lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-391/52

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-391/52
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6165
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-391

Haldusasi

Pakendi Terminal OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.01.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035644-20 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Pakendi Terminal OÜ, volitatud esindaja v.adv Toivo Viilup Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pakendi Terminal OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18. juunil 2018. a.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pakendi Terminal OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-391 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.07.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-391 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Pakendi Terminal OÜ ja Fassaadikeskus Grupp OÜ vahelistelt tehingutelt käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar – september 2015.
2.MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud 02.11.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/035644-19, millele Pakendi Terminal OÜ esitas 21.11.2016 eriarvamuse.
3.MTA kohustas 31.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/035644-20 Pakendi Terminal OÜ-d tasuma maksusumma 96 476,16 eurot. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt kajastas Pakendi Terminal OÜ kontrolliperioodi käibedeklaratsioonidel valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu hulgas Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud käibemaksu kokku 128 252,42 eurot. Pakendi Terminal OÜ ei soetanud tegelikult Fassaadikeskus Grupp OÜ nimel vormistatud arvetel märgitud kaupa (PVC materjal) ning ta teadis seda. Mittenõuetekohaste arvete alusel puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti ei müünud Pakendi Terminal OÜ nimetatud kaupa edasi OÜ-dele Dahlen, PLT Primed Invest, Hansen Consult, San-Met Grupp ega Roundhouse, samuti Zeta Saule 4 UAB-le, Moregon Group SIA-le ega Nordic Fish Trade OY-le. Seega ei tekkinud Pakendi Terminal OÜ-l ka 20%-lise ega 0%-lise määraga maksustatavat käivet, sh ei tulnud 20%-lise määraga käibelt tasuda käibemaksu 31 776,26 eurot. Sellest tulenevalt oli juurde määratavaks maksusummaks 96 476,16 eurot (128 252,42‒31 776,26).
4.Pakendi Terminal OÜ esitas 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 31.01.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035644-20 tühistamiseks. Kaebaja pole majandustegevuses saatelehti vormistanud ühegi soetatud ega edasimüüdud kauba kohta. Seega ei ole saatelehtede puudumine iseloomulik just Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupadele. Ühestki õigusaktist vastavat nõuet ei tulene. Kontrollaktist ei selgu, mis tähtsust on kaebaja laoarvestuse hindamisel sellel, et kaebaja juhatuse liige Harly Mägi ei teadnud, kes Fassaadikeskus Grupp OÜ kauba lattu transportis. Sisutühi on seisukoht, et ainuüksi arve alusel laoarvestusse tehtud kirje ei tõenda kauba liikumist kaebaja omandisse, kuid saatelehe vormistamine tõendaks. Õiguslikult ebaloogiline on väide, mille kohaselt puudus kaebajal ülevaade, kes ja millal saab talle kuuluva kauba võõrandada. MTA pole maksuotsuses teinud sisulisi etteheiteid kaebaja laoarvestusele. Viited maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg-le 2 ja § 57 lg-le 3 on ainetud, sest kaebaja laoarvestus võimaldab saada ülevaate nii tehingute toimumisest kui ka teavet maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Meelevaldne on kontrollakti väide, et kaebaja esindajad ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt omandatud kaupa näinud ega tea sellest midagi. Sellest ei järeldu, et kaupa ei eksisteerinud. Kaebaja endine juhatuse liige KU pole kunagi väitnud, et ta ei ole soetatud kaupa näinud. KU 2(13)

3-17-391 selgitas 08.04.2016 üksnes, et kuna soetatud kaup väljastati kaebaja klientidele otse müüja laost, siis tema kauba üleandmisel vahetult ei osalenud. Olukorras, kus kauba liikuvus oli suhteliselt kiire ning suuri koguseid pikaajaliselt ei ladustatud, ei pidanud KU ega HM vajalikuks käia kaupa müüja laos regulaarselt vaatlemas või kontrollimas. Arvestades, et koostöö Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga oli pikaajaline ning erimeelsusi polnud tekkinud, on põhjendamatu väide, justkui oleks koostööpartneri usaldamine ebausutav. Kauba liikumise kohta eksisteerib mitmeid dokumentaalseid tõendeid ning täiendavalt on tehingute toimumist kinnitanud kõik tehingutes osalenud juriidiliste isikute esindajad, mõne üksiku erandiga. HM ütlused on mõneti vastuolulised, kuid MTA ei püüdnud tuvastada vastuolu põhjust. HM pidas hilisemates selgitustes silmas, et ta ei ole tutvunud ja näinud ostetud kauba kõiki partiisid. Kaebajale ei ole teada Fassaadikeskus Grupp OÜ tarnekanalid. Kaebaja väitis kontrollimenetluses üksnes, et talle teadaolevalt on tegemist Hiina päritolu kaubaga. Kontrollaktis ei ole põhjendatud, miks ei saa pidada usutavaks Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt laovaru omamist. Kontrollaktist nähtuvalt soetas müüja kauba alates 21.02.2014 ning müüs seda kaebajale alates detsembrist 2014. Seega ei jäänud ladustamise ja edasimüügi vahele „ligikaudu aasta aega“. Müüja laovaru kohta oleks MTA pidanud uurima müüja seadusliku esindaja VA käest. Maksuotsuse väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-l puudus kaup, mida kaebajale müüa, on tõenditega vastuolus. Kaebaja ei nõustu kontrollakti seisukohaga, mille kohaselt oli Fassaadikeskus Grupp OÜ müügiarvetel märgitud kauba hind ebamõistlikult suur. Kaebajale ei olnud enne kontrollaktiga tutvumist teada, millise hinnaga müüja kauba Hiinast soetas. Vale on väide, justkui oleks kaebaja 18.01.2016 impordideklaratsiooni järgi soetanud sarnast kaupa Hiinast hinnaga 1,21 €/m2. Kaebaja pole kunagi Hiinast kaupa soetanud, vaid jaanuaris 2016 teostas ta üksnes kolmanda isiku kaubaga seotud tolliprotseduure. Müüja kandis lisaks kauba ostuhinnale täiendavaid kulusid (finantseerimine, meretransport, tolliprotseduurid, Eestisisene transport, ladustamine, tarne kaebaja klientidele). Soetushinnale lisandusid ka üldkulud ning kasum. Kontrollakti p-s 1.1.2.1.e toodud asjaolud ei oma kaebaja maksukohustuse seisukohalt õiguslikku tähendust. Kaebajale ei olnud varem teada, millisel siseriiklikul marsruudil liikus Hiinast imporditud kaup ning kas ja kuidas jõudis see Kohila tn 3 lattu. Asjaolust, et konteiner TGHU2548095 transporditi aadressile Tuuliku tee 4c, ei järeldu, et ka kogu ülejäänud Fassaadikeskus Grupp OÜ soetatud kaup oleks transporditud mujale kui Kohila tn 3 lattu. Kauba esialgne toimetamine aadressile Tuuliku tee 4c võis olla tingitud ajutisest ruumipuudusest Kohila tn 3 laos ning pole välistatud, et kaup viidi edasi Kohila tn 3 lattu. Kauba olemasolu ja müümise võimalikkust ei mõjuta see, kas kauba asukoht kattub dokumentides nimetatud müügikohaga. Kaebaja ei saa vastutada müüja võimalike maksuõiguslike minetuste eest. Väited VA mittekättesaadavuse kohta ei ole tõsiseltvõetavad. MTA suutmatus uurimispõhimõtet järgida ei ole argument kaebaja täiendavaks maksustamiseks. Isegi kui VA väldib MTA-ga suhtlemist, ei saa sellest järeldada, et Fassaadikeskus Grupp OÜ ei kinnita tehingute toimumist. Ebaõige on seisukoht, justkui võimaldaks Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes tehtud maksuotsuse jõustumine lugeda maksuotsuses viidatud asjaolud tuvastatuks ka kaebaja suhtes. Arusaamatu on, millise tähtsuse omistab MTA sellele, et HM ja KU on VAga varasemast tuttavad. Äritegevuses eelistataksegi koostööpartnerina isikuid, keda on võimalik isiklikust tutvusest või varasemast koostöökogemusest tulenevalt usaldada. Kuna HM andis ütlusi ca aasta varem toimunud rutiinsete tehingute kohta olukorras, kus valdava enamuse tehingute tegemise ajal oli juhatuse liige KU, ei ole imekspandav, et HM ei suutnud kõiki üksikasju meenutada. Väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga tehtud tehingud ei jätnud kaebajale 3(13)

