Maksuõigus › Maksuotsused

1(15)

ka 20%-lise ega 0%-lise määraga maksustatavat käivet, sh ei tulnud 20%-lise määraga käibelt tasuda käibemaksu 31 776,26 eurot. Sellest tulenevalt oli juurde määratavaks maksusummaks 96 476,16 eurot (128 252,42-31 776,26).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(15)

ostis. H. Mägi ütlused on mõneti vastuolulised, kuid MTA ei püüdnud tuvastada vastuolu põhjust. H. Mägi pidas hilisemates selgitustes silmas, et ta ei ole tutvunud ja näinud ostetud kauba kõiki partiisid. Igapäevases majandustegevuses ei inspekteeri vahendustegevusega tegelev äriühing kõiki oma ostetavaid kaupu. Pakkekile kvaliteediprobleemid poleks olnud vaatlemisega tuvastatavad. KA p-s 1.1.2.1.c esitatud seisukohtade relevantsus ja tõendatus jääb arusaamatuks. Kaebajale edastatud kontrollitoimikus puudusid dokumendid, millest nähtuks, millises koguses ja kellelt on Fassaadikeskus Grupp OÜ „polüvinüülkloriidiga kaetud või lamineeritud riiet“ soetanud. Samuti ei selgu KA-st, kas Fassaadikeskus Grupp OÜ on perioodil veebruar 2014 kuni aprill 2015 viidatud kaupa soetanud üksnes Hiinast. Kaebajale ei ole teada Fassaadikeskus Grupp OÜ tarnekanalid. Kaebaja väitis kontrollimenetluses üksnes, et talle teadaolevalt on tegemist Hiina päritolu kaubaga. KA-s ei ole põhjendatud, miks ei saa pidada usutavaks Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt laovaru omamist. KA-st nähtuvalt soetas müüja kauba alates 21.02.2014 ning müüs seda kaebajale alates detsembrist 2014, seega ei jäänud ladustamise ja edasimüügi vahele „ligikaudu aasta aega“. Viide K. Ulla 08.04.2016 selgitustele on seoses Fassaadikeskus Grupp OÜ laomajandamisega asjakohatu. K. Ulla märkis, et kaebaja ei ostnud kaupa enda lattu, kuid sellest ei saa järeldada midagi müüja laovaru kohta. Müüja laovaru kohta oleks MTA pidanud uurima müüja seadusliku esindaja Villu-Jannus Ainsami käest. MO väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-l puudus kaup, mida kaebajale müüa, on tõenditega vastuolus. MTA möönis, et müüja oli kauba importinud ning jääb arusaamatuks, mis sellest kaubast MTA arvates sai ning miks ei saanud olla võimalik selle müük kaebajale. Kaebaja ei nõustu KA p-s 1.1.2.1.d toodud seisukohaga, mille kohaselt oli Fassaadikeskus Grupp OÜ müügiarvetel märgitud kauba hind ebamõistlikult suur. Esiteks ei olnud kaebajale enne KA-ga tutvumist teada, millise hinnaga müüja kauba Hiinast soetas. Teiseks on vale väide, justkui oleks kaebaja 18.01.2016 impordideklaratsiooni järgi soetanud sarnast kaupa Hiinast hinnaga 1,21 €/m2. Kaebaja pole kunagi Hiinast kaupa soetanud, vaid jaanuaris 2016 teostas ta üksnes kolmanda isiku kaubaga seotud tolliprotseduure. Kolmandaks ignoreerib MTA asjaolu, et müüja kandis lisaks kauba ostuhinnale täiendavaid kulusid (finantseerimine, meretransport, tolliprotseduurid, Eesti-sisene transport, ladustamine, tarne kaebaja klientidele). Soetushinnale lisandusid ka üldkulud ning kasum. Neljandaks on väide, justkui ei oleks usutav, et kaebaja on valmis soetama kaupa Eesti koostööpartnerilt olukorras, kus seda oleks võimalik soodsamalt soetada otse Hiina tarnijalt, asjatundmatu. Kauba soetamine otse tootjalt tähendaks märkimisväärseid täiendavaid äririske ning kaebaja eelistas vahendaja kasutamist. KA-s esitatud seisukohtade aktsepteerimine tähendaks, et igasugune vahendustegevus oleks maksuõiguslikult lubamatu. MTA pole MO-s arvestanud kaebaja eriarvamust kauba hinna kujunemise kohta ja puudub analüüs, millist hinda tuleks pidada „põhjendatud hinnaks“. KA p-s 1.1.2.1.e toodud asjaolud ei oma kaebaja maksukohustuse seisukohalt õiguslikku tähendust. Esiteks ei olnud kaebajale varem teada, millisel siseriiklikul marsruudil liikus Hiinast imporditud kaup ning kas ja kuidas jõudis see Kohila tn 3 lattu. Teiseks ei järeldu asjaolust, et konteiner TGHU2548095 transporditi aadressil Tuuliku 4c seda, et ka kogu ülejäänud Fassaadikeskus Grupp OÜ soetatud kaup oleks transporditud mujale kui Kohila tn 3 lattu. Kauba esialgne toimetamine aadressile Tuuliku 4c võis olla tingitud näiteks ajutisest ruumipuudusest Kohila tn 3 laos ning pole välistatud, et kaup viidi edasi Kohila tn 3 lattu. Need asjaolud pidanuks MTA välja selgitama müüja esindajatelt, kuid seda pole tehtud. MO p-s 3.1.4

