Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-389 MTÜ Rapla Korvpallikool kaebus Maksu- ja Tolliameti
26.novembri 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/029977-18 tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ Rapla Korvpallikool, volitatud esindaja v.adv Margus Lentsius Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Sirle Orav-Hinno ja Anneli Sannik
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 14. mail 2018
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-389 osaliselt ja sõnastada selle resolutsioon järgmiselt: „1. Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 26. novembri 2015. a maksuotsus nr 12.2-3/029977-18 osas, millega MTÜ-d Rapla Korvpallikool kohustati tasuma erisoodustustelt määratud tulumaksu 347,70 eurot ja sotsiaalmaksu 546,38 eurot.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt MTÜ Rapla Korvpallikool kasuks välja menetluskulud summas 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 92 senti. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.“
Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
3-16-389
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. juulil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 26.11.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/029977-18 kohustati MTÜd Rapla Korvpallikool tasuma tulumaksu, sotsiaalmaksu, tehtud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni makseid kokku summas 6609,13 eurot. MTÜ Rapla Korvpallikool tegi septembris 2014 palga väljamakseid korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele XX-le, YY-le, CC-le, QQ-le, BB-le ja UU-le, kuid ei ole neid deklareerinud, samuti deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse – tulumaks (TuMS § 4 lg 1), sotsiaalmaks (SMS § 7 lg 1), töötuskindlustusmakse (TKindlS § 42 lg 1 p 2) ja kogumispensioni makse (KoPS § 11 lg 1 p 1). Palgaväljamakseid on ebaõigesti näidatud kui stipendiumit. Stipendiumina saab tavatähenduses mõista isikule korrapäraselt antavat rahalist toetust eesmärgiga edendada hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust. Stipendiumi ei anta selle saaja eelnevate teenuste eest ega eelda vastusooritust. MTA selgitas 19.02.2014 kohtumisel Eesti Korvpalliliidus, et klubides makstakse stipendiumi nime all töötasu ja juhtis tähelepanu MTA veebilehel olevale juhendmaterjalile „Sportlastele ja treeneritele tehtavate väljamaksete määratlemisest ja maksustamisest“. MTÜ Rapla Korvpallikool on kantud TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja. Avalik konkurss oli aga formaalne ning väidetava stipendiumi maksmisele eelnesid läbirääkimised, mis on omased töösuhtele. Kui korvpallikool teeb sportlasele ettepaneku meeskonnas mängimiseks ja stipendiumitaotluse esitamiseks, on tegemist suunatud pakkumisega, mis ei vasta stipendiumi tulumaksust vabastamise tingimustele. Stipendiumide maksuvaba väljamaksmise eesmärgiks oli TYCO Rapla esindusmeeskonna mängijatele töötasu maksmine ning mängijate ja korvpallikooli vaheliste töösuhete varjamine. Konkursil esitasid taotlused ainult TYCO Rapla meeskonnas hooaja 2014/2015 alguses mänginud korvpallurid (kokku kuus mängijat), kes kõik said stipendiumi. Maksukohustuslane on sõlminud reklaami- ja sponsorlepingud, mille täitmine on klubile kohustuste täitmiseks rahaliselt vajalik. Need lepingud kohustavad korvpallikooli osalema 2014/2015 Eesti meeste korvpalli meistriliigas, Eesti naiste korvpalli meistriliigast ja Balti korvpalliliigas. Seetõttu pidi korvpallikool tagama mängijate osavõtu võistlustest. Korvpallikool määras treeningute koha, aja ja viisi, mistõttu ei olnud mängijad oma otsustustes 2(12)
3-16-389 vabad. Treener EE koostas treeningplaani, määras, mitu treeningut on päevas ja nädalas. Mängijad käisid treeningutel vastavalt veebilehel olevale treeningplaanile. EE ütlustega on ümber lükatud maksukohustuslase mänedžer KK väide, et meeskonna komplekteerimisel loodeti stipendiumikonkursi peale. EE väitel ütles tema, keda ta tahab meeskonnas näha ja edasine sõltus läbirääkimistest mängija ja klubi vahel. Ka mängijad ise kinnitasid seda, selgitades, et neile räägiti stipendiumikonkursist ja lepiti kokku stipendiumi suurus. Meedias kinnitas KK 26.04.2014, et on ajanud EE -ga asju eeskätt küsimuses, kellega järgmisel hooajal mängida, ning alles soovitakse hoida eelmise hooaja mängijaid. EE kinnitusel otsustatakse välismängija liitumine klubiga treeneri poolt pärast videomaterjali vaatamist ja kahenädalast testimist. Mängijad ei mäletanud stipendiumikonkursi tingimusi. Konkursile esitati taotlusi ja neid rahuldati ka pärast konkursi avalikult teatavaks tehtud tähtaja lõppu. MTÜ Rapla Korvpallikool tasus 04.09.2014 Alu Varahaldus OÜ-le majutuse teenuse eest 5232 eurot. MTA tuvastas teenuse olemasolu kahtluse alla seadmata, et MTÜ Rapla Korvpallikool tasus EE majutuskulude eest Alu Varahaldus OÜ-le kuuluvas Kalevi Turismitalus, aga ei ole 04.09.2014 Alu Varahaldus OÜ-le makstud summalt arvestanud ega tasunud erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu (TuMS § 4 lg 1 ja lg 11 ning SMS § 7).