3-17-391 võimalust tegelikku tulu teenida, on vale. Kaebaja selgitas 29.08.2016 kirjalikes seletustes vastuseks küsimusele nr 34, et kaupade edasimüügilt teenitud kasum ulatus keskmiselt 8,57 %-ni vastavate kaupade soetusmaksumusest. Meelevaldne on väide, justkui ei huvitanud KU, kes ja kui palju Kohila tn 3 laost kaupa välja annab. KU ei tundnud huvi laokorraldusega seotud tehniliste protseduuride vastu, kuid oli detailselt kursis laost väljastatud kauba kogustega ja kauba saajate andmetega. Maksuotsuse väide tehingute puudulikust dokumenteerimisest on põhjendamata. Tehingute toimumine on korrektselt dokumenteeritud ja VA tehingute toimumist kinnitanud. Kontrollakti p-s 1.2.2.2.a esitatud seisukohad on asjakohatud. Ka seisukohtade õigsuse eeldamisel ei selgu, kuidas neist järeldub, et kaebaja ja OÜ Dahlen vahel tehinguid ei toimunud. Tõenditest nähtub, et OÜ Dahlen ostis kaebajalt arvel nr 2015011 märgitud kauba ja see toimetati OÜ Dahlen asukohta Tuuliku tee 4c. Kuna OÜ Dahlen esindaja KU kinnitas 15.03.2016, et kaupa pole õnnestunud realiseerida, saaks kauba olemasolus vaatluse teel tõenäoliselt veenduda ka täna. Seda tegemata jättes on MTA rikkunud uurimispõhimõtet. Kontrollaktist ei selgu, millisel moel on „tähelepanuväärne“, et nii OÜ-le Dahlen kui PLT Primed Invest OÜ-le tarniti kaup aadressil Tuuliku tee 4c. Ka on arusaamatu, miks seab kauba soetamise PLT Primed Invest OÜ poolt kahtluse alla selle edasimüük SIA-le Moregon Group. Tehingute toimumist kinnitavad müügiarved ning kaebaja ja LU kinnitused. Kontrollaktis ignoreeriti San-Met Grupp OÜ juhatuse liikme EV seletusi, milles kirjeldati soetatud kauba kasutamist, ning pole põhjendatud, kas ja miks on EV väited ebausaldusväärsed. Puutuvalt Hansen Consult OÜ poolt kauba soetamisega märgib kaebaja, et MO kinnitas veel 09.08.2016 seletusi andes, et kaup on alles ning sellele ostja leitud. MTA saanuks läbi viia vaatluse. Kauba ostja suutmatus tõendada kauba seotust ettevõtlusega ei võimalda kahtluse alla seada tehingu toimumist ning maksustada müüjat. Ühel ja samal kaubal võib olla mitu erinevat nimetust. Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaup PVC Mesh 500XB-A7 on olemuselt kasutatav mh pakkematerjalina. Seega ei ole Roundhouse OÜ-le esitatud arvetel märgitud kauba nimetus („reboard mööbli pakkekile (PVC)“) ebaõige ega eksitav. Pealegi on Roundhouse OÜ esindaja maksumenetluses selgelt kirjeldanud soetatud materjali PVC pakkematerjalina. Seega on ebaõige kontrollakti järeldus, et kaebaja on kaupa müünud peamiselt KUga seotud äriühingutele võltsitud arvete alusel. Kaebaja tehing Krah Pipes OÜga toimus sarnastel tingimustel ülejäänud kontrollaktis kajastatud tehingutega, kuid MTA ei ole tehingu toimumist kahtluse alla seadnud. Kaebaja deklareerimiskohustuse väidetav rikkumine ei oma tehingu toimumise seisukohalt tähtsust, kaebaja on selgitanud deklareerimiskohustuse mittenõuetekohase täitmise asjaolusid ning 0%-lise maksumääraga tehingute ebakorrektne deklareerimine ei tekitanud kaebajale maksueelist. Isegi kui Zeta Saule 4 UAB nimel tegutsenud VF ei olnud formaalselt volitatud, ei muuda see kauba tarne ega kauba eest tasumise fakti. MTA rikkus uurimiskohustust, kuna ei pöördunud vedaja SIA Artvika poole, kelle kontaktandmed olid CMR-saatelehtedel olemas. Seoses arvega nr 20150108 kontrollaktis esile toodud anomaalia on selgitatav tehnilistel põhjustel arve hilisema ümbertegemisega. Kaebaja ei vastuta Zeta Saule 4 UAB võimalike minetuste eest deklareerimiskohustuse täitmisel. Viited automaatse numbrimärkide tuvastamise süsteemi „ANTS“ andmetele on paljasõnalised. Kaebaja pole Moregon Group SIA-ga tehtud tehingute deklareerimisel eksinud. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei kinnita Moregon Group SIA-l majandustegevuse puudumist, vaid seda, et teatud perioodil puudus maksustatav käive. Moregon Group SIA juhatuse liikme MO seletuste võimalik ebausaldusväärsus ei ole piisav

