Gunnar Abeli kaebus Tartu Vangla 7. märtsi 2017. a käskkirja nr 6-2/236, 16. märtsi 2017. a käskkirja nr 6-2/281, 13. aprilli 2017. a käskkirja nr 6-2/383 ja Tartu Vangla 22. mai 2017. a vaideotsuse nr 1-11/107-2 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Gunnar Abel Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta Gunnar Abeli kaebused haldusasjas nr 3-17907 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Kaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv kokku 30 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 26. veebruar 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kinnipeetav Gunnar Abel määrati Tartu Vangla 31.01.2017. a käskkirjaga nr 6-3/29 (kd II, tl 29) osalise koormusega tähtajaliselt vangla majandustöödele abitöölise ametikohale 01.02.2017–30.04.2017. a tunnitasuga 0,64 eurot vastavalt töötatud tundidele. I
2.Vanglateenistuse ametnik Aleksander Šljupkin koostas 07.02.2017. a ettekande (kd II, tl 27p), et kinnipeetav G. Abel ei allunud samal päeval kell 17.30 korraldusele alustada tööd eluosakonnas.
3.Tartu Vangla 07.03.2017. a käskkirjaga nr 6-2/236 (kd II, tl 15–16 ) tunnistati G. Abel süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevas töökohustuse rikkumises ja määrati karistuseks noomitus.
4.07.03.2017. a esitas G. Abel Tartu Vangla 07.03.2017. a käskkirja nr 6-2/236 peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 27.03.2017. a vaideotsusega nr 1-11/72-2 (kd II, tl 8–9) täies ulatuses rahuldamata. II
5.Vanglateenistuse ametnik Airon Lepik koostas 20.02.2017. a ettekande (kd II, tl 32p), et kinnipeetav G. Abel ei allunud samal päeval kell 17.20 korraldusele alustada tööd eluosakonnas.
6.Tartu Vangla 16.03.2017 käskkirjaga nr 6-2/281 (kd II, tl 17–18) tunnistati G. Abel süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevas töökohustuse rikkumises ja määrati karistuseks 3 ööpäevaks kartserisse paigutamine.
7.17.03.2017. a esitas G. Abel Tartu Vangla 16.03.2017. a käskkirja nr 6-2/281 peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 27.03.2017. a vaideotsusega (kd II, tl 10) rahuldamata. III
8.Vanglateenistuse ametnik A. Šljupkin koostas 13.03.2017. a ettekande (kd II, tl 55), et kinnipeetav G. Abel ei allunud samal päeval kell 17.40 korraldusele alustada tööd eluosakonnas.
9.Tartu Vangla 13.04.2017 käskkirjaga nr 6-2/383 (kd I, tl 6–7) tunnistati G. Abel süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevas töökohustuse rikkumises ja teda karistati 13.03.2017 rikkumise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
10.20.04.2017. a esitas G. Abel Tartu Vangla 13.04.2017. a käskkirja nr 6-2/383 peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 22.05.2017. a vaideotsusega nr 1-11/107-2 (kd I, tl 4) täies ulatuses rahuldamata. IV
11.28.04.2017 esitas G. Abel Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-907, kd II, tl 1) Tartu Vangla 07.03.2017 käskkirja nr 6-2/236 ja 16.03.2017. a käskkirja nr 6-2/281 tühistamiseks.
12.Tartu Halduskohus võttis 26.05.2017. a määrusega (kd II, tl 21) kaebuse menetlusse.
13.24.05.2017 esitas G. Abel Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-1118, kd I, tl 1) Tartu Vangla 13.04.2017 käskkirja nr 6-2/383 ja Tartu Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 111/107-2 tühistamiseks.
14.Tartu Halduskohus võttis 10.07.2017. a määrusega (kd II, tl 39) kaebuse menetlusse ja liitis haldusasjad nr 3-17-907 ja 3-17-1118 ühte menetlusse.