2.MTA 21.01.2016 vaideotsusega nr 6-1/3152-3 jäeti MTÜ Rapla Korvpallikool vaie maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
3.MTÜ Rapla Korvpallikool esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.11.2015 maksuotsuse tühistamiseks. Mängijatele maksti stipendiume, mitte palka. Stipendiumide maksuvaba väljamaksmine on toimunud seaduses sätestatud korras. Kuni 31.12.2014 reguleerisid stipendiumide maksustamist TuMS § 12 lg 1, § 19 ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 196. TuMS § 19 lg 3 p 5 järgi ei maksustatud tulumaksuga sama lõike punktis 3 nimetamata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume eeldusel, et need vastasid Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määruses nr 196 sätestatud tingimustele. Nimetatud määruse kohaselt olid tulumaksust vabastatud stipendiumid, mida TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud MTÜ maksis isikule, kes ei olnud MTÜ asutaja, liige, ühinguga seotud isik ega temale annetusi teinud isik või sellise isiku asutaja, liige või seotud isik. Lisaks eeltoodule pidi stipendiumi maksmine olema TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud MTÜ üheks põhikirjaliseks tegevuseks ning stipendiumi taotlemine ja määramine pidi toimuma avaliku konkursi alusel. 01.01.2015 jõustus TuMS § 19 muudatus, mis samuti ei välista stipendiumide maksuvaba väljamaksmist eeldusel, et väljamakse teeb TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud isik ning stipendiumi maksmisel järgitakse TuMS § 19 lg-s 6 sätestatud tingimusi. TuMS § 19 lg 7 kohaselt on stipendium tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. 2014. a septembris kaebaja poolt maksuvabalt väljamakstud stipendiumid vastasid nii stipendiumide väljamaksmise ajal kehtinud regulatsioonile kui ka 01.01.2015 jõustunud regulatsioonile. MTÜ Rapla Korvpallikool kuulub TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. 3(12)
3-16-389 Seega saab MTÜ Rapla Korvpallikool olla tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi väljamaksjaks TuMS § 19 lg 6 tähenduses. Stipendiumeid maksti isikutele, kes ei olnud MTÜ asutajad, liikmed, ühinguga seotud isikud ega annetusi teinud isikud. Leidmaks stipendiaate, korraldati avalik konkurss, mille toimumise kohta avaldati info MTÜ Rapla Korvpallikool veebilehel Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määruses nr 196 sätestatud korras. Konkurss ei olnud formaalne. Formaalsust ei saa järeldada sellest, et mängijad ei osanud maksumenetluse ajal konkursitingimusi tsiteerida. Maksuhalduri tähelepanek BB-le stipendiumide maksmise lõpetamise osas hooaja keskel näitab selgelt, et mängijad said stipendiume sportlike soorituste eest, mitte TYCO Rapla nimistus oleku või treeningutel osalemise eest. On ilmselge, et kui isik on valinud sportlaskarjääri, siis osaletakse treeningutel pühendumusest ja soovist valitud spordialal areneda, mitte kohusetundest. Stipendiaadid ei pea tingimata treenima ja arendama ennast TYCO Rapla võistkonna treeningute ajal, kui nende arvates on eesmärki võimalik saavutada ka individuaalselt treenides (nt jõusaalis vm). Samas on meeskondlikel spordialadel väga oluline nn kokkumäng, mis eeldab treeningu ajal meeskonnaga mängimist (nt võistlusteks ettevalmistamisel). Stipendiaatidele ei seatud MTÜ Rapla Korvpallikool poolt kohustust arendada enda korvpallialast meisterlikkust, parandada üldfüüsilist vormi ja teenida mängupraktikat just MTÜ Rapla Korvpallikool esindusmeeskonna TYCO Rapla juures ning neil ei olnud kohustust osaleda esindusmeeskonna treeningutel ega ka võistlusmängudel. Alu Varahaldus OÜ-lt ostetud majutusteenuse tulemusena saadud hoonet on EE kasutanud lisaks ööbimisele tööülesannete täitmiseks, mängude analüüsi teostamiseks ja individuaaltreeningute läbiviimiseks ning kuna EE ei ole hoonet kasutanud pelgalt ööbimiseks, ei saa väita, et tegemist oli töötajale antud erisoodustusega.
Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
YY kinnitas tunnistajana antud ütlustes, et kasutas stipendiumi muu hulgas elamiseks ja vanemate abistamiseks. Selline raha kasutamine on iseloomulik töötasule, mitte stipendiumile. Stipendiume makstakse õpinguteks või oskuste omandamiseks (TuMS § 19 lg 7). Kui stipendiumi kasutatakse elamiseks, siis on tegemist palgatuluga. Lisaks olid enesearendamise tingimused YY-le ja teistele mängijatele tagatud ruumide kasutamise võimalusega ja võimalusega mängida EE juhendamisel. YY kinnitas, et tal oli võimalus stipendiumist loobuda, kui ta ei soovi enam mängida. Stipendiumi maksmine lõpetati, kui YY läks teise klubisse mängima. Eeltoodud seletused viitavad, et YY-le makstud raha oli tasu mängimise eest TYCO Rapla meeskonnas. YY väitel saab ta OOO mängimise eest palka, mistõttu tekib põhjendatud küsimus, miks ühes klubis mängimise eest saadakse palka, teises aga makstakse mängimise eest raha stipendiumi nime all. QQ selgitas tunnistajana antud ütlustes, et stipendiumi maksti üksnes hooaja sees, septembrist maini. See tähendab, et tasu saadi perioodi eest, kus reaalselt tööd tehti, ehk mängudes osaleti ja nendeks treeniti. Ütlustest nähtub, et konkursist teatas QQ-le KK, kes andis ka avalduse vormi. QQ ei teadnud konkursi tingimustest. Tegemist oli järelikult formaalse konkursiga. QQ kulutas stipendiumi söögi peale, mitte õpingutele või oskuste arendamiseks. EE kinnitas, et Kalevi Turismitalus oli tal koht töö tegemiseks, magamiseks ja pesemiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsusega rahuldati kaebus, tühistati MTA 26.11.2015 maksuotsus nr 12.2-3/029977-18 ja mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 199 eurot. 4(12)
3-16-389 Seaduses oli jäetud määratlemata nii stipendiumi kui ka sporditegevuse mõiste, mis on TuMS nõuetekohase täitmise eelduseks. Stipendium on oma olemuselt rahaline toetus isikule enesearenduseks. MTA ei ole tõendanud, et kaebaja maksis mängijatele palka. Kaebaja korraldas avaliku konkursi. Selle formaalsuse väide on MTA poolt tõendamata. Stipendiumit ei makstud kõigile taotlejatele. Stipendiumi määramisel võeti muu hulgas arvesse mängija sportlikku potentsiaali, oskusi jms ning sellest sõltus võimaliku stipendiumi suurus. Kuna stipendiaadid ei ole allunud stipendiumi maksja juhtimisele ja kontrollile TLS § 1 lg 1 tähenduses ning stipendiaatide tegevust treeningutel ja võistlustel osalemise näol ei saa pidada töö tegemiseks, ei ole korvpallikool ja sportlastest stipendiaadid omavahel töösuhtes olnud. Sportlased ise soovisid ennast arendada TYCO Rapla meeskonnas. Igati loogiline on see, et korvpallikoolil on õigus stipendiumi maksmine lõpetada, kui isik, kellele stipendium on määratud, otsustab mitte arendada enda korvpallialast meisterlikkust, mitte parandada üldfüüsilist vormi ja mitte koguda mängupraktikat, kuna stipendium ei ole „kingitus“ sportlasele, vaid stiimul enda arendamiseks spordivaldkonnas. Kui sportlane seda ei soovi ja ei ole huvitatud enda arendamisest, siis võib lõpetada temale ka stipendiumi maksmise. Vajadusel võib treener koostada treeningplaani, mis meeskondliku spordiala puhul võib olla igati mõistlik ja õigustatud (ka üksikalade puhul). Sportlaste osalemine treeningutel on tavapärane tegevus. Treener juhendab sportlasi, tegeleb nendega treeningu ajal, jagab juhtnööre harjutuste/soorituste tegemiseks (milliseid harjutusi/sooritusi millises järjekorras teha jms) ja seda nii üksikalade kui ka meeskondlike alade sportlaste osas. Korvpallurite, võrkpallurite, jalgpallurite jt meeskondlike spordialade sportlaste tegevus/väljund on meeskondlikud mängud, mille poolest nad erinevad individuaalspordialade sportlastest, kuid treenimise põhimõtted on neil samad ning ühiseks eesmärgiks võimalikult edukalt võistlustel osalemine. sportlaste puhkuse ja treeningute osakaal peab igal juhul olema tasakaalus, mis on sportlaste puhul väga oluline (et vältida ülepingutust ja sellega kaasneda võivaid terviserikkeid jms). On ilmne, et korvpallurid treenivad suurema osa ajast koos (kokkumäng, võistlusteks valmistumine) ja sarnase koormusega, mistõttu puhkusepäevade arv ja -periood võivad kokku langeda. Treeningu-, puhke- ja võistlusaegade koordineerimine on korvpallurite puhul mõistetav. MTÜ Rapla Korvpallikool on loonud sportlastele treenimiseks parimad võimalused, palgates selleks treenerid ja füsioterapeudi ning võimaldades saali kasutamise, lisaks viskemasina, mis oli ainult korvpallikoolil. Heade treenimisvõimaluste pakkumist ei saa pidada töösuhte tunnuseks. Treenimise aeg, koht ja viis määratakse alati treeningute korraldaja (treeneri) poolt ja seda igal spordialal. Samas sportlane on oma treeningprotsessi kujundamisel piisavalt iseseisev, nt kui ta otsustab treenida korvpallikoolis, tuleb tal igal juhul arvestada seal pakutavate võimalustega (treeninguajad, treeningukoht jne). Stipendiaatidel ei olnud kohustust osaleda treeningutel ja võistlustel. Kohtus vande all tunnistajana üle kuulatud kaebaja stipendiaadid QQ ja YY kinnitasid, et stipendium ei olnud nende ainus sissetulekuallikas. Mõlemad isikud käisid ka tööl ja said palka. Antud juhul oli tegemist kaebaja poolt stipendiaatidele pakutud võimalusega, mille kasutamisest või mittekasutamisest ei sõltunud lõpptulemusena stipendiumi maksmine. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde koostatud seletuskirja kohaselt on maksuvaba stipendiumi väljamaksmisel oluline, et stipendiumi maksmisega ei kaasneks selle saaja allutamist stipendiumi maksja sisekorrale, juhistele või järelevalvele ning et olemuselt ei oleks tegu tasu maksmisega mingi 5(12)