4(13)

3-17-391 tehingute toimumise kahtluse alla seadmiseks. CMR-del viidatud vedaja Twintrans OÜ seadusliku esindaja poolt veoteenuse osutamise eitamine ei kinnita tehingu mittetoimumist. Nordic Fish Trade OY-ga seonduvalt ei tõenda deklareerimiskohustuse rikkumine tehingu mittetoimumist ning 0% määraga maksustatava tehingu deklareerimata jätmisega pole saavutatud maksueelist. KU ega HM ei pidanud olema kursis veo korraldamise üksikasjadega, kuna kaebaja ei korraldanud transporti. Kaebaja ei saa mõjutada tehingupartneri deklareerimiskohustuse täitmist. MO väide, et tema Nordic Fish Trade OY juhatuse liikmeks oleku ajal kaebajaga tehinguid ei tehtud, ei tähenda seda, et tehinguid pole toimunud.

Maksu- ja Tolliamet palus 20.03.2017 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja etteheited on suunatud konkreetsetele ja üksikutele MTA järeldustele, kuid kaebaja ei kummutanud kogutud tõendite ja nende pinnalt tuvastatud asjaolude kogumist tekkivat veendumust, et tehinguid ei toimunud. Vastustaja jääb kontrollakti ja maksuotsuse põhjenduste juurde, märkides täiendavalt järgmist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleks reaalselt toimunud. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega käibemaksukohustust. Kaebaja väited ja seisukohad on paljasõnalised. Kaebaja laoarvestus ei ole usaldusväärne, sest esinevad märkimisväärsed ebatäpsused seonduvalt kauba vastuvõtmise ja väljastamisega. Kaebaja ei ole koostanud ühtegi dokumenti kauba liikumise kohta ning kauba lattu vastuvõtmine või sealt väljaviimine pole tõendatud. KU väitis 08.04.2016, et ei ole käinud laos kaupa kontrollimas. HM seletuse kohaselt ei ole ta kunagi näinud Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupa. Kaebaja eksitab kohut väitega, et talle ei ole teada väidetavalt soetatud kauba päritolu. Varem väitsid nii KU kui HM, et kaup pärineb Hiinast. Kaebuses oletab kaebaja kauba esialgse liikumise põhjuseid aadressile Tuuliku tee 4c, kuid ei esita kinnituseks tõendeid. Kontrollaktis kirjeldatud asjaolud annavad kogumis võimaluse järeldada, et Hiinast soetatud kaup ei liikunud Kohila tn 3 lattu ning kaebaja ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud kaupu soetanud. Kaebaja seisukohaga, et tehingute toimumine tuttavatega on tavapärane ning see ei oma tähtsust tehingute toimumise hindamisel, saaks nõustuda vaid juhul, kui MTA-l puuduksid teised tõendid, mis viitavad tehingute mittetoimumisele. Isikute tutvus ja seotus on üks kogumi asjaoludest, mis on praegusel juhul oluline ja asjakohane. OÜ Dahlen pole kaebajalt kaupa soetanud ning OÜ Dahlen selgitused kauba soetuse ja transpordi kohta pole usaldusväärsed. KU andis kaebaja esindajana ja OÜ Dahlen esindajana kauba ostu-müügi tehingu toimumise põhjuste kohta erinevaid selgitusi. Kui kaup on peaaegu aasta möödudes edasi müümata, pole asjakohane rääkida kauba hinna mõistlikkusest ja selle edasimüügi eesmärgist. Kaebaja kauba müük Eesti äriühingutele on vormistatud peamiselt KU-ga seotud äriühingutele. KU oli kaebaja juhatuse liige ning samal ajal oli ta seotud mitmete kaebaja kauba tellijatega kas juhatuse liikme, osaniku või raamatupidajana. Seetõttu pidi talle detailselt teada olema kauba liikumise skeem tarnijalt tellijani, sh transport. Kaebaja kauba ostjatelt saadud teave pole usaldusväärne, sest äriühingud on juhatuse liikme kaudu seotud ning kaupa on väidetavalt soetatud seda vajamata. Kaebaja pole tõendanud kauba saamist Kohila tn 3 laos ega selle väljastamist samast laost. MTA ei ole uurimiskohustust rikkunud. Maksumenetluses koguti piisavalt tõendeid ning vaatluse läbiviimisega kauba tuvastamine ei annaks võimalust väita, et eelnevalt kogutud tõendid pole asjakohased. MTA ei sea kahtluse alla, et äriühingute tegevuskohtades võib olla 5(13)

3-17-391 sarnane kaup, kuid maksumenetluses kogutud tõendid välistavad asjaolu, et kaup on soetatud kaebajalt.