3(15)

on taas meelevaldselt korratud, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-l kaupa ei eksisteerinud. Kauba olemasolu ja müümise võimalikkust ei mõjuta see, kas kauba asukoht kattub dokumentides nimetatud müügikohaga. Vahendustegevuse puhul pole selles, et kauba dokumenteeritud „liikumine“ erineb selle füüsilisest liikumisest, midagi eriskummalist. Erinevalt MTA seisukohast puudus kaebajal mistahes vajadus või soov jätta MTA-le muljet, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupa hoiustati Kohila tn 3 laos. Kuna kaebajale edastatud kontrollitoimiku koosseisus ei sisaldunud ühtegi Fassaadikeskus Grupp OÜ maksumenetlusega seotud dokumenti, ei ole kaebajal võimalik anda hinnanguid KA p-des 1.1.2.1.f-1.1.2.1.j esitatud väidete kohta. Siiski märgib kaebaja, et tema ei saa vastutada müüja võimalike maksuõiguslike minetuste eest. KA väited V.-J. Ainsami mittekättesaadavuse kohta ei ole tõsiseltvõetavad. MTA suutmatus uurimispõhimõtet järgida ei ole argument kaebaja täiendavaks maksustamiseks. Väide, nagu väldiks V.-J. Ainsam Fassaadikeskus Grupp OÜ majandustegevuse kohta väljastatud korralduste vastuvõtmist ja selgituste andmist, on paljasõnaline. Kontrollitoimikust ei nähtu, et MTA oleks V.-J. Ainsamile käesolevas kontrollimenetluses korraldusi kätte toimetanud. V.-J. Ainsam on kaebaja e-kirjale koheselt vastanud ning väitnud, et on erinevates Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga seotud maksuõiguslikes küsimustes regulaarselt suhelnud revident Lia Uustaluga. MTA pole sellele väitele hinnangut andnud ega seda ümber lükanud. MTA väide V.-J. Ainsamiga ühenduse otsimise kohta e-posti aadressil [email protected] on tõendamata. Isegi kui V.-J. Ainsam MTA-ga suhtlemist väldib, ei saa sellest järeldada, et Fassaadikeskus Grupp OÜ ei kinnita tehingute toimumist. KA-st ei selgu, millisele seisukohale asub MTA kaebaja ja V.-J. Ainsami vahelise ekirjavahetuse osas. MO-s on viide sellele, et MTA edastas kaebajale 13.01.2017 täiendavalt tutvumiseks kontrollitoimiku materjalid. Materjalidest ei selgunud aga midagi Fassaadikeskus Grupp OÜ maksuotsuse sisuliste põhjenduste kohta (maksuotsus oli osaliselt kinni kaetud). Seetõttu ei pidanud kaebaja otstarbekaks antud materjalide kohta seisukohta avaldada. Ebaõige on seisukoht, justkui võimaldaks Fassaadikeskus Grupp OÜ suhtes tehtud maksuotsuse jõustumine lugeda maksuotsuses viidatud asjaolud tuvastatuks ka kaebaja suhtes. Meelevaldne on käsitleda Fassaadikeskus Grupp OÜ poolt maksuotsuse mittevaidlustamist MTA järeldustega nõustumisena. Pole põhjendatud, millisest õigusaktist tulenevalt saanuks kaebaja maksumenetluses tagada selgituste andmise V.-J. Ainsami poolt. KA p-s 1.1.3 esitatud seisukohad, mis peaks kinnitama, et kaebaja esindajad teadsid reaalsete tehingute mittetoimumisest, on alusetud. Esiteks on arusaamatu, millise tähtsuse omistab MTA sellele, et H. Mägi ja K. Ulla on V.-J. Ainsamiga varasemast tuttavad. Äritegevuses eelistataksegi koostööpartnerina isikuid, keda on võimalik isiklikust tutvusest või varasemast koostöökogemusest tulenevalt usaldada. Teiseks on ebaloogiline seisukoht, justkui oleks H. Mägi kontrollimenetluses andnud teadlikult üldsõnalisi seletusi eesmärgiga jätta muljet tehingute toimumisest. Kuna H. Mägi andis ütlusi ca aasta varem toimunud rutiinsete tehingute kohta olukorras, kus valdava enamuse tehingute tegemise ajal oli juhatuse liige K. Ulla, ei ole imekspandav, et H. Mägi ei suutnud kõiki üksikasju meenutada. Kolmandaks, ainuüksi teadmine, et kaupa on võimalik soetada otse Hiinast, ei tähenda, et see oleks majanduslikult põhjendatud või tasuv. Väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga tehtud tehingud ei jätnud kaebajale võimalust tegelikku tulu teenida, on vale. Kaebaja selgitas 29.08.2016 kirjalikes seletustes vastuseks küsimusele nr 34, et kaupade edasimüügilt teenitud kasum ulatus keskmiselt 8,57%-ni vastavate kaupade soetusmaksumusest, mis on ilmselgelt „tegelik tulu“. Neljandaks on meelevaldne väide, justkui ei huvitanud K. Ullat, kes ja kui palju Kohila tn 3 laost kaupa välja annab. K. Ulla ei tundnud huvi laokorraldusega seotud tehniliste protseduuride