3-16-389 töö tegemise või teenuse osutamise eest. Neid asjaolusid ei esinenud. Stipendiaadid käisid treeningutel ja võistlustel sisemisest kohusetundest. Sisemise kohusetunde tõttu ilmusid kokkulepitud ajal treeningutele ja mängudele ka need meeskonna mängijad, kellele stipendiumit ei määratud. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. TLS § 5 kohaselt on kohustuslik töötaja teavitamine töötingimustest ning lg-s 1 on loetletud andmed, mis peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma. Selliseid lepinguid, mis oma vormilt ja sisult vastaksid töölepingule, ei ole MTÜ Rapla Korvpallikool sportlastest stipendiaatidega sõlminud. Peatreener EE on kasutanud Alu Varahaldus OÜ-lt ostetud majutusteenuse tulemusena saadud hoonet nii ööbimiseks kui ka tööülesannete täitmiseks, sest Raplas puuduvad peatreeneril tööruumid. Seda kinnitas EE ka tunnistajana.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on jätnud tõendite hindamisel arvestamata maksumenetluses tuvastatud asjaoludega ja tuginenud ekslikult üksnes kaebaja põhjendustele. Tõendeid ei ole hinnatud kogumis. Halduskohus ei ole põhjendanud kontrollaktis toodud asjaoludega arvestamata jätmist. Stipendiumi mõiste defineerimata jätmine TuMS-s ei ole oluline, sest seda puudust on võimalik tõlgendamise teel ületada. Stipendiumi mõiste sätestati TuMS-s 01.07.2014, vastav muudatus avaldati 11.07.2014 ning MTA teavitas MTÜ-d Rapla Korvpallikool 2014. aasta alguses stipendiumi mõiste määratlusest ning on viidanud MTA veebilehel kättesaadavale juhendmaterjalile. Stipendiumikonkurss oli formaalne. Mängijatele tehti pakkumisi TYCO Rapla meeskonnas jätkamiseks ja peeti läbirääkimisi. See on omane töösuhtele. Stipendiumiga ei tunnustata ega hinnata sportlase võimekust, oskusi ega taset, sest see pole kooskõlas stipendiumi olemusega. Stipendium määrati kõigile taotlejatele. Ekslik on halduskohtu väide, et töösuhteks ei saa pidada sportlaste treeninguid ja võistlustel osalemist. MKS § 84 alusel tuleb tehinguid hinnata vastavalt nende tegelikule sisule. MTA esitatud tõenditega on ära näidatud, et stipendiumid vastasid tegelikult palgaväljamaksele. Töösuhte puudumist ei näita kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine. MKS § 84 rakendamise eelduseks ongi, et tegelikke tehinguid tõendavad dokumendid puuduvad. Halduskohus ei ole selgitanud, millist liiki suhtega oli tegelikult tegemist. Välismängijatega (nt BB) olid sõlmitud agendilepingud, kuid ka neid MTA-le ei esitatud. Väidetavate stipendiumide maksmine võidi lõpetada, kui mängija liikus teise võistkonda (see tähendab, et mängija enda arendamist ei lõpetanud). Seejuures kontrolliperioodil ühele mängijale (BB) väidetava stipendiumi maksmine ka lõpetati, kui mängija TYCO Rapla võistkonnast lahkus. Ka tunnistajatena üle kuulatud mängijad kinnitasid kohtuistungil sellist riski. Halduskohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et YY kinnitas kohtuistungil, et talle lõpetati stipendiumi maksmine, kui ta läks teise klubisse mängima. See asjaolu näitab väljamakse sõltuvust TYCO Rapla meeskonnas mängimisest. Kui kaebaja pakkus parimaid võimalikke treeningutingimusi, jääb arusaamatuks vajadus pakkuda osadele mängijatele veel täiendavalt stipendiumit. Heade treeningutingimuste 6(12)
3-16-389 pakkumine viitab samuti töösuhtele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et väidetavat stipendiumi saanud mängijad kinnitasid nii maksumenetluses kui ka kohtuistungil, et kulutasid saadud raha valdavalt söögile, mitte enda sportliku tegevuse edendamiseks ja enda spordialaste oskuste ja võimete arendamiseks. Sportlastel oli vastusoorituskohustus. Tasu maksti treeningutel ja võistlustel osalemise eest. MTÜ Rapla Korvpallikool korraldas kõik stipendiaatide eest ära. See tähendab, et MTÜ Rapla Korvpallikool pani paika võistluste ajakava, treeningute ajad, tagas mänguriided ja jalanõud, maksis kinni vigastuste ravi kulud ning ka tervisekontrolli. Ilma TYCO Rapla meeskonnata ei oleks MTÜ-l Rapla Korvpallikool olnud võimalik täita sponsorlus- ja reklaamlepingutega seotud kohustusi. Tööaja korraldus ja lepingutega võetud kohustuste täitmise sõltuvus TYCO Rapla meeskonnast näitab ilmekalt, et mängijad olid allutatud MTÜ Rapla Korvpallikooli kontrollile ning tegemist oli töösuhtega. Treeninguajad kehtestas MTÜ Rapla Korvpallikool, mistõttu ka puhkepäevad olid seatud valdavalt MTÜ Rapla Korvpallikooli poolt määratud aegadel. Selline korraldus viitab töösuhtele. Maksumenetluses väitsid mängijad, et