6.Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maksuhaldur on õigesti märkinud (kontrollakti p 1.1.2.1.b), et HM selgitused ei ole järjekindlad. Ka KU ütles 08.04.2016 seletuses selgesõnaliselt, et ta ei käinud Kohila tn 3 laos kaupa ise kontrollimas ega väljastamas. Kuna HM ega KU reaalselt Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaubaga Kohila tn 3 laos kaubaga kokku ei puutunud, siis ei ole veenvad ka nende maksumenetluses antud kinnitused, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt viimase arvete alusel soetatud kaup asus Kohila tn 3 laos. HM kohtuistungil antud ütlused ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber. HM ütlustest saab järeldada, et ta on näinud Kohila tn 3 laos erinevatel aegadel mingeid seal asuvaid ehitusmaterjale, mida seal oli palju, ja teab üldiselt, kuidas PVC materjal välja näeb. Kuna aga käesolevas asjas vaidluse all oleva kauba lattu saabumise ja väljastamise juures HM ei olnud, siis ei saa seostada HM poolt erinevatel aegadel nähtud ehitusmaterjale just Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt kaebajale väljastatud arvetel märgitud kaubaga. Ühestki õigusaktist ei tulenenud kaebajale otsest kohustust vormistada PVC materjali soetamise ja edasimüügi kohta saatelehti, lepinguid vms. MKS § 56 lg 2 kohaselt peab aga maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ning § 57 lg-st 3 tuleneb kohustus korraldada raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Kaebaja väidab iseenesest õigesti, et üksikutest laoarvestuse eksimustest ei saa järeldada tehingute mittetoimumist. Maksumenetluses on aga lisaks tuvastatud, et kauba väidetava soetamise järel hoidis kaebaja seda Fassaadikeskus Grupp OÜ laos Kohila tn 3, kus kaebaja seaduslikud esindajad kauba lattu vastuvõtmise ega laost väljastamise juures ei viibinud ning transpordi korraldamisega kaebaja samuti ise ei tegelenud ega teadnud isegi, kes kaupa transportis. Neid, samuti teisi maksuotsuses tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates on maksuhaldur õigustatult leidnud, et pelgalt arved ja laoarvestuse kanded ei ole käesolevas asjas piisavad, tõendamaks, et arvetel märgitud kaup ka tegelikult liikus kaebaja kirjeldatud viisil. Kaebaja väidab õigesti, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses öelnud, milline oleks olnud Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud kauba mõistlik hind. Ei saa ka eeldada, et Eesti äriühingu ainuke majanduslikult mõistlik käitumine on soetada kaupa ise otse Hiinast, sest selliselt võib küll ostuhind olla soodsam võrreldes vahendajatelt soetatud kauba hinnaga, kuid kauba otse Hiinast soetamisega kaasnevad lisaks soetamise hinnale ajakulu Hiinas kontaktide leidmisele ja hoidmisele, täiendavad äririskid seoses kauba kvaliteedi või tarneaegadega jms. Samas, KU ütles 08.04.2016 seletuses maksuhaldurile, et ei teinud enne PVC materjali soetamist põhjalikku turuhinna analüüsi; KU teadis oma sõnul, et Hiinast saab seda kaupa osta odavamalt kui Euroopast, kuid ta ei tundnud huvi, kas mõni teine Eesti äriühing müüb seda odavamalt, sest tehingud tulid „ise kätte“. Pelgalt varasem tutvus Fassaadikeskus Grupp OÜ juhatuse liikmega ja tehingute mugavus ei anna mõistlikku selgitust sellele, et kaebaja ei tundnud mingit huvi, millise hinnaga ja millistel tingimustel teised Eesti äriühingud PVC materjali müügiks pakkusid, nagu võimalikult suure kasumi teenimisele suunatud ettevõtjalt võiks eeldada. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud hinnas sisaldusid ka transpordi- ja laokulud, on tõendamata, kuigi tõendite esitamine kulude olemasolu ja suuruse kohta oleks kaebaja mõjusfääris. Seetõttu püsib jätkuvalt kahtlus,

6(13)

3-17-391 et kauba hind ei olnudki kaebaja jaoks oluline, sest tegelikult Fassaadikeskus Grupp OÜ arvete alusel kaupa ei liikunud. Kaebaja esindajad ütlesid maksumenetluses, et nende teada pärines Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud PVC materjal Hiinast. Fassaadikeskus Grupp OÜ esindaja ei olnud maksumenetluses PVC materjali päritolu väljaselgitamiseks kättesaadav. Seetõttu on arusaadav, miks maksuhaldur kontrollis muude tõendite põhjal, kas Fassaadikeskus Grupp OÜ on üldse Hiinast nii palju PVC materjali soetanud, kui palju ta seda kaebajale edasi müüs. Koguste võrdlusest tuleb välja, et kaebajale kogu arvetel näidatud kauba edasimüümiseks pidi Fassaadikeskus Grupp OÜ kaupa perioodil 2014. a veebruarist detsembrini edasi müümata laos hoidma, kusjuures vahepeal soetas Fassaadikeskus Grupp OÜ PVC materjali laovaru olemasolust hoolimata juurde. Üldjuhul ei ole selline laovarude kogumine tavapärane. VA 24.05.2017 kohtuistungil antud ütlustest saab samuti järeldada, et kaebajale edasi müüdud PVC materjali tarnis Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast ja käesolevas vaidluses pole seega tähtsust, kas Fassaadikeskus Grupp OÜ võis materjali veel Eesti vahendajatelt juurde soetada. Samuti saab tunnistaja ütlusest järeldada, et suuri laovarusid enne PVC materjali kaebajale müümist ei hoitud, vaid pigem tegi kaebaja ettemaksu, mille järel tellis Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast kauba. Maksuhaldur tuvastas Fassaadikeskus Grupp OÜ 07.04.2015 impordi tollideklaratsiooni ning kauba vedajatelt saadud andmete põhjal, et Hiinast soetatud kaup liikus Muugalt aadressile Tuuliku tee 4c, Tallinn, ja tühi konteiner liikus Muugale tagasi. Fassaadikeskus Grupp OÜ seaduslik esindaja VA selgitas 24.05.2017 kohtuistungil, et suurem osa Hiinast tellitud kaubast liikus tollilaost Tuuliku tee 4a või 4b asuvasse lattu, ülejäänud kauba viis Fassaadikeskus Grupp OÜ oma transpordiga oma lattu Kohila tn 3 või otse kliendile edasi, ning Kohila tn 3 lattu tuli ka mõnikord mõni konteiner. VA ütlustest võib järeldada, et kaup liikus erineval viisil, kuid tema ütlustest ei selgu, kuidas liikus konkreetne kaebajale müüdud kaup. Kaebaja esindajad väitsid maksumenetluses, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud PVC materjal saabus ja väljastati Fassaadikeskus Grupp OÜ-le kuuluvast Kohila tn 3 asuvast laost ning sama saab järeldada HM 24.05.2017 kohtuistungil antud ütlustest. Kumbki kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud kauba vastuvõtmise ega väljastamise juures ega tegelenud ka kauba transpordiga. Seega ei ole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kuidas kaebaja poolt soetatud PVC materjal Kohila tn 3 lattu jõudis, või kas üldse jõudis. Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes tehtud ja jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et loetletud arvete alusel ei ole kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ vahel PVC materjali müügi tehinguid toimunud. Fassaadikeskus Grupp OÜ pangakontode väljavõtted kinnitavad maksuhalduri väidet sularaha väljavõtmise kohta. On tõsi, et kaebaja ei saa vastutada oma tehingupartneri võimalike rikkumiste eest. See ei tähenda aga, et maksuhaldur ei võiks kaebajale maksu määramisel teises maksumenetluses kogutud tõenditega arvestada. Vähemalt perioodi jaanuar ‒ märts 2015 osas on Fassaadikeskus Grupp OÜ maksumenetlust puudutavad tõendid ja järeldused otseselt asjassepuutuvad. Ülejäänud maksuotsuse aluseks olevatesse tehingutesse perioodil aprill ‒ september 2015 puutuvad need tõendid ja järeldused kaudselt, põhjendades kahtlust tehingute tegelikus mittetoimumises arvetel näidatud viisil, sest kaebaja selgituste kohaselt toimusid kõik tehingud põhimõtteliselt sarnase skeemi järgi. Seetõttu ei ole määravat tähtsust, et ülejäänud perioodi osas ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-le kaebajate vaheliste tehingutega seoses makse määratud. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise eelduseks ei ole, et sama perioodi kohta oleks kontroll läbi viidud või maksud määratud ka kauba müüjale. Maksuhaldurile ei saa ette heita uurimispõhimõtte rikkumist seoses sellega, et tehingute ühelt poolelt jäi maksumenetluses seletus võtmata. MTA korduvad katsed VAt seletuste andmiseks 7(13)

