuste vaidlustamiseks, mille vaidlustamise tähtaeg saabus juba varem.“.
12.4.Samasugusele järeldusele saab jõuda ka analüüsides asjaomast haldus- ja kohtupraktikat. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus RHS § 185 lg-s 3 sätestatut sisustanud järgmiselt: „Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eespool viidatud vaidlustuse esitamise õigust ja tähtaegasid reguleerivatest sätetest nende koostoimes, et avatud riigihankes peab riigihanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustus üldjuhul VAKO-ni jõudma vähemalt viis tööpäeva enne esialgses hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtpäeva. [...] Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanke läbi mõistliku aja jooksul, välistades võimaluse hankemenetlust hanke alusdokumentide hilinenud vaidlustamistega pahatahtlikult venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste kaitse.“ Sama tõlgendus on juurdunud ka halduspraktikas (vt VAKO otsus vaidlustusasjas nr 1019/204256 p 4.1).
13.VaKo on vaidlustatud otsuses korrektselt kohaldanud RHS § 185 lg-s 3 sätestatut. Ühtlasi on VaKo õigesti piiritlenud erimenetluse korra p-des 8.1–8.5 ja nende alapunktides tehtud muudatused, mida sai vaidlustada pärast 26.04.2021, ehk nn „uue tähtaja“ jooksul.
13.1.Nendeks muudatusteks on teksti täiendamine kokku kolmeteistkümne komaga ning p-i 8.3.4 järgmise lause lisamine „Juhul kui tavapärane koolitoitlustamine ei alga kuu jooksul alates eeldatavast lepingu jõustumise ajast (1.08.2021), pikendatakse ökomärgi hankimise aega 3 kuu võrra.“. Seega sai kaebaja vaidlustuse esitamise aja seisuga (ehk 28.04.2021) erimenetluse korra p-de 8.1–8.5 ja nende alapunktide osas vaielda üksnes kolmeteistkümne koma ja viidatud täiendavalt lisatud lause üle.
13.2.Eelpoolviidatud muudatused ei saanud iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda või huve kahjustada. Asjaolu, et ökomärki hindamise ühe alusena kasutatakse, oli kaebajale teada juba riigihanke väljakuulutamisest peale. Seega, nii nagu VAKO oma otsuses õigesti tuvastas, ületas kaebaja seaduses sätestatud vaidlustamise tähtaega, esitades vaidlustuse alles 28.04.2021. Selle tähtaja ületamisel oli küll kaebajal vaidlustuse esitamise õigus, kuid vaidlustuse ese oli muutunud. Seda vaidlustuse eset, mille üle kaebaja soovis vaielda, muutunud tähtaja jooksul enam eelnevalt esitletud põhjustel vaidlustada ei saanud.
13.3.Asjaomane teave riigihanke alusdokumentide muutmise kohta on kõigile huvilistele avalikult riigihangete registrist kättesaadav registri töölehelt „Hanke versioonid“. Klikkides viidatud töölehel riigihanke alusdokumentide 19.04.2021 versioonil valikule „Mis muutus“, kuvatakse seal esiletõstetuna nii muudatused hindamiskriteeriumites kui ka üldandmete väljal teave uue pakkumuste esitamise 4(8)
3-21-991 tähtaja kohta. Samamoodi on kõik riigihanke alusdokumendid avalikult riigihangete registrist leitavad ka töölehelt „Dokumendid“. Lisaks, kui hankija riigihanke alusdokumente riigihangete registris muudab, siis saadetakse selle kohta riigihanke juurde registreeritud ettevõtjate e-posti aadressidele teavitus ning suunatakse nad muudetud dokumentidega tutvuma. Seega oli riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustega tutvumine kaebaja jaoks erinevate infotehnoloogiliste lahendustega vägagi hõlpsaks tehtud. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et kaebaja on riigihankes esitanud väga aktiivselt küsimusi. Seega jälgis kaebaja aktiivselt riigihangete registri vahendusel vaidlusaluses riigihankes esitatud küsimusi ja hankija vastuseid ning analüüsis juba alates 29.03.2021 ka riigihanke alusdokumente.