4(15)

vastu, kuid oli detailselt kursis laost väljastatud kauba kogustega ja kauba saajate andmetega. MO p 3.1.7 väide tehingute puudulikust dokumenteerimisest on jätkuvalt põhjendamata. Samuti pole tõendatud, et kaebajal ja tema tehingupartneritel oli omavahelise tutvuse tõttu võimalus vormistada fiktiivseid tehinguid kajastavaid dokumente. Tehingute toimumine on korrektselt dokumenteeritud ja V.-J. Ainsam tehingute toimumist kinnitanud. Vastuseks KA p-le 1.2.2.1 märgib kaebaja, et tuttavate koostööpartnerite eelistamine on tavapärane. Teiseks on väide teatud tehingupartnerite seotuse kohta K. Ullaga alusetu. Asjaolust, et OÜ Roundhouse on üürinud Tuuliku tee 4c äriruume K. Ulla abikaasa L.U.ga seotud PLT Primed Invest OÜ-le, ei saa järeldada, et OÜ Roundhouse on K. Ullaga seotud isik. K. Ullal ei ole OÜ Roundhouse esindaja Toomas Lehkeriga ühiseid huve. Samuti on kunstlik seoste loomine Hansen Consult OÜ ja K. Ulla vahel ainuüksi selle pinnalt, et Hansen Consult OÜ juhatuse liige Margus Oidekivi ja K. Ulla on Forest Project Investments OÜ osanikud. MTA ei ole MO p-s 3.2.1 kaebaja vastuväiteid arvesse võtnud ega kaebajale sisulist ärakuulamisõigust taganud. MTA kordab jätkuvalt, et müüjal pole kaupa olnudki, kuid samas möönab, et kaup on toimetatud aadressile Tuuliku tee 4c. MTA pole esitanud asjakohaseid põhjendusi ka selle kohta, miks ei korraldatud kauba vaatlust kaebaja tellijate juures. KA p-s 1.2.2.2.a esitatud seisukohad on asjakohatud. Ka seisukohtade õigsuse eeldamisel ei selgu, kuidas neist järeldub, et kaebaja ja OÜ Dahlen vahel tehinguid ei toimunud. Osapoolte motiivid tehingu tegemiseks ei oma tehingu toimumise seisukohalt tähtsust. Tõenditest nähtub, et OÜ Dahlen ostis kaebajalt arvel nr 2015011 märgitud kauba ja see toimetati OÜ Dahlen asukohta Tuuliku tee 4c. Kuna OÜ Dahlen esindaja K. Ulla kinnitas 15.03.2016, et kaupa pole õnnestunud realiseerida, saaks kauba olemasolus vaatluse teel tõenäoliselt veenduda ka täna. Seda tegemata jättes on MTA rikkunud uurimispõhimõtet. Oletused, et kauba soetushind polnud mõistlik või et OÜ-l Dahlen puudus kavatsus kauba edasimüügiks, on asjakohatud. Äriliste otsuste puhul eksisteerib alati risk, et tehtud otsus ei õigusta end. Kauba edasi müümata jätmisest ei järeldu, et OÜ Dahlen ei olegi kaupa soetanud. K. Ulla selgitas 15.03.2016 tehingu asjaolusid, sh kaebaja eesmärki selle tegemisel. Olukorras, kus kaebaja müüs kauba edasi kasumiga, on talle etteheidete tegemine arusaamatu. KA-st ei selgu, millisel moel on „tähelepanuväärne“, et nii OÜ-le Dahlen kui PLT Primed Invest tarniti kaup aadressil Tuuliku tee 4c (vt KA p 1.2.2.2.b). Ka on arusaamatu, miks seab kauba soetamise PLT Primed Invest OÜ poolt kahtluse alla selle edasimüük SIA-le Moregon Group. L.U. selgitas PLT Primed Invest OÜ juhatuse liikmena, et kauba edasimüük oli planeeritud Taani olemasolevale kliendile, kuid tehingu nurjumisel kasutati alternatiivset võimalust müüa kaup K. Ulla soovitusel kaebaja olemasolevale kliendile Moregon Group SIAle. Tehingute toimumist kinnitavad müügiarved ning kaebaja ja L.U. kinnitused. MTA on jätnud seletuse võtmata V.-J. Ainsamilt, kes saanuks kauba väljastamist ja transpordi korraldamist kinnitada. KA p-s 1.2.2.2.c esitatud seisukohad pole loogiliselt jälgitavad. On ebaselge, kuidas tõendab kauba saajal kauba lähteaadressi kohta info puudumine tehingute mittetoimumist ning miks pidanuks kauba transporti mitte korraldanud kauba saaja teadma, millisel aadressil kaup vedajale üle anti. KA-s ignoreeriti San-Met Grupp OÜ juhatuse liikme Eldur Vaasi seletusi, milles kirjeldati soetatud kauba kasutamist, ning pole põhjendatud, kas ja miks on E. Vaasi väited ebausaldusväärsed. Puutuvalt sellesse, et Hansen Consult OÜ poolt kauba soetamine seitsme kuu vältel pole usutav olukorras, kus seda pole seni suudetud edasi müüa, märgib kaebaja, et M. Oidekivi kinnitas veel 09.08.2016 seletusi andes, et kaup on alles ning sellele ostja leitud. MTA saanuks läbi viia vaatluse.