3-17-391 kätte saada koos VA poolt kohtuistungil antud põiklevate ja ebamääraste ütlustega viitab sellele, et VA hoidis teadlikult kaebaja maksumenetluses maksuhalduri küsimustele vastamisest kõrvale. Selline käitumine on iseloomulik olukorrale, kus tehingud ei ole toimunud selle kohta vormistatud dokumentide kohaselt ning tehingute pooled püüavad seda maksuhalduri eest varjata. Eeltoodu tõttu ei ole usaldusväärne ka VA nimel HM-le saadetud ekiri, kus VA kinnitab maksuotsuse esemeks olevate tehingute toimumist. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ vahelised tehingud ei ole toimunud arvetel märgitud viisil. Kuigi ükski MTA tuvastatud asjaolu või järeldus eraldi võetuna ei ole maksu määramiseks piisav, on maksuhaldur hinnanud tõendeid kogumis ning selliselt tuleb tõendeid hinnata ka kohtumenetluses. Tegelikult mittetoimunud tehingute kajastamine äriühingu majandusarvestuses saab toimuda ainult teadlikult. Kaebaja teadis tehingute mittetoimumisest, sest tehingud toimusid läbi kaebaja juhatuse liikmetele tuttavate äriühingute ning kaebaja juhatuse liikmete ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaebaja ei soetanud Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt arvetel märgitud PVC materjali, seega ei saanud kaebaja seda kaupa OÜ-dele Dahlen, PLT Primed Invest, Hansen Consult, San-Met Grupp ja Roundhouse ning Zeta Saule 4 UAB-le, Moregon Group SIA-le ja Nordic Fish Trade OY-le ka edasi müüa. Isegi kui maksuotsuses märgitud äriühingud on tegelikult kunagi soetanud PVC materjali ja kasutanud seda oma ettevõtluses või müünud selle omakorda edasi kolmandatele isikutele, ei ole eespool toodud põhjenduste valguses eluliselt usutav, et selle kauba müüjaks oli Pakendi Terminal OÜ. See muudab ühtlasi ebausaldusväärseks nii kaebaja kui ka kolmandate isikute esindajate, sh 21.06.2017 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud MO kinnitused selle kohta, et Pakendi Terminal OÜ müüs kolmandatele isikutele arvetel märgitud PVC materjali, samuti edasimüügi kohta koostatud dokumendid. Tehingu poolte omavaheline tutvus või seotus eraldivõetuna ei tähenda tõepoolest, et selliste isikute vahel ei võiks tegelikke tehinguid toimuda, kuid kui eesmärgiks on maksude tasumisest kõrvalehoidumine, võimaldab poolte omavaheline tutvus ja usaldus seda kahtlemata lihtsamalt teostada. Neid kaalutlusi arvestades puudub vajadus iga kaebaja müügitehinguga seonduvat eraldi analüüsida. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega. Vajadusel peab kaebaja esitama veenva põhjenduse ka selle kohta, miks ta tuleb uue versiooni ja tõenditega välja alles kohtumenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2). Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri põhjendatud kahtlust veenvalt ümber lükata. Seega ei ole vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks alust ja kaebus jääb rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.Pakendi Terminal OÜ palub 11.10.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.09.2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et tõendite kogumile antav hinnang õigustab täiendava maksusumma määramist, kuigi kohus on ka ise möönnud, et ükski MTA tuvastatud asjaolu või järeldus eraldivõetuna ei ole maksu määramiseks piisav. Kohus on tõendite ja poolte seisukohtade hindamisel eksinud. Kohus on ignoreerinud asjaolu, et kogumi moodustavad eraldiseisvad põhjendused on nõuetekohaselt argumenteerimata, vastuolus asjas kogutud tõenditega ega toeta MTA seisukohta tehingute mittetoimumise kohta. 8(13)

