Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 26. juuni 2018, Tartu 3-17-2799 Jurgen Essenbergi kaebus Viru Vangla tegevuse peale seoses lühiajalise kokkusaamise korraldamisest keeldumise, koopiateenuse osutamise eest arvete väljastamise ning sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldamisega. Jurgen Essenberg määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Jurgen Essenberg
RESOLUTSIOON
Jätta Jurgen Essenbergi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
13.aprilli 2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.14. detsembril 2017 esitas Jurgen Essenberg Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldas rahulolematust Viru Vangla keeldumisega kaebajale 3. kuni 6. detsembrini 2017 lühiajalise väljasõidu võimaldamisest, Viru Vangla koopiateenustega ning Viru Vangla tegevusetusega sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldamisel.
2.Pärast 20. märtsi 2018. a kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses kaebuse nõuete täpsustamist ja täiendavate põhjenduste esitamist Tartu Halduskohus 13. aprilli 2018. a määrusega tagastas kaebuse. Halduskohus leidis, et lühisajalise väljasõiduga seoses ei kaebaja õiguste kaitseks sobivaks nõudeks taotluse kohta tehtud Viru Vangla otsuse tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamine, sest taotletud toimingu tähtaeg on juba möödunud. Põhjendatud ei ole ka tuvastamisnõude kohtu menetlusse võtmine. Kaebaja selgitusest nähtub kaebuse esitamise põhjusena preventiivne eesmärk. Halduskohtu arvates ei ole eesmärk esitatud kaebusega saavutatav, kuna väljasõidule lubamine toimub igakordse individuaalse kaalutlusotsusega. Kaebaja õigusi ei ole rikutud arhiveeritud kriminaalkaristustega arvestamisega lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustamisel. Keelduva otsuse tegemisel on Viru Vangla õiguspäraselt lähtunud lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ja väljasõidu kooskõlale vangistuse täideviimise eesmärkidega veel ka individuaalse täitmiskava täitmisest VangS § 32 lg 4
kohaselt. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas peab sisalduma teave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta ning seda teavet on vanglal õigus väljasõidule loa andmise otsustamisel arvesse võtta. Seega ei ole kaebaja õigusi ilmselgelt rikutud ning vastavas osas kuulub tuvastamiskaebus tagastamisele HMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Viru Vangla käskkirja, millega kehtestatakse koopia tegemise hinnad, tühistamise nõue ei ole lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Eraisikule (tarbijale) teenuse osutamise kohta esitatud arve ei pea sisaldama lisaks raamatupidamisseaduse (RPS § 7 lg-s 2) nimetatule ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid (RPS § 7 lg 3). Seega on oluline, et teenuse osutamist tõendaval dokumendil oleks märgitud teenuse osutamise aeg, teenuse sisu ja summa, samuti teenuse osutaja. Teenuse hind on kinnipeetavatele teatavaks tehtud ja tutvumiseks avaldatud vangla eluosakonna teadetetahvlil. Teenuse saamist kinnitav Viru Vangla tempel sisaldab andmeid teenuse osutamise kohta. Kaebaja ei ole väitnud kaebuses, et ta on koopiateenust vajanud ettevõtluseks. Seega ei ole vangla kohustatud temale väljastama täiendavate andmetega arvet. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud arve-tšeki kaebajale sobival viisil väljastamata jätmisega. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastada Viru Vangla õigusvastane tegevuse koopiateenuse osutamisel ja tuvastamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtul ei ole volitust rahuldada kohustamiskaebus kaebajale sotsiaalse rehabilitatsiooni võimaldamiseks. Sotsiaalset rehabilitatsiooni taasühiskonnastamise tähenduses võimaldatakse kinnipeetavatele mitmel moel ning kaebaja ei ole kohtule esitanud konkreetset nõuet vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Kuna kohus ei saa kaebuse nõuet ja alust kaebaja asemel määrata HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt, vaid on seotud kaebaja määratud piiridega, siis kaebus ei vasta sotsiaalse rehabilitatsiooni võimaldamise kohustamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele, puudused takistavad asja menetlemist ning kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
3.J. Essenberg esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
13.aprilli 2018. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et Viru Vangla on lühiajalise väljasõidu korraldamisest keeldudes alusetult arvestanud kriminaalkaristustega, mis määrati kaebajale aastatel 1991 kuni 1998 ja on käesolevaks ajaks karistusregistri arhiveeritud andmete hulgas. Samuti heidab kaebaja Viru Vanglale endiselt ette koopiateenuste eest ebakorrektse arve väljastamist. Sellega seoses taotleb kaebaja Viru Vangla koopiateenuse hinnakirja tühistamist ja koopiate väljastamist maksuvabalt. Viru Vangla tingimused raskendavad kaebaja olukorda sotsiaalse rehabilitatsiooni vallas. Kaebajaga ei ole läbi viidud tegevusi, mis olid ette nähtud 2017. aasta individuaalses tegevuskavas (ITK) ja 2018. aasta ITK-s aasta esimeseks kvartaliks. Puudub võimalus kasutada kööki, jõusaali, isa-lapse rühma, normaalset jalutuskäiku, lühiajalisi väljasõite ja pikaajalisi kokkusaamisi. Need võimalused on kaebaja kaotanud Soome vanglast Eestisse ületoomisega. Muutunud on karistuse kestus võrreldes Soomes antud karistusega. Seetõttu taotleb kaebaja enda paigutamist avavanglasse või tagasisaatmist Soome vanglasse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on selgelt ja ammendavalt põhjendanud kaebuse tagastamist koopiateenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooniga seotud nõuete osas ning selgitanud lühiajalise väljasõiduga seotud nõuete eduväljavaateid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel jätab need kordamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Kaebuses ühe osana vaidlustab kaebaja talle lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmist 2017. aasta detsembris. Halduskohtule esitatud kaebusest (tl 2-3) ja 20. märtsil 2018. a esitatud menetlusdokumendist (tl 35-37) nähtub, et kaebaja hinnangul on keeldumine õigusvastane, kuna vastustaja on kaalumisel võtnud arvesse kaebaja varasemaid kriminaalkaristusi. Kaebaja eesmärgiks on, et Viru Vangla hakkaks ükskord andma lühiajalisi väljasõite.
6.Tulenevalt VangS § 32 lg-st 1 on lühiajaliseks väljasõiduks loa andmine kaalutlusotsus. Selle tegemisel arvestab vanglateenistuse ametnik kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega (VangS § 32 lg 4). Lisaks seaduses sätestatud kohustuslikele asjaoludele tuleb vanglal arvesse võtta ka muid olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (Vang § 11 lg 1, HMS § 4 lg 2). Osa asjakohaseid kaalutlusi on loetletud VskE § 82 lg-s 1. Sõltumata sellest, kas VangS § 32 lg-s 8 volitusnormina annab justiitsministrile õiguse määratleda suletud loeteluna, milliseid kriteeriume lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisel on lubatud arvestada, puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et sättes nimetatud asjaolud on üldjuhul asjakohased ning seega lubatavad argumendid kaalutlusotsuse tegemisel.
7.Ringkonnakohus nõustub, et lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel arvestatavate asjaolude koosseis sõltub igakordse taotluse eesmärgist ja ka väljasõidu kavandatavast korraldusest, samuti taotluse lahendamise ajal kinnipeetavale antavast ohuhinnangust. Seega on tegemist igakordse individuaalse otsustusega, mis arvestab taotluse lahendamise ajal olemasoleva asjaolude kogumiga. Pärast taotluses nimetatud väljasõidu tähtpäeva möödumist ei saa kohus teha vanglale ettekirjutust väljasõidu taotluse uueks lahendamiseks, kuna taotlust esitatud kujul ei saa uuesti lahendada. Kinnipeetav saab esitada uue taotluse näidates ära väljasõidu uue aja ning väljasõiduplaani. Lühiajalise väljasõidu loa andmisest õigusvastasel keeldumisel saab kaebaja kaitsta oma õigusi eelkõige kahju hüvitamise nõude esitamise kaudu.
8.Käesoleval asja lahendamisel on oluline, et kinnipeetava ohtlikkus ühiskonnale on asjaolu, mida vastustaja ei saa jätta arvestamata kinnipeetava lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel. Ohtlikkus ei ole otsustamise ainsaks kriteeriumiks ja seda tuleb hinnata ühes teiste asjaoludega, kuid kinnipeetavale antavat ohuhinnangut ei saa otsustamisel kõrvale jätta. Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumisel on vastustaja tuginenud sellele, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kusjuures kahel korral on karistuseks määratud vangistus, käesoleval ajal kannab kaebaja karistust raske narkokuriteo toimepanemise eest ning väljasõiduga taotletavat eesmärki, s.o perekondlike sidemete säilitamine, on võimalik saavutada lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste kaudu.
9.Kaebaja hinnangul on vastustaja õigusvastaselt tuginenud kaebaja varasemale karistatusele, kuna tegemist on karistusregistri arhiivi kantud andmetega, mis ei ole avalikult kättesaadavad. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et karistusregistri seadusest ei tulene keeldu kinnipeetavat iseloomustava infona arvestada tema kriminaalkorras karistamise ajalooga ka juhul, kui andmed konkreetse karistuse kohta on kantud karistusregistri arhiivi, kuid on vanglale kättesaadavad isiku kriminogeensete riskide hindamiseks. On ilmne, et isiku varasem korduv õigusvastane käitumine iseloomustab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning võib seega mõjutada isikule antavat ohuhinnangut. Seejuures ei ole kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamise otsustus käsitatav karistusregistri arhiveeritud andmete avalikustamisena, kuna otsus antakse vastusena kinnipeetava taotlusele ega tehta avalikult kättesaadavaks. Määrav on, et tulenevalt VangS § 32 lg-st 4 on loa andmisel esmase tähtsusega kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Vastustaja ongi seostanud kaebaja ohtlikkuse sellega, et ta kannab karistust raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Varasemate rikkumiste olemust ei ole aga vastustaja avanud, viidates neile üksnes selles tähenduses, et varsematele karistustele vaatamata ei ole kaebaja suutnud muuta oma käitumist õiguskuulekaks. Tähelepanuväärne on, et kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla talle antud ohuhinnangut ega vastustaja seisukohta, et kaebajast lähtuva ohu realiseerumise ärahoidmine
avaliku huvina on kaalukam kaebaja erahuvist lühiajalise väljasõidu loa saamiseks. Kaebaja ei soovinud lühisajalist väljasõitu erakorralise perekondliku sündmuse tõttu (§ 32 lg 5) ning perekonnaliikmetega suhtlemine on võimalik vanglas toimuvatel kokkusaamistel. Perekonnaliikmete soovimatus kaebajaga vanglas kohtuda iseenesest ei muuda hinnangut sellele, et suhtlemine on siiski võimalik. Nendel asjaoludel on ilmne, et vastustajale ei ole etteheidetav kaebajast ühiskonnale lähtuva ohtlikkusega arvestamine ka juhul, kui pidada lubamatuks seejuures arvestada kaebajale 1990ndatel määratud kriminaalkaristustega. Kuna kaebaja ei osuta muule kaalumisveale lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumisel, siis puuduvad kaebusel selles osas eduväljavaated ning lubatav on kaebuse tagastamine 31. detsembrini 2017 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 1 redaktsioonile tuginedes.
10.Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et välistada ei saa kinnipeetava preventiivset huvi lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui loa andmisest on keeldutud asjaolu tõttu, mis eelduslikult ajas ei muutu (näiteks kuriteo toimepanemise asjaolud) ja millele vastustaja suure tõenäosusega tugineb lühiajalise väljasõidu loa andmise otsustamisel tulevikus. Eelkõige võib tuvastamisnõue olla lubatav, kui loa andmisest on korduvalt keeldutud samadele asjaoludele tuginedes ja kinnipeetav osutab konkreetsele kavatsusele taotleda luba lühiajaliseks väljasõiduks tulevikus.
11.Kaebaja on määruskaebuses soovinud Viru Vangla koopiateenuse hinnakirja tühistamist enda paigutamist avavanglasse või tagasisaatmist Soome vanglasse. Halduskohus on selgitanud kaebajale, et nii tühistamis- kui kohustamisnõude esitamine halduskohtumenetluses eeldab kohtueelse menetluse läbimist. Kuna VangS § 11 lg 5 näeb seda liiki nõuetele ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra, siis on kaebajal õigus pöörduda kaebusega kohtusse üksnes siis, kui ta on sellest korrast kinni pidanud. Kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata esitatud kaebused tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4). Lisaks ei ole menetluse käesolevas etapis lubatud kaebuse täiendamine uue nõudega. Ringkonnakohus saab määruskaebuse lahendamisel hinnata üksnes halduskohtu määruse õiguspärasust ega saa võtta seisukohta kaebaja võimalike nõuete osas, mida halduskohtule ei esitatud.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Essenbergi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2018. a määruse peale rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.