5(15)

Vastuseks KA p-le 1.2.2.2.d märgib kaebaja, et kauba ostja suutmatus tõendada kauba seotust ettevõtlusega (st kauba soetamise vajadust ja kasutamise otstarvet) ei võimalda kahtluse alla seada tehingu toimumist ning maksustada müüjat. MTA hinnangul ei vasta Roundhouse OÜ-le esitatud arvetele märgitud kauba nimetus „reboard mööbli pakkekile (PVC)“ laoarvestuses kajastatud kauba nimele, kuid selline lähenemine on formalistlik. Ühel ja samal kaubal võib olla mitu erinevat nimetust. Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaup PVC Mesh 500XB-A7 on olemuselt kasutatav mh pakkematerjalina. Seega ei ole Roundhouse OÜ-le esitatud arvetel märgitud kauba nimetus ebaõige ega eksitav. Pealegi on Roundhouse OÜ esindaja maksumenetluses selgelt soetatud materjali PVC pakkematerjalina kirjeldanud. Seega on ebaõige KA p 1.2.2.2.e järeldus, et kaebaja on kaupa müünud peamiselt K. Ullaga seotud äriühingutele võltsitud arvete alusel. Lisaks pole MTA Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga seotud tehingutele hinnangu andmisel järjekindel olnud, sest kaebaja tehing Krah Pipes OÜ-ga toimus sarnastel tingimustel ülejäänud KA-s kajastatud tehingutega, kuid MTA ei ole tehingu toimumist kahtluse alla seadnud. Kui MTA arvates Fassaadikeskus Grupp OÜ ja kaebaja vahel tehinguid ei toimunud, siis polnuks kaebajal olnud kaupa, mida Krah Pipes OÜ-le edasi müüa. Järelikult on ka MTA-le arusaadav, et vaidlusalune kaup tegelikult eksisteeris. MO p-s 3.2.2 esitatud põhjendused kaebaja seisukohti ei kummuta. Lõppkliendi väidetav seotus kaebajaga ei oma tähtsust. Tarneaadresside erinevus ei õigusta muus osas identsete tehingute erinevat maksuõiguslikku tõlgendamist. Ka kaebajaga väidetavalt seotud isikute puhul ei toimetatud kaupa ühele ja samale aadressile. Lõppkliendi eesmärk kauba soetamisel ei oma tähtsust, pealegi on OÜ-de Roundhouse ja San-Met Grupp seaduslikud esindajad selgitanud, et kasutasid soetatud kaupa toodangu pakendamisel. MTA pole selgitanud, miks ta peab Krah Pipes OÜ-le edasimüüdud kauba soetamist Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt võimalikuks ja usutavaks. Arusaamatu on seisukoht, et Fassaadikeskus Grupp OÜ nimel imporditud ja Tuuliku tee 4c aadressil tarnitud kauba eksisteerimise osas vaidlus puudub, kuid sellest hoolimata MTA kauba soetust Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt tõendatuks ei loe. Vastuseks KA p-le 1.2.2.3 märgib kaebaja esiteks, et kaebaja deklareerimiskohustuse väidetav rikkumine ei oma tehingu toimumise seisukohalt tähtsust, kaebaja on selgitanud deklareerimiskohustuse mittenõuetekohase täitmise asjaolusid ning 0%-lise maksumääraga tehingute ebakorrektne deklareerimine ei tekitanud kaebajale maksueelist. Teiseks ei selgu, millist tähtsust omab fakt, et H. Mägi ei suutnud meenutada Zeta Saule UAB esindusõigusliku isiku andmeid ning et maksumenetluses ei ole esitatud Zeta Saule UAB nimel tegutsenud Vladimirs Fadejevsi volitusi tõendavaid dokumente. Hoolsuskohustus müügitehingute osas ei ole nii ulatuslik kui ostutehingute korral. Isegi, kui V. Fadejevs ei olnud formaalselt volitatud, ei muuda see kauba tarne ega kauba eest tasumise fakti. Kolmandaks jäävad arusaamatuks KA p 1.2.2.3.c seisukohad seoses kauba liikumisega. MTA rikkus uurimiskohustust, kuna ei pöördunud vedaja SIA Artvika poole, kelle kontaktandmed olid CMR-saatelehtedel olemas. Seoses arvega nr 20150108 KA-s esile toodud anomaalia on selgitatav tehnilistel põhjustel arve hilisema ümbertegemisega. Zeta Saule UAB tasus arve 10.02.2015 ja laoarvestuse kanne on tehtud müügiarve alusel. Arve nr 20150207 on tasutud täies ulatuses ja arve nr 20150208 osaliselt. Kaebaja ei vastuta Zeta Saule UAB võimalike minetuste eest deklareerimiskohustuse täitmisel. Viited automaatse numbrimärkide tuvastamise süsteemi „ANTS“ andmetele on paljasõnalised ning neist tehtud järeldused meelevaldsed. Viide, et Zeta Saule UAB juhatuse liige Roman Safonov ei omanud ettekujutust äriühingu majandustegevusest, on asjakohatu. Kaebaja pole suhelnud R. Safonoviga, vaid V. Fadejevsiga. R. Safonovi eesmärgiks võib olla enda isikliku vastutuse vältimine. MTA märkis MO p-s 3.2.3, et ei pidanud otstarbekaks

