Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 19.06.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole summas 4015,75 eurot. 1) MTA 03.01.2018 teatega nr 12.2-3/042505-11 ja 12.02.2018 korraldusega nr 12.2-3/04250522 alustati X OÜ suhtes perioodi 2017. a november käibedeklaratsioonil (KMD) deklareeritud andmete õigsuse ning selle esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse tuvastamise kontrolli. MTA 26.02.2018 korraldusega nr 12.2-3/042505-54 alustati perioodi 2017.a november – 2018. a jaanuar KMD-del deklareeritud andmete õiguse ning perioodi 2018. a jaanuar KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse tuvastamise kontrolli. Loataotluse raames viib
3-18-1205 maksuhaldur läbi X OÜ 2017. a november KMD-l deklareeritud enammakstud käibemaksu ja käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse üksikjuhtumi kontrolli tagastusnõuete menetlemiseks. X OÜ soetas 2017. a novembris M OÜ-lt kaubamärgi ,,O” ning 2017. a detsembris ja 2018. a jaanuaris õigusabiteenuseid. Advokaadibüroo A OÜ-lt soetas X OÜ perioodil 2017. a november – 2018. a jaanuar õigusabiteenuseid. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ on vormistanud kaupade ja teenuste soetamise M OÜ-lt ja Advokaadibüroo A OÜ-lt, kuid tegelikkuses arvetel kajastatud kaubamärki ja õigusabiteenuseid soetatud ei ole. 2) Maksuhalduri põhjendatud kahtlus tugineb alljärgneval. Advokaadibüroo A OÜ arvetelt nähtub, et X OÜ ostis juriidilise ja finantskonsultatsiooni, dokumentide analüüsi ning läbirääkimiste teenuseid, kuid ei selgu, kuidas kujunes teenuste hind ning kui suures mahus teenuseid osutati. Advokaadibüroo A OÜ kliendileping nr 08051726 on tõenäoliselt sõlmitud kontrollimenetluse käigus. Lepingus on märgitud X OÜ aadressiks PPP, Tallinn. Äriregistrist nähtub, et perioodil 01.08.2016–05.03.2018 oli X OÜ aadressiks TTT, Tallinn. PPP, Tallinn märgiti äriühingu aadressiks 05.03.2018 ehk samal päeval, mil esitati leping maksuhaldurile. X OÜ juhatuse liige SG kinnitas, et lepingu koostas Advokaadibüroo A OÜ ning ta ei pannud tähele, et koostatud lepingus on märgitud teine aadress. Lisaks on kõik X OÜ poolt esitatud dokumendid digitaalselt allkirjastatud, kuid leping on paberkandjal, mis kinnitab kahtlust, et tegemist on tagantjärgi koostatud dokumendiga. Kliendilepingust ei selgu, milliste konkreetsete juriidiliste küsimuste lahendamiseks on leping sõlmitud. Lepingu p-s 2 on üldsõnaliselt mainitud, et teenuse sisuks on erinevate ülesannete täitmine. 14.05.2018 täpsustas SG, et õigusabiteenuseid oli vaja X OÜ teiste juhatuse liikmetega seotud ettevõtetele teenuste osutamiseks. Samas ei ole X OÜ juriidiliste teenuste ostu puhul teeninud ettevõttele lisandväärtust ning mõnel juhul on äriühing maksnud õigusabiteenuste eest kõrgema hinna kui edasimüügihind või müünud teenuse edasi sama hinnaga. Kaubamärgi “O” ostu-müügilepingutest nähtub, et lisaks kaubamärgile pidi E OÜ (lõppostja) saama veebilehe www.O.com kasutamisõiguse, kuid nimetatud veebilehte ei ole olemas. E OÜ juhatuse liige VM kinnitas, et soetas kaubamärgi „O“ ning selle juurde kuuluvad IT-lahendused, mida E OÜ ja X OÜ vahel sõlmitud lepingus ei mainitud. SG selgitas 08.05.2018, et ITlahenduste kohta ei tea ta midagi ja lepingu esemeks on veebileht www.O.com ning kaubamärgi „O“ registreerimine. Patendiameti vastusest selgus, et 20.11.2017 esitas O OÜ registreerimistaotluse kombineeritud kaubamärgi „K“ registreerimiseks ning 13.04.2018 seisuga ei ole esitatud taotlust kaubamärgi taotleja muutmiseks või kaubamärgi võõrandamiseks. E OÜ-ga sõlmitud lepingu p-dest 1.1 ja 2.1 nähtub, et kaubamärgi valdajaks on X OÜ, kes on kohustatud hiljemalt 30.11.2017 esitama Patendiametile registreerimistaotluse. Seega on X OÜ ja E OÜ vahel sõlmitud kaubamärgi ostu-müügileping ning isikute selgitused vastuolus. Lisaks on Patendiametile esitatud registreerimistaotluses kaubamärgi nimeks märgitud „K“, mitte „O“. M OÜ müüs kaubamärgi ,,O” X OÜ-le 10.11.2017 ning leping allkirjastati 15.11.2017. M OÜ juhatuse liige AL ei osanud 05.03.2018 selgitada, mis hinnaga ja millal kaubamärk soetati. Kaubamärgi hinnaks oli 8000 eurot (lisandub käibemaks). Väidetavalt müüs M OÜ kaubamärgi X OÜ-le 78 000 euro eest (lisandub käibemaks), mis on oluliselt kõrgem hind, arvestades, et M OÜ oli tehingus vahendaja rollis. Lisaks selgitas T OÜ juhatuse liige AB 19.03.2018, et ta ei ole veel kaubamärki müünud ning alles plaanib seda teha.