3-17-391 Arusaamatu ja ebaõige on halduskohtu järeldus kaebaja juhatuse liikme HM 27.01.2016 ja 17.08.2016 antud seletuste vastuolulisuse kohta. Seejuures ei ole halduskohus arvestanud HM kohtuistungil vande all antud ütlustega. Tegelikkuses ei esine HM poolt maksumenetluses antud ütluste vahel sisulisi vastuolusid ning isik on maksumenetluses korduvalt kinnitanud nii Kohila tn 3 lao külastamist kui seal ladustatud kaebaja poolt Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud PVC materjali vahetut nägemist. Ebaõige ja ebaloogiline on halduskohtu hinnang HM 24.05.2017 kohtuistungil antud ütlustele ning neist tehtud järeldus, justkui ei saaks HM poolt Kohila tn 3 laos erinevatel aegadel nähtud ehitusmaterjale käsitleda Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt kaebajale väljastatud arvetel märgitud kaubana. HM viitas otsesõnu sellele, et ta on Kohila tn 3 laos näinud konkreetset kaebaja poolt Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud PVC materjali. HM kirjeldas detailselt, mil moel ja kuidas oli PVC materjal ladustatud. Halduskohus ei ole selgitanud, mis asjaoludel ei ole tehingute toimumine Fassaadikeskus Grupp OÜ ja kaebaja vahel eluliselt usutav olukorras, kus tõendatud on Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud kauba olemasolu ning sellise kauba paiknemine Kohila tn 3 laos vaidlusaluste tehingute toimumise perioodil. Halduskohus on KU 08.04.2016 suuliste seletuste protokollis antud vastuseid sisustanud meelevaldselt ja kontekstiväliselt. Kuigi KU ei osalenud Kohila tn 3 laost kauba lõppkliendile väljastamisel, ei ole KU kunagi väitnud, justkui ei oleks ta arvetel toodud materjali Kohila tn 3 laos näinud. Halduskohus ei ole arvestanud, et kaebaja ja tema juhatuse liikmete tegevus Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupade käitlemisel ja edasimüügil on olnud identne kaebaja teiselt suuremalt tarnijalt Sealed Air GmbH soetatud pakkekile käitlemise ja edasimüügiga. Kaebaja on maksuotsuses esile toodud laoarvestuses esinevaid üksikuid väidetavaid ebatäpsusi põhjendanud ja MTA seisukohad ümber lükanud, kuid kohus ei ole kaebaja väiteid arvestanud ning nendega mittenõustumist põhjendanud. Isegi kui eeldada üksikute ebatäpsuste esinemist, ei annaks need alust seada kahtluse alla kaebaja laoarvestust tervikuna. Kaebaja on selgitanud, et Fassaadikeskus Grupp OÜ pakkus kaebajale logistikaalast täisteenust, mis hõlmas kauba ladustamise kõrval ka selle käitlemist ja transporti. Meelevaldne on kohtu järeldus tulenevalt KU 08.04.2016 seletustest, justkui ei oleks vaidlusaluse kauba hind olnud kaebajale oluline. Kaebaja suutis Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupa edasi müüa vastavas valdkonnas tavapärase või keskmisest veidi parema rentaablusega. Halduskohtu ja MTA seisukoht ostuhinna ebamõistlikkuse ja alternatiivsete tarnekanalite olemasolu osas on paljasõnaline. Ei maksuhaldur ega kohus ole uurimispõhimõtet järgides kogunud tõendeid selle kohta, kas Eestis üldse eksisteeris kontrolliperioodil Fassaadikeskus Grupp OÜ kõrval teisi edasimüüjaid, kes oleks suutnud tarnida sellises koguses PVC materjali, ning millise hinnaga sellised edasimüüjad oma toodet müügiks pakkusid. Vale on halduskohtu seisukoht, nagu oleks tõendamata kaebaja väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud hinnas sisaldusid ka transpordi- ja laokulud. HM on 27.01.2016 maksumenetluses seletusi andes selgelt märkinud, et lao kasutamise eest Fassaadikeskus Grupp OÜ tasu ei võta, st kauba ladustamise kulu sisaldub ostuhinnas; HM on 08.02.2016 selgitanud, et kaebaja kauba transporti ei korralda (v.a Nõo Lihatööstus osas); KU on 08.04.2016 seletusi andes selgitanud, et kaebajal puudus info transpordi eest tasumise kohta ning, et lao kasutamise osas kaebajal kulutused puudusid; VA kinnitas kohtuistungil, et Fassaadikeskus Grupp OÜ osutas kaebajale täisteenust. Halduskohus ei ole ühtegi viidatud tõenditest käsitlenud. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et VA kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et Fassaadikeskus Grupp OÜ ei hoidnud suuri laovarusid ning kaebajale edasi müüdud materjali tarnis äriühing Hiinast. Tunnistaja kinnitas tegelikult sõnaselgelt laovaru olemasolu muu 9(13)

3-17-391 hulgas kontrolliperioodil. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et VA ütlustest ei järeldu see, kuidas liikus kaebajale müüdud kaup. Tunnistaja ei ole väitnud, et suurem osa Hiinast tellitud kaubast tarniti otse Tuuliku tee asuvasse lattu, vaid üksnes märkinud, et juhul, kui suurem osa kaubapartiist oli mõeldud Fassaadikeskus Grupp OÜ teisele suurkliendile Metro System, siis tarniti konteiner otse nende lattu. Üldsõnaline on halduskohtu väide, et asjas ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kuidas või kas üldse jõudis PVC materjal Kohila tn 3 lattu. Vastava asjaolu kohta on kohtumenetluses andnud ütlusi HM, VA ja MO, kelle ütlused on kooskõlas HM, KU ja MO antud ütlustega maksumenetluses ning dokumentaalsete tõenditega. Maksuotsuse põhjendused Fassaadikeskus Grupp OÜ osas ei ole ülekantavad kaebajale. Kaebajale ei ole teada, millistel asjaoludel on äriühingu arvelduskontolt võetud välja sularaha või antud laenu kolmandatele väidetavalt Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga seotud isikutele. Halduskohus on käsitlenud kaebaja esitatud seisukohti seoses uurimispõhimõtte rikkumisega MTA poolt valikuliselt, keskendudes üksnes Fassaadikeskus Grupp OÜ esindajalt maksumenetluse raames seletuse võtmata jätmisele. Kauba müügi toimumist tõendavad nii Fassaadikeskus Grupp OÜ müügiarved kui kaebaja müügiarved, kauba eest tasumine on nii kaebaja kui tema klientide poolt toimunud pangakontole, tehingud on kajastatud raamatupidamises ning maksu- ja laoarvestuses ning kõik tehinguosalised on tehingute toimumist maksu- või kontrollimenetluses kinnitanud. Viidatud tõendid kogumis on piisavad, kummutamaks maksuhalduril tekkida võinud kahtlus. Halduskohus on jätnud vastuoluliselt ja sisulisi põhjendusi esitamata kõrvale kõik PVC materjali edasimüümise kohta asjas kogutud tõendid, lugedes need üldsõnaliselt ebausaldusväärseks.