nad said ka mujalt töötasu ning et väidetav stipendium oli nende peamine sissetuleku allikas ja töö teisejärguline. Isikud võivad töötada ka mitmes kohas. Väljamakse suurus sõltus sellest, kui palju oli mängija arenenud. See viitab palga maksmisele, mis sõltub töötaja oskustest ja arengust. MTÜ Rapla Korvpallikool on ise meedias kasutanud mõistet „palk“ mängijatele tasu maksmise osas. Treener EE väitis, et temal oli sõnaõigus üksnes osas, keda ta tahab meeskonnas näha mängijana. Ülejäänu sõltus läbirääkimistest klubi ja mängija vahel. Selline läbirääkimine on omane töösuhtele, mitte stipendiumi maksmisele. Stipendiumilepingu temaatikat on Euroopa Kohus käsitlenud 17.07.2008 lahendis C-94/07, selgitades, et poolte antud määratlus lepingule ei ole oluline ning töösuhtena tuleb käsitada suhet, kus töötaja teeb doktoritööd teataval ajavahemikul instituudi juhtimisel ja kui selle tegevuse eest makstakse talle tasu. Ükski klubi ei toimi vabatahtlikkuse alusel, kui on võtnud endale kohustuse osaleda Balti korvpalliliigas ja Eesti meistrivõistlustel. Tasu maksmine lõpetati, kui mängija siirdus teise klubisse. Need asjaolud näitavad selgelt, et mängijad olid allutatud MTÜ Rapla Korvpallikooli juhistele ja järelevalvele. Tasu ei saanud kooliõpilased, teised aga tasuta ei mänginud. Seega ei ilmunud väljamakset saanud mängijad puhtalt kohusetundest treeningutele. Ka tsiviilasjas 3-21-3-05 leidis Riigikohus, et ehkki alluvussuhe sportlase ja spordiklubi vahel ei ole niivõrd üheselt tuvastatav, kui võib-olla mõnes muus töösuhtes, allus sportlane siiski treeneri poolt kehtestatud treeningute läbiviimise jm korrale ning see viitab töösuhtele, mitte stipendiumisuhtele. ee poolt Alus töö tegemise kohta puuduvad tõendid. Maksumenetluses EE seda ei väitnud. 29.01.2015 selgitas MTÜ Rapla Korvpallikool, et EE-le pakuti seal vaid ööbimisvõimalust. Videoanalüüsid ja toetajate kohtumised meeskonnaga toimusid Meie Pubi OÜ ruumides. Seega oli väljaspool Alut olemas koht, kus EE sai tööd teha ning puudus vajadus kasutada töö tegemiseks Alu ööbimiskohta. Nii võiks iga äriühingu juht põhjendada, et tema või mõni töötaja töötab ka kodus ja seetõttu on koduga seotud kulutuste kandmine äriühingu poolt põhjendatud. Ilmselgelt viiks see olukorrani, kus erisoodustust sellistel juhtumitel polekski võimalik määrata ning see soodustaks äriühingu rahade kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel.
7(12)
3-16-389
MTÜ Rapla Korvpallikool palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud. Maksumenetluses ei täitnud maksuhaldur uurimiskohustust. EE ei kasutanud Alu koduna isiklikuks otstarbeks enda ja oma perekonna hüvanguks. EE ja Alu ei sidunud mitte midagi muud kui peatreeneriks olemine täie pühendumisega alates treeningplaanide koostamisest ja mängijatega arutamisest, mängude analüüsist kuni igapäevaseks eksisteerimiseks möödapääsmatu ööbimiseni. Stipendiumi mõiste oli 2014. aastal seaduses defineerimata. Stipendiumi kulutamisest söögile ei saa teha järeldust, et tegemist oli palgaga. MTA on ekslikult lähtunud eeldusest, et TYCO Rapla korvpalluritel ei olnud tegelikkuses enesedistsipliini ega soovi ennast erialaselt arendada, vaid kogu tegevus alates individuaalsetel ja meeskondlikel treeningutel osalemisest kuni meeskonna mängudeni meistriliigas oli kantud saadud väljamaksetele korrespondeerivatest vastusooritustest. Maksuhalduri väide, nagu toimuks stipendiumide maksustamise kontroll individuaalalade puhul sarnaselt meeskonnaaladega, on ebaõige. MTA ei ole toonud välja ühtegi sellist maksustamise juhtumit. Kogu kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud motivatsioon on kantud eesmärgist määratleda meeskonnaalad töösuhteks, lähtudes kvalifitseerimise eeldustest, mida individuaalalade puhul objektiivselt ei esine – ühised treeningud, mänguplaanide koostamised ja arutelud, identne spordiriietus sponsorite logodega, tervisekontrollid, ühiselt toimuvad väljasõidud ja nendest tingitud korralduslikud toimingud, nagu kogunemised, mängueelsed soojendused, ööbimine, söömine jne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Stipendiumina tehtud väljamaksete maksustamine
8.Stipendiumi mõiste seaduses defineerimata jätmine ei ole asja lahendamisel oluline. Tugineda ei saa tulumaksuseaduses hiljem sellele mõistele antud määratlusele ega 2014. a juulis vastu võetud seaduse sõnastusele. Kuni TuMS § 19 lg 7 jõustumiseni 2015. aastal („Stipendium käesoleva seaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele.“) ei olnud stipendiumi mõistele antud seaduses eritähendust ning lähtuda tuli tavakeeles kasutusel olevast tähendusest ja teistes õigusaktides sellele mõistele antud tähendusest analoogia korras. Nii seletatakse eesti keele seletavas sõnaraamatus ja võõrsõnade leksikonis stipendiumit kui õpinguiks, teadus- või loometööks (korrapäraselt) makstavat abiraha. Vabariigi Valitsuse määruse „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ § 1 sätestab, et riiklikke spordistipendiume määratakse sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks. Stipendium määratakse füüsilisele isikule. Määruse § 4 lg 2 sätestab, et stipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, vastava spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse. Riiklike kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse kohaselt määratakse kultuuristipendiumid riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib 8(12)
