Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu-ja Tolliamet (MTA) kontrollis 24.10.2014 teate ja 26.01.2015 korralduse nr 12.23/029977-1 alusel Rapla Korvpallikooli maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september 2014. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 05.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/02997716, mis on maksuotsuse lahutamatu osa. MTA andis kaebajale võimaluse oma arvamuse/vastuväidete esitamiseks 24.07.2015. Kaebaja esitas eriarvamuse 24.07.2015. MTA kontrollaktis sisalduvate andmete kohaselt Rapla Korvpallikool ei ole deklareerinud kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele (kontrollakti punkt 1.1.1). MTA tuvastas, et Rapla Korvpallikool tegi kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele H. R.le, O. M.le, J. S.le, K. V.le, Ž. F.le ja M. P.le, kuid ei ole deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse (kontrollakti punkt 1.1.2). MTA väitel Rapla Korvpallikool oli kontrollitaval perioodil kohustatud deklareerima, kinni pidama ja tasuma korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele H. R.le, O. M.le, J. S.le, K. V.le, Ž. F.le ja M. P.le tehtud palgaväljamaksetelt kõik tööjõumaksud (kontrollakti punkt 1.1.3). MTA arvates Rapla Korvpallikool oli kohustatud korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele H. R.le, O. M.le, J. S.le, K. V.le, Ž. F.le ja M. P.le tehtud palgaväljamaksetelt (TuMS § 41 p-d 1 ja 2) kinni pidama tulumaksu 21% (TuMS § 4 lg 1), esitama 10. oktoobriks 2014 MTA-le deklaratsiooni TSD (TuMS § 40 lg 5) ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole (TuMS § 40 lg 4). MTA leiab, et Rapla Korvpallikool oli kohustatud arvestama (SMS § 9 lg 1 p 1) korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele H. R.le, O. M.le, J. S.le, K. V.le, Ž. F.le ja M. P.le tehtud palgaväljamaksetelt sotsiaalmaksu 33% (SMS § 7 lg 1), esitama 10. oktoobriks 2014 MTAle deklaratsiooni TSD ja tasuma sotsiaalmaksu MTA pangakontole (SMS § 9 lg 1 p 4). MTA väitel Rapla Korvpallikool oli kohustatud arvestama ja kinni pidama korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele H. R.le, O. M.le, J.S.le, K. V.le, Ž. F.le ja M. P.le tehtud palgaväljamaksetelt töötuskindlustusmakse (TkindlS § 42 lg 1 p 1), maksma tööandja töötuskindlustusmakset (TkindlS § 42 lg 1 p 2), esitama 10. oktoobriks 2014 MTA-le deklaratsiooni TSD ja tasuma töötuskindlustusmaksed MTA pangakontole (TkindlS § 42 lg 1 p 3). Samuti MTA arvates Rapla Korvpallikool oli kohustatud kinni pidama korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele H. R.le, O. M.le, J. S.le, K. V.le ja M. P.le tehtud palgaväljamaksetelt kogumispensioni makse (KoPS § 11 lg 1 p 1), esitama 10.10.2014 MTA-le deklaratsiooni TSD ja tasuma kogumispensioni maksed MTA pangakontole (KoPS § 11 lg 1 p 4). MTA-le esitatud andmetest nähtub (kontrollakti punkt 1.2.1), et MTÜ Rapla Korvpallikool tasus 04.09.2014 Alu Varahaldus OÜ-le majutuse teenuse eest 5232 eurot. MTA tuvastas teenuse olemasolu kahtluse alla seadmata, et MTÜ Rapla Korvpallikool tasus A. K. majutuskulude eest Alu Varahaldus OÜ-le kuuluvas Kalevi Turismitalus (kontrollakti punkt 1.2.2), aga ei ole 04.09.2014 Alu Varahaldus OÜ-le arve 08/02-2014 alusel makstud summalt 5232 eurot arvestanud ega tasunud erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu. MTA väidab, et MTÜ Rapla Korvpallikool oli kontrollitaval perioodil kohustatud oma töötajale treener A. K.le osutatud erisoodustuselt deklareerima tulumaksu 21/79 (TuMS § 4 lg 1 ja lg 11) ja sotsiaalmaksu 33% (SMS § 7) ning esitama 10.10.2014 MTA-le deklaratsiooni vorm TSD lisa 4 (TuMS § 54 lg 1) ja tasuma tulumaksu (TuMS § 54 lg 4) ja sotsiaalmaksu (SMS § 9 lg 1 p 3) MTA pangakontole (kontrollakti punkt 1.2.3). MTÜ Rapla Korvpallikool vaidlustas Maksu- ja Tolliameti 26.11.2015 maksuotsuse nr 12.23/029977-18 halduskohtus, taotledes selle tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on valesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguslikke norme, hinnates tõendeid ühekülgselt ning vääralt, millest tulenevalt on MTA teinud õigusvastase maksuotsuse (nr 6-1/3152-3) ja määranud alusetult täiendavaid makse MTÜ-le Rapla Korvpallikool. Kaebaja on seisukohal, et stipendiumide maksuvaba väljamaksmine on toimunud seaduses sätestatud korras. Kuni 31.12.2014 reguleeris stipendiumide maksustamist TuMS § 12 lg 1, § 19 ja Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 196. TuMS § 19 lg 3 p-i 5 järgi ei maksustatud tulumaksuga sama lõike punktis 3 nimetamata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume eeldusel, et need vastasid Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määruses nr 196 sätestatud tingimustele. Nimetatud määruse kohaselt olid tulumaksust vabastatud stipendiumid, mida TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud MTÜ maksis isikule, kes ei olnud MTÜ asutaja, liige, ühinguga seotud isik ega temale annetusi teinud isik või sellise isiku asutaja, liige või seotud isik. Lisaks eeltoodule pidi stipendiumi maksmine olema TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud MTÜ üheks põhikirjaliseks tegevuseks ning stipendiumi taotlemine ja määramine pidi toimuma avaliku konkursi alusel. 01.01.2015 jõustus TuMS § 19 muudatus, mis samuti ei välista stipendiumide maksuvaba väljamaksmist eeldusel, et väljamakse teeb TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud nimekirja kantud isik ning stipendiumi maksmisel järgitakse TuMS § 19 lg-s 6 sätestatud tingimusi. TuMS § 19 lg 7 kohaselt on stipendium tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. 2014 septembris kaebaja poolt maksuvabalt väljamakstud stipendiumid vastasid nii stipendiumide väljamaksmise ajal kehtinud regulatsioonile kui ka 01.01.2015 jõustunud regulatsioonile. MTÜ Rapla Korvpallikool kuulub TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Seega saab MTÜ Rapla Korvpallikool olla tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi väljamaksjaks TuMS § 19 lg 6 tähenduses. Lisaks maksti stipendiumeid isikutele, kes ei olnud MTÜ asutajad, liikmed, ühinguga seotud isikud ega annetusi teinud isikud. Leidmaks stipendiaate, korraldati avalik konkurss, mille toimumise kohta avaldati info MTÜ Rapla Korvpallikool koduleheküljel Vabariigi Valitsuse 20. 06.2000 määruses nr 196 sätestatud korras. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga nagu oleks 2014 MTÜ Rapla Korvpallikool poolt läbi viidud stipendiumikonkurss olnud formaalne. MTA sellekohane väide on ainetu ja meelevaldne. Fakt, kas maksuhaldur või teda kohtumenetluses esindav ametnik peab mingit asjaolu subjektiivsel tasandil usutavaks või mitteusutavaks, ei saa olla maksuotsusega määratud täiendava maksukohustuse aluseks. Liiati on ainetu käsitlus, mille kohaselt on läbirääkimiste pidamine ainuomane töösuhtele, mitte muudele tsiviilõiguslikele suhetele. Kaebaja rõhutab, et mängijatele maksti stipendiume, mitte palka. Maksuhalduri tähelepanek Ž. F.le stipendiumide maksmise lõpetamise osas hooaja keskel näitab selgelt, et mängijad said stipendiume sportlike soorituste eest ja alusel, mitte TYCO Rapla nimistus oleku või treeningutel osalemise eest. On ilmselge, et kui isik on valinud sportlaskarjääri, siis osaletakse treeningutel pühendumusest ja soovist valitud spordialal areneda, mitte kohusetundest. Maksuotsuse punktis 3.3.3 on vastustaja leidnud, et stipendiumikonkursi formaalsus on tõendatud asjaoluga, et vastustajale ütluste andmisel ei olnud mängijad võimelised konkursitingimusi tsiteerima. Kaebaja leiab, et ebamõistlik on eeldada ja nõuda, et isik oleks võimeline rohkem kui 6 kuud peale konkursi toimumist meenutama ja tsiteerima konkursi täpseid tingimusi ja seda, mida ta avalduse blanketile kirjutas.