6(15)

pöörduda SIA Artvika poole. Samas on tal kohustus selgitada välja kõik maksustamise seisukohalt relevantsed asjaolud. MO-st ei selgu, miks peab MTA usutavaks R. Safonovi ütlusi tehingutest mitteteadmise ja volikirjade mitteandmise kohta. Ütluste usaldusväärsuses annab alust kahelda juba asjaolu, et Zeta Saule UAB on kaebajale kauba eest pangaülekannetega tasunud. MTA pole midagi vastanud kaebaja eriarvamuse seisukohtadele seoses V. Fadejevsi volitustega ega arvestanud kaebaja selgitusi arve ringitegemise ega ANTS andmebaasist pärinevatest andmetest tehtavate järelduste kohta. Arvestades MTA käsitlust, et kauba vedajate poole pole vajalik pöörduda, poleks ka ANTS andmebaasi andmed pidanud tähtsust omama. Vastuseks KA p-le 1.2.2.4 märgib kaebaja esiteks, et ta pole Moregon Group SIA-ga tehtud tehingute deklareerimisel eksinud, seega arvestades Zeta Saule UAB puhul kasutatud MTA loogikat, peaks see kinnitama tehingute toimumist. Teiseks ei kinnita käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine Moregon Group SIA-l majandustegevuse puudumist, vaid seda, et teatud perioodil puudus maksustatav käive. Kustutamiskanne tehti 27.05.2016, kuid tehingud toimusid varem. Kolmandaks jättis MTA Moregon Group SIA juhatuse liikme M. Oidekivi seletused täies ulatuses tähelepanuta ebamäärase väitega, et need ei ole usaldusväärsed. Neljandaks ei ole M. Oidekivi seletuste võimalik ebausaldusväärsus piisav tehingute toimumise kahtluse alla seadmiseks. M. Oidekivi ei andnud ebamääraseid ütlusi seoses kauba soetamisega, vaid ei soovinud täpsustada kauba edasimüügiga seotud detaile. Viiendaks on MTA järeldused kauba transpordi osas vastuolulised. CMR-idel viidatud vedaja Twintrans OÜ seadusliku esindaja poolt veoteenuse osutamise eitamine ei kinnita tehingu mittetoimumist. Maksuotsuse p-st 3.2.4 nähtuvalt annab MTA ühele ja samale asjaolule (kauba soetuse deklareerimine) erineva tähenduse sõltuvalt sellest, kas see toetab MTA positsiooni või mitte. See viitab MTA erapoolikusele ja uurimiskohustuse mittejärgimisele. Nordic Fish Trade OY-ga (KA p 1.2.2.5) seonduvalt kordab kaebaja, et deklareerimiskohustuse rikkumine ei tõenda tehingu mittetoimumist ning 0% määraga maksustatava tehingu deklareerimata jätmisega pole saavutatud maksueelist. Teiseks ei pidanud K. Ulla ega H. Mägi olema kursis veo korraldamise üksikasjadega, kuna kaebaja ei korraldanud transporti. Kolmandaks ei saa kaebaja mõjutada tehingupartneri deklareerimiskohustuse täitmist. Neljandaks ei tähenda M. Oidekivi väide, et tema Nordic Fish Trade OY juhatuse liikmeks oleku ajal kaebajaga tehinguid ei tehtud, seda, et tehinguid pole toimunud. KA-st ei selgu, millal oli M. Oidekivi äriühingu juhatuse liige. Kaebaja ei nõustu MO p-s 3.2.5 avaldatuga, et kauba müügi tõendamisel on tähtsust ainult CMR-il. Vastuseks KA p-le 1.2.3 lisab kaebaja, et erinevalt MTA väidetest tegi H. Mägi kogu kontrollimenetluse vältel MTA-ga koostööd, mitte ei vältinud teabe andmist ega püüdnud jätta muljet tehingute toimumisest. Deklareerimiskohustuse väidetav rikkumine pole maksustamist mõjutanud. Osaliselt on minetused omistatavad raamatupidamisprogrammi uuendustele.