3-16-389 määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Stipendiumi määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga, kus näidatakse ära stipendiumi kasutamise eesmärk. Stipendiumi saaja on kohustatud esitama Kultuuriministeeriumile stipendiumi kasutamise aruande. Vabariigi Valitsuse määruse „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ kohaselt on erialastipendiumi eesmärk motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile prioriteetsetes valdkondades; tulemusstipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi; doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi. Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui üliõpilane omandab kõrgharidust osakoormusega õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle on määratud erialastipendium, määruse § 7 lõikes 3 nimetatud juhul või siis, kui on tegemist ülikooliseaduse § 22 lõikes 10 nimetatud ning õppekava täitva isikuga. MTA veebilehel avaldatud juhendmaterjal ei ole õigusnormide tõlgendamisel siduv dokument, vaid üksnes maksukohutuslasi abistav. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on aga töölepingu olemust põhjalikult selgitatud ning maksustamise õiguslikud alused ei olnud seetõttu sedavõrd ebaselged, et jätta maksukohustuslasele hindamisruumi sportlaste ja spordiklubi või treeneri vaheliste suhete õiguslikul määratlemisel ja sellest lähtuvalt maksustamisel.
9.Stipendiumi ei maksustatud 2014. a septembris kehtinud TuMS § 19 lg 1 p 5 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavate stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimused“ kohaselt juhul, kui stipendiumi maksmine on TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele üheks põhikirjaliseks tegevuseks ning see toimub avaliku konkursi alusel, mille teade on avaldatud. Neist sätetest saab järeldada, et väljamakse ei ole maksustatav tööjõumaksudega juhul, kui tasu maksmine toimus stipendiumilepingu, mitte muu tsiviilõigusliku lepingu (sh töölepingu) alusel ning täidetud on muud eelnimetatud tingimused. Vaidlus poolte vahel käib selle üle, kas sportlastega, kellele stipendiumina väljamakseid tehti, oli kaebaja sõlminud töölepingud või stipendiumilepingud. Kui asuda seisukohale, et töösuhted poolte vahel puudusid, pole alust teha etteheiteid ka stipendiumikonkursi läbiviimisele, sest isegi kui sportlastele tehti ettepanekuid konkursil osaleda, oli see avatud ka teistele võimalikele kandidaatidele. Tähtis on see, kas konkursi tulemusel oli võimalik stipendiumit maksta isikule, kellega tekkinud suhet on võimalik pidada muuks lepinguliseks suhteks kui töösuhteks ja tasu maksmine ei eeldanud töösuhtele omast vastusooritust.
10.Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas asjas nr 3-2-1-9-05, et otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet – millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas viidatud asja asjaolude põhjal, et kuigi sportlase tegevust korraldas ja juhtis vahetult peatreener, puudub alus käsitada peatreenerit kõrvalseisva kolmanda isikuna, kes tegutseb sõltumatult spordiklubist. Lepinguliste suhete kaudu oli spordiklubi seotud sportlase treeningute ja võistluste läbiviimisega ning viimane oli seeläbi allutatud spordiklubi juhtimisele ja kontrollile, samuti määras spordiklubi sportlase tegevuse sisu. Spordiklubi ja sportlase, sportlase ja peatreeneri ning peatreeneri ja spordiklubi vahelistest lepingutest nähtub, et spordiklubi andis sportlasele kohustuslikke juhiseid tema tegevuse kohta ning kontrollis nende täitmist. Pooltevaheline leping ei olnud orienteeritud pelgalt sportlase tulemuslikkusele 9(12)
3-16-389 võistlustel, vaid sellega korraldati ka spordiklubi ja sportlase vahelisi suhteid võistlustel hea tulemuse saavutamise eesmärgil toimuvas treeningprotsessis. Sportlane ei võlgnenud spordiklubile töö tulemusena mitte ainult head esinemist spordivõistlustel, vaid kohustus ka osalema treeningutel vastavalt spordiklubiga kokkulepitud tingimustele. Kuna peatreeneri ülesandeks oli eelkõige korvpallimeeskonna treeningute ja võistlustegevuse juhtimine ning korraldamine, siis esitas sportlastele nõudmised treeningute aja, kordade ja koha suhtes peatreener, kelle kaudu määras tehtava töö aja ja koha spordiklubi.
11.Praegusel juhul on sportlastele stipendiumite maksmine toimunud formaalselt stipendiumilepingute alusel pärast stipendiumikonkursi korraldamist. Töölepingus nõutavaid (kõiki) tingimusi lepingutes ei kajastu. Hinnata tuleb seetõttu suhte tegelikku sisu.
12.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri hinnanguga vaidlusalustele suhetele ja leiab, et sportlased olid kaebajaga töösuhtes. Seetõttu on väljamaksete määratlemine stipendiumina ekslik.