Maksuotsuse punktis 3.3.3. on leitud, et kui korvpallikool teeb sportlasele ettepaneku meeskonnas mängimiseks ja stipendiumitaotluse esitamiseks, on tegemist suunatud pakkumisega, mis ei vasta stipendiumi tulumaksust vabastamise tingimustele. Kaebaja leiab, et kui korvpallikool kuulutab välja avaliku stipendiumikonkursi, on täiesti tavapärane ja igati õiguspärane, et korvpallikool teavitab konkursist sportlasi, kes korvpallikoolis treenimas käivad. Arvestades, et stipendium on rahaline toetus, mis on tihtilugu sportlastele suureks abiks, oleks ebamõistlik ja sportlaste suhtes ebaaus eeldada, et info stipendiumikonkursist peab nendeni jõudma kas väliskanalite kaudu või üldse mitte. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et seadus ei näe ette keeldu teavitada sportlasi stipendiumikonkursist ja sellel osalemise võimalustest. Maksuotsuses on märgitud, et ei ole eluliselt usutav, et stipendiumikonkursile esitasid avalduse juhuslikult ainult need mängijad, kelle peale lootis J. K. ja keda peatreener A. K. soovis meeskonnas näha. Vastustaja on maksuotsuse punktis 3.2. vääralt tõlgendanud J. K. antud ütlusi. Kaebaja leiab, et esindusmeeskonna komplekteerimisel stipendiumikonkursi abil ei ole midagi eriskummalist ning on täiesti mõistetav, et konkursi korraldamisel loodetakse, et stipendiumile kandideerivad need, kes on ühes meeskonnas varasemalt mänginud, koos treeninud ning omavahelise mängurütmi paika saanud. Sealjuures ei ole MTÜ Rapla Korvpallikool kellegi osalemisõigust piiranud. Arvestades, et stipendiumikonkursil osalemine on vabatahtlik, stipendiumile kandideerimise aeg on piiratud, Rapla on väike koht ning konkreetset kanalit, kus konkursitingimused avaldati, ei pruugi paljud sportlased jälgida, on täiesti tõenäoline, et stipendiumile kandideerivadki sportlased, keda on lisaks konkursitingimuste avalikustamisele ka eraldi konkursil osalemise võimalusest teavitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et konkursi korraldamine on toimunud õiguspäraselt ning asjaolu, et stipendiumikonkursil ei osalenud kõik sportlased, kellest oleks ehk võinud seda oodata, on kaebajast sõltumatu asjaolu. Töösuhte puudumine kui stipendiumide maksuvaba väljamaksmise eeldus oli väljamaksete tegemise ajal täidetud. Kaebaja rõhutab, et MTÜ Rapla Korvpallikool ei ole korvpallikoolis treenivate isikutega sõlminud töölepinguid ega muid tsiviilõiguslikke lepinguid (kirjalikke ega suulisi), mis oma sisu poolest vastaksid töölepingu tunnustele. Maksu- ja Tolliamet on ekslikult jõudnud järelduseni, et faktilised asjaolud viitavad töösuhte olemasolule stipendiaatide ja MTÜ Rapla Korvpallikool vahel. Kuivõrd säärast töösuhet ei eksisteeri, puudub alus väitmaks, et stipendiumide maksuvaba väljamaksmine toimus õigusvastaselt. Vastustaja on maksuotsuse punktis 3.4.1. vääralt leidnud, et treener A. K.ga sõlmitud töölepingust tulenesid kohustused (osaleda treeningutel ja võistlustel) stipendiaatidele. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et töötaja ja tööandja vahel sõlmitud lepingust ei saa tuleneda kohustusi kolmandatele isikutele millegi tegemiseks või tegemata jätmiseks. Vastustaja on säärase järelduse tegemisega soovinud meelevaldselt luua lepingulist õigussuhet stipendiaatide ja MTÜ Rapla Korvpallikool vahele. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde koostatud seletuskirja (edaspidi ka seletuskiri) kohaselt on maksuvaba stipendiumi väljamaksmisel oluline, et stipendiumi maksmisega ei kaasneks selle saaja allutamist stipendiumi maksja sisekorrale, juhistele või järelevalvele ning et olemuselt ei oleks tegu tasu maksmisega mingi töö tegemise või teenuse osutamise eest. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud asjaolusid stipendiumide väljamaksmisel ei esinenud. Mängijatele ei seatud kohustust teenida mängupraktikat korvpallikooli esindusmeeskonnas TYCO Rapla ning mängijatel ei olnud kohustust osaleda treeningutel ja võistlustel ning stipendiaadid ei allunud kaebaja juhtimisele ja kontrollile TLS § 1 lg 1 tähenduses. Kaebaja leiab, et mängijate endi sisemist kohusetunnet meeskonna ees kokkulepitud ajal treeningutele ja võistlustele ilmuda ei saa kuidagi käsitleda neile stipendiumi väljamaksja poolt pandud kohustusena. Sisemise kohusetunde tõttu ilmuvad kokkulepitud ajal treeningutele ja mängudele ka need mängijad, kellele stipendiumit ei määratud. Vaidlustatava maksuotsuse punktis 3.2. on vastustaja leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et korvpallur, kes on eelmistel hooaegadel mänginud tipptasemel korvpalli meistriliigades, sooviks