ebatäpsused seonduvalt kauba vastuvõtmise ja väljastamisega. Näiteks on laoarvestuses kauba väljastamise kohta tellijatele tehtud viide müügiarve kuupäevale ja numbrile, kuid kauba saatelehtede järgi erineb kauba laost väljaandmine arvetel märgitust. Samuti vormistati lattu Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt väidetavalt soetatud pakkekile BF 550/650 23.02.2015 (3520 m2), kuid arve nr 150101 on vormistatud 25.02.2015 kuupäevaga. Kaebaja ei ole koostanud ühtegi dokumenti kauba liikumise kohta ning kauba lattu vastuvõtmine või sealt väljaviimine pole tõendatud. Kaebaja jättis arvestamata kõigi K. Ulla selgitustega. K. Ulla väitis 08.04.2016, et ei ole käinud laos kaupa kontrollimas (lisa 106, küsimus 11). H. Mägi seletuse kohaselt ei ole ta kunagi näinud Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud kaupa (lisa 107, küsimused 10 ja 11). Kaebaja eksitab kohut väitega, et talle ei ole teada väidetavalt soetatud kauba päritolu. Varem väitsid nii K. Ulla kui H. Mägi, et kaup pärineb Hiinast (lisad 101, 106, 107). Kaebuse p-s 3.5 oletab kaebaja kauba esialgse liikumise põhjuseid aadressile Tuuliku 4c, kuid ei esita kinnituseks tõendeid. Maksumenetluses on kogutud piisavalt tõendeid, et Hiinast saabumisel ei liikunud kaup Kohila tn 3 lattu, vaid aadressile Tuuliku 4c (lisad 145, 146, 148). KA p-des 1.1.2.1a-j kirjeldatud asjaolud annavad kogumis võimaluse järeldada, et Hiinast toimetatud kaup ei liikunud Kohila tn 3 lattu ning kaebaja ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud kaupu soetanud. Kaebaja seisukohaga, et tehingute toimumine tuttavatega on tavapärane ning see ei oma tähtsust tehingute toimumise hindamisel, saaks nõustuda vaid juhul, kui MTA-l puuduksid teised tõendid, mis viitavad tehingute mittetoimumisele. Isikute tutvus ja seotus on üks kogumi asjaoludest, mis on praegusel juhul oluline ja asjakohane. OÜ Dahlen pole kaebajalt kaupa soetanud ning OÜ Dahlen selgitused kauba soetuse ja transpordi kohta pole usaldusväärsed. K. Ulla andis kaebaja esindajana ja Dahlen OÜ esindajana kauba ostu-müügi tehingu toimumise põhjuste kohta erinevaid selgitusi. Kui kaup on peaaegu aasta möödudes edasi müümata, pole asjakohane rääkida kauba hinna mõistlikkusest ja selle edasimüügi eesmärgist. Kaebaja kauba müük Eesti äriühingutele on vormistatud peamiselt K. Ullaga seotud äriühingutele. K. Ulla oli kaebaja juhatuse liige ning samal ajal oli ta seotud ka mitmete kaebaja kauba tellijatega kas juhatuse liikme, osaniku või raamatupidajana. Seetõttu pidi talle detailselt teada olema kauba liikumise skeem tarnijalt tellijani, sh transport. Kaebaja kauba ostjatelt saadud teave pole usaldusväärne, sest äriühingud on juhatuse liikme kaudu seotud ning kaupa on väidetavalt soetatud seda vajamata. Maksumenetluses leidis kinnitust, et Fassaadikeskus Grupp OÜ nimel imporditi Hiinast PVC materjali, mis tarniti Tuuliku 4c lattu. K. Ulla kaebaja esindajana ning K. Ulla ja L.U. ostja esindajatena väidavad, et soetasid kauba Kohila tn 3 laost ja müüja tarnis selle oma kaubikuga Tuuliku 4c lattu. Need selgitused on paljasõnalised, sest kaebaja pole tõendanud kauba saamist Kohila tn 3 laos ega selle väljastamist samast laost. Kuna Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast soetatud kaup paigutati Tuuliku 4c lattu, seab see kahtluse alla kauba tegeliku olemasolu Kohila tn 3 laos ja kaebaja müügiarvetel märgitu. MTA ei ole uurimiskohustust rikkunud. Maksumenetluses koguti piisavalt tõendeid ning vaatluse läbiviimisega kauba tuvastamine ei annaks võimalust väita, et eelnevalt kogutud tõendid pole asjakohased. MTA ei sea kahtluse alla, et äriühingute tegevuskohtades võib olla sarnane kaup, kuid maksumenetluses kogutud tõendid välistavad asjaolu, et kaup on soetatud kaebajalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Grupp ja Roundhouse, samuti Zeta Saule 4 UAB-le, Moregon Group SIA-le ja Nordic Fish Trade OY-le. Eeltoodust sõltub, kas maksuhaldur on õigesti korrigeerinud kaebaja sisendkäibemaksu ja kauba müügilt arvestatud käibemaksu arvestust.