13.Vaidluse all olevad suhtes sportlaste ja klubi vahel ei erine kuigivõrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis käsitletud suhetest. Võistluste ajakava osas ei olnud sportlastel võimalik kaasa rääkida – kes oli otsustanud meeskonnas mängida, pidi alluma klubi poolt ettekirjutatud tingimustele, millistel võistlustel osaletakse. Klubi või treener pani paika treeningute ajad, klubi tagas mänguriided ja jalanõud ning treeningtingimused. Sellest, et mängijaid ei tulnud kohustada võistlustel või treeningutel osalema, sest nad ise soovisid seda teha, ei saa teha lepingu olemuse kohta järeldusi, sest ka tavapärases töösuhtes ei ole töötaja huvitatud töölepingu täitmisest vaid sellepärast, et saada tehtud töö eest palka. Nõustuda tuleb halduskohtuga, et meeskonnaspordi puhul ei ole võimalik ka stipendiumilepingu alusel treenimine ilma ühise ajakava ja plaanita, mille määrab treener, sest meeskonnaspordis on vajalik koostöö ja kokkumäng. Seetõttu on õigussuhte määratlemine ringkonnakohtu arvates keerukam ja lepingu tunnusjooned ambivalentsed. Tõenditest nähtuvalt käisid mitmed sportlased treeningutel ka individuaaltreeningutel siis, kui treener ei olnud selleks rangeid suuniseid andnud, sest nad soovisid ise füüsiliselt ja sportlikult areneda. Üldiselt, eriti meeskonnatreeningute puhul, ei nähtu aga tõenditest, et sportlastel oleks olnud valikuruumi otsustamisel, millal treeningud toimuvad või millistel võistlustel osaletakse. Selle otsustas eelnevalt treener (koostöös klubiga) ilma, et sportlased oleks omanud õigust nende arvamuse ärakuulamisele. BB-le ja YY-le lõpetati tasu maksmine, kui nad lahkusid klubist või läksid teise klubisse mängima. Miski ei viita, et tegemist oleks olnud erikokkulepetega, mis ei oleks laienenud teistele tasu saajatele. Stipendiumile ei ole tavapäraselt omane tingimus selle maksmise lõpetamisest, kui selle saaja jätkuvalt arendab ennast stipendiumi eesmärki silmas pidades. Stipendiumi eesmärgiks ei saa ilmselgelt olla üksnes Rapla TYCO korvpallimeeskonna liikmete sportlik arendamine, sest stipendiumi olemus ei võimalda selle maksmist siduda ühegi klubiga või meeskonnaga. Üliõpilastele õppestipendiumite maksmise peatamise aluseks on ülikoolis õpingute lõpetamine või katkestamine, ent spordistipendiumite maksmise sidumine konkreetse meeskonna või klubiga ei võimalda stipendiumit piisavalt eristada – eriti meeskonnaspordi puhul – klubi esindamiseks sõlmitavast töösuhtest. Kaebaja selgitus, et CC sai stipendiumit ka ühe aasta vältel, mil ta meeskonnas ei osalenud, ei kinnita veenvalt, et stipendiumi maksmine ei ole seotud Rapla TYCO meeskonnas treenimise ja võistlemisega, sest kaebaja ei ole ära näidanud, et CC jäi meeskonnast eemale mõnes teises meeskonnas osalemise tõttu või osales treeningutel sama klubi teistest korvpalluritest erinevalt.
14.Meeskonnas mängimine ei sõltunud sellest, kui palju mängija stipendiumi saamise ajal sportlikult arenes, vaid mängijad valis meeskonda treener. Stipendiumi ei makstud ühelegi sportlasele, kes ei osalenud sama klubi treeningutel ja Rapla TYCO korvpallimeeskonnas. 10(12)
3-16-389 Halduskohus selgitas haldusasjas nr 3-13-70100 (p 50), et võlaõiguslikust tööettevõtusuhtest saab rääkida sellise töö puhul, kus töö tegija ülesanne on saavutada üksnes teatud parameetritele vastav tulemus, ent see kuidas ja milliste vahenditega see saavutatakse, on töövõtja mure. See seisukoht on õige ka praegusel juhul. Praegusel juhul ei olnud sportlaste areng ja sportlikud tulemused, mida arvestati tasu maksmisel, sõltuvad muust kui kaebaja korraldatud treeningutel osalemine ja kaebaja meeskonnas võistlemine. Kuigi sportlastel olid ka individuaalsed trennid, mille täpset aega ja kestust klubi ei määranud, oli suurem osa treeningplaanist määratud klubi või treeneri poolt. Ka EE kinnitas individuaalsete treeningplaanide olemasolu, mille koostas abitreener.
15.Tähtsust ei oma, millisel otstarbel stipendiumina saadud summa kulutati. Stipendiumi mõiste immanentne tunnus ei ole saadud summa kulutamine sportlikuks arenguks. Ka tavapäraseks eluks vajalike muude sissetulekute leidmise vajaduse puudumine või vähenemine võimaldab sportlasel panustada enam aega ja energiat sportlikuks arenguks. See asjaolu ei ole aga maksuhalduri seisukoha kujunemisel määrav ning ringkonnakohtu hinnang sportlase ja klubi vahelise suhte iseloomule ei tugine nimetatud asjaolule.