jätkata mõnes madalamas liigas mängiva võistkonna juures. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri käsitlusega, nagu saanud TYCO Rapla meeskonnas mängimist pidada tipptasemel korvpalli mängimiseks. Tegemist on asjatundmatu ja korvpalli mittetundva isiku subjektiivse seisukohaga, millega püütakse põhistada maksuotsuses esitatud seisukohti. Sellest küsimusest olulisem on aga küsimus soovi ja võimaluse erinevusest. Käesolevas vaidluses ei ole oluline mitte see, kas mängijate soov mõnes teises meeskonnas mängida on eluliselt usutav või mitte, vaid see, kas mängijatel oleks olnud võimalus treenida ja areneda omal käel või mõne teise võistkonna juures. Korvpall on meeskonnamäng, kus meeskonnakaaslaste vahel tekivad koos treeningutel ja võistlustel viibides usaldus- ja sõprussuhted. Seetõttu on igati tõenäoline, et mängijad ei soovi ilma olulise põhjuseta meeskonda vahetada. See aga ei tähenda, et neile ei oleks seda soovi korral võimaldatud. Kuivõrd stipendiaadid ei ole allunud kaebaja juhtimisele ja kontrollile TLS § 1 lg 1 tähenduses ning stipendiaatide tegevust treeningutel ja võistlustel osalemise näol ei saa pidada töötegemiseks, ei ole kaebaja ja stipendiaadid omavahel töösuhtes olnud. Nagu eelnevalt rõhutatud on korvpall meeskonnamäng, mille mängimist ei ole võimalik harjutada selliselt, et iga mängija käib treeningul vabalt valitud ajal. Seetõttu on treeningute toimumise võimaldamiseks vaja kokku leppida treeninguaegades, millal suurem osa mängijatest kohal saab olla. Treening- ja puhkeaegade ning võistlusplaani paikapanek näiteks treeneri poolt on korraldav tegevus, mis on treeningute toimumise seisukohalt ülioluline. Seda ei saa pidada mängijate tegevuse juhtimiseks ja nende kontrollimiseks TLS § 1 lg 1 tähenduses. Puutuvalt maksuhalduri poolt tõstatatud töö- ja puhkeajaga jääb kaebajale mõistetamatuks, miks jätab maksuhaldur oma käsitlusest välja ületunnid ja töötamine väljaspool tööaega, kui samas loetakse mängijate ja kaebaja vaheline suhe selgelt ja üheselt töösuhteks. Lisaks soovib kaebaja märkida, et sportlaste puhkusepäevi ei määrata mitte seaduses ettekirjutatust lähtudes, vaid sellest, milline on mängijate vorm ja koormus ning sellest sõltub ka puhkeaegade kokkuleppimine. Arvestades, et mängijad treenivad pidevalt koos ja sarnase koormusega, on täiesti tavapärane, et puhkust vajavad nad sellisel juhul samaaegselt. Treeningu-, puhke- ja võistlusaegade koordineerimine ei anna alust väita, et mängijate ja MTÜ Rapla Korvpallikool vahel oleks eksisteerinud töösuhe. Töösuhte olemasolule ei viita ka asjaolu, et MTÜ Rapla Korvpallikool on loonud head treeninguvõimalused, mis soodustavad võimalust spordi tegemiseks ja enesearenduseks. Kaebaja rõhutab, et häid tingimusi ei ole loodud mitte ainuüksi esindusmeeskonna ja stipendiaatide tarbeks, vaid kõikidele korvpallikooli kasvandikele. MTÜ Rapla Korvpallikooli tegevuse peaeesmärgiks on siiski arendada sporditegevust ja teha see võimalikult paljudele noortele kättesaadavaks. Maksuotsuse punktis 3.3.1. on jõutud järelduseni, et kui korvpallikool pakub häid treenimisvõimalusi, kaasneb sellega sportlaste treeningtingimuste (aeg, koht, viis) määramine. On mõeldamatu, et üks korvpallikool peaks võimaldama häid treenimisvõimalusi igas kohas, igal ajal ja igal viisil. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et heade treenimisvõimaluste pakkumist ei saa pidada töösuhte tunnuseks. Treenimise aeg, koht ja viis määratakse alati treeningute korraldaja poolt ja seda igal alal. Sportlane on oma treeningprotsessi kujundamisel sealjuures iseseisev, otsustades, kas konkreetses kohas treenida või mitte. Kui ta aga otsustab treenida näiteks korvpallikoolis, tuleb tal siiski lähtuda korvpallikooli pakutavatest võimalustest (treeninguajad, treeningukoht jne). Kaebaja ei nõustu vastustaja maksuotsuse punktis 3.3.1. esitatud seisukohaga, justkui korraldataks stipendiumikonkursse heade treeningutingimuste pakkumiseks. Seletuskirja kohaselt käsitatakse stipendiumit tulumaksu kontekstis sellise summana, mille maksmisega antakse isikule tingimused ja vahendid õppimiseks või enesetäiendamiseks. Stipendium on oma olemuselt toetus selleks, et isik saaks tegeleda enesearendusega. MTÜ Rapla Korvpallikool korraldatud stipendiumikonkursi tingimustes ei olnud ette nähtud, kuidas ja mil viisil tuleb stipendiaadil talle määratud stipendiumit kasutada. Toetusfunktsioon on stipendiumil ka siis, kui see vähendab stipendiaadi vajadust töölkäimiseks. Töösuhte olemasolu või puudumist ei mõjuta stipendiumina väljamakstava summa kasutamine stipendiaadi poolt. Kui stipendiumisumma vähendab sportlase vajadust töölkäimiseks, täidab stipendiumi maksmine oma toetusfunktsiooni, kuna sportlasel on rohkem aega