2(8)
3-18-1205 Kaubamärgi „O“ ostu-müügilepingutest ei selgu, millised on poolte kohustused kaubamärgi võõrandamisel. X OÜ ja M OÜ vahel sõlmitud lepingu p-de 1.1 ja 2.1 kohaselt on M OÜ kohustatud registreerima kaubamärgi „O“ ning hiljemalt 30.11.2017 esitama Patendiametile vastava taotluse. Lepingus on märgitud kaubamärgi valdajaks M OÜ, kuid tegelikult on kaubamärgi valdajaks T OÜ. X OÜ ja E OÜ vahel sõlmitud lepingust nähtub samuti, et väidetavalt on kaubamärgi valdajaks X OÜ ja ta on kohustatud registreerima kaubamärgi ning hiljemalt 30.11.2017 esitama Patendiametile taotluse. Ka kuupäevade osas on lepingud vastuolulised. Lepingute järgi müüb X OÜ kaubamärgi edasi E OÜ-le 08.11.2017, kuid soetab selle M OÜ-lt 10.11.2017. 3) Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. X OÜ on arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu, mistõttu on võimalik, et ka tulevikus püüab X OÜ talle määratud maksukohustuse tasumist vältida. Olukorras, kus isik on esitanud maksuhaldurile teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. X OÜ majandustegevusest ei nähtu kasumlikkust. 2017. a novembris on ettevõte deklareerinud kaupade ja teenuste soetamist rohkem kui müüki. 4) X OÜ ei oma kinnisvara, väärtpabereid, väärtpaberikontosid, laevu ega muud vallasvara. X OÜ ettemaksukontol puuduvad vabad rahalised vahendid. 31.01.2018 seisuga on X OÜ SEB Pank AS pangakonto lõppsaldo 35,55 eurot ning Swedbank AS pangakonto lõppsaldo 3,49 eurot. Äriühingu 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühing lõpetas 2016. a kasumiga 971 eurot, mis ei ole piisav, et katta võimalikku tekkivat maksukohustust. 5) Maksuhaldur lõpetab X OÜ vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud tagatise 4015,75 eurot.