15.Kohtu menetluses (haldusasja nr 3-17-907) on seega Gunnar Abeli kaebused Tartu Vangla 07.03.2017 käskkirja nr 6-2/236, 16.03.2017 käskkirja nr 6-2/281, 13.04.2017 käskkirja nr 62/383 ja Tartu Vangla 22.05.2017 vaideotsuse nr 1-11/107-2 tühistamise nõuetes. Kaebaja nõue
16.Kaebuste kohaselt määrati kaebaja majandustööle kontrollimata kaebaja tervislikku seisundit ja tegemata kindlaks, kas kaebaja on võimeline määratud töökohal töötama. Kaebaja on vanglale korduvalt selgitanud seljavigastusest tulenevaid tüsistusi, vangla on jätnud olukorra fikseerimata. Kaebaja jääb vaietes toodu juurde. Määratud tööd tehes võib kaebaja arvates tema seisund tugevalt halveneda. Kaebaja ei ole keeldunud tööst, ta ei saa tööd teha. Vastustaja vastuväited
17.Vastustaja on kaebustele vastuseks esitanud kaks vastust (kd II, tl 25, tl 52).
18.Vangla esimese vastuse (kd II, tl 25) kohaselt on kooskõlastuse kaebaja osakoormusega majandustööle määramiseks andnud 26.01.2017. a perearsti kvalifikatsiooniga vangla meditsiiniosakonna juhataja. Meditsiiniosakonna juhataja 20.06.2017. a selgituse kohaselt tugines ta kaebaja tervisekaardi andmetele. Meditsiiniosakonna juhataja taoline tegevus on kooskõlas kohtupraktikaga. Kaebaja tööle määramise käskkirja puhul on tegemist kehtiva haldusaktiga, vanglateenistuse ametnike 07.02.2017. a ja 20.02.2017. a korraldute puhul ei ole tegemist tühise haldusakti tunnustele vastavate haldusaktidega, mille kaebaja oleks võinud täitmata jätta. Kaebaja tervisekaardi 07.02.2017. a kandest nähtuvalt ei olnud kaebajal tervisest tulenevat põhjust tööst keeldumiseks. Meedik ei andnud 20.02.2017 kaebajale tööst vabastust. Meditsiiniosakonna juhataja 20.06.2017. a selgituse kohaselt ei ole kaebajal ka tagant järele esinenud selliseid tervislikke probleeme, mis oleksid takistuseks majandustööl töötamisele. Kaebaja rikkus töötamise kohustust. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Vangla teise vastuse (kd II, tl 52) kohaselt on kaebaja karistusajaks määratud 30.08.2016– 26.08.2017, st lühem kui üks aasta, mille tõttu ei koostatud kaebaja kohta individuaalset täitmiskava. ITK puudumine ei välista kaebaja töökohustust, sest see tuleneb seadusest. Kaebaja tööle määramise käskkiri on kehtiv alates kaebajale kätte toimetamisest. Kaebaja viidi seoses seljavalu kurtmisega 13.03.2017. a meditsiiniosakond, kus töövõimetust ei tuvastatud. Kaebaja keeldus tööle asumise korralduse täitmisest pärast meditsiiniosakonnas kontrollimist, mis on fikseeritud 13.03.2017. a tervisekaardi kandega. Meditsiiniosakonna juhataja 20.06.2017. a selgituse kohaselt ei ole kaebajal ka tagant järele esinenud selliseid tervislikke probleeme, mis oleksid takistuseks majandustööl töötamisele. Kaebajal võimaldati 01.02.2017. a tutvuda koristustööde tegemiseks vajalike juhendmaterjalidega, seega peaksid kaebajal vajalikud teadmised ja oskused olema. Eluosakonna koristustustööd on olemuselt lihtsad puhastustööd. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht
20.Halduskohus, tutvunud kaebaja soovil nii vaidemenetluse materjalidega, kui ka kohtuasjas kogutud tõenditega, on tõendite vastastikuses seoses ja kogumis hindamisel seisukohal, et kummagi kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Käesoleva kohtuasja asjaolud on peamistes joontes sarnased Riigikohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 2015. a kohtuasja nr 3-3-1-53-14 punktides 11–16 käsitlemist leidnud asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Nimelt oldi Riigikohtu menetletud kohtuasjas ja ollakse ka käesolevas kohtuasjas eri meelt selles, kas vanglateenistuse ametnike korralduse täitmata jätmine on käsitatav keeldumisena, ning juhul kui on, siis kas keeldumist saab pidada kaebaja terviseseisundist tulenevalt õigustatuks.
