M. M kaebus AS-i Starman kohustamiseks väljastama 03.08.2017 teabenõudes nimetatud teave ja Andmekaitse Inspektsiooni 22.08.2017 vaideotsuse nr 2.1.-3/17/1720 ja 09.10.2017 vaideotsuse nr 2.1.-3/17/1763 õigusvastaseks tunnistamiseks.
Resolutsioon
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.M. M esitas 19.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse AS-i Starman kohustamiseks väljastama 03.08.2017 teabenõudes nimetatud teave ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 22.08.2017 vaideotsuse nr 2.1.-3/17/1720 ja 09.10.2017 vaideotsuse nr 2.1.-3/17/1763 õigusvastaseks tunnistamiseks. AS-ilt Starman teabe saamist vajab kaebaja edaspidiste õiguste kaitsmiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus jättis 23.03.2018 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kaebuses esinenud puudused. Kaebajal tuli selgitada kohtule, milles seisneb tema tuvastamisnõude eesmärk. Samuti pidi kaebaja täpsustama, kuidas AKI vaideotsused rikkuvad tema õigusi, sõltumata vaiete esemest.
3.Kaebaja esitas 08.04.2018 kohtule vastuse kohtumäärusele. Vastuses teatas kaebaja, et ta ei ole taotlenud AS-i Starman poolt teabe väljastamata jätmise õigusvastase tuvastamist. Kaebaja andis teada, et AKI rikkus tema ärakuulamiskohustust, 22.08.2017 vaideotsuse nr 2.1.3/17/1720 ja 09.10.2017 vaideotsuse nr 2.1.-3/17/1763 peale tuvastamisnõude esitamise eesmärk on tuvastada, et AS Starman on teabevaldaja avaliku teabe seaduse tähenduses, mis aitab kaebajal vältida analoogseid vaidlusi tulevikus. Ühtlasi teatas kaebaja, et tuvastamisnõue on esitatud preventiivsel eesmärgil.
Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebus laekus kohtusse 19.10.2017. Kuni 31.12.2017 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r.) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktika kohaselt on HKMS v.r. § 121 lg 2 p 2 kohaldatav ka juhtudel, kui nõude menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline nõue jääks rahuldamata (perspektiivitu kaebus).1
5.Esmalt võtab kohus seisukoha kohustamisnõude perspektiivi osas (I), seejärel hindab tuvastamisnõude perspektiivi (II). I
6.Kohus on seisukohal, et kohustamisnõudel puudub perspektiiv.
6.1.Kaebuse ja selle täpsustuse kohaselt taotleb kaebaja AS-i Starman kohustamist väljastada talle teabenõudes nõutud teavet. Kaebaja leiab, et peale Viru Vangla lepingu sõlmimist, mille alusel osutab AS-i Starman Viru Vanglas telekommunikatsiooni teenuseid, on ta muutunud teabevaldajaks avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses ja on kohustatud väljastama kaebajale nõutud teavet.
6.2.Nähtuvalt haldusasja materjalidest pöördus kaebaja 03.08.2017 AS Starman poole teabenõudega, milles palus väljastada talle teavet AS Starman ja Viru Vangla vahel sõlmitud teleteenuste osutamise lepingu ja selle lisavõimaluste kohta.
6.3.AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Vastavalt AvTS § 5 lg-le 2 laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Riigikohus on öelnud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik.2 AvTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 2 mõttes ei täida äriühing või muu eraisik avalikku ülesannet, kui eraisik osutab riigile või kohalikule omavalitsusele lepingu alusel avaliku ülesande täitmiseks vajalikku abistavat teenust ilma, et sellest tekiks õigussuhteid isikutega, kellel on õigus nõuda ülesande täitmist riigilt või kohalikult omavalitsuselt.3
6.4.Kohus märgib, et telekommunikatsiooni teenuste osutamisel Viru Vanglas ei tekkinud AS Starman ja kaebaja vahel õigussuhet, nagu näiteks see tekkib kauba ostmise korral vangla kauplusest. Seega, sõlmitud lepingu alusel AS-i Starman poolt osutatakse Viru Vanglas abistavat teenust, mis on vajalik, et vangla oleks suutnud täita vangistusseaduse (Vangs) § 31 lg-s 1 nimetatud avalikku ülesannet. Järelikult, AS-i Starman poolt telekommunikatsiooni
RKHKm 3-3-1-29-13; 3-3-1-86-12, p 15. RKEKm 3-3-4-1-10, p 5; RKHKm 3-3-1-49-12, p 23.
RKHK 3-3-1-19-14, p 13.
teenuste osutamise näol ei ole tegemist avaliku ülesande täitmisega ja selle tõttu ei ole AS-i Starman kvalifitseeritav avaliku teabe valdajaks AvTS § 5 lg 1 p 3 tähenduses. Seega, kui AS Starman ei ole avaliku teabe valdaja, siis AvTS ei kohusta teda väljastama kaebajale ei teenuse osutamise lepingut ega muud teenuste osutamist puudutavat informatsiooni. Kuna seadus ei kohusta AS-i Starman sooritama eelpoolnimetatut toimingut, ei saa ka halduskohus teha talle vastavat ettekirjutust (vrd riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
6.5.Eelnevast tuleneb, et juba ettevalmistava menetluse staadiumis on ilmselge, et kohustamisnõude rahuldamisel puudub perspektiiv.
6.6.Kohus selgitab, et teabevaldajaks on antud juhul Viru Vangla, kes tulenevalt VangS § 31 lg-st 1 täidab avalikke ülesandeid. Seega, jätkuva soovi korral võib kaebaja pöörduda teabenõudega vangla poole. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et vanglal on õigus selekteerida edastavaid telekanaleid.4 Seevastu kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda meelepäraste telekanalite levikut.5 Kohtule teadaolevatel andmetel võimaldatakse Viru Vanglas telekanalite levikut nii, et kaebajale on tagatud nii ajaveetmise võimalus kui päevakajaline informatsioon, mis võimaldab ennast kursis hoida eluga väljaspool kinnipidamisasutust (edastatakse ca 25 erinevat telekanalit).6 Seega teenuse osutamise lepingu või muu informatsiooni väljanõudmine, ei aita kaebajale kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsmiseks. II
7.Tuvastamisnõude osas ei näe kohus samuti perspektiivi.
7.1.Haldusasja materjalide kohaselt 22.08.2017 tagastas AIK otsusega nr 2.1.-3717/720 kaebaja vaide sisuliselt läbi vaatamata ja jättis 09.10.2017 vaideotsusega nr 2.1-3/17/1763 kaebaja vaide rahuldamata.
7.2.HKMS § 45 lg 4 kohaselt vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.
7.3.Esmalt selgitab kohus, et tuvastamisnõude põhjendus selle kohta, et AIK on ebaõigesti jätnud tunnistamata AS-i Starman avaliku teabe valdajaks on seotud nii vaide kui ka kaebuse esemega (kohustamisnõude osas). Selles osas on kohus juba seisukoha võtnud, hinnates kohustamisnõude perspektiivi.
7.4.Teiseks on kohtu arvates alusetu kaebaja väide, et AIK jättis kaebaja vaidemenetluse käigus ära kuulamata ja vaideotsuse põhjendamata, mistõttu on vaideotsus õigusvastane, sõltumata vaide esemest. Kohus selgitab, et vaidemenetluses puudub haldusorganil enne vaideotsuse langetamist kas vaide esitaja või muu isiku ärakuulamiskohustus. Haldusorgan võib küll, lähtudes uurimispõhimõttest, isiku ära kuulata ka vaidemenetluses, kui selleks esineb tungiv vajadus täiendava informatsiooni hankimiseks vaide esitajalt. Antud juhul ei näe kohus, et kaebaja ärakuulamine vaidemenetluses oleks vajalik. Otsustamiseks, kas AS-i Starman tuleb vaides kirjeldatud olukorras pidada avaliku teabe valdajaks ja kas ta osutab avalikke teenuseid Viru Vanglas, ei olnud tarvis saada vaide esitajalt lisaandmeid. Järelikult ei ole AIK-le etteheidetav menetlusnormide rikkumine ehk kaebaja ärakuulamata jätmine vaidemenetluses. Vangistusseadus kommenteeritud väljaanne 2014, lk 96. TlnRKm 3-14-53272, p 10.
TrtRKm 3-17-1313, p 12.
Ühtlasi märgib kohus, et AIK vaide tagastamise otsus ja vaideotsus vastavad haldusmenetluse seaduse § 86 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele, mistõttu ei ole AIK-le etteheidetav vaideotsuse ei põhjendamiskohustuse ega hea halduse tava rikkumine. Sellest tulenevalt on ilmselge, et AIK vaideotsused ei riku kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.
7.5.Seega, juba ettevalmistava menetluse staadiumis on ilmselge, et tuvastamisnõude rahuldamine ei ole mingil juhul võimalik.
8.Võttes arvesse eelpoolnimetatut, ei pea kohus põhjendatuks perspektiivitu kaebuse menetlusse võtmist, vastustajate kohustamist kaebusele vastamiseks ja kaebuse sisuliselt läbivaatamist.
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS v.r. § 121 lg 2 p-st 2, tagastab kohus kaebuse tervikuna selle esitajale läbivaatamatult.
10.Kuna kaebus on tagastatud HKMS v.r. § 121 lg 2 p-i 2 alusel, ei ole põhjendatud kaebajale HKMS § 43 lg-s 2 sätestatud õiguse selgitamine.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.