13.4.Liikudes edasi kaebaja väitele, et justkui peaks kaebetähtaja tuvastamiseks analüüsima, kas muudatus on „sisuline või redaktsiooniline“, siis usutavasti saab igaüks aru, et kui hankija lisab riigihanke alusdokumendile ainuüksi selle grammatilise korrektsuse tagamiseks kolmteist koma, mis ühelgi juhul alusdokumentide sisu ega mõtet ei muuda, siis ongi tegemist ainult vormistuslike muudatustega ning muudatuse olemuse tuvastamine süvaanalüüsi ei vaja. Kui see nii ei oleks, tulnuks kaebajal sisuliselt ära näidata, milline on sätte muutunud sisu, mis tema õigusi erinevalt varasemast sõnastusest rikub. Kaebaja poolt vaidlustuses esitatud väited seondusid siiski nö esimese riigihanke alusdokumendi tingimuste vaidlustamisega.
14.Riigihangete seaduse § 185 lg 3 on põhiseadusega kooskõlas ning õigusselge. Olukorras, kus kaebajale oli tagatud üle 1 kuu pikkune riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg, mida kaebaja otsustas asuda realiseerima alles viimasel hetkel, ei seisne probleem vaidlustustähtaja põhiseaduspärasuses, vaid pakkuja enda sisemises korralduses ning õigeaegsete ettevalmistuste tegemises.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine
15.Vastustaja esitas 18.05.2021 kohtule vastuse kaebusele. Vastusele oli mh lisatud kaebaja ja hankija kirjavahetus vaidlusaluses riigihankes (vastuse lisa 3, fail nimega „KONFIDENTSIAALNE.234323_sonumid_hankijale_RK-Teeninduse-OU.pdf“), mille osas taotleb vastustaja menetluse kinniseks kuulutamist ning menetlusväliste isikutele juurdepääsu piiramist.
16.HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p 6). Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (HKMS § 89 lg 2 ls 4).
16.1.Menetluse kinniseks kuulutamiseks ja menetlusvälistele isikutele juurdepääsuõiguse piiramiseks kaebaja esitatud dokumentide osas peab kohus kaaluma, kas esineb ärisaladuse kaitse vajadus ja huvi asja avaliku arutelu vastu ei kaalu seda ärisaladuse kaitse huvi üles.
16.2.Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (1); sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (2) ja selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (3).
16.3.Leian, et vastustaja taotlus on põhjendatud. Tegemist on kaebaja ja hankija vahelise kirjavahetusega, mis ei ole kolmandatele isikutele (sh kaebaja konkurentidele) riigihangete registrist kättesaadav. Kirjavahetuses sisalduva teabe avalikuks tulek võib kahjustada kaebaja edasisi 5(8)
3-21-991 konkurentsivõimalusi samas riigihankes, sest küsimusi süstemaatiliselt analüüsides võib ilmsiks saada kaebaja pakkumise strateegia või ka nt hinnastamisega seotud info. Seega võib see kahjustada pakkujate hilisemat omavahelist konkurentsi.
16.4.Tunnistan seega menetluse kinniseks vastustaja poolt 18.05.2021 esitatud menetlusdokumendi lisa 3 osas (fail nimega „KONFIDENTSIAALNE.234323_sonumid_hankijale_RK-TeeninduseOU.pdf“) ja piiran menetlusväliste isikutele juurdepääsu kinniseks kuulutatud dokumendi osas. Kaebuse sisuline lahendamine
17.Esmalt tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsida, kas VAKO jättis õigesti 30.04.2021 otsusega RHS § 185 lg 3 ja § 189 lg 2 p 2 alusel kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata.
18.RHS § 185 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevust, sh riigihanke alusdokumente, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 3 sätestab, et juhul kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke suhtes tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale reeglina riigihangete vaidlustuskomisjonile laekuma hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva.
19.Tallinna Ringkonnakohus on RHS § 185 lg 3 tõlgendamise osas leidnud, et erandina on võimalik vaidlustus esitada RHS § 189 lg 2 p 2 sätestatud tähtajast hiljem juhul, kui hankija on hanke alusdokumente muutnud ja pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud ning vaidlustus puudutab neid hankedokumentide punkte, mida on muudetud. Selline tõlgendus võimaldab viia riigihanget läbi mõistliku aja jooksul, välistades võimaluse hankemenetlust hanke alusdokumentide hilinenud vaidlustamistega pahatahtlikult venitada. Samal ajal tagab selline tõlgendus ka riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja õiguste kaitse (Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.20218 määrus asjas 3-18-1008 p-d 10-12 ja 28.05.2021 määruse käesolevas asjas punktid 16-18). Sellist tõlgendust toetab ka kehtiva RHS § 185 lg 3 lisamise osas koostatud eelnõu (204 SE) seletuskirjast, kus on mh selgitatud järgmist „Ettepanekuga reguleeritakse olukorda, kus hankija muudab riigihanke alusdokumente ja pikendab taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtaega. Sellisel juhul ei tohi olla enam lubatud nende riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustamine, mis sisaldusid esialgsetes riigihanke alusdokumentides. Nende vaidlustamise tähtaeg möödub koos esialgse taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtpäevaga, arvestades vaidlustuse esitamise tähtaegu erinevates menetlustes.“ Ka RHS-i kommentaarides on RHS § 185 lg 3 mõtte kohta selgitatud järgmist: „Sellisena tundub säte rõhutavat seda, et riigihankes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja pikendamine ei anna lisaaega selliste RHAD tingimuste ega hankija otsuste vaidlustamiseks, mille vaidlustamise tähtaeg saabus juba varem.1“
20.Leian, et kaebuse väited ei anna alust asuda eeltoodud tõlgendusest erinevale seisukohale. Ma ei nõustu kaebajaga, et vaidlustus oli esitatud tähtaegselt, kuivõrd hankija oli riigihangete alusdokumente muutnud ja vaidlustuse esitamise hetkel oli vastustaja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega esialgse tähtajaga 04.05.2021, võrreldes kahe päeva võrra 06.05.2021-ni.
20.1.Asja materjalidest nähtub, et hankija muutis käesoleval juhul 19.04.2021 osaliselt hindamiskriteeriume, parandades peamiselt lausestuse ja komavigu, lisaks on koolilõuna ökomärgi kriteeriumi osas muudetud ökomärgi hankimise aja kriteeriumit, pikendades ökomärgi esitamise tähtaega. Lisaks tegi hankija muudatuse üldandmetes, millega pikendas pakkumuste esitamise tähtaega
M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2019 vt § 185 lg 3 komm.
6(8)
3-21-991 kuni 06.05.2021 kl 9.00. Riigihangete registris on muudatused kajastatud alamkategoorias ,,Hanke versioonid“ pdf-failina.
20.2.Kaebaja poolt 28.04.2021 esitatud vaidlustusest nähtub et kaebaja vaidlustas RHAD punktid 8.1– 8.5 ühes vaidlustuses loetletud alapunktidega ja nende alapunktidega. Vaidlustuse sisu analüüsides selgub, et vaidlustuse põhjendused RHAD p-d 8.1–8.5 punktide õigusvastuse osas ei sõltu hankija poolt tehtud muudatustest. Vaidlustuse põhiväiteks on, et hankija poolt eduka pakkumuse tuvastamiseks määratud hindamiskriteeriumid ei ole seotud hankelepingu esemega ega hankelepingu täitmise kvaliteediga ning nende kaudu ei toimu ega ole tagatud pakkumuste võrdlemine tõelise konkurentsi tingimustes. Seejuures ei nähtu vaidlustusest, et vaidlustustad hindamiskriteeriumid oleks „muutunud“ õigusvastaseks hankija poolt tehtud lausestuse ja komavigade parandustega. Ka on kaebaja RHAD p-s 8.3.4 sätestatud ökomärgi kriteeriumi vaidlustanud mitte seepärast, et vaidlustaja peaks õigusvastaseks sinna hiljem lisatud lauset, vaid põhjusel, et vaidlustaja hinnangul on põhimõtteliselt lubamatu hinnata pakkumusi selle järgi, kas hankelepingu täitmisel kasutatakse teatavaid ökomärgiseid või mitte.