16.Apellatsioonimenetluses esitatud ja asja materjalide juurde võetud tõendid ei kinnita, et kaebaja maksustamisel oleks vastustaja maksukohustuslasi erinevalt kohelnud ja jõudnud erinevate maksukohustuslaste suhtes läbi viidud maksumenetlustes erinevatele seisukohtadele. Sisekaitseakadeemia poolt stipendiumite maksmise korraldusest ei saa järeldada, et Sisekaitseakadeemia oleks praeguse vaidlusega samaväärselt kindlaks määranud stipendiumi saajate treeningprotsessi ja võistlustel osalemise. Stipendiumi maksmine viidatud juhul sõltus varasematest tulemustest.
17.Maksuotsus on stipendiumina tehtud väljamaksete maksustamise osas seetõttu õiguspärane. Tehing Alu Varahaldus OÜ-ga
18.KK märkis maksumenetluses antud seletuses, et EE-le on Alu puhkekeskuses loodud ööbimise võimalus. OÜ-l Meie Pubi on teisel korrusel nõupidamiste ruum, kus toimuvad videoanalüüsid ja toetajate kohtumised meeskonnaga. EE tööaeg on 14,33 tundi nädalas, kaks tundi treeningut õhtuti. Töötundide arvestus on treeningkava järgi.
19.Täiendavalt selgitas KK maksumenetluses kirjalikult, et turismitalus majutati erinevaid korvpallikooli külalisi, seal toimusid ka külalistega kohtumised, EE kasutas seda kahe treeningu vahelisel ajal treeningplaani koostamiseks, mängude analüüsiks, videoanalüüsiks jne, samuti toimuvad seal treenerite omavahelised nõupidamised ja kohtumised stipendiaatidega ning vajadusel ka individuaaltreeningud.
20.EE seletas maksumenetluses, et klubi on võimaldanud talle Rapla lähedal puhkekoha; EE ööbib seal üksinda (vastuseks küsimusele, millised on EE tööülesanded). EE tööaeg on 10–15 tundi nädalas; „mingi töö hulka jääb ka mänguks ettevalmistuse aeg“. Treener peab mängijatega ka individuaalseid vestlusi lisaks treeningutele. Küsimusele muude hüvede kohta vastas EE , et tal on auto kasutamise võimalus ja tagatud ööbimisvõimalus Rapla lähedal. Treener koostab treeningplaani; individuaalset treeningplaani ei ole koostatud.
21.Võistkonna treeneri ametijuhendist nähtub, et treeneril tuleb muu hulgas treeningud ette valmistada ja läbi viia vastavalt õigele metoodilisele ülesehitusele ja mängijate spordimeisterlikkuse tasemele. 11(12)
3-16-389
22.Kohtumenetluses tunnistajana ütlusi andes selgitas EE , et lisaks palgale oli tal olemas koht, kus olla – tööd teha, magada ja pesta.
23.Maksuhaldur ei ole maksumenetluses selgitanud välja, kus EE treeningute läbiviimise plaane koostas. EE-lt ei ole maksumenetluses selle kohta küsitud. Tema vastustes muudele küsimustele märgitust, et tal võimaldati turismitalus ööbida ja puhata, ei saa teha järeldust, et ta seal tööülesandeid ei täitnud. Tõendatud ei ole, et EE töölepingus kokku lepitud töö tegemise koht oli üksnes treeningsaalides või OÜ Meie Pubi ruumides, mitte aga turismitalus. Treeningplaanide koostamiseks ja videoanalüüsiks ei ole treeneril vaja viibida tavapäraselt mingis kindlas kohas ning see on võimalik ka kohas, kus treener viibib vabal ajal. Nõustuda saab maksuhalduri kontrollakti p 1.2.2.1 alapunktides c ja d väljendatud seisukohaga, et KK kirjalikku seletust ei saa pidada usutavaks, sest kohtumiste ja nõupidamiste läbiviimise kohta ja külaliste majutamise kohta turismitalus puuduvad muud andmed. Andmed puuduvad aga ka selle kohta, et EE oleks treeningplaanide koostamisega tegelenud üksnes spordisaalis või pubi ruumides. EE maksumenetluses antud seletustest, arvestades tema väheseid maksualaseid teadmisi, seda järeldada ei saa.
24.Seetõttu leiab ringkonnakohus, et EE poolt töö tegemine on tema kohtumenetluses antud ütlustega vähemalt osaliselt tõendatud. Kuigi töö tegemine turismitalus sai toimuda väga väheses ulatuses – arvestades, et valdava osa tööst tegi ta treeningutel ning tööaeg ei ületanud treeningute läbiviimise aega kuigivõrd – ning peamiselt kasutas EE turismitalu tööväliselt, on erisoodustusmaksu määramine põhjendatud osaliselt, 75% ulatuses. Kokkuvõte
25.Halduskohtu otsus tuleb eeltoodud põhjustel osaliselt tühistada ja jätta jõusse erisoodustusmaksude osas 25% ulatuses. Tühistatud osas on maksuotsus õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista osaliselt. Kaebaja on menetluskulude kandmist väitnud üksnes halduskohtus 199 euro ulatuses (riigilõiv). Kuna erisoodustuselt määrati kaebajale tulumaksu 1390,78 eurot ja sotsiaalmaksu 2185,52 eurot, tuleb maksuotsus tühistada 894,08 euro ulatuses, seega 13,5% ulatuses. MTA-lt tuleb kaebaja kasuks seega välja mõista riigilõiv 26,92 eurot. Muus osas tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Apellant ei ole menetluskulude kandmist kohtumenetluses väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.