9(15)

Kontrolli tulemusena võib selguda, et tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda. Sellist järeldust peab maksuhaldur põhjendama. Hoolimata tehingute kohta vormistatud dokumentidest ja kaebaja seletustest leidis maksuhaldur, et kaebaja ja Fassaadikeskus Grupp OÜ vahelisi tehinguid ei ole tegelikult toimunud, arvestades järgmisi asjaolusid kogumis (vt KA p 1.1.2, MO p 2.1 ja 3.1): 1) laoarvestus kauba liikumise kohta on formaalne ega võimalda tuvastada kauba tegelikku liikumist; 2) kaebaja esindajad ei ole kaupa reaalselt näinud ega selle olemasolus ja kvaliteedis veendunud; 3) Fassaadikeskus Grupp OÜ impordideklaratsioone arvestades pidi imporditud kaupa enne kaebajale edasi müümist pikalt laos hoidma, mis ei ole eluliselt usutav; 4) kaebaja soetas kaupa ebamõistlikult kõrge hinnaga; 5) Fassaadikeskus Grupp OÜ Hiinast soetatud kaup ei liikunud Tallinnas Kohila tn 3 asuvasse lattu; 6) Fassaadikeskus Grupp OÜ kohta koostatud jõustunud maksuotsuses tuvastati, et äriühing ei soetanud perioodil detsember 2014 kuni märts 2015 PVC materjali ning äriühingu pangakontole laekunud raha võeti sularahas välja; 7) Fassaadikeskus Grupp OÜ juhatuse liige hoidus seletuste andmisest; 8) Fassaadikeskus Grupp OÜ ei isikusta 2015. a augusti ja septembri KMD lisa vormil INF kauba müüjaid ja ostjaid. Maksuotsuse kohaselt kaebaja esindajad teadsid, et reaalseid majandustehinguid Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga ei toimunud, järgmistel põhjustel (vt KA p 1.1.3, MO p 2.1 ja 3.1): 1) H. Mägi ja K. Ulla on pikaajalised tuttavad V.-J. Ainsamiga; 2) H. Mägi ütlused on üldsõnalised ja ta ei tea kauba soetusest praktiliselt midagi; 3) K. Ulla pidi teadma, et arvetel märgitud hind on ebamõistlikult suur; 4) K. Ullal puudus teadmine ja huvi kauba olemasolu ning kvaliteedi vastu.

10(15)

väljastatud arvetel märgitud kaubaga. Kohus rõhutab, et ainuüksi see, et kaebaja esindajad Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt viimase arvete alusel soetatud kaupa Kohila tn 3 laos füüsiliselt ei näinud ega selle vastuvõtmise ja väljastamisega ise ei tegelenud, ei tähenda eraldi võetult tehingute mittetoimumist, vaid tegemist on ühe asjaoluga kogumist, millega maksuhaldur on oma kahtlust põhjendanud.

soetamise hinnale ajakulu Hiinas kontaktide leidmisele ja hoidmisele, täiendavad äririskid seoses kauba kvaliteedi või tarneaegadega jms. Samas, K. Ulla ütles 08.04.2016 seletuses maksuhaldurile, et ei teinud enne PVC materjali soetamist põhjalikku turuhinna analüüsi; K. Ulla teadis oma sõnul, et Hiinast saab seda kaupa osta odavamalt kui Euroopast, kuid ta ei tundnud huvi, kas mõni teine Eesti äriühing müüb seda odavamalt, sest tehingud tulid „ise kätte“. Kohus leiab, et pelgalt varasem tutvus Fassaadikeskus Grupp OÜ juhatuse liikmega ja tehingute mugavus ei anna mõistlikku selgitust sellele, et kaebaja ei tundnud mingit huvi, millise hinnaga ja millistel tingimustel teised Eesti äriühingud PVC materjali müügiks pakkusid, nagu võimalikult suure kasumi teenimisele suunatud ettevõtjalt võiks eeldada. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et Fassaadikeskus Grupp OÜ arvetel märgitud hinnas sisaldusid ka transpordi- ja laokulud, on tõendamata, kuigi tõendite esitamine kulude olemasolu ja suuruse kohta oleks kaebaja mõjusfääris. Seetõttu püsib jätkuvalt kahtlus, et kauba hind ei olnudki kaebaja jaoks oluline, sest tegelikult Fassaadikeskus Grupp OÜ arvete alusel kaupa ei liikunud.