21.Järgides Riigikohtu seisukohti nõustub halduskohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja käitumine pärast korralduste saamist oli kõigil kolmel juhul käsitatav tööle asumisest keeldumisena.
22.Ei ole mõeldav, et vanglas oleks julgeoleku tagamiseks lubatav olukord, kus kinnipeetav ei täida vanglaametniku seaduslikku korraldust, sest kinnipeetav on muuhulgas vanglas kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). Ükski kaebajale antud korraldustest ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, mistõttu on mõlema kaebuse arutelud sisutud ja ainuüksi sel alusel tuleks kaebused jätta rahuldamata.
23.Võttes arvesse, et kahe käskkirja puhul on tegemist vabaduse võtmise kvaliteedile vastava kaebaja õiguste piiramisega, käsitleb halduskohus ka kaebaja ülejäänud väiteid ja vastab, kas kaebaja keeldumised tööle asumisest tema väidetavast terviseseisundist tulenevalt olid õigustatud.
24.Halduskohus vastab kaebaja tõstatatud küsimusele eitavalt. Nagu Riigikohus on resümeerinud on VangS § 37 lg-s 2 esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. VangS § 52 lõike 1 esimese lause järgi osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad sama seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Sama paragrahvi teine lõige sätestas vaidlustatud käskkirja andmise ajal, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Nimetatud regulatsioonist tulenevalt on arstil VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus.
25.Ajaliselt esimeste keeldumiste puhul on seadusenõuded perearsti kvalifikatsiooniga vangla meditsiiniosakonna juhataja 26.01.2017. a antud kooskõlastusega (kd II tl 34) üks ühele täidetud ja kaebuse rahuldamiseks seonduvalt
7.veebruari ja 20. veebruari sündmuste eest kaebaja karistamisega puudub igasugune alus.
26.Halduskohus on seisukohal, et ka 13. märtsi keeldumise puhul olid seadusenõuded täidetud. Vaidlust ei ole selles, et ka 13. märtsi sündmustele laieneb meditsiiniosakonna juhataja 26. jaanuari kooskõlastus. Sel päeval on kaebaja tegevus olnud rafineeritum, ja ta on soovinud tervisekontrolli, mida talle on ka kohtule esitatud tõendite kohaselt võimaldatud. Olukorras, kus arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu
keeldub kinnipeetav tööst, saab kinnipeetava terviseseisundit hinnata ka tervishoiuteenust osutav õde, nagu see ongi kolmanda keeldumise puhul toimunud.
27.Osundatud kohtupraktikas antud tõlgenduse kohaselt toetab seda seisukohta VangS § 38 lg 22 alusel kehtestatud justiitsministri 7. veebruari 2007. a määrus nr 9 "Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord" (Määrus). Määruse § 5 lg 2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. Seejuures ei nähta ette, et ajutise töövõimetuse peab olema kindlaks teinud arst. Määruse § 6 lg 1 p 2 seevastu sätestab, et juhul kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha, vabastatakse kinnipeetav töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks.
28.Meditsiiniosakonna juhataja on 20.03.2017. a üle kontrollinud, et kaebajale ei määratud 13.03.2017. a, mil ta käis meditsiiniosakonnas, töölt vabastust. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka seonduvalt 13. märtsi tööst keeldumise episoodiga.
29.Kuna asjas kogutud tõenditega on tõendatud 1. veebruaril kaebaja instrueerimine koristustöödes, siis ei saa kohtu hinnangul olla ka tõsiselt võetavad kaebaja väited temal oskuste ja teadmiste puudumisest kambri kui eluruumi koristamisega sarnaste puhastustööde tegemiseks. Vangistuse eesmärgiks on muuhulgas kinnipeetavatele tavaeluks vajalike kogemuste omandamise võimaldamine. Kaebaja poolt kohtu poolt lihtmenetluses tõendite esitamise lõpptähtajaks (tl 64) esitatud raviloo väljavõte tõendab samuti meditsiinilist otsust, et kaebaja võib osaleda kergematel koristustöödel vaatamata nimmevalule ja vildakselgsusele.
30.Neil faktilistel ja õiguslikel alustel jätab kohus kaebused rahuldamata.
31.Poolte menetluskulud jäävad nende endi (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1) ja riigilõivud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.