enesearenduseks. Seega saab stipendium soodustada enesearendust ka siis, kui stipendiumisummat kasutatakse elamiseks. Kui sportlase tegevust ei saa pidada töötegemiseks, ei saa stipendiumit pidada töötasuks isegi siis, kui seda kasutatakse igapäevavajaduste rahuldamiseks. Vaidlustatava maksuotsuse punktis 3.2.1. on vastustaja sportlaste ütluste põhjal järeldanud, et kuivõrd korvpalliga tegelemine täidab ära nende päeva ning stipendium on nende põhiline sissetulekuallikas, on kinnitust leidnud kaebaja ja stipendiaatide vahelise töösuhte olemasolu. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole järelduste tegemisel arvestanud asjaoluga, et küsitletud mängijad on inimesed, kellel puudub juriidiline haridus ja kes ei pruugigi teada, et juriidilises mõttes on töötasu ja stipendium erineva tähendusega. Töösuhte olemasolu tuvastamisel ei oma tähtsust see, kui mitu tundi isik spordisaalis veedab või kuidas ta ise talle makstavat rahasummat nimetab. Töösuhte olemasolu saab jaatada juhul, kui sportlasele makstakse tasu mingisuguse temapoolse vastusoorituse eest, mida ta teostab väidetava tööandja juhtimise ja kontrolli all. Neid asjaolusid ei ole Maksu- ja Tolliamet suutnud tõendada. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse punktis 3.4.4. esitatud seisukohaga, mille kohaselt kinnitab töösuhte olemasolu fakt, et kõigile huvilistele ei makstud stipendiumi ühes summas ning stipendiumi suurus sõltus mängija sportlikust potentsiaalist ja oskustest. Kaebaja märgib, et stipendiume ei makstagi välja kõigile, kes küsivad. Stipendiumikonkursi korraldamiseks eraldatud rahasumma on piiratud nagu igasugune ressurss. Lisaks on täiesti tavapärane, et väljamakstava stipendiumi suurus erineb vastavalt sellele, kui võimekas on stipendiaat. Isiku võimekusest ja tulemustest lähtutakse stipendiumi suuruse määramisel igas valdkonnas. Kaebaja märgib, et kuus stipendiaati ainuüksi ei moodusta TYCO Rapla esindusmeeskonda. Seega on alusetu vastustaja seisukoht, justkui oleks stipendiumide maksuvaba väljamaksmise eesmärgiks olnud esindusmeeskonna mängijatele töötasu maksmine ja mängijate ning kaebaja vaheliste töösuhete varjamine. Lisaks eeltoodule on vastustaja käsitlenud stipendiaate töötajatena põhjendusel, et MTÜ Rapla Korvpallikool müüb kodumängudele pileteid ning on sõlminud reklaam- ja sponsorlepinguid, milledest väidetavalt tulenevad kohustused ka mängijatele. Kaebaja leiab, et nii piletimüügist saadav tulu kui ka sponsorlus- ja reklaamlepingud on marginaalse tähtsusega nii sisulises kui ka rahalises plaanis. Kaebaja seaduslik esindaja J. K. ja allakirjutanu selgitasid seda maksuhaldurile 14.10.2015 toimunud kohtumisel. Eeltoodut arvestades on kaebaja seisukohal, et vastustaja rõhuasetus eelnimetatule on asjakohatu ja tegemist on järjekordse otsitud põhjusega kvalifitseerimaks meelevaldselt stipendiaatide ja kaebaja vahelist suhet töösuhteks. MTÜ Rapla Korvpallikool ei ole andnud A. K.le erisoodustust. Vastustaja on ekslikult leidnud, et kaebaja on A. K.le erisoodustust andnud. Alu Varahaldus OÜlt ostetud majutusteenuse tulemusena saadud hoonet on A. K. kasutanud lisaks ööbimisele tööülesannete täitmiseks, mängude analüüsi teostamiseks ja individuaaltreeningute läbiviimiseks. Kuivõrd A. K. ei ole hoonet kasutanud pelgalt ööbimiseks, ei saa väita, et tegemist oli töötajale antud erisoodustusega. Vastustaja väide, justkui oleksid mängude videoanalüüsinud toimunud üksnes Meie Pubi OÜ ruumides, ei vasta tegelikkusele. Vastustaja on eelnimetatud seisukoha kujundamisel lähtunud A. K. ja küsitletud mängijate ütlustest. Vastustaja väitel ei maininud küsitletavad kordagi Alus käimisi. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole erisoodustuse andmist tõendanud ning märgib, et kui maksuhaldur võtab isikutelt seletusi, räägivad isikud sellest, mille kohta maksuhaldur konkreetselt pärib. Ei ole ka tõendatud, et maksuhaldur oleks seletuste võtmisel Alus käimiste kohta küsimusi esitanud.

Vastustaja: Vastustaja jääb kontrollaktis, maksuotsuses, vaideotsuses ja kohtumenetluses avaldatud seisukohtade juurde (ilma neid täies mahus siinkohal kordamata). Vastustaja ei nõustu endiselt kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et MTA maksuotsus on õiguspärane, nii

faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud argumente ega tõendeid, mis seaksid maksuotsuse õiguspärasuse kahtluse alla. Seejuures ei lükka maksuotsuse õiguspärasust ümber ka tunnistajate kohtumenetluses antud ütlused. MTA jääb maksuotsuses toodud seisukoha juurde, et kaebaja tegi kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid korvpallimeeskonna TYCO Rapla mängijatele H. R.le, O. M.le, J. S.le, K. V.le, Ž. F.le ja M. P.le, kuid ei ole deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse. Tõendid ja põhjendused, mis seda seisukohta kinnitavad on esitatud peamiselt maksuotsuse punktis 2.1. ja kontrollakti punktis 1.1. Lisaks tõendavad maksuotsuses toodud seisukoha õigsust (et kaebaja tegi kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid, mitte ei maksnud stipendiume ja ei ole deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse) 27.09.2016 toimunud istungil tunnistajate antud ütlused. Nimelt kinnitas O. M. istungil, et kasutas stipendiumi muuhulgas elamiseks ja vanemate abistamiseks. Selline raha kasutamine on iseloomulik töötasule, mitte stipendiumile. Stipendiume makstakse õpinguteks või oskuste omandamiseks (vt TuMS § 19 lg 7). Kui stipendiumi kasutatakse elamiseks, siis on tegemist sissetulekuga ehk palgatuluga. Lisaks olid enesearendamise tingimused olid O. M.le ja teistele mängijatele tagatud ruumide kasutamise võimalusega ja võimalusega mängida A. K. juhendamisel. O. M. selgitas istungil ka, et stipendiumist oli tal võimalik loobuda. Seda juhul kui ta ei soovi enam mängida. Kool oleks O. M. sõnul saanud stipendiumi maksmise lõpetada, kui M. ei oleks näiteks tulemusi olnud. Samuti lõpetati O. M. tema enda sõnul stipendiumi maksmine, kui ta läks teise klubisse mängima. Eeltoodud seletused viitavad samuti sellele, et O. M.le makstud raha oli tasu mängimise eest TYCO Rapla meeskonnas. Asjaolu, et stipendiumist saanuks loobuda, viitab sellele, et tegemist oli pakkumuse-nõustumusega, mis on omane töösuhtele, mitte stipendiumide maksmisele. Samuti on töösuhtele on iseloomulik see, et tasu saadakse töötatud aja eest. Kui töö tegemine lõpetatakse, siis lõpetatakse ka tasu maksmine. Käesoleval juhul oli O.M. tööks mängida TYCO Rapla meeskonnas ja kui ta seal mängimise lõpetas, lõpetati ka raha maksmine. Seega oli tegemist töösuhtega MTA märgib lisaks, et O.M. sõnade kohaselt saab ta Rakvere Tarvases mängimise eest palka, mistõttu tekib põhjendatud küsimus, et miks ühes klubis mängimise eest saadakse palka, teises aga makstakse mängimise eest raha stipendiumi nime all. Pigem viitavad O.M. seletused, et O.M. sai ka TYCO Rapla meeskonnas mängimise eest palka, mida maksti stipendiumi nime all, et pääseda palgaga seotud maksude tasumisest. O.M. selgitas istungil ka, et tasu suurenes sõltuvalt arengust. Seega oli tasu saamine sõltuvuses mängija arengust sarnaselt töösuhtes töötajate panusest. K. V. selgitas istungil, et stipendiumi saadi hooaja sees, septembrist maini. See tähendab, et tasu saadi perioodi eest, kus reaalselt tööd tehti, ehk mängudes osaleti ja nendeks treeniti, mis viitab samuti töösuhtele (st raha saadakse aja eest, millal tööd reaalselt tehti). Samuti selgitas K. V. istungil, et saadud summad suurenesid iga aastaga. Summa on suurenenud K. V. sõnul tõenäoliselt seetõttu, et ta on edasi arenenud. Seega oli tasu saamine sõltuvuses mängija arengust sarnaselt töösuhtes töötajate panusest. K. V. lisas istungil ka, et stipendiumi saamise kohta andis talle infot (kaebaja juhatuse liige) K. ja avalduse andis talle ka K. Samas ei teadnud K. V. konkursi sisu. Seega oli tegemist suunatud pakkumisega ja stipendiumi konkurss oli formaalne. K. V. selgitas istungil ka, et kulutas oma stipendiumi söögi peale ning peale mänge oli tavaliselt puhkepäev. Need asjaolud viitavad töösuhtele, mitte stipendiumi maksmisele, ehk stipendiumi ei kasutatud õpingutele või oskuste omandamiseks, vaid elamiseks ning sarnaselt töösuhtele olid olemas puhkepäevad. Ka kaebaja esindaja 14.02.2017 istungil antud seletused viitavad sellele, et kontrollitaval perioodil väljamaksetega seotud asjaolusid MTA eest varjati. Nimelt tõi MTA 14.02.2017 istungil välja ka asjaolu, et välismängijatele on kaebaja palka hakanud maksma (kaebaja sellele ka vastu ei vaielnud). Samas kontrollitaval perioodil maksis kaebaja vähemalt ühele välismängijale (Ž. F.le)