2.Tallinna Halduskohtu 21.06.2018 määrusega rahuldati MTA 19.06.2018 taotlus ja anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole (viitenumbriga 31539980) 4015,75 euro ulatuses. 1) Menetluse käigus seni kogutud materjalid annavad alust kahtluseks, et tegelikult arvetel märgitud kaupa ja teenuseid ei soetatud. Osapoolte seletused on omavahel vastuolulised, samuti on esitatud dokumendid ebatäpsed või vastuolus antud selgitusega. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et kokku on äriühing kontrollitava kolmekuulise perioodi jooksul soetanud õigusteenuseid advokaadibüroolt ligi 80 000 euro eest (ilma käibemaksuta) ca 400 töötunni ulatuses. Tegemist on märkimisväärse välise õigusabi mahuga, mille sisu ei ole äriühing senini piisavalt suutnud selgitada. Lisaks on soetatud õigusabi veel ca 8500 euro ulatuses õigusbüroolt. MTA poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on äriühing alates kontrollitavast perioodist kuni 2018. a aprillini deklareerinud maksustatavat käivet 205 230,65 eurot. Seega on väidetavalt soetatud õigusabiteenuste maht ebaproportsionaalne, arvestades äriühingu majandustegevuse näitajaid. Kaubamärgi soetamisega seonduvad asjaolud on ebaselged. Samuti tekitab kahtlusi see, et lühikese ajavahemiku jooksul suurenes soetatud kaubamärgi hind ligi 10 korda. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, ei ole maksuotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt õigusvastane. Samuti ei ole möödunud maksu määramise aegumistähtaeg. 2) Äriühingul puudub registervara ning muu vallasvara olemasolu ei ole teada. 31.01.2018 seisuga on äriühingu pangakontodel olevad summad marginaalsed. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa alusetuks 3(8)
3-18-1205 pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Seega ei ole maksukohustuse täitmine tagatud. 3) Täitetoimingu valik on põhjendatud. Olukorras, kus puudub võimalus tagada maksukohustuse täitmist muul viisil ning MTA on piisavalt põhjendatud kahtlust maksupettuses osalemise kohta, on põhjendatud anda luba pöörata sissenõue varalistele õigustele läbi aresti seadmise äriühingu ettemaksukontole. MTA lõpetab täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing esitab tagatise 4015,75 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.06.2018 määruse ja teha uue määruse, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. 1) Asjaolu, et väidetavalt on Advokaadibüroo A OÜ arved üldsõnalised, ei ole piisav loataotluse rahuldamiseks. MTA-l on võimalus asjaolude täpsustamiseks. Samuti on MTA-le esitatud selgitused ja lepingud. Asjaolu, et kaubamärgitehingu pooled võisid erinevalt või ebatäpselt aru saada lepingu esemest, ei tõenda tehingute mittetoimumist. See võib kaasa tuua üksnes tsiviilõiguslikud vaidlused. 2) O OÜ esitas 20.11.2017 avalduse ,,O“ kaubamärgi registreerimiseks. Patendiamet on ekslikult leidnud, et esitati taotlus ,,K“ kaubamärgi registreerimiseks. 3) MTA seisukoht kasumi teenimise osas on vastuoluline. Kaubamärgi osas leiab MTA, et M OÜ müüs kaubamärgi 78 000 euro eest ning see oli ebamõistlik, kuid Advokaadibüroo A OÜ teenuste osas väidab, et X OÜ edastas teenuseid ilma kasumita. Jääb ebaselgeks, miks M OÜ ei võinud müüa kaubamärki 78 000 euro eest, kui ostja oli hinnaga nõus. Seda enam, et määruskaebuse esitaja müüs kaubamärgi kasumiga edasi. Kui X OÜ-le oli eelnevalt teada, et ta ostab kaubamärgi, võis ta võtta riski ja sõlmida kaubamärgi müügilepingu E OÜ-ga. Tehingute toimumist tõendavad rahaülekanded. 4) Advokaadibüroo A OÜ ning X OÜ vahel sõlmitud leping ei ole üldsõnaline. X OÜ selgitas, milliseid teenuseid ta advokaadibüroost on saanud. 2017. a alguses pöördus määruskaebuse esitaja advokaadibüroo poole erinevate õigusküsimustega. Advokaadibüroo tegi määruskaebuse esitajale ettepaneku kliendilepingu sõlmimiseks ning X OÜ esindajaga kohtuti aadressil PPP, Tallinn. SG selgitas, et lähiajal saab viidatud aadress ettevõtte juriidiliseks aadressiks ning osaliselt on majandustegevus sinna üle viidud. Selleks, et hiljem kliendilepingut mitte muuta, märgiti kliendi aadressiks PPP, Tallinn. 5) Alusetud on maksuhalduri kahtlused, et X OÜ ei ole tegutsev äriühing. Ettevõttel on tegutsemiskoht ning ta omab kahte liisitud sõidukit. 21.02.2018 väljastati määruskaebuse esitajale luba nr FIU000214 finantsteenuste, usaldusfondide ja äriühingute teenuste alal. Ei ole usutav, et luba väljastataks, kui määruskaebuse esitaja majandustegevuses esineks minetusi või rikkumisi. Lisaks on X OÜ-s välja töötatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed. MTA on ebaõigesti lähtunud määruskaebuse esitaja ühe päeva kontoseisust. Viimase viie kuu jooksul on X OÜ deklareerinud maksustatavat käivet 205 230,65 eurot. Samuti on määruskaebuse esitajal kolm töötajat ning X OÜ kasum 2017. aastal oli 28 122 eurot.