8.Maksu- ja Tolliamet palub 27.11.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde neid kordamata. Halduskohus on kõiki asjaolusid hinnanud ja kohtuotsus on põhjendatud. Kohtu ülesandeks on koondada poolte seisukohad peamisteks vaidlusküsimusteks ja kujundada nende osas seisukoht, mida halduskohus on ka teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Halduskohtu otsus on põhjalik ning tõendeid on õigesti hinnatud. Rikutud ei ole menetlusõiguse ega materiaalõiguse norme. Halduskohus on oma põhjendused esitanud ca 7-l leheküljel ning analüüsinud kõiki kaebaja olulisemaid väiteid. Kohtuotsuse põhjendamiskohustuse täitmine ei tähenda, et kohus peaks igale kontrollaktis või maksuotsuses väljatoodud üksikule tõendile andma iseseisva hinnangu, vaid kohus hindab maksuhalduri ja kaebaja poolt esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Maksuhalduri ja halduskohtu tuginemine tõendite kogumile on õiguspärane ja põhjendatud. Iga tehingu puhul, mida maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses analüüsinud, ei pruugi 10(13)

3-17-391 maksuhalduri poolt välja toodud eraldiseisev argument iseseisvalt maksuhalduri järeldusi põhjendada, kuid tõendite kogumit vaadeldes tekib kaebaja tehingutest tervikpilt. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu ei ole võimalik koguda rikkumise kohta otseseid tõendeid, mistõttu tuleb hinnata kaudseid tõendeid kogumis (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13, p 13).

11.Kõige olulisemad maksuhalduri poolt kontrollaktis ja maksuotsuses välja toodud põhjendatud kahtlustest on ringkonnakohtu hinnangul järgmised: kauba väljaandmine Fassaadikeskus Grupp OÜ Kohila tn 3 laost kaebajale või tema klientidele on tõendamata; transpordi tellimine, transporditeenuse osutamine ja selle eest tasumine (Kohila tn 3 ladu ‒ kaebaja kliendid) on tõendamata; kaebaja poolt Fassaadikeskus Grupp OÜ-le tasutud hind oli ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus peatub neil asjaoludel järgnevalt pikemalt.
11.1.Ainsad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et Kohila tn 3 laost väljastati üldse Pakendi Terminal OÜ poolt kellelegi kaupu, on Eesti-sisese müügi puhul kaebaja laoarvestus (maksuhalduri 20.03.2017 menetlusdokumendi lisad 96 ja 97) ning Eestist välja müügi puhul ka osaliselt CMR-d. Kauba ostu-müügi kohta ei ole vormistatud lepinguid ning kauba vastuvõtmist-üleandmist ei ole kuidagi fikseeritud, puuduvad saatelehed. Maksuhaldur on kontrollakti p-s 1.1.2.1. a) leidnud, et kaebaja laoarvestus oli formaalne, kuna selles esines ebakõlasid (laoarvestuses on kauba saabumine kajastatud varem, kui selle kohta vormistati arve ja kauba laost väljaandmine erineb CMR-del märgitust või puuduvad CMR-d üldse). Kui laoarvestuse vastuolud või puudujäägid võivadki olla kuidagi selgitatavad, siis lisades sellele ühelt poolt HM ja KU maksumenetluses antud ebamäärased ja vastuolulised ütlused kauba liikumisest (HM 27.01.2016 – kaup on varem laos olemas ja siis hakkan otsima, kellele kaupa müüa; tellijad leidis peamiselt KU; kauba edasimüük toimus Fassaadikeskus Grupp OÜ laost erinevalt; transpordi osas oskab täpsemalt infot anda KU; ilmselt käisid ka kliendid ise kaubal järgi. KU 08.04.2016 – lattu me kaupa ei ostnud, meil olid ostjad kaubale olemas juba enne, kui tehingud Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga toimusid; minul informatsioon kauba laost väljaandmise kohta puudub; edastasin info, et kaubale tullakse järgi VA-le; olid ka otsekontaktid, kus tellija võttis VA-ga ise ühendust ja lepiti kokku kauba üleandmine. HM 17.08.2016 – mina ei ole kunagi fikseerinud ega näinud kaupa Kohila tn 3 laos, mille Pakendi Terminal OÜ soetas Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt, füüsiliselt ma ei ole seda kaupa näinud; ei oska vastata, kes teatas, millal tullakse Zeta Saule 4 UAB-le müüdava kauba osas kaubale järele ja kes tuleb; ei oska öelda, kus ja kellele anti üle Nordic Fish Trade OY-le müüdud kaup; ei oska öelda, kes ja kuidas kauba kätte sai; mina isiklikult kauba üleandmise juures ei ole viibinud, kuna kauba eest maksti, siis pidi kaup liikuma ning sõltuvalt sellest midagi rohkem ei kontrollinud), ning teisalt kaebaja väidetavate tellijate (enamuses omavahel seotud isikud KU, LU ja MO) kirjalikud seletused (Hansen Consult OÜ, San-Met Grupp OÜ, PLT Primed Invest OÜ, Dahlen OÜ ja Roundhouse OÜ kinnitusel toodi kaup kohale kaubikuga ja selle organiseeris Pakendi Terminal OÜ. Zeta Saule 4 UAB juhatuse liige RS 30.05.2016 suuliste seletuste kohaselt ei tea ta HM, KU ega VA), tuleb asuda seisukohale, et maksuhalduri kahtlus, et kaup arvete alusel Pakendi Terminal OÜ-le ega Pakendi Terminal OÜ-lt edasi tema väidetavatele klientidele tegelikkuses ei liikunud, on põhjendatud. Põhjendatud on ettevõtlustegevuse dokumenteerimise vajaduse kontekstis ka halduskohtu otsuse p-s 10 tehtud viited MKS § 56 lg-le 2, § 57 lg-le 3 ning Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-6514 p-le 13. Kohtupraktika kohaselt toob hoolsusnõuete (tehingute piisav dokumenteerimine) eiramine maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud või muu tegevus väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust tuleb maksuhalduri põhjendatud kahtluse alusel mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu (vt Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-3-1-27-15, p 21). 11(13)

3-17-391 Eelpool märgitud kahtlusi ei hajuta ka HM ja VA halduskohtu istungil antud ütlused halduskohtu otsuse p-des 9 ja 13 märgitud põhjendustel. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