12(15)

kättesaadav, kuid selgitas 24.05.2017 kohtuistungil (alates 11:11:38), et suurem osa Hiinast tellitud kaubast liikus tollilaost Tuuliku tn 4a või 4b asuvasse lattu, ülejäänud kauba viis Fassaadikeskus Grupp OÜ oma transpordiga oma lattu Kohila tn 3 või otse kliendile edasi, ning Kohila tn 3 lattu tuli ka mõnikord mõni konteiner. V.-J. Ainsami ütlustest võib järeldada, et kaup liikus erineval viisil, kuid tema ütlustest ei selgu, kuidas liikus konkreetne kaebajale müüdud kaup. Kaebaja esindajad väitsid maksumenetluses, et Fassaadikeskus Grupp OÜ-lt soetatud PVC materjal saabus ja väljastati Fassaadikeskus Grupp OÜ-le kuuluvast Kohila tn 3 asuvast laost (MTA 20.03.2017 vastuse lisad 101 ja 106) ning sama saab järeldada ka H. Mägi 24.05.2017 kohtuistungil antud ütlustest (alates 10:21:17). Nagu kohus eespool märkis, kumbki kaebaja seaduslik esindaja ei viibinud kauba vastuvõtmise ega väljastamise juures ega tegelenud ka kauba transpordiga. Seega kokkuvõttes ei ole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kuidas kaebaja poolt soetatud PVC materjal Kohila tn 3 lattu jõudis, või kas üldse jõudis, ja see on üks asjaolu kogumist, mis seab kahtluse alla Fassaadikeskus Grupp OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute tegeliku toimumise.

13(15)

MTA kohustas 07.03.2016 korraldusega V.-J. Ainsamit andma seletusi Fassaadikeskus Grupp OÜ ja Pakendi Terminal OÜ vaheliste tehingute kohta, kuid see korraldus tagastati hoiustamistähtaja möödumisel (vt MTA 20.03.2017 vastuse lisad 115 ja 116). Kiri oli saadetud V.-J. Ainsami rahvastikuregistri järgsele aadressile (MTA 02.06.2017 vastuse lisa 6), mille kohta V.-J. Ainsam ütles 24.05.2017 kohtuistungil, et ei tea, mis sellel aadressil asub (alates 11:35:45). Seejärel on MTA teinud 06.04.2016 veel ühe korralduse teabe andmiseks (MTA 20.03.2017 vastuse lisa 137), mida MTA on oma ametniku seletuse kohaselt proovinud kätte toimetada mitmel korral aadressile Kohila tn 3, kus asus Fassaadikeskus Grupp OÜ ladu, samuti kahele teisele aadressile; samuti oli MTA helistanud nii V.-J. Ainsamile kui ka tema abikaasale, kes seejärel blokeerisid ära MTA ametniku mobiiltelefoni numbri ning lauatelefoni vastu ei võtnud (MTA 20.03.2017 vastuse lisa 138). Kohtuistungil ei osanud V.-J. Ainsam öelda, kas aprillismais 2016 võttis MTA ametnik tema või tema lähedastega ühendust ning kas ta blokeeris mõne MTA ametniku numbri oma telefonis ära (alates 11:37:38). Kohtu arvates ei saa eeltoodu pinnalt maksuhaldurile ette heita uurimispõhimõtte rikkumist seoses sellega, et tehingute ühelt poolelt jäi maksumenetluses seletus võtmata. MTA korduvad katsed V.-J. Ainsamit seletuste andmiseks kätte saada koos V.-J. Ainsami poolt kohtuistungil antud põiklevate ja ebamääraste ütlustega viitab sellele, et V.-J. Ainsam hoidis teadlikult kaebaja maksumenetluses maksuhalduri küsimustele vastamisest kõrvale. Kohus nõustub maksuhalduriga, et selline käitumine on iseloomulik olukorrale, kus tehingud ei ole toimunud selle kohta vormistatud dokumentide kohaselt ning tehingute pooled püüavad seda maksuhalduri eest varjata. Eeltoodu tõttu ei ole usaldusväärne ka V.-J. Ainsami nimel H. Mägile saadetud ekiri, kus V.-J. Ainsam kinnitab maksuotsuse esemeks olevate tehingute toimumist (MTA 20.03.2017 lisa 108).

14(15)

ja Nordic Fish Trade OY müügiarved, mille alusel tegelikult ei ole tehinguid toimunud. Kaebaja teadis tehingute mittetoimumisest, sest tehingud toimusid läbi kaebaja juhatuse liikmetele tuttavate äriühingute ning kaebaja juhatuse liikmete ütlused ei ole usaldusväärsed (MO p 2.2.3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.