20.3.Seega on ilmne, et hankija poolt tehtud muudatused ei olnud sellise iseloomuga, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et vaidlustuse esitamisel saanuks kaebaja lähtuda RHS § 185 lg-s 3 sätestatud erandjuhust vaide esitamise tähtaja osas seonduvalt hankedokumentides tehtud muudatustega. Arvestades RHS § 185 lg 3 eesmärki ja sisu, tuli kaebajal seega järgida RHAD sätestatud hindamiskriteeriumite vaidlustamisel RHS § 189 lg 2 p 2 sätestatud tähtaega selliselt, et vaidlustus oleks esitatud viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise algsest tähtpäeva.
21.Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et eelpoolviidatud tõlgendus muudaks RHS § 185 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks kuivõrd kitsendab kaebaja kaebeõigust. Nõustun vastustajaga, et kaebajal oli riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustega võimalik riigihangete registri vahendusel hõlpsasti tutvuda, mistõttu ei ole alust kaebaja väitel, et tehtud muudatuste ja nende sisust ei olnud kaebajal võimalik ülevaadet saada. Tuleb märkida ka, et kaebaja registreerus riigihangete registris riigihanke juurde 29.03.2021, seega oli kaebajal veidi rohkem kui üks kuu aega analüüsida RHAD sätestatud hindamiskriteeriumite vastavust õigusaktidele. Ka seondusid kaebaja poolt vaidlustuses esitatud väited nö esimese riigihanke alusdokumendi tingimuste vaidlustamisega. Hanke alusdokumendid on käsitatavad eelhaldusaktina, mis tuleb vaidlustada selleks ettenähtud tähtaja jooksul (HKMS §-d 46 ja 47) ning selle muutmise korral tekib puudutatud isikul üksnes muutva haldusakti vaidlustamise õigus, mitte õigus avada vaidlus kogu esialgse (eel)haldusakti üle. Pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsiooni õigustab PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Olukord, kus hankes osalev isik saab uue võimaluse RHAD punkte vaidlustada iga kord kui hankija pikendab pakkumuse esitamise tähtaegu – sõltumata konkreetse RHAD sätte seotusest tähtaja pikendamisega – tooks kaasa hankemenetluse põhjendamatu venimise ega oleks kooskõlas riigihanke efektiivse ning kiire läbiviimise põhimõttega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus käesolevas asjas p-d 16 ja 18).
22.Eeltoodu alusel leian, et VAKO 30.04.2021 otsus on õiguspärane ja seega jääb tühistamisnõue rahuldamata. Kaebaja esitas vaidlustuse riigihanke alusdokumentide osas hilinenult ning seega ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Menetluskulud
23.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.
7(8)
3-21-991
24.Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku 2146,25 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 866,25 eurot on õigusabikulud (ilma käibemaksuta). Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks jaavad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
25.Kaebaja esitas 07.06.2021 istungil vastuväite vastustaja menetluskulude osas, viidates, et vastustaja kui haldusorgani puhul ei ole välise õigusabi kulude väljamõistmine põhjendatud. Leian, et käesoleval juhul on vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt siiski põhjendatud.
25.1.Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30–31; 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14, p 33). Küll aga tuleb menetluskulude väljamõistmisel hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust.
26.Vastustaja taotleb menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kokku 3 423 eurot (koos käibemaksuga). Asja materjalide juures olevatest arvetest nähtub, et vastustajale on osutatud õigusabiteenuseid kokku 16,3 töötunni ulatuses. Seejuures on arvetel märgitud üksnes osutatud õigusabiteenuse maht tundides, kuid puuduvad täpsemad selgitused, millest täpsemalt õigusabiteenuse osutamine seisnes. Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu leian, et õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt kogu ulatuses ei ole põhjendatud. Mõistlikuks ja põhjendatuks pean õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt kokku 2 500 euro ulatuses
26.1.Seega tuleb kaebajalt menetluskuluna vastustaja kasuks välja mõista 2 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.