11.2.Kauba Eesti-sisese transpordi (Kohila tn 3 ladu – kaebaja väidetavad tehingupartnerid) kohta puuduvad mistahes dokumentaalsed tõendid ning isikute ütlused kauba transpordi kohta on vastuolulised. Kaebaja seaduslikud esindajad on maksumenetluses olnud läbivalt väga selgel seisukohal, et Pakendi Terminal OÜ transporti ei organiseerinud ega ka tasunud selle eest kellelegi (HM 27.01.2016 ja 17.08.2016 ning KU 08.04.2016 seletused). Seejuures väitsid kaebaja tehingupartnerid, et transpordi organiseeris just Pakendi Terminal OÜ. Versioon, mille kohaselt organiseeris transpordi kaebaja klientidele Fassaadikeskus Grupp OÜ, kusjuures kaebajale müüdud kauba hinnas sisaldus juba ka transport kaebaja klientidele ja laoteenus, ilmnes esmakordselt alles kohtumenetluses. See versioon ei ole ringkonnakohtule usutav kolmel põhjusel. Esiteks ei nähtu Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetelt kaebajale, et selles sisalduks midagi peale kauba hinna, sh transpordi- ja laoteenuse hind. Teiseks on see väide otseses vastuolus HM 27.01.2016, 17.08.2016 ja KU 08.04.2016 seletustega, kus isikud kinnitasid, et seoses transpordiga klientidele ja Kohila tn 3 lao kasutamisega puudusid Pakendi Terminal OÜ-l kulud ning Pakendi Terminal OÜ transporti ei tellinud ega organiseerinud. Kolmandaks on ringkonnakohtule ebausaldusväärsed halduskohtu istungil ütlusi andnud VA ütlused, kuna halduskohtu otsuse p-s 15 toodud põhjendustel saab asuda seisukohale, et isik hoidis teadlikult kaebaja maksumenetluses maksuhalduri küsimustele vastamisest kõrvale ning see on iseloomulik olukorrale, kus tehingud ei ole toimunud selle kohta vormistatud dokumentide kohaselt. Zeta Saule 4 UAB ei ole tehinguid kaebajaga kinnitanud (RS 30.05.2016 seletused) ning Moregon Group SIA-le CMR-de järgi transporditeenust osutanud OÜ Twintrans juhatuse liige JT eitab teenuse osutamist (JT vastused MTA 03.02.2016 korraldusele). Seejuures on JT viidatud vastuses kinnitanud, et ta ei ole volitanud kedagi esindama OÜ-d Twintrans ajal, mil oli juhatuse liige; OÜ Twintrans ei tegelenud sel ajal üldse majandustegevusega, ei väljastanud arveid ega rentinud või kasutanud sõidukit Scania registreerimisnumbriga XXXXXX, millega CMR-de kohaselt vedusid teostati. Selles kontekstis ei ole ringkonnakohtule usaldusväärsed MO poolt halduskohtu istungil antud ütlused, mille kohaselt tellis ta transpordi hoopis OÜ Twintrans autojuht MN-lt. Need ütlused ei ole kooskõlas CMRdel kajastatuga, JT vastustega maksuhaldurile ega ka MO enda poolt 09.08.2016 maksuhaldurile antud seletustega, kus isik märkis vaid, et transport sai tellitud mingilt Märjamaa ettevõttelt (OÜ Twintrans ettevõtte asukoht oli äriregistri andmetel tehingute toimumise ajal Haabneeme, Viimsi). Ringkonnakohus märgib veel, et kuigi äriregistri kanne juhatuse liikme kohta on deklaratiivne, mitte õigustloov (vt äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 5 ja § 184 lg 1), annab see siiski huvitatud isikutele teavet juriidilise isiku esindusõiguslike isikute kohta. Äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (ÄS § 34 lg 2). Käesoleva vaidluse asjaoludel sai maksuhaldur lähtuda äriregistri kande õigsusest ega pidanud maksumenetluses tuvastama täiendavalt, kas OÜ Twintrans nime all võis keegi teenuseid osutada volituseta või sootuks füüsilise isikuna.
11.3.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ja halduskohtu otsuse p-s 11 esitatud arutlusega, mille kohaselt ei saa hinda, millega Pakendi Terminal OÜ ostis Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt kaupa, pidada kõiki asjaolusid arvestades mõistlikuks, mis toetab kahtlust, et arvete alusel tegelikkuses kaupa ei liikunud. Hinnavahe oli pea seitsmekordne ning sellises olukorras ei saa pidada tavapäraseks ostja täielikku huvipuudust konkureerivate hindade ja ostutingimuste suhtes ning hinna fikseerimata jätmist. Asjaolu, et isegi sellise hinna puhul

12(13)

3-17-391 õnnestus kaebajal kauba edasimüügiga teenida kasumit, ei ole määrav, sest maksuhalduri versioon ongi, et ka edasimüügitehingud toimusid vaid paberil.

12.Riigikohtu praktika kohaselt ei tulene müüja õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine põhjendatud (nt Riigikohtu 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal toodud viited). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu 24.01.2011 otsuse nr 3-3-1-73-10 p 13 ning seal toodud viited). Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhalduri esitatud kahtlus, et tehinguid tegelikkuses Fassaadikeskus Grupp OÜ ja Pakendi Terminal OÜ vahel ei toimunud, eelkõige ringkonnakohtu otsuse p-des 11.1‒11.3 esitatud asjaoludel ja vasturääkivustel põhjendatud ja veenev. Seda kahtlust kinnistab ka isikute omavaheline seotus. Isikute omavaheline seotus ei ole iseenesest tehingu fiktiivsuse näitajaks, kuid kui kogutud tõendid viitavad tehingu näilikkusele, on tehingupoolte omavaheline seotus täiendavaks asjaoluks, mis viitab sellele, et alusetute arvete kasutamine raamatupidamises oli ühiselt kavandatud. Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustades tõendanud, et tehingud Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga on tegelikkuses toimunud (MKS § 150 lg 1). Kaebaja muid tehinguid puudutavad tõendid (tehingud Sealed Air GmbH-ga ja Krah Pipes OÜ-ga) ei ole selle vaidluse lahendamisel asjakohased, sest maksuhaldur on selgitanud, et nende tehingute puhul ei tekkinud maksuhalduril selliseid kahtlusi tehingute asjaolude kohta (kõikide kontrollaktis ja maksuotsuses välja toodud vastuolude ja ebakõlade üheaegne esinemine) nagu vaidlusaluste tehingute puhul.
13.Kaebaja müügitehinguid puudutavas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 18 öelduga, mh ka sellega, et arvestades, et kaebaja Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt kaupa ei ostnud ning väidetavalt müüdi just sedasama kaupa kaebaja poolt edasi, puudub vajadus kaebaja iga müügitehinguga seonduvat (sh väidetavat transpordi osutamist SIA Artvika poolt Zeta Saule 4 UAB-le) eraldi analüüsida.
14.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Pakendi Terminal OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda ja vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja