Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 27.06.2018, Tartu 3-17-907 Gunnar Abeli kaebus Tartu Vangla 07.03.2017. a käskkirja nr 6-2/236, 16.03.2017. a käskkirja nr 6-2/281 ja 13.04.2017. a käskkirja nr 6-2/383 ning 22.05.2017. a vaideotsuse nr 1-11/107-2 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 26.01.2018. a otsus Gunnar Abeli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Gunnar Abel Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla poolt 02.05.2018 esitatud vangla 27.03.2017. a vaideotsused 3-l lehel.
2.Jätta Gunnar Abeli apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.2018. a otsus muutmata.
3.Jätta Gunnar Abeli menetluskulud ringkonnakohtus (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.07.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Tartu Vangla määras 31.01.2017. a käskkirjaga nr 6-3/29 G. Abeli osalise koormusega vangla majandustöödele abitöölise ametikohale ajavahemikus 01.02.-30.04.2017. Käskkirja kohaselt on majandustööle määramisele eelnevalt arst tuvastanud kinnipeetava tervisliku seisundi sobivuse majandustööl osalemiseks.
2.Tartu Vangla tunnistas 07.03.2017. a käskkirjaga nr 6-2/236 G. Abeli süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülises rikkumises ja määras karistuseks noomituse. Käskkirja kohaselt A. S 07.02.2017. a ettekande nr 703 järgi G. Abel ei allunud samal päeval kella 17.30 paiku korraldusele alustada tööd eluosakonnas. Meditsiiniosakonnas ei tuvastatud kinnipeetaval meditsiinilist põhjust tööst vabastuse andmiseks. G. Abel keeldus põhjendamatult tööle asumise korralduse täitmisest, sest töötamisest keeldumiseks puudusid VangS § 37 lg-s 2 ja § 38 lg-s 22 nimetatud alused. Tegemist on raske rikkumisega. Suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja vanglas kehtestatud korra järgimisele on proportsionaalne ja efektiivsem kinnipeetavale määrata antud rikkumise eest karistuseks noomitus.
3.Tartu Vangla jättis 27.03.2017. a vaideotsusega nr 1-11/72-2 rahuldamata G. Abeli vaide vangla käskkirja nr 6-2/236 peale.
4.Tartu Vangla tunnistas 16.03.2017. a käskkirjaga nr 6-2/281 G. Abeli süüdi VangS § 37 lg 1 rikkumises ja määras karistuseks 3 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt A. Lepiku 20.02.2017. a ettekande nr 977 järgi G. Abel ei allunud samal päeval kella 17.20 paiku korraldusele alustada tööd eluosakonnas. Meditsiiniosakond G. Abelile 20.02.2017 tööst vabastust ei andnud. Tööst keeldumine oli seadusliku aluseta. Tegemist on raske rikkumisega. 07.02.-15.03.2017 on kinnipeetav 6-l korral tööst keeldunud. Eeltoodut arvestades on proportsionaalne kinnipeetavale määrata karistuseks 3 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
5.Tartu Vangla jättis 27.03.2017. a vaideotsusega nr 1-11/81-2 rahuldamata G. Abeli vaide vangla käskkirja nr 6-2/281 peale.
6.Tartu Vangla tunnistas 13.04.2017. a käskkirjaga nr 6-2/383 G. Abeli süüdi VangS § 37 lg 1 rikkumises ja määras karistuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt A. S 13.03.2017. a ettekande nr 1404 järgi G. Abel ei allunud samal päeval kella 17.40 paiku korraldusele alustada tööd eluosakonnas. Meditsiiniosakond G. Abelile 13.03.2017 tööst vabastust ei andnud. Tööst keeldumine oli seadusliku aluseta. Tegemist on raske rikkumisega. Rikkumise toimepanemise hetkel on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud töökohustuse eiramise eest. Suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja vanglas kehtestatud korra järgimisele on proportsionaalne ja efektiivsem kinnipeetavale määrata antud rikkumise eest karistuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
7.Tartu Vangla jättis 22.05.2017. a vaideotsusega nr 1-11/107-2 rahuldamata G. Abeli vaide vangla käskkirja nr 6-2/383 peale. Vangla märkis, et kinnipeetava tööle määramise aluseks ei ole individuaalne täitmiskava ning kohustus töötada tuleneb VangS § 37 lg-st 1, seega ei saa individuaalse täitmiskava koostamata jätmine olla aluseks tööst keeldumisel. Meditsiiniosakonna hinnangul oli G. Abel 13.03.2017 töövõimeline. Veel märkis vangla, et töö iseloomu silmas pidades ei ole tegemist füüsiliselt koormava tööga ning see ei vaja laialdasi teadmisi või erilisi oskusi. Vangla hinnangul on käskkiri õiguspärane, kuna G. Abeli majandustöödele määramise käskkiri tulenes VangS § 37 lg-st 1 ning puudusid tööle määramist välistavad asjaolud (tervislikud põhjused).
8.G. Abel esitas 27.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-907) Tartu Vangla 27.03.2017. a vaideotsuste nr 1-11/72-2 ja 1-11/81-2 peale ning lisaks palus ta tühistada vangla 07.03.2017. a käskkiri nr 6-2/236 ja 16.03.2017. a käskkiri nr 6-2/281. Kaebuse põhjendused:
Kaebaja määrati majandustööle kontrollimata tema tervislikku seisundit ja tegemata kindlaks, kas kaebaja on võimeline määratud töökohal töötama. Kaebaja on vanglale korduvalt selgitanud seljavigastusest tulenevaid tüsistusi, kuid vangla on jätnud olukorra fikseerimata. Määratud tööd tehes võib kaebaja tervislik seisund halveneda. Kaebaja ei ole keeldunud tööst, vaid ta ei saa tööd teha.
9.Tartu Halduskohus võttis 26.05.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-907 kaebuse menetlusse üksnes Tartu Vangla 07.03.2017. a käskkirja nr 6-2/236 ja 16.03.2017. a käskkirja nr 6-2/281 tühistamisnõudena.
10.G. Abel esitas 24.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-1118), milles ta palus tühistada Tartu Vangla 13.04.2017. a käskkiri nr 6-2/383 ja 22.05.2017. a vaideotsus nr 1-11/107-2. Kaebuse põhjendused: Kaebaja määrati majandustööle kontrollimata tema tervislikku seisundit ja tegemata kindlaks, kas kaebaja on võimeline määratud töökohal töötama. Kaebaja on vanglale korduvalt selgitanud seljavigastusest tulenevaid tüsistusi, kuid vangla on jätnud olukorra fikseerimata. Määratud tööd tehes võib kaebaja seisund halveneda. Kaebaja ei ole keeldunud tööst, vaid ta ei saa tööd teha.
11.Tartu Halduskohus võttis 10.07.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1118 kaebuse menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-17-907 ja 3-17-1118 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-17-907.
12.Tartu Halduskohus jättis 26.01.2018. a otsusega G. Abeli kaebused rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda ning kaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu kokku 30 eurot Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: Kaebaja käitumine pärast korralduste saamist oli käsitatav tööle asumisest keeldumisena. Ükski kaebajale antud korraldustest ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ajaliselt esimeste keeldumiste puhul on seaduse nõuded perearsti kvalifikatsiooniga vangla meditsiiniosakonna juhataja 26.01.2017 antud kooskõlastusega (II kd, tl 34) täidetud ja kaebuse rahuldamiseks seonduvalt 07.02.2017. a ja 20.02.2017. a sündmuste eest kaebaja karistamisega puudub alus. Ka 13.03.2017. a keeldumise puhul olid seaduse nõuded täidetud. Vaidlust ei ole selles, et 13.03.2017. a sündmustele laieneb meditsiiniosakonna juhataja 26.01.2017. a kooskõlastus. Olukorras, kus arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööst, saab kinnipeetava terviseseisundit hinnata ka tervishoiuteenust osutav õde, nagu see on 13.03.2017. a keeldumise puhul toimunud. Kaebajale ei määratud 13.03.2017 töölt vabastust. Puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka seonduvalt 13.03.2017 tööst keeldumise episoodiga. Kuna asjas on tõendatud 01.02.2017 kaebaja instrueerimine koristustöödes, siis ei saa olla tõsiseltvõetavad kaebaja väited oskuste ja teadmiste puudumisest kambri kui eluruumi koristamisega sarnaste puhastustööde tegemiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.G. Abel esitas 15.02.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.01.2018. a otsus ja tühistada käskkirjad. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kaebajal on järjepidevalt seljavalud, mistõttu on valudega töö tegemine tema piinamine ja selle käigus võib ta kahjustada oma tervist ja tekitada endale piinavat valu. Küsitav on meditsiinitöötajate pädevus kaebaja tervisliku seisundi hindamisel olukorras, kus tal on seljavalud. Kaebaja on ka jätnud kooli minemata seljavalude tõttu. Muidu käib koolis valuvaigistite toel. Seljaprobleemi tõsidust näitab see, et kaebaja saab pidevalt süste ja vangla
on andnud talle kartserisse madratsi. Tegemist ei ole vangla julgeoleku küsimusega, vaid kinnipeetaval on seljavalud ja igasugune liigutamine tekitab piinavat valu, millisel juhul peaks kaebaja hoopiski saama kiiresti spetsialisti vastuvõtule.
14.Tartu Vangla esitas 13.03.2018 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja soovib kohtule selgitada, et ta ei ole üldse võimeline töötama, kuid selline nõue ei ole lubatav, sest kaebaja ei ole tööle määramise käskkirja vaidlustanud. Kaebajal võivad esineda seljaga seonduvalt terviseprobleemid, kuid vaidlusalustel kuupäevadel on meedik hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Seega oli kaebaja kohustatud temale antud korraldusi täitma ja vastustajal oli õigus kaebajat korralduste täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja kasutab käesoleval ajal 2-l korral nädalas spordisaali. Näiteks tegi kaebaja 09.01.2018 lõuatõsteid (topispall jalgade vahel lisaraskusena), peapealseisu ja lõi mitmeid kordi palli väravasse. Kaebaja tegevus ei viita sellele, et iga tema liigutus tekitaks talle piinavat valu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et G. Abeli apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja distsiplinaarkorras karistamine Tartu Vangla käskkirjadega nr 6-2/236, 6-2/281 ja 6-2/393 oli õiguspärane. Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebaja terviseseisundist tulenev töötamisest keeldumine ei olnud õigustatud. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26.01.2018. a otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et Tartu Vangla arst, meditsiiniosakonna juhataja P. Kool, andis 23.01.2017 kooskõlastuse kaebaja tööle määramiseks (II kd, tl 34) ega selle üle, et vangla käskkiri nr 6-3/29 kaebaja tööle määramise kohta on kehtiv. Samuti ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et 07.02., 20.02. ja 13.03.2017, mil kaebaja keeldus väidetava terviserikke tõttu tööle asumast, viidi kaebaja meditsiiniosakonda, kus esimesel juhul arst ning teisel kahel juhul valveõde andis hinnangu kaebaja terviseseisundile, jättes ta tööst vabastamata (II kd, tl 37, 58).
18.Kaebaja väitel on küsitav meditsiinitöötaja pädevus kaebaja tervisliku seisundi hindamisel olukorras, kus tal on seljavalu. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus leidis otsuse p-s 26 õigesti, et vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 16). Seega võis kaebaja terviseseisundile hinnangu anda ka medõde.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt tekitab igasugune liigutamine kaebajale piinavat valu ning koolis käib kaebaja valuvaigistite toel. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väidet usutavaks. Nimelt on vastustaja 13.03.2018. a vastuses apellatsioonkaebusele (II kd, tl 87-87p) märkinud, et kaebaja tegi 09.01.2018 lõuatõsteid (topispall jalgade vahel lisaraskusena), peapealseisu ja lõi mitmeid kordi palli väravasse. Kaebaja on vangla eelviidatud vastuse kätte saanud 03.05.2018, kuid ei ole selles väidetu õigsust kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et eelkirjeldatud kaebaja tegevus ei viita sellele, et iga liigutus tekitaks kaebajale piinavat valu.
20.VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi on kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses väidetu ei anna käesoleva haldusasja materjalidele tuginedes alust kahelda meditsiinitöötajate poolt kaebaja töövõimelisuse kohta antud hinnangute õigsuses. Kuna kaebajale ei antud 07.02., 20.02 ja 13.03.2017 tööst vabastust, siis puudus tal VangS § 37 lg 2 p 3 alusel õigus tööle asumisest keelduda. Üksnes kaebaja enda hinnang, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tööle asuda, ei ole õiguspäraseks tööle asumisest keeldumise aluseks.
21.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga otsuse p-s 22, et kinnipeetava poolt vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine ei ole vangla julgeoleku aspektist lubatav. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui ametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselgele. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 30.05.2012. a otsus nr 3-3-1-14-12, p 10).
22.Kuna tööle asumise korraldused anti kaebajale kehtiva käskkirja nr 6-3/29 alusel ning tõendamist ei ole leidnud, et kaebajal esines terviseprobleem, mis oleks töötamist takistanud või ohustanud kaebaja tervist tööle asumisel, vaid medõe hinnangul ei olnud põhjust kaebajale tööst vabastust anda, siis puudus kaebajal alus jätta 07.02., 20.02 ja 13.03.2017 vanglaametniku korraldused tööle asumiseks täitmata. Seega jõudis halduskohus otsuses õigele järeldusele, et tööle asumisest keeldumistega 07.02., 20.02. ja 13.03.2017 pani kaebaja toime distsipliinirikkumised ning vanglal oli õigus kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei anna alust distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade nr 6-2/236, 6-2/281 ja 6-2/393 tühistamiseks. Kuna vaideotsus nr 1-11/107-2 kaebaja õigusi iseseisvalt ei riku, siis ei kuulu ka see tühistamisele.
23.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus G. Abeli apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.2018. a otsuse muutmata.
24.Kuna asja materjalidest ei selgunud, millal sai kaebaja kätte vangla vaideotsused nr 1-11/72-2 ja 1-11/81-2, nõudis ringkonnakohus kaebuse tähtaegsuse kontrollimise eesmärgil 02.05.2018. a määrusega vastustajalt vaideotsuste kättesaamise kohta andmete esitamist. Vastustaja esitas ringkonnakohtule 02.05.2018. a kirjaga eelnimetatud vaideotsused, millelt nähtub kaebaja omakäeline kinnitus vaideotsuste kättesaamise kohta 03.04.2017. HKMS § 62 lg 2 ls 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud vaideotsused asja õige lahendamise seisukohalt vajalikud, mistõttu võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel Tartu Vangla 27.03.2017. a vaideotsused nr 1-11/72-2 ja 1-11/81-2 käesoleva haldusasja toimikusse.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas 26.05.2017. a ja 10.07.2017. a määrustega (II kd, tl 21-21p, 39-41) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuste esitamisel. Tartu Ringkonnakohus jätkas 21.02.2018. a määrusega (II kd, tl 81-82) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuste esitamisel
riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tuginedes HKMS § 118 lg-le 3 jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.