4(8)
3-18-1205 6) Õigusabiteenuste maht ei ole ebaproportsionaalne. Määruskaebuse esitaja selgitas, et X OÜ kaudu osutati õigusteenuseid teistele isikutele.
MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata.
1) X OÜ käibemaksuarvestuses kasutatud arved ei täida teenuste identifitseerimise nõudeid, samuti ei ole maksuhaldurile esitatud muid dokumente. Esitatud lepingud ei selgita majandustehingute täpsemat sisu. 2) ,,O“ kaubamärgi soetamisel ei seisne vastuolud mitte võimalikes arusaamatustes kaubamärgi valdkonnas, vaid tehinguahelas toimunud erinevate tehingute toimumise ajas, tehingu objektis ning tehingus osalenud isikute kohustustes. Õiguskaitseta kaubamärk kuulus O OÜ-le (T OÜ). 09.11.2017 on allkirjastatud leping, millega X OÜ müüs kaubamärgi E OÜ-le. 13.11.2017 on E OÜ kandnud X OÜ-le 50% tehingu maksumusest. 15.11.2017 on allkirjastatud leping, millega M OÜ müüb kaubamärgi X OÜ-le. Samas selgitas T OÜ juhatuse liige AB 19.03.2018, et ta ei ole kaubamärki veel müünud, vaid alles plaanib seda teha. 3) X OÜ müüs lepingu järgi E OÜ-le õiguse kaubamärgile ,,O“, millega koos kohustus üle andma äriplaani ja projekti kirjelduse ning veebilehe www.O.com. Samadel tingimustel on sõlmitud leping M OÜ ning X OÜ vahel. E OÜ juhatuse liikme selgituste kohaselt soetas ta kaubamärgi koos IT-lahendustega, kuid IT-lahenduste kohta ei osanud selgitusi anda ei X OÜ ega ka M OÜ. Kohustuse esitada Patendiametile taotlus kaubamärgi ,,O“ registreerimiseks võtsid endale nii X OÜ kui ka M OÜ. Samas esitas 20.11.2017 registreerimistaotluse O OÜ. 13.04.2018 seisuga ei ole taotleja muutmiseks või taotluse võõrandamiseks avaldusi esitatud. Seejuures ei oma käibemaksuarvestuse puhul tähtsust, kas registreerimiseks oli esitatud kaubamärk ,,K“ või ,,O“. Oluline on see, et ei selgu, millal ja mida osteti ja müüdi ning millised olid tehingupoolte lepingujärgsed kohustused. 4) O OÜ (T OÜ) juhatuse liige AB on kantud X OÜ kasutuses oleva sõiduki YYYYYY kasutajaks. Poolte tutvus tekitab kahtlusi kaubamärgi soetamises M OÜ kaudu. X OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et E OÜ-lt on 2017. a novembrikuus laekunud üksnes 48 000 eurot ja M OÜ-le on makstud 46 800 eurot. Kuna kaubamärki ei olnud määruskaebuse esitajale 2017. a novembrikuus üle antud, tuleb lähtuda käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg-st 1. Seega ei saanud käive deklareeritud mahus toimuda 2017. a novembrikuus. 5) Määruskaebuse esitaja väited PPP, Tallinn osas ei ole usutavad. Kinnisasi aadressil PPP, Tallinn kuulub S OÜ-le. X OÜ sai S OÜ menetlusdokumentide kättesaamiseks pädevaks isikuks 02.01.2018 ja SG sai S OÜ juhatuse liikmeks 10.04.2018. Määruskaebuses ei ole esitatud selgitusi, miks pidanuks X OÜ soovima juba 2017. a esimesel poolel muuta oma aadressi. 6) Luba finantsteenuste, usaldusfondide ja äriühingute teenuste alal on väljastatud X OÜ-le 21.02.2018, st ajal, mis väljub kontrolliperioodist. Samuti on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed allkirjastatud pärast kontrolliperioodi ning kontrolliperioodil oli töötajate registrisse kantud vaid juhatuse liige DS. Määruskaebuses ei ole selgitatud, millistele ettevõtetele X OÜ õigusabi osutas või vahendas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Haldustoiminguks loa andmise menetluses ei anna kohus siduvat hinnangut sellele, kas on tõsikindlalt võimalik väita, et prognoositav maksuotsus MTA poolt märgitud summas 5(8)
3-18-1205 koostatakse. MKS § 1361 rakendamisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Küll aga hindab kohus seda, kas läbiviidava maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse koostamine. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises maksumenetluses kogutud kõigi tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 määrus asjas nr 3-16-1228; 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698).
6.Maksuhaldur on loataotluse p-des 2.2, 2.3 ja 2.5 toonud välja asjaolud, mis annavad aluse kahtluseks, et tegelikkuses kaubamärgi soetustehingut poolte vahel ei toimunud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldustega.
7.Patendiametile 20.11.2017 esitatud taotlusest nähtub, et seda ei ole esitatud kaubamärgi ,,O“ registreerimiseks, vaid kaubamärgi ,,K“ ja selle kujutise registreerimiseks. Avalduse 20.11.2017 taotluse muutmiseks selliselt, et kaitstavaks kaubamärgiks oleks ,,O“ ja selle kujutis, on AB esitanud alles 25.06.2018, s.o pärast käesoleva loamenetluse algust. Patendiamet on 28.06.2018 e-kirjas selgitanud, et kujul ,,O“ ei ole kaubamärgi registreerimine esitatud taotluse raames võimalik ning vaidluse all on asjaolu, kas esitatud kaubamärgi tähis on ,,K“ või ,,K K“. Selles osas oli taotlejal võimalik esitada Patendiametile täiendavaid seisukohti kuni 03.07.2018 (määruskaebuse lisa 3-1). Eelnevast tulenevalt ei saa praegusel juhul väita, et Patendiamet oleks eksinud 20.11.2017 avalduse registreerimisel, vaid edasise registreerimismenetluse raames tuleb täpsustada, kuidas esitatud taotlust tõlgendada.
8.Nii M OÜ kui ka X OÜ on sõlmitud lepingutega võtnud kohustused kaubamärgi registreerimiseks Patendiametis. Seejuures on X OÜ võtnud selle kohustuse enne M OÜ-ga kaubamärgi ostulepingu sõlmimist. 20.11.2017 taotluse Patendiametile kaubamärgi ,,K“ koos selle kujutisega registreerimiseks esitas aga O OÜ. Ka olukorras, kus ostu-müügilepingutest ja kaubamärgiõigusest tulenevad vaidlused on tsiviilõiguslikud, on praegusel juhul tehingute osapooled jätnud oma lepingulised kohustused täitmata ning võtnud sellega põhjendamatult suure riski, et tegelikkuses ei ole tehingu esemeks olevat kaubamärki lõppastmes võimalik registreeritud kujul üle anda. Tähele tuleb panna sedagi, et kaubamärgi ostu-müügilepingud on sõlmitud enne Patendiametile taotluse esitamist, mistõttu olid pooled teadlikud, millise kaubamärgi registreerimistaotlus tuleb esitada.
9.Arvestades, et kaubamärgi väidetavaks müüjaks oli äriühing, kes osutab juriidilise nõustamise teenuseid ning ka X OÜ-s koostas lepinguid juriidilise haridusega töötaja – lisaks sisseostetavale õigusteenusele –, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et vastuolud dokumentide ning isikute ütluste vahel tulenesid üksnes arusaamatusest tehingu eseme osas. Lisaks ei kinnitanud O OÜ juhatuse liige 19.03.2018 maksuhaldurile antud ütlustes kaubamärgi müüki (loataotluse lisa 35).
10.Vastuses määruskaebusele on maksuhaldur selgitanud, et X OÜ ning O OÜ (T OÜ) juhatuse liikmed on omavahel tuttavad. X OÜ ostis kaubamärgi ca 70 000 eurot kallimalt kui müüs O OÜ. Võttes arvesse isikute varasemat tutvust, ei ole täiendava tehingulüli lisamine majanduslikult põhjendatud olukorras, kus O OÜ oleks ise saanud teenida oluliselt suuremat kasumit kaubamärgi müügist. Veenvaid põhjendusi tehingulüli lisamise vajaduse kohta asja materjalidest ei nähtu. Üksnes ostusummade osaline tasumine tehingupartneritele ei lükka maksuhalduri kahtlusi ümber. 6(8)
3-18-1205
11.Õige on, et X OÜ ja Advokaadibüroo A OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu üldsõnalisus ei saa eraldiseisvalt olla asjaoluks, mis annaks aluse kahelda tehingute toimumises. Samas ei ole praegusel juhul 08.05.2017 kliendilepingu ning esitatud arvete pinnalt võimalik tõsikindlalt järeldada, milliseid teenuseid advokaadibüroolt telliti. Arvetel nr CoCo 1 ja CoCo 3 (loataotluse lisad 12 ja 13) on viidatud üksnes 08.05.2017 kliendilepingule. Ka juhul, kui osutatud õigusteenuse sisuks oli kliendi järjepidev juriidiline nõustamine erinevates õigusküsimustes, ei välista see kohustust dokumenteerida, millist õigusabi konkreetsel ajaperioodil osutati. Seda kohustust ei välista ka SG selgitused võimaliku õigusabiteenuse sisu kohta (loataotluse lisad 24 ja 29), sh on teenuse kirjeldamine arvel võimalik selliselt, et sellega ei kaasne advokaadi konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. Põhjendamatuks ei saa pidada maksuhalduri kahtlusi seonduvalt lepingul märgitud X OÜ ebaõige aadressiga. Maksuhaldur on vastuses määruskaebusele õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et kinnisasja XXX, Tallinn kasutajaks sai määruskaebuse esitaja alles 02.01.2018, s.o ligi 8 kuud hiljem kui sõlmiti vaidlusalune kliendileping ning e-äriregistris märgiti PPP, Tallinn äriühingu aadressiks 05.03.2018. Eelnevast tulenevalt ei ole veenvad määruskaebuses esitatud põhjendused, et kliendilepingule märgiti aadressiks PPP, Tallinn, kuna X OÜ oli koheselt sinna kolimas. Lisaks on SG 15.02.2018 ütlustes märkinud, et äriühingu aadress on TTT ega ole selgitanud, et äriühing tegutseks ka aadressil PPP, Tallinn. 08.05.2018 selgitas SG, et ta väidetavalt ei märganud, et kliendilepingus on äriühingu aadressiks märgitud PPP, Tallinn, ega maininud võimalikku kolimist.
12.2017. a majandusaasta aruandest nähtub tõepoolest, et X OÜ 2017. a kasum oli 28 122 eurot. Samas moodustavad 2017. a majandusaasta käibevaradest suurema osa nõuded ja ettemaksed, mille pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et äriühingul on 2018. a võimalik samas mahus äritegevust jätkata ning teenuseid osutada. KMD aruandest seisuga mai 2018 nähtub seevastu 20% määraga maksustatava käibe vähenemine (vastus määruskaebusele, lisa 1). Samuti ei anna üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitajale on väljastatud finantsteenuste osutamise tegevusluba, piisavat kindlust majandustegevuse jätkamise osas. Tegevusloa väljastamisel ei kontrollita, kas ja millises mahus plaanib äriühing edasiselt majandustegevust jätkata ega analüüsita üksikasjalikult ettevõtte tehinguid. Üldteada on asjaolu, et pangakontodel olevaid finantsvahendeid saab kiirelt realiseerida, mistõttu ka juhul, kui määruskaebuse esitaja pangakontodel oleks piisavalt rahalisi vahendeid võimaliku tulevikus tekkiva maksukohustuse tasumiseks, ei annaks see maksuhaldurile kindlust, et hilisema võimaliku maksuotsuse täitmise korral on äriühingul samas suuruses rahalised vahendid endiselt olemas. Seejuures on 2017. a majandusaasta aruandes märgitud raha ja pangakontodel olevaks summaks üksnes 1249 eurot. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses, st teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määrus nr 3-13-70046, p 9; 07.04.2015 määrus nr 3-15-537, p 12).
13.Ettemaksukonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab soovi korral jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega. Seega on halduskohus andnud loa sellise täitetoimingu kohaldamiseks, mis võimaldab tagada võimalikku tulevast maksukohustust, kuid
7(8)
3-18-1205 samal ajal võimaldab soovi korral ka majandustegevust jätkata. X OÜ-l on võimalik tasuda loataotluses märgitud suuruses tagatis, mille järel lõpetab MTA täitetoimingu rakendamise.
14.X OÜ määruskaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.