raha stipendiumi nime all. Kaebaja kinnitas seejuures, et välismängijatega olid sõlmitud kirjalikud (agendi)lepingud, aga neid MTA-le ei esitatud. Seega kinnitab see asjaolu MTA maksuotsuses toodud järelduse õigsust, et H. R.le, O.M.le, J. S., K. V.le, Ž. F.le ja M. P.le ei makstud mitte stipendiume vaid selle nime all tegelikult töötasusid. MTA jääb ka maksuotsuses toodud seisukoha juurde, et kaebaja tasus A. K. majutuskulude eest Alu Varahaldus OÜ-le kuuluvas Kalevi Turismitalus, aga ei ole 04.09.2014 Alu Varahaldus OÜle arve 08/02-2014 alusel makstud summalt 5232 eurot arvestanud ega tasunud erisoodustuse tuluja sotsiaalmaksu. Tõendid ja põhjendused, mis seda seisukohta kinnitavad on esitatud peamiselt maksuotsuse punktis 2.2. ja kontrollakti punktis 1.2. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka A. K. 27.09.2016 istungil antud seletus, mille kohaselt oli tal lisaks palgale koht, kus olla - tööd teha, magada ja pesta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Käesolev kohtuvaidlus põhiosas taandub sellele, kas MTÜ Rapla Korvpallikool stipendiaadid said stipendiumit või palka. Kaebaja väidab, et sportlased said stipendiumit, vastustaja arvab, et palka, sest väljamakstud stipendiumi näol ei ole tegemist majanduslikus mõttes stipendiumiga.. Lisaks pooled vaidlevad selle üle, kas MTÜ Rapla Korvpallikool on peatreener A. K.le erisoodustust andnud. Vastustaja heidab kaebajale ette, et too ei ole arvestanud ega tasunud erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu. Kaebaja väidab, et Alu Varahaldus OÜ-lt ostetud majutusteenuse tulemusena saadud hoonet on A. K. kasutanud lisaks ööbimisele tööülesannete täitmiseks, mängude analüüsi teostamiseks ja individuaaltreeningute läbiviimiseks ning kuivõrd A. K. ei ole hoonet kasutanud pelgalt ööbimiseks, ei saa väita, et tegemist oli töötajale antud erisoodustusega. Stipendiumi mõiste oli seisuga 31.12.2014 seaduses defineerimata. MTÜ Rapla Korvpallikooli kontrolli perioodil september 2014 ei olnud kohustuse tekkimise eeldused õigusnormis selgelt avatud. Seaduses oli jäetud määratlemata nii stipendiumi kui ka sporditegevuse mõiste, mis on Tulumaksuseaduse (TuMS) nõuetekohase täitmise eelduseks. Stipendium on oma olemuselt rahaline toetus isikule enesearenduse teostamiseks. Kohus ei nõustu maksuhalduri väitega, et MTÜ Rapla Korvpallikool poolt makstud stipendiumid ei vasta kehtestatud nõuetele, mis lubaksid neid maksta tulumaksuvabalt. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et MTÜ Rapla Korvpallikool maksis sportlastele (korvpallurid) just palka, aga mitte rahalist toetust stipendiumi näol. Üheks stipendiumi tulumaksust vabastamise tingimuseks on see, et stipendiumi taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi alusel, mida MTÜ Rapla Korvpallikool ka järgis. MTÜ Rapla Korvpallikool kellegi osalemisõigust ei piiranud, välja kuulutatud konkurss oli avalik. See oli iga sportlase vaba valik, kas osaleda konkursil või mitte. Stipendiumi määramisel võeti muuhulgas arvesse ka mängija sportlikku potentsiaali, oskusi jms ning sellest sõltus võimaliku stipendiumi suurus, mis selgitab ka asjaolu, miks stipendiumisummad olid stipendiaatidel erinevad. Väljamakstava stipendiumi suurus sõltub stipendiaadi võimekusest ja see toimib erinevates valdkondades. Samas tuleb märkida, et stipendiume ei määratud kõigile taotlejatele (jutt käib kuuest stipendiaadist). Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et stipendiumide maksuvaba

väljamaksmise eesmärgiks oli TYCO Rapla esindusmeeskonna mängijatele töötasu maksmine ning mängijate ja korvpallikooli vaheliste töösuhete varjamine. Selline väide on oletuslik ja tõendamata. Töösuhteks ei saa pidada sportlaste treeninguid ja võistlustel osalemist. Töösuhe tööandja ja töövõtja vahel vormistatakse kirjalikult (tööleping), mille tingimused on sätestatud seaduses (TLS). Samuti läbirääkimiste pidamine on omane mitte ainult töösuhtele, vaid ka muudele tsiviilõiguslikele suhetele. MTÜ Rapla Korvpallkool kinnitas, et ei sea stipendiaatidele piiranguid ennast arendada ja treenida ka neil aegadel, mil ei ole võistkonna treeningut ette nähtud. Korvpallikool selgitas, et stipendiaadid ei pea tingimata treenima ja arendama ennast TYCO Rapla võistkonna treeningute ajal, kui nende arvates eesmärki on võimalik saavutada ka individuaalselt treenides (nt jõusaalis vm), samas on meeskondlikel spordialadel väga oluline nn kokkumäng, mis eeldab treeningu ajal meeskonnaga mängimist (nt võistlusteks ettevalmistamisel). Kaebaja väidab, et stipendiaatidele ei seatud MTÜ Rapla Korvpallikool poolt kohustust arendada enda korvpallialast meisterlikkust, parandada üldfüüsilist vormi ja teenida mängupraktikat just MTÜ Rapla Korvpallikool esindusmeeskonna TYCO Rapla juures ning neil ei olnud kohustust osaleda esindusmeeskonna treeningutel ega ka võistlusmängudel. Kohus nõustub kaebaja poolt väidetuga. Sportlastest stipendiaadid ise soovisid ja neile anti korvpallikooli poolt ka võimalus arendada enda korvpallialast meisterlikkust, parandada üldfüüsilist vormi ja koguda mängupraktikat, mängides TYCO Rapla meeskonnas, mida kinnitasid ka tunnistajad K. V. ja O.M.. Igati loogiline on see, et korvpallikoolil on õigus stipendiumi maksmine lõpetada, kui isik, kellele stipendium on määratud, otsustab mitte arendada enda korvpallialast meisterlikkust, mitte parandada üldfüüsilist vormi ja mitte koguda mängupraktikat, kuna stipendium ei ole mingi „kingitus“ sportlasele, vaid stiimul enda arendamiseks spordivaldkonnas ning kui sportlane seda ei soovi ja ei ole huvitatud enda arendamisest, siis võib lõpetada temale ka stipendiumi maksmise. Stipendium on isikule korrapäraselt antav rahaline toetus eesmärgiga edendada tema hariduslikku, kunstilist või sportlikku tegevust. Antud juhul on jutt sportlastele (korvpallurid) korrapäraselt (perioodil septembrist maini) antavast rahalisest toetusest sportliku tegevuse edendamiseks ning enda spordialaste oskuste ja võimete arendamiseks. Vastustaja nõustub kaebajaga, et MTÜ Rapla Korvpallikool on loonud sportlastele treenimiseks parimad võimalused, palgates selleks treenerid ja füsioterapeudi ning võimaldades saali kasutamise, lisaks viskemasin, mis oli ainult korvpallikoolil. Kaebaja on õigesti leidnud, et heade treenimisvõimaluste pakkumist ei saa pidada töösuhte tunnuseks. Treenimise aeg, koht ja viis määratakse alati treeningute korraldaja (treeneri) poolt ja seda igal spordialal. Samas sportlane on oma treeningprotsessi kujundamisel piisavalt iseseisev, nt kui ta otsustab treenida korvpallikoolis, tuleb tal igal juhul arvestada seal pakutavate võimalustega (treeninguajad, treeningukoht jne). Kohus ei nõustu vastustaja väidetega, et stipendiumikonkursi avaldamine (avaliku konkursi läbiviimine) oli vaid toiming stipendiumide maksmise eelduseks olevate nõuete formaalseks täitmiseks, et maksta meistriliigas mängivatele sportlastele maksuvabalt stipendiumi ning et stipendiumikonkursi korraldamise eesmärgiks oli formaalsete dokumentide loomine, mis annaks võimaluse TYCO Rapla mängijatele maksuvaba stipendiumi maksmiseks ning stipendiumi näol ei olnud tegemist majanduslikus mõttes stipendiumiga. Kohtu hinnangul on see pelgalt maksuhalduri oletus ning puuduvad tõendid, mis üheselt kinnitaksid maksuhalduri eelviidatud väiteid. Kohus ei nõustu vastustajaga, et hindamisel tuleb kõrvale jätta fakt, et väljamakse tegijaks on mittetulundusühing ning väljamakse saajaks on sportlane. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks need olulised faktipõhised asjaolud peaks kõrvale jätma ja neid mitte arvestama. MTÜ Rapla

Korvpallikool kuulub TuMS § 11 lg-s 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Seega saab MTÜ Rapla Korvpallikool olla tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi väljamaksjaks TuMS § 19 lg 6 tähenduses. Peale selle maksti stipendiumeid isikutele, kes ei olnud MTÜ asutajad, liikmed, ühinguga seotud isikud ega annetusi teinud isikud. Vastustaja väitis, et hindas üksnes seda, kas maksumenetluses kogutud tõenditele ja kontrollaktis tehtud järeldustele tuginedes saab öelda, et poolte vahel on töösuhe või mitte. Maksuhalduri arvates korvpalli mängimine oligi sportlaste tööks, mille eest saadi tasu. Kohus sellega ei nõustu. Kohtus vande all tunnistajana üle kuulatud MTÜ Rapla Korvpallikool stipendiaadid K. V. ja O.M. kinnitasid, et stipendium ei olnud nende ainus sissetulekuallikas. Mõlemad isikud käisid ka tööl ja said palka. Antud juhul oli tegemist MTÜ Rapla Korvpallikool poolt stipendiaatidele pakutud võimalusega, mille kasutamisest või mittekasutamisest ei sõltunud lõpptulemusena stipendiumi maksmine. Maksuhalduri väide, et korvpallikooli ja korvpallurite vahel oli töösuhe, mille eest maksti töötasu, on oletuslik ja tõendamata. Kohus ei nõustu vastustajaga, et stipendiumi maksmine oli otseselt seotud TYCO Rapla võistkonnas mängimisega. Vastustaja väide, et kui kontrollimisel ei esitatud vastavaid kirjalikke lepinguid, siis see ei tähenda, et neid ei oleks sõlmitud, on oletuslik ja paljasõnaline. Kohus märgib, et kirjalike lepingute olemasolu tõendatakse, mitte ei eeldata. Kui kirjalike lepingute olemasolus ei ole võimalik veenduda (tõendite puudumisel), siis ei ole alust ka nende olemasolu eeldada. Kohus nõustub kaebaja väitega, et TYCO Rapla võistkonnas mänginud MTÜ Rapla Korvpallikooli stipendiaatidele makstud stipendiumi näol oli tegemist stipendiumiga, mitte töötasuga. Kohus ei nõustu vastustajaga, et stipendiaatidel oli vastusoorituskohustus – osaleda treeningutel ja võistlustel, mis viitab töösuhtele. Treeningutel osalemine on sportlase puhul iseenesestmõistetav, nagu seda on ka võistlustel osalemine. Stipendiumi saavate sportlaste huviks on enda füüsilise vormi, oskuste jms paremaks muutmine paremate saavutuste/soorituste eesmärgil. Vajadusel võib treener koostada treeningplaani, mis meeskondliku spordiala puhul võib olla igati mõistlik ja õigustatud (ka üksikalade puhul). Sportlaste osalemine treeningutel on tavapärane tegevus. Treener juhendab sportlasi, tegeleb nendega treeningu ajal, jagab juhtnööre harjutuste/soorituste tegemiseks (milliseid harjutusi/sooritusi millises järjekorras teha jms) ja seda nii üksikalade kui ka meeskondlike alade sportlaste osas. Korvpallurite, võrkpallurite, jalgpallurite jt meeskondlike spordialade sportlaste tegevus/väljund on meeskondlikud mängud, mille poolest nad erinevad individuaalspordialade sportlastest, kuid treenimise põhimõtted on neil samad ning ühiseks eesmärgiks võimalikult edukalt võistlustel osalemine. Sarnaselt peab neid kohtlema ka sportlase stipendiumi saamisel. Kui maksuamet väidab, et korvpalli mängimine on korvpallurite töö ja tehtud töö eest makstakse neile palka, siis sama peaks kehtima ka kõigi teiste meeskondlike spordialade kohta. Samas võib seda siis väita ka individuaalspordialade sportlaste kohta (kergejõustiklased, tennisistid, iluuisutajad, üksikala iluvõimlejad, rühmavõimlejad jne). Sportlase tegevuseks ongi oma spordialaga tegelemine (treeningud, võistlused). Treeningplaanid, treeningute ajad, sh puhkepäevad, seatakse treenerite poolt selliselt, et tagada sportlastele parim võimalik areng. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et puhkepäevade planeerimine sportlaste treeningplaanis viitab töösuhtele. Kohus märgib, et sportlaste puhkuse ja treeningute osakaal peab igal juhul olema tasakaalus, mis on sportlaste puhul väga oluline (et vältida ülepingutust ja sellega kaasneda võivaid terviserikkeid jms). On ilmne, et korvpallurid treenivad suurema osa ajast koos (kokkumäng, võistlusteks valmistumine) ja sarnase koormusega, mistõttu puhkusepäevade arv ja -periood võivad kokku langeda. Treeningu-, puhke- ja võistlusaegade koordineerimine on korvpallurite puhul mõistetav ning ei anna alust väita, et nende ja korvpallikooli vahel oli seetõttu töösuhe.

Tunnistaja O.M. ütluste kohaselt on ta Rapla KK-ga seotud alates 2014, kus ta oli stipendiaat. Tunnistaja kinnitas kohtule, et saab stipendiumit selle eest, et arendab ennast korvpallis. Stipendium oli 450 eurot kuus. Teiste stipendiumite kohta ta ei teadnud midagi. Peale klubis korvpalli mängimist käis O.M. ka tööl, töötas kolijana Adugo OÜ-s. Tunnistaja selgitas, et sai stipendiaadiks selliselt, et võttis avalduse blanketi korvpallikooli kodulehelt, täitis vormi ja esitas selle J. K.le ning jäi vastust ootama. Vastuse sai telefoni teel umbes nädal hiljem, talle helistas J. K. ja ütles, et ta on vastu võetud. Stpendiumit maksis Rapla Korvpallikool. Stipendiumit maksti talle perioodil septembrist maini kolm aastat järjest ning lõpetati maksmine, kui ta läks teise klubisse mängima. Stipendiumi suuruse kohta mingit lepingut ei sõlmitud. Stipendiumikonkursil oli vaja motivatsioonikiri esitada. Motivatsioonikirja sisu oli, et miks ta tahab ennast Rapla KK-s arendada jne. Esimesel aastal oli stipendium 300 eurot, teisel aastal 450 eurot ja viimasel aastal 600 eurot. Tunnistaja väitis, et tal oli kokkulepe J. K.ga, et 3 aastat on see aeg, kui ennast arendada ja tõestada. Tunnistaja väitel summa suurenes seoses tema arenemisega. Tunnistaja väitel kool oleks saanud stipendiumi maksmise lõpetada, kui tal ei oleks näiteks arengus tulemusi olnud. Tunnistaja arvates on ta 3 aastaga väga palju arenenud Rapla KK-s, füüsiliselt muutus paremaks, sai enesekindlust juurde jne. O.M. selgitas, et igapäevane treening oli selliselt üles ehitatud, et õhtul on saali aeg olemas, hommikul on individuaalne treening- jõusaal, saalis on abitreener, kellelt saab vajadusel abi küsida. Õhtuti harjutati kokkumängu. Tunnistaja selgitas, et kõik see oli elementaarne tegevus. Treener enne trenni algust andis igaühele mingeid suuniseid. Tunnistaja arvas, et ta oleks ka stipendiumita hakkama saanud, kuid see oli temale abiks. Treeninguaegadest sai teada Facebooki grupi või peatreeneri kaudu, Facebookist said vaadata üksnes meeskonnaliikmed. Treeningute perioodil olid ka puhkepäevad, tavaliselt peale mängu oli puhkepäev. Tunnistaja kinnitas, et Rapla KK-s olid treeningutingimused väga head. Koolil oli ka viskemasin, samas Kalev Cramol viskemasinat ei olnud. Tunnistaja K. V. ́i ütluste kohaselt on ta seotud Rapla Korvpallikooliga aastast 2012, mängib seal korvpalli. Tunnistaja kinnitas, et Rapla korvpallikool on maksnud talle stipendiumit alates 2012. Tunnistaja teadis, et Rapla KK-s toimub stipendiumikonkurss ja kandideeris sinna. Ta läks kooli kontorisse ja täitis avalduse, blanketi sai J. K. ́ilt. Kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. 2012 oli stipendiumi suuruseks 150 eurot kuus, järgmine 2013 aasta oli juba suurem summa- 400 eurot kuus ja 2014 oli 600 eurot kuus. Stipendiumit sai hooaja sees- septembrist maini. Stipendiumisumma laekus K. V. pangakontole iga kuu, ülekanne oli Rapla Korvpallikoolilt. Tunnistaja arvates stipendiumisumma on suurenenud seetõttu, et ta on edasi arenenud. Tunnistaja kinnitas, et stipendiumisumma osas ta ei leppinud kellegagi kokku. Tunnistaja töötas firmas Vot & Sun abitöölisena, sai sealt palka. Tunnistaja kinnitas, et stipendium oli talle oluline. Tunnistaja kinnitas, et ta ei mängi raha pärast, stipendium oli tema jaoks toetus. Tunnistaja arengu tagasisidet andis temale treener, et oleks teada, kuidas tal läheb, kui suur on tema areng jne. Igapäevane treening oli üles ehitatud selliselt, et treeningud toimusid siis, kui oli saalis vaba aeg. Pallid olid saalis olemas, treenerid näitasid ette harjutusi, mida teha, et kuidas paremaks saada. Vahel olid trennid 2 korda päevas, vahel 1 kord päevas. Saali poolt olid määratud treeningajad, saali administraator teatas treenerile, millal on saal vaba. Tunnistaja arvates Rapla Korvpallikool on parim klubi, kuna see on kõige parem koht noorsportlase arenemiseks. Rapla KK-l on ka viskemasin, mis on väga haruldane Eestis. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt Rapla Korvpallikooliga on ta seotud 2014 kevadest. 2014 sügisest pakuti temale töölepingut, ta sai korvpallikooli võistkonna peatreeneriks. Teatud mängijad, kes olid arenemisvõimelised – L., V. jne tahtsin edasi arendada. 2014 märtsis võttis A. K. meeskonna üle. 2014-2015 väga palju muudatusi ei olnud, mängijad arenesid sellel ajal, hooajal tulid pronksmedalile. Tunnistaja kinnitas, et mängijad said stipendiumit. Tunnistaja ütluste

kohaselt treeningplaanid koostas tema ise ja edastas mängijatele paberkandjal, klubi aga broneeris saali. Saali ajad olid mängijatele teada. Hommikuti olid individuaalsed treeningud- jõusaal, viskamine. Taktikalisi plaane arutati hommikul, kui õhtul oli võistlus. Tunnistaja arvates mängijad kindlasti arenesid, muutusid enesekindlamaks, kolmas koht ilma arenguta vaevalt et oleks saavutatud. A. K. selgitas, et meeskondlik ja individuaalne harjutamine käib käsikäes ning et individuaalseks arenguks on Rapla korvpallikoolis väga head tingimused, nt viskemasin oli ainult Rapla KK-l olemas. Tunnistaja väitel tema eesmärk peatreeneriks hakates oli see, et jõuda nelja parema hulka, mis ka täideti. Eesmärgiks oli koos abitreeneriga mängijate oskuste parandamine. Tunnistaja kinnitas, et peatreenerina oli tal lisaks palgale ka ametiauto ja koht, kus olla-tööd teha, magada, pesta jms. Kohus nõustub kaebaja väitega, et MTÜ Rapla Korvpallikool ei ole andnud A. K.le erisoodustust. Peatreener A. K. on kasutanud Alu Varahaldus OÜ-lt ostetud majutusteenuse tulemusena saadud hoonet nii ööbimiseks kui ka tööülesannete täitmiseks, kuivõrd Raplas puuduvad peatreeneril tööruumid, mida ta ise tunnistajana kohtus kinnitas. Korvpallikool kinnitas, et kompleksis on teostatud mängude analüüse ja seal on võimalik vajadusel teha ka individuaaltreeninguid. Seda kinnitas kohtus ka A. K. ise, kelle ütlustest nähtus, et ta kasutas hoonet elamiseks ja töötamiseks, mitte pelgalt ööbimiseks. Kohtus vande all üle kuulatud tunnistajad O.M. ja K. V. kinnitasid kohtule, et said perioodil 20142016 Rapla Korvpallikoolilt stipendiumit. Ka tunnistaja A.K. kinnitas kohtule, et Rapla Korvpallikooli mängijad said stipendiumit. Ükski tunnistajatest ei väitnud, et mängijad võisid saada palka/töötasu, mingeid kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Tunnistajad kinnitasid, et stipendiumit maksti mängijatele hooaja sees- septembrist maini. Tunnistajate O.M. ja K. V. ́i ütluste kohaselt stipendium ei olnud nende ainus sissetulekuallikas, mõlemad käisid ka tööl ja said palka. Kohus nõustub kaebajaga, et korvpall on meeskonnamäng, kus meeskonnakaaslaste vahel tekivad koos treeningutel ja võistlustel viibides usaldus- ja sõprussuhted ning mille mängimist ei ole võimalik harjutada selliselt, et iga mängija käib alati treeningul vabalt valitud ajal. Seetõttu on igati mõistetav, et treeningute toimumise võimaldamiseks on vaja treeneril kokku leppida korvpalluritega treeninguaegades, millal suurem osa mängijatest kohal saab olla, mis on vajalik nt kokkumängu harjutamiseks. Kaebaja on õigesti leidnud, et kuivõrd stipendiaadid ei ole allunud stipendiumi maksja juhtimisele ja kontrollile TLS § 1 lg 1 tähenduses ning stipendiaatide tegevust treeningutel ja võistlustel osalemise näol ei saa pidada töö tegemiseks, ei ole korvpallikool ja sportlastest stipendiaadid omavahel töösuhtes olnud. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde koostatud seletuskirja kohaselt on maksuvaba stipendiumi väljamaksmisel oluline, et stipendiumi maksmisega ei kaasneks selle saaja allutamist stipendiumi maksja sisekorrale, juhistele või järelevalvele ning et olemuselt ei oleks tegu tasu maksmisega mingi töö tegemise või teenuse osutamise eest. Kohus nõustub kaebajaga, et nimetatud asjaolusid stipendiumide väljamaksmisel ei esinenud. Kaebaja on õigesti leidnud, et mängijatele ei seatud kohustust teenida mängupraktikat korvpallikooli esindusmeeskonnas TYCO Rapla ning mängijatel ei olnud kohustust osaleda treeningutel ja võistlustel, samas mängijate endi sisemist kohusetunnet meeskonna ees kokkulepitud ajal treeningutele ja võistlustele ilmuda ei saa kuidagi käsitleda neile stipendiumi väljamaksja poolt pandud kohustusena. Sisemise kohusetunde tõttu ilmusid kokkulepitud ajal treeningutele ja mängudele ka need meeskonna mängijad, kellele stipendiumit ei määratud.

Seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume vastavalt TuMS §-le 19 tulumaksuga ei maksustata. TuMS § 19 lg 6 (01.01.2015 red.) sätestab, et tulumaksuga ei maksustata stipendiumi, mida maksab § 11 lõikes 1 sätestatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isik, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) stipendiumi makstakse § 11 lõike 2 punktis 3 nimetamata isikule; 2) stipendium määratakse avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel (jõust. 01.01.2015). Sama paragrahvi lg 7 annab stipendiumi mõiste, mille kohaselt stipendium käesoleva seaduse tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele (jõust. 01.01.2015). Samuti ei maksustata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustele (VV 20.06.2000 määrus nr 196 "Õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavate stipendiumide tulumaksust vabastamise tingimused"). Määruse § 3 p 3 järgi on tulumaksust vabastatud stipendium, mida maksab TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühing, sihtasutus või usuline ühendus isikule, kes ei ole selle asutaja, liige, ühinguga seotud isik ega temale annetusi teinud isik või sellise isiku asutaja, liige või temaga seotud isik. Tulumaksust vabastamise tingimused on toodud eelviidatud määruse §-s 4. Stipendiumi maksmine peab olema ühingule üheks põhikirjaliseks tegevuseks, stipendiumide taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi alusel. Teave avaliku konkursi kohta avaldatakse vähemalt ühes kohalikus ajalehes või üleriigilise levikuga päevalehes või ühingu veebilehel. Kui teave avaliku konkursi kohta avaldati ainult veebilehel, peab stipendiumi saaja esitama maksuhalduri nõudmisel väljatrüki vastava konkursi kohta avaldatud teabest. Seega, kui makstav stipendium vastab kehtestatud nõuetele, saab seda maksta tulumaksuvabalt. Juhul, kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, kuulub stipendium 21% tulumaksu määraga maksustamisele. Seega maksustatakse üksnes need stipendiumid, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikmeks olekuga. Juhul, kui isik on töö- või teenistussuhtes stipendiumit maksva isikuga, on saadav stipendium maksustamisel üldjuhul võrdsustatud töötasuga. Kohus on seisukohal, et antud juhul sportlastega sõlmitud stipendiumilepinguid ei saa käsitleda töölepingutena. Puudub töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mida saaks üheselt tõlgendada töösuhtena/töölepinguna. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille järgi töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle töötingimused. Seevastu stipendiumilepingu alusel makstakse isikule õpinguks, spordi tegemiseks või loometööks toetust - stipendiumi saamine on küll seotud teatud ülesannetega, kuid isik on nende ülesannete täitmisel iseseisev. Vastavalt TLS § 1 lg-le 4 töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. TLS § 5 kohaselt on kohustuslik töötaja teavitamine töötingimustest ning lg-s 1 on loetletud andmed, mis peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma. Selliseid lepinguid, mis oma vormilt ja sisult vastaksid töölepingule, ei ole MTÜ Rapla Korvpallikool sportlastest stipendiaatidega sõlminud. MTÜ Rapla Korvpallikool kui stipendiumi maksja ei ole sportlastest stipendiaatidele tööandja, nagu ei ole ka stipendiumi saajad stipendiumi maksja töötajad (nende vahel puudub töösuhe).

Kohus leiab, et käesolevas haldusasjas MTÜ Rapla Korvpallikool poolt sportlastele välja makstud stipendiumid ei olnud seotud ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga. Kohtu hinnangul MTÜ Rapla Korvpallikool stipendiaadid ei olnud töö- või teenistussuhtes stipendiumit maksva isikuga, seega ei saanud kõnealune stipendium olla võrdsustatud töötasuga ja seeläbi maksustatud. Kohus kokkuvõtvalt asub seisukohale, et stipendiumide maksmine sportlastele ja väljamakstud summade mittemaksustamine oli õiguspärane, makstud stipendiumid vastasid nii stipendiumide maksmise ajal kehtinud õigusaktidele kui ka alates 01.01.2015 jõustunud TuMS sätetele. Stipendiumite maksmisel olid täidetud kõik stipendiumi maksuvabalt maksmise eeldused. Seega leiab kohus, et kaevatav maksuotsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab kaebuse ning otsus tehakse vastustaja kahjuks. HKMS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist üksnes tasutud riigilõivu osas summas 199 eurot. Kohus leiab, et kaebaja kantud menetluskulud (kaebuselt tasutud riigilõiv) on põhjendatud ning riigilõivusumma 199 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

OSALISELT

TÜHISTATUD

KOHTUOTSUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

